| Poster |
Message |
 newton
 Moderator |
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kui vaidlus autodest eemale ujub ning juba puunuiad ja triikrauad käiku lastakse, siis äkki oleks aeg lõpetada - pikemat aega käib ju terminoloogiline kaklemine, mitte sisuline arutelu.
Kas me võiks näiteks nõustuda, et auto paneb liikuma mootori pöördemoment, mida jõuülekandes kordistatakse ja siis miski jõuõla? kaudu (ratas) maha pannakse; tippvõimsus aga sobib paremini auto maksimaalset kiirendusvõimet iseloomustama, kuna ta näitab kaua me saame konkreetse väände/jõuga kiirendada, enne kui see jõud tuleb järgmist käiku lülitades väiksema jõu kuid suurema kiiruse vastu vahetada? |
| 07.02.2006 at 15:46 |
|
Madman
 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Mina olen Newtoni kokkuvõttega 100% päri. 
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 07.02.2006 at 15:48 |
|
rustang
Moderator |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: kui I on meil konstantne
 ??
|
| 07.02.2006 at 15:52 |
|
Lembit
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
newton: Kui vaidlus autodest eemale ujub ning juba puunuiad ja triikrauad käiku lastakse, siis äkki oleks aeg lõpetada - pikemat aega käib ju terminoloogiline kaklemine, mitte sisuline arutelu.
Vabandan muidugi puunuia mängutoomise eest, aga seal ees oli ka kolm suure naeratusega smailit. Tegelikult ei ole siiski vaidlus kuhugi jõudnud. Eks ta ole, keeruline kontseptsioon kah ju 
quote:
Kas me võiks näiteks nõustuda, et auto paneb liikuma mootori pöördemoment, mida jõuülekandes kordistatakse ja siis miski jõuõla? kaudu (ratas) maha pannakse; tippvõimsus aga sobib paremini auto maksimaalset kiirendusvõimet iseloomustama, kuna ta näitab kaua me saame konkreetse väände/jõuga kiirendada, enne kui see jõud tuleb järgmist käiku lülitades väiksema jõu kuid suurema kiiruse vastu vahetada?
Seda peaks vast teema algatajalt küsima. Minuarust ei pidanud Madis seda teemat algatades sellist seletust küll silmas 
Mulle isiklikult selline kirjeldus ei ütle suurt midagi. Kas peab ilmtingimata mingite füüsikanähtuste kirjeldamiseks kasutama populaarteaduslikke väiteid?
Kiirendus suvalisel kiiruse oleneb sellest, kuipalju mootor parasjagu hobujõudusid toodab.
Ja triikrauaspetsidele - minuteada soojendab triikrauda temal eralduv võimsus. Ehk siis triikrauda läbiva voolu ja triikraual tekkiva pingelangu korrutis. Aga mis mina ka asjast tean |
| 07.02.2006 at 16:01 |
1 edit. Last edited 07.02.2006 at 16:02 by Lembit
|
spirit93
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kiirenduse väärtus kasvab kuni max momendini, sealt edasi langeb. Ehk sealt otsustab võimsus, palju meie auto suudab veel kiirust arendada, enne kui takistusjõudude summa ja veojõud võrdsustuvad. Kuidas need jooned välja näevad on mootori -ja kereehituslik(peamiselt õhutakistuse) küsimus ning milleks seda autot vaja läheb. Kes ei usu võib ise arvutada. Õhutakistus lööb seina ette tänavaautodel tavaliselt juba 4. käigul, 5 käik on ökonoomsuse teema. |
| 07.02.2006 at 16:30 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Mina võtaks asja kokku siiski nii, et kiirendab ratta moment, mida ei määra ei mootori võimsus ega moment, vaid ülekanne!
Konkreetsel kiirusel eksisteerib ratta maksimaalne moment ja selle määrab ära mootori max. võimsus. Milline on reaalne, sellest väiksem, moment rattas, see sõltub siiski kasutatavast käigust, mis ei pruugi sobida mootori pöördeid maksimaalvõimsuse alas hoidmiseks.
