» Üritused » 

American Car Show 2002
» Muljed
» Pildid

Üks esimesi märke USA auto ringkondade talveune lõppemisest Soomes on varakevadel korraldatav FHRA American Car Show.

 

Seekordselt näituselt oli põhjust oodata midagi erilist, kuna tegu oli Car Show 25. juubeliga.

 

Muljed
 

Kohale sai mindud esimese laupäevahommikuse laevaga, nii et näitusele jõudsime vaid napilt pool tundi peale seda, kui näitus kell 10 uksed avas. Varajane minek tasus end ära, 12-eurone pilet õnnestus osta järjekorras seismata. Show'lt pärastlõunal lahkudes olid tekkinud juba mitmekümnemeetrised järjekorrad, milles küll poleks tahtnud seista, arvestades värskeid muljeid näituselt.

Lühidalt öeldes on näituse nimi eksitav. Ameerika autosid näitusel loomulikult on, ja nad on isegi kõige suuremas hallis, kuid kokkuvõttes on lisanäitused (off-road, eurotuuning, hifi) mahukamad ja paremini eksponeeritud kui põhiväljapanek. Kriitika on täpselt sama, mis eelmisel aastal - USA autod on suures pimedas peahallis, kus pildistamine on peaaegu võimatu, lisaks paistis autosid suure pinna kohta suhteliselt vähe olevat, isegi eelmise aastaga võrreldes. Näiteks ei jäänud silma ühtegi Mopari muskelautot.

Ilmselt just seepärast, et näitus on FHRA üks peamisi sissetulekuallikaid, on üritatud seda uutesse valdkondadesse laiendada, sh. eurotuuning ja hifi. Nimetatud osakondadest leidus siis ka igasugust kraami, alates tõesti kiiretest autodest (kaks 10-sekundi Suprat Rootsist) ja lõpetades autodega, millel lisaks kulmudele, tuuninguvõrgule, scoopidele, spoiladele-tiibadele-laienditele ja suurtele velgedele on välja panna tehasekorras mootor ja sellega umbes võrdset võimsust arendav stereosüsteem.

Seekordse näituse eripäraks oli Ferraride väljapanek. Kümmekond seda marki autot koos on tõesti päris harjumatu vaatepilt. Päris lõbus oli ühe Testarossa omaniku? poolt välja mõeldud rahateenimisviis, 10 euro eest oli võimalik saada endast polaroidpilt koos nimetatud autoga. Äri ei paistnud väga hästi minevat, ei tea, kas selle arvelt jäi lõpuks vaesemaks mõni heategevus või jäi maksmata liisingmakse?

Positiivsema poole pealt oli väga teretulnud võimalus proovida Sparco istmeid, millest mõned tundusid tõesti ülimugavalt keha igalt poolt toetavat. Hinnad alates 500 EUR.

Loomulikult olid kohal ka kõikmõeldava muu nänni müüjaid, mistõttu tagantjärele tarkusena selgus, et kasulik on enne säärasele üritusele minekut selgeks teha oma auto igasuguste pisiniplite vajadus; näiteks oma kodutöö teinud Vette'i omanikust foorumiliige leidis vastavast letist oma autole hulganisti asju, mille tellimisega oleks muidu pidanud kodu-Eestis vaeva nägema.

Kui just näituse lähedus määrav pole, võib USA raua sõbrale järgmiseks aastaks ilmselt soovitada mõnda muud näitust, kus Ameerika autosid rohkem ja paremini näha on, näiteks Tampere Hot Rod & Rock Show'd, kus tavaliselt ka Car Show paremik väljas on.

Ülaltoodu ei vähenda muidugi nende huvitavate autode väärtust, mis siiski kohal olid ja mille pildistamise eest tänud LaSa'le ja Mustang GT 94'le.

 