Kuidas arvutada ratta moment on aniult maitse küsimus. Teha võib samahästi läbi ülekande või läbi võimsuse. Mõlemil juhul on vaja teada vähemalt kahte parameetrit - kas mootori momenti antud pööretel ja ülekannet või mootori võimsust antud pööretel ja kiirust.
Henry
EDIT: Spirit93 kokkuvõte on isegi parem |
| 07.02.2006 at 16:45 |
1 edit. Last edited 07.02.2006 at 16:50 by karikas
|
jüriöö
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Tore,
oletame et meil on marslaste mootor mis arendab kogu ulatuses 1 NM ja pöördeid on tal samapalju kui marsi peal kive ja mootor arendab kokkuvõttes 1000hj. Samal ajal tulid jupiteril mehed ja aretasid sama kaaluga mootori millel on 1000NM (ka kogu pöörete ulatuses) aga 1hj (ok forseerisid kõvasti ja said 100hj).Mõlemal oli imevariaator, nii et saaks mootorist võtta seda kõige magusamat osa. Mõlema auto rattad pani liikuma tagaratastele mõjuv moment nii nagu see on maal ja marsil ja mujalgi. Siiski võitis ainult üks ja me kõik teame kes.
Jah blustag. Mootoris surub kolvi alla jõud, mis vända abil muundatakse pöördemomendisk. Jah aga ära unusta pöördeid. AINULT nemad koos määravad ära auto kiirenduse.
Oli omal ajal üks kõva mees ja ütles et võib kas maailma liigutada kui piisavalt pikk kang talle kätte anda ning tugipunkt leida. Kas ta oli siis nii võimas kui üks hobune (hj)? Kuigi kangi läbi tekitaks oioioi kui palju momenti.
Jõud ja moment lükkavad autot edasi. JAh see on tõsi. Jõud korda pöörded näitavad kui kiiresti nad seda teevad. |
| 07.02.2006 at 22:38 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Max3,0: Edit: Karikale ka üks küsimus. Kumb on olulisem, kas keerata mutter suure võtmega lahti ja no ok keerata rahulikult sellega lõpuni või jäädagi väikse võtmega punnitama ja mutrit mitte lahti saada ?
Noh, antud kontekstis on vaja mutter võimalikult kähku lahti keerata. Momendiaustajate põhimõte on, et mehel peab piisavalt jäksu olema, kuna käigukast on nõrga mootori tunnus.
Jõuõlg peab täpselt nii suur olema, kui palju sul jõudu on. Edasi ei tule see jõuõlg aga kuidagi kasuks, kuna väga ebamugav on nii terve vindi jagu pöördeid teha. Siis viskad toru minema, võtad risti endapoolse otsa pihku ja lööd risti olevale nii et võti teeb terve tiiru. Mida rohkem mutter lahti, seda lähemalt ristile võid hoogu anda...
Täpselt sama teema on veerandmiiliga. Võid ju ka 1. käiguga selle maa maha künda, kuid see võtab terve igaviku. Esimene käik tuleb valida täpselt selline, kui palju on teel pidamist ja mootoril rammu. Ülejäänu on juba võimsuse teha.
Olen kah selle poolt, et kui autodel sama suur võimsuse ja kaalu suhe, siis mina valin selle, mis on suurema momendiga. Oluliselt mõnusam sõita. Eelkõige sellepärast, et kohalt saab paremini minema.
Henry |
| 08.02.2006 at 18:29 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
asjaarmastaja: asjalood kipuvad pigem teistpidi olema, et sama võimsuse korral momenti mõnel rohkem....
Einoh, selles lauses küll mingit loogikat ei ole. Kas tahad tõesti öelda, et erinevatel autodel on pigem sama võimsus, kui sama moment? On keegi tõesti sellist statistikat teinud? Ja mis see siia puutub?
Küsimus oli, kumma valiksid, kui neil on samapalju momenti? Näiteks mõlemil 200Nm, ühel see ainult 2x kõrgematel pööretel ja seega võimsust tõenäoliselt 2x rohkem. Kas sa ei leia, et sellega on palju mõnusam sõita, kuna võid juba 1. käigu 2x väiksema ülekandega teha ja ratta moment seega 2x suurem ning kiirendus samapalju suurem. 1g kiirenduse asemel on 2g-d. Mina arvan küll, et see on palju mõnusam. Seega mootori moment ei mängi siin mingit rolli. Kui mootor võimaldab rohkem pöördeid, siis on võimalik ka rattale rohkem momenti tekitada.
Vastata võib ka vastavalt sellele, kas me modifitseerime auto mootorit või valime mitme auto vahel. Kui pöördeid tõsta ei saa, ainus võimalus on momenti täituvuse parandamisega suurendada, siis go for it. Momendi kõrgemale ajamine eeldab ka ülekannete muutmist. Aga kui on valida pöördepilli või momendimasina vahel, kus on juba kõik vastavalt mootorile, siis mina vaatan hobuseid ja otsustan selle järgi.
Henry |
| 08.02.2006 at 21:30 |
1 edit. Last edited 08.02.2006 at 21:31 by karikas
|
asjaarmastaja
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
auto, millele 200Nm tuleb kaks korda kõrgematel pööretel vajab suurema ülekandearvuga difrit ehk käigud lähevad lühemaks ehk rohkem käike vaja aga mulle ei meeldi elada käigukangu otsas ja 6-7 käiguline automaat nii keeruliseks ja kapriisseks läheb et kaotab mõtte.... aga see minu maitse ja eelistus, ma seepärast ei mõista hukka ega pea lollideks teisiti eelistajaid.... |
| 08.02.2006 at 21:36 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
asjaarmastaja: auto, millele 200Nm tuleb kaks korda kõrgematel pööretel vajab suurema ülekandearvuga difrit ehk käigud lähevad lühemaks ehk rohkem käike vaja...
Nii see ei pruugi olla. Rohkem käike on vaja ainult siis, kui mootorit modifitseeritakse nii, et momenditipp läheb ülesse nihutamisel teravaks. Seda sõltumatult diffri ülekandest. Kui me räägime aga kahest masinast, millel ühel on piiraja 2x kõrgemal ja ka momendikõver samapalju venitatud ning ülekannet 2x vähendatud, siis ainsaks erinevuseks nende masinate vahel on 2x suurem kiirendus võimsamal.
Heaks näiteks on Newtoni välja pandud võrdlus. Seal pole vahed päris 2x, kuid mõte sama. Käigu ülekanded samad, momendikõverad sarnased, ühel rohkem pöördeid ja rohkem võimsust, teisel rohkem momenti ja kiirem ülekanne. Tulemuseks võrdne ratta moment samadel kiirustel.
Henry |
| 08.02.2006 at 22:34 |
|
asjaarmastaja
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
näita mulle mootorit, millel 200Nm on vahemikus 1500 - 8000rpm!
elektrimootor ehk teeb aga mulle küll sellist kolbmootorit meelde ei tule....
ja 200Nm - mis vääne see on? mikromootori vääne.... siin pöördemomendi peakorter ja suurematest väändenumbritest räägitakse |
| 08.02.2006 at 22:37 |
2 edits. Last edited 08.02.2006 at 22:44 by asjaarmastaja
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
asjaarmastaja: näita mulle mootorit, millel 200Nm on vahemikus 1500 - 8000rpm!
Seleta nüüd ära, kuidas see eelnevalt räägitusse puutub?
Räägime veel konkreetsemalt. Oletame et ühel mootoril on 200Nm 2000-3000p/min, diisel noh. Teisel, bensiini rüüpaval mootoril on 200Nm 4000-6000p/min. Kumma mootoriga auto sa valiksid?