Pildid
 
Raamatuletist leiab vajalikku kirjandust nii USA kui muu maailma autode kohta. Ostmise tegid kergeks eurohinnad, mis eelmise aasta margahindadega võrreldes arvuliset väiksed tundusid. Mõistagi oli see väga petlik tunne.
Ürituse üks silmatorkavamaid "sõidukeid" oli see võimsa relvastusega Martian Space Mobile USA-st. Thundebirdil põhineva auto ET ja trap speed veerandvalgusaastasel distantsil pole teada.
Veidi traditsioonilisemat Fordi toodangut esindas see '74 Ranchero.
Üks konservatiivsemaid autosid FoMoCo toodangus on alati olnud Lincoln Continental, siin '71 mudel.
Veidi vanematest Lincolnidest rääkides, on see üpris ülbe välimusega '50 Cosmopolitan käinud ka Eestis, 2000. a. Power Campil.
Ja siin on sama Lincolni kaunilt kaarduv tagaosa taustaks hoopis nurgelisemale '65 Thundebirdile.
Näituselt leidus veel üks sama mudeliaasta Cosmopolitan, mis polnud küll veel päris valmis. Kere nägi välja korralik ja roostevaba ning kapoti all oli Fordi small-block...
... kuid sisuga saab veel ilmselt omajagu tegemist olema.
Ja veidi ajaloos edasi liikudes, leidus Fordi '58 mudelivalikust selline ehk veidi eksitava nimega Country Sedan.
Ajas veel veidi edasi liikudes jõuame Fordi suurima saavutuseni - Mustangini. See '66 oli auhinnaks Soome Mustangiklubi loteriil.
Et mitte unustada, et Mustang polnud FoMoCo ainuke pony car, siis sekka ka paar pilti '67 Mercury Cougar XR7'st...
... mis näeb eriti efektne välja külgvaates.
Mustangitest jäi silma veel selline üpris agressiivne 70. aasta mudel...
... ja ega sellegi profiil paha pole.
Kohal olid ka uusimad Mustangid, täpsemalt selline '99 GT Convertible.
Kuid kõige vingem näitusel olnud Mustang (vähemalt publiku meelest, kes selle People's Choice'iks valisid) oli see kõvasti moditud '68.
Jättes Mustangid, kuid jäädes auhinnatud autode juurde, väärib märkimist see Classic Cars kategooria võitnud '57 Chevy Bel Air Convertible.
Aasta vanemaid tri-five ('55-'57) Chevy'sid esindas see '56 hardtop.
Kuid kõige stiilsemaks kolmest aastakäigust tuleb tunnistada '55 mudel, eriti sellises teostuses: veatu must värvkate, särav kroom, efektsed veljed...
... ja kapoti all nostalgiahõnguline cross-ram sisselase kahe Carteri karburaatoriga.
Ja kui juba 50-ndate teise poole Chevydest juttu on, tuleb rääkida sellest '57 Pickupist. Mootoriks on 468 CID big-block 8-71 bloweriga, võimsust 900 hj. Auto läheb näituselt tagasi koju Inglismaale Trucks & Vans klassi võitjana ja People's Choice'i 2. kohaga.
Kiire auto on ka see Plymouthi baasil ehitatud custom, 451 CID Mopari big-blockiga sõidab suhteliselt suur auto madalaid 11-sekundi aegu. Kui auto välimuse maitsekuse üle võib vaielda...
... siis sisu kohta ei leia ka suure tahtmisega midagi halba öelda.
Näitusel oli väljas ka traditsioonilisemaid customeid, näiteks selline '49 Mercury.
'49 Mercuryst on ehitatud ka see Planet Voodoo nimeline custom, üksik kuldhammmas iluvõres välkumas.
Soome kohalikke customeid esindas see mitte just vähe chopatud '38 Chevy.
Customiks võib tinglikult liigitada ka selle omapärase värvkattega Buick Riviera.
Customitest hot rodide juurde. Ja kõrgeimal võimalikul tasemel, see '32 Ford võitis Hot Rod klassi.
Mootoriks u. 400 hj 354 Hemi.
Selle rodi pealt on jälle hästi näha, kui palju on ergonoomia aastakümnetega edasi arenenud. Sellise asukohaga helisignaali on ikka üsna ebamugav kasutada ;)
Ja sekka pilt sellest, milline üks '30 Ford Model A restaureerituna välja näeb.
Ja pilt ka teisest äärmusest, nime poolest on see Ford T, tegelikult big-block Chevy jõul liikuv altered võistlusmasin.
Esinduslik oli ka Corvette'ide väljapanek, pildil kolmast viimast põlvkonda. Esiplaanil olev C4 Convertible oli eelmisel näitusel väljas valgena. Paistab, et mõnele lihtsalt meeldib oma Vette'i ajaviiteks üle värvida.
C5 Corvette'e oli kohal kaks, siin Coupe. Convertible on näha eelmisel pildil, puudus vaid Hardtop.
Vaade C2 Corvette'i juhikohale.
Kõige tegijamate autodega oli esindatud Vette'i kolmas põlvkond, pildil Hellmanni võistlusauto,...
... millel, nagu näha, on senised kaks karpat välja vahetatud sissepritse vastu.
Tänavamasinatest avaldas muljet see '69 Vette, viimasepeal välimus ja 460 hj 454 CID LS7 big-block.
Ja vaade sama auto juhikohale - juhil peaks informatsiooni jätkuma :)
Veel veidi GM-i musklit, '69 Camaro Z28...
...ja '65 Buick Skylark GS, Buicki vastus Pontiaci GTO-le.
Peatudes lühidalt ka näituse teistel osadel, ei saa märkimata jätta sellist ülbet "Off Rod"-nimelist sõidukit.
Näituse Euro-osast oli üks huvitavamaid autosid see '77 Aston Martin.
Muljet avaldas just masina jõuallikas, selline robustne pritsega V8.
Väike jalutuskäik sai ette võetud ka parklas, seal hakkas silma näiteks selline veidi viimistlust vajav 60-ndate alguse Chevy.
Märksa paremas korras oli see '67 Camaro.
Samuti see '70 Dodge Charger.
See ilus '57 Chevy kuulub vist ühele üsna usinale näitusekülastajale, sama auto jäi silma ka aastataguse Tampere näituse parklas.
Veidi ka erootikat; vaat milleni võib tütarlapsi viia üks hea stereoga Vette.
Erootikast on vaid väike samm pornoni - see, et arvatavasti tehasekorras mootorile vajaliku õhuvõtu ja jahutuse tagamine veel päris lõpule polnud viidud, ei saanud takistuseks näituse külastamisele. Suunatuled lihtsalt teibiga külge ja minek.
Kõige õnnetumaks nähtud sõidukiks tuleb lugeda parklas nähtud Rice Am'i. Mõistusevastane lagastamine on ulatunud ka auto sisemusse, kust vaatasid vastu neoonkollased ja -roosad kujunduselemendid (näiteks shifter) ja isetehtud valge põhjaga kellad, millel oli kasutatud sama Times New Roman-laadis fonti, mida on näha auto uksel.
Veel mõned tuuningutrikid selle õuduse loojalt: bensupaagi luugi katmine läikiva materjaliga ja suur Remuse kleeps tagaklaasil.
 
 
 
muskelautod | kiirendusvõistlused | tehnika | üritused | autoesitlused | foorum | sõnastik | kalkulaatorid
tqhq'st | sisukaart | e-mail
© tqhq.ee 2000 - 2017. Loe meie materjalide linkimisest ja kopeerimisest.