Henry
|
| 08.02.2006 at 23:01 |
|
asjaarmastaja
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
see peab küll olema mingi mikrodiisel, mis 200Nm teeb ja sellist me ei valiks iialgi.... aga ma ei saa aru, mida siin vaielda siin on inimesi, kes eelistavad momenti ja on neid kes kõrgeid pöördeid ja hp-si, kummalgi omad eelistused ja ei ole mõtet siin tõestada, et üks on loll ja teine laisk! see sihuke ema-tütre teema ja minu arust see vaidlus mõttetu! ja mulle minu maitse-eelistuse mu tagumikudüno ammu selgeks teinud ja mulle mõttetu siin vastupidist tõestada. ja 200Nm pole vääne, mille pärast oleks vaja vaielda, selleks liiga vähe teist.... |
| 08.02.2006 at 23:14 |
|
hents99
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
asjaarmastaja: see peab küll olema mingi mikrodiisel, mis 200Nm teeb ja sellist me ei valiks iialgi.... aga ma ei saa aru, mida siin vaielda siin on inimesi, kes eelistavad momenti ja on neid kes kõrgeid pöördeid ja hp-si, kummalgi omad eelistused ja ei ole mõtet siin tõestada, et üks on loll ja teine laisk! see sihuke ema-tütre teema ja minu arust see vaidlus mõttetu! ja mulle minu maitse-eelistuse mu tagumikudüno ammu selgeks teinud ja mulle mõttetu siin vastupidist tõestada. ja 200Nm pole vääne, mille pärast oleks vaja vaielda, selleks liiga vähe teist....
Minu arust küsiti sinult vastust kahe varjandi vahel, miks sa teemast mööda hakkad kirjutama? - seepärast ei lõppegi sellised teemad konkreetse(te) vastus(t)ega.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 08.02.2006 at 23:21 |
|
ats
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
asjaarmastaja: asjalood kipuvad pigem teistpidi olema, et sama võimsuse korral momenti mõnel rohkem....
Momendi paneb vabalthingaval paika eelkõige suurus. Bensiinimootoritel ca 100Nm liitri kohta. Ehk kaheliitrisel 200Nm, kolmeliitrisel 300Nm jne. Võimsus aga sõltub pööretest ja vastavalt sellele ka lõppkiirus ja kiirendus. Näiteks võib olla 2liitrisest sellesama 200Nm juures välja aetud nii 250hj kui ka 150hj. Lõppkiirus on kindlasti suurem sellel, mil rohkem hobuseid ja ilmselt ka kiirendus. Ehk moment on ikka pahatihti samasuurtel mootoril enamvähem sama - hj teine.
Turboga saab väänet muidugi rohkem välja võtta nagu diisli puhul tehtud ongi. Et kui võrrelda diislit ja bensiinimootorit või turbot vs vabalthingav, siis võid tõesti leida, et hj on sama, aga moment mitte, aga muidu määrab vabalthingaval mootori suurus momendi suht üheselt ära. |
| 08.02.2006 at 00:12 |
|
Erkki
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Veel paar lehekülge ja selle teema võiks rahulikult naljateemasse tõsta
Annaks ka siis oma panuse asjade selgitamisel.
Hobujõud ei liiguta autot paigast.
Pöördemoment, mõõdetuna jõu suuruses ja teepikkuses e. jõuõla pikkuses, liigutab autot.
Pöördemomendi ühik siinpool suurt lompi on Njuuton x meeter = Nm. ehk nagu eelpool mainitud - jõud korda teepikkus.
Teeme puust ja punaseks: võtame 1 meetri pikkuse kangi ja kinnitame selle ühe otsa näiteks autoratta tsentrisse. Kui nüüd teist kangi otsa vajutada 1 njuutoni (oli vist 102 grammi?) suuruse jõuga, siis saame pöördemomendiks 1 Nm. Sellise pöördemomendiga ei võta loomulikult ükski auto paigast. Kui aga meetrist kangi vajutada 300 njuutoni, ehk umbes 30 kiloga, siis saab auto juba paigast liikuma. Sellisel juhul on meil rattas 300Nm pöördemomenti. Siiani oleme rääkinud ainult jõust ja teepikkusest ehk jõuõlast. Sellest pöördemomendist pole suurt kasu kui me ei tea millise aja jooksul see toimub. Siin tulebki mängu mõiste hobujõud ehk võimsus. Võimsus näitab ära, kas seda momenti rakendamiseks kulub 1 sekund või 1 minut.
Võimsus ehk hobujõud = pöördemoment / aeg.
Ehk mida suuremat momenti rakendatakse ühes ajaühikus, seda võimsam on mootor.
Ehk hobujõud on mõiste, mis väljendab töö intensiivsust aga mitte ei liiguta autot paigast.
Ma enam lihtsamalt ei oska kahjuks seletada.
____________________________
Chevrolet Camaro '71
Pontiac Firebird '71
Chevrolet Chevelle '69, 350 cid
El Camino '68
F150, 2011
Life begins at 1000 Hp... |
| 08.02.2006 at 01:34 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Tänud Erkki, ma ei pea vast ikka kooli tagasi minema ja loodetavasti saavad noorema põlvkonna autoamatöörid ka aru, et võimsus on ainult number e. tehniline näitaja, mida saab arvutada pöördemomendi ja pöörete arvu kaudu ja et need empiirilised hobused oma mõttelise jõuga ei lükka autot ise mitte kuhugi.
Aga mind hakkas hoopis huvitama, mis näitajaga oleks kõige õigem auto kiirendust hinnata. Ei pöörded, torque ega hp ütle tegelikult midagi, kui me massi ei tea. Samuti ei näita massi ja liikumapaneva jõu (pöörete, pöördemomendi ja rakendatava õla) kaudu arvutatav hetkekiirenduse väärtus ka suurt midagi.
Kasutatakse ka mõõdetud ajalist väärtust 0-100kmh või 0-200kmh saavutamiseks - kas see võiks juba auto kohta midagi piisavat rääkida, selles näitajas on nii pöördemoment, pöörded, ülekanded, mass kui ka läbitav teepikkus juba kaudselt sisse arvatud.
Või leida veel ise mingi muu huvitav valem (auto techspec.-s toodud andmeta põhjal) konkreetset autot adekvaatselt ja võrreldavalt iseloomustama
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 09.02.2006 at 15:58 |
6 edits. Last edited 09.02.2006 at 16:14 by BlueStang
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Milleks selline pisteline teema splittimine. Meie dialoog asjaarmastajaga on nii ära hakitud, et muffigi aru ei saa, milles poleemika. Oleks siis kõik need postid triikraua teemasse lükanud.
See selleks. Tahtsin Erkki väiteid pisut parandada. Loodan et ei panda pahaks.
quote:
Erkki: Pöördemoment, mõõdetuna jõu suuruses ja teepikkuses e. jõuõla pikkuses, liigutab autot.
...
Võimsus ehk hobujõud = pöördemoment / aeg.
Ilmselt on ühte patta sattunud teepikkus ja jõuõlg. Seetõttu siis teepikkus valemist välja jäänud. Väike tuletus:
Võimsus näitab võimet teha tööd ajaühikus. Töö = jõud * teepikkus. Seega võimsus on võrdeline jõu- ja teepikkusega ning pöördvõrdeline ajaga. Pöörlemise puhul pöördemoment*pöörded / aeg ehk pöördemoment * nurkkiirus, nagu on kirjas juba esimeses postituses.
Juhiksin veel tähelepanu, et sellisel kujul on jutt siiski tagaratta momendist, mitte mootori momendist. See aga sõltub käikudest. Seega kuidas arvutada reaalset kiirendust, kas võimsuse või momendi järgi?
On olemas jäme arvutsvalem võimsuse järgi, millega saab kiirenduse aegasid arvutada. Palju täpsema tulemuse saab, kui jaotada kiirendus kahte etappi - kõigepealt esimese käigu kiirendus momendi abil ja siis ülejäänud võimsuse abil.
Henry |
| 09.02.2006 at 16:20 |
|
udu
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
karikas:Palju täpsema tulemuse saab, kui jaotada kiirendus kahte etappi - kõigepealt esimese käigu kiirendus momendi abil ja siis ülejäänud võimsuse abil.
Henry
mina küll aru ei saa, et mismoodi nüüd siis esimest käiku moment kiirendab ja teisi käike võimsus?
esimest kiirendab samamoodi ju võimsus, lihtsalt võimsus sõltub sellest, kui palju on momenti
____________________________
Chevrolet Corvette '80
Cadillac CTS '06 |
| 09.02.2006 at 16:24 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
mehed, pigem ikka moment kiirendab esimest käiku ja siis kõiki teisi käike ka
see on jah õige, et võimsus sõltub sellest, kui palju on momenti
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 09.02.2006 at 16:38 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
udu: mina küll aru ei saa, et mismoodi nüüd siis esimest käiku moment kiirendab ja teisi käike võimsus?
esimest kiirendab samamoodi ju võimsus, lihtsalt võimsus sõltub sellest, kui palju on momenti
Sellest on juba päris palju jahutud siin, kuid ok.
Asi selles, et reeglina max momendi pöörded jäävad esimese käigu sisse, järgmiste käikude puhul ei pruugi nendele pööretele üldse enam sattuda. Oleneb kui tihedalt sul käike on. Kindlasti läbivad aga kõik käigud max võimsuse pöördeid.
See mis autot kiirendab, selle üle pole mõtet arutleda. See on vajeldamatult ratta moment. Ka kuidas vahetada käike, see peaks olema selgeks vaieldud. Aga kuidas arvutada kiirendust, see oleks palju huvitavam ja selgust toovam teema.
Henry
|
| 09.02.2006 at 17:08 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Autot kiirendab jõud F, mida tekitab mootori võimsus. Liikuvale kehale jõu rakendamiseks on vaja teha tööd, mis ajaühikus ongi võimsus. Kõik muu on ülekanne, k.a. ratas.
F ühik on N ehk njuuton. See ei ole njuutonmeeter. Jõud mida mootor suudab teatud kiirusega autole rakendada sõltub ikka ja ainult mootori hetkvõimsusest.
Karikas, kui sa tead "vajjeldamatuid" asju siis miks sind veel huvitab kuidas kiirendust arvutada ? |
| 09.02.2006 at 17:15 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis: Autot kiirendab jõud F, mida tekitab mootori võimsus. Liikuvale kehale jõu rakendamiseks on vaja teha tööd, mis ajaühikus ongi võimsus. Kõik muu on ülekanne, k.a. ratas.
F ühik on N ehk njuuton. See ei ole njuutonmeeter. Jõud mida mootor suudab teatud kiirusega autole rakendada sõltub ikka ja ainult mootori hetkvõimsusest.
Karikas, kui sa tead "vajjeldamatuid" asju siis miks sind veel huvitab kuidas kiirendust arvutada ?
madis sai juba ühe põhivalemi selgeks, a=Fm - vahva
võismsus aga ei tekita jõudu (mootor tekitab) vaid hoopis ise sõltub jõust, mida teatud kiirusega autole rakendatakse - niimoodu on see asi, et enne ikka põhjus, siis tagajärg, mitte vastupidi
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 09.02.2006 at 17:27 |
3 edits. Last edited 09.02.2006 at 17:29 by BlueStang
|
spirit93
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Auto dünaamiliste omaduste arvutamisel võetakse aluseks parameetrid, mida saab reaalselt millegagi mõõta. Võimsus on arvutuslik väärtus. |
| 09.02.2006 at 17:34 |
|
|
.. 6 7 8 9 10 11 12 .. 
