| Poster |
Message |
 90Deville
 |
 Kaatri ja auto mootori erinevused?
Äkki kellelgi on kokkupuuteid olnud,Chevy 350 kaatrimootori ja tavalise,autole-vanile paigaldatava isendi vahel olevate erinevustega.Huvitaks just vända,nuka ja muude siseelundite kohta teave,ja mis juhtub kui paigaldada kaatrile auto mootor.Et kas on oodata plahvatust mingi x ajavahemik täisgaasil söitmisel,vms.Vöiks söna vötta soovitavalt need inimesed,kes sellega ise on kokku puutunud,kylajutte olen isegi kuulnud.Tänud ette! |
| 18.01.2007 at 23:30 |
|
Maik
 |
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Jahutussüsteemi ehitad ümber kuidas ? Kaatril ju jahutus veega.
See suvi tuttav paigutas r6 asemele v8 5,7l volvo kaatri mootori, käppade kinnitused tegi ise klaasriidega. Asi käis väga vingelt edasi,aga tuleb hästi kiire vint panna,sest mootoril jäi väikese kaatri jaoks ikka võimu väga palju üle, samas pöörded tal ju väga head ei ole..
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 19.01.2007 at 09:23 |
|
vvt
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Olen kuulnud mingist praktikast, kus mootorit jahutab plokist läbijooksev merevesi. Ei oska kommentaarida, kas see tõsi on, aga idee iseenesest on piisavalt veider, eriti siinsetes sopastes madalvetes....
Kui panna 1:1 automootor ja kasutada soojusvahetit (so mootoris tsirkuleerib soojusvaheti abil jahutatav tavaline jahutusvedelik, vahetit jahutatakse mereveega) ning kitsas mootoriruumis organiseerida väljalaskekollektori jahutus, siis läheb suvaline automootor. Enamik vene lõbusõidupaate ongi minimaalselte ümberehitustega automootoriga. Seejuures vesijahutusega alumiiniumist väljalaskekollektor ei ole eriline imeasi.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 19.01.2007 at 10:09 |
|
partel
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Kindlasti mõtle õhk-vesi vahejahutiga kompressori peale - külm vesi parda tagant võtta ju.
____________________________
_ |
| 19.01.2007 at 11:40 |
|
vvt
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Kui tegemist on karpamootoriga, siis seal on teatud nüansid, sellest on ka juttu igat masti block'ide ehitamise raamatutes. Mõelda tasuks sellele, et kui mootoriruumis on nt metallvõrguga kaetud sisselaskeavaga karpa, siis peaksid kollektorid olema jahutatavad või isoleeritud. Olen lapsena olnud kesk merd põlevas paadis, piisas väikesest tilgast bensiinist et mootoriruum toimis nagu pomm. Kuna mootoriruumis mootori töökindluse huvides erilist õhu liikumist ei ole (et sahmakat vett ei saaks), siis väljalaskekollektorid lähevad seal tulipunaseks (tavalisel autol jahutab neid läbi mootoriruumi liikuv õhk).
Vähemalt vene paatidel on mootor koormatud nii, et ta täisgaasiga töötab umbes suurima torgi pööretel (nt Volga mootor töötab punn põhjas 3000 rpm, 51 mootor töötab 1900-ga). Selles mõttes mingeid kiirmootoreid paatidele harilikult ei panda. Nuka ja muu teema asemel keskendu pigem mootori töökindlusele/ohutusele ning vindi valikule.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 19.01.2007 at 12:10 |
1 edit. Last edited 19.01.2007 at 12:11 by vvt
|
Maik
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Mina olen paadi mootoriruumis näinud väikest elektri ventilaatorit mis siis õhku välja puhus läbi miski toru
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 19.01.2007 at 12:20 |
|
foke
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Suht sama mootor, mul olemas mõlemad.
Väidetavalt liha rohkem meremootorite küljes, kuna merevesi tõepoolest läbi mootori ringleb ja üksjagu roostet tekitab. Vesi võetakse jalast impelleri abil sisse, vajalikku tempi tagab termostaat, mis teatud ajal siseringile väljast jälle külma juurde laseb. Ülejääv vesi pritsitakse väljalaske kollektorisse jahutina.
Meremootorid on võimsamad, eeldatavasti just jahutusmurede puudumisel. Kust see võim tuleb - ei teagi, mul 89 a. 350cid mercruiser, malmplokk, malmkaaned, malmsisselase, vana äbariku quadro 4-lõõrise karpaga ja antakse 260 jõudu tehasereitinguna. Nuka ja kaante/sisselaske andmeid ei tea.
Muide, kunagi oli plaanis auto pealt korralik karpa prooviks panna, aga see ei oleks õnnestunud. Põhjus nimelt selles, et merel on lainetus ja karburaatorid oma tööpõhimõttelt on vähe erinevad auto omadest - n.ö. üleujutatud, tagasivooluga bensupumpa.
PS! VVT, mootoriruumi temp on normaalne, vast +30*C, väljalase on kuum, aga mitte mingil juhul punane, kuna ühenduses ksutatakse ka kummivoolikuid ja lõdvikuid. Õhku võetakse mootoriruumi läbi kahe suure õhutusava sõidusuunalt ja tõmmatakse taas ahtripeegli taha hõrendusse välja.
Suur oht meie madalas, vetikate ja vahel ka kilekottidega varustatud vetes, on jala jahutusvee sissevõtuavade ummistus. Seejärel sulab sekunditega seal olev impeller, kaob jahutusvesi. Kui mootor selle laksu ehk üle elab, siis jahutuskollektor on ohukoht. 2 a tagasi läks napilt, tulekahjust oli vähe puudu. Õnneks on enamasti mootoriruum varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga. |
| 19.01.2007 at 12:21 |
|
partel
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Siis veel, et kompressori puhul ei soovitata kinnist mootoriruumi, kuna backfire korral tuleb pop-off klappidest üsnagi mahlakat segu.
Autokarpade puhul tuleb loksumisega arvestada. Kui me Erkkiga tänaval blower-Camaroga sõitsime, sai seda omal nahal tunda. Nimelt on karpad teadupärast risti ning järsul pöördel, näiteks kõrvalteelt peateele keeramisel, tahtis asi päris ära kooleda. Sellele järgneva gaasipuudutuse tagajärg oli 
Mingil määral oli lahenduseks ujukikambrite taseme tõstmine, et vähem loksuks.
____________________________
_ |
| 19.01.2007 at 12:57 |
|
vvt
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Vene paatidel on peal igatahes tavalised auto karburaatorid, kus õhupuhasti asemel on miski metallvõrk ees. Muidugi kiirusomadused on lääne paatidel midagi muud ka. Samas vene paadid suht väiksed, 30 kraadise kreeni peale ei ütle miski Volga karbuss suurt midagi.
Kui aretamiseks läheb, siis 350 bensuka asemele võiks mõelda ka mingit 3-4 liitrit korralikku turbodiislit. Viimase aja autodel on need momendid niimoodi lakke lennanud, et üpris väike pada saab hakkama suurte asjadega. Tunnikulu on laias laastus poole väiksem ning tuleoht pole ka nii suur.
Edit
Foke, punase kollektori all pidasin silmas mittejahutatavat, so sõiduauto-tüüpi.
Mis kaani/mootorit puudutab, siis tundub, et paatidel kasutatakse suht "ankruid" mootoreid, mis veavad hästi madalatel pööretel ja võimsus pole oluline. Venelased kasutavad/kasutasid eranditult A-76 bensiiniga töötavaid mootoreid (sõiduauto mootori puhul neid 76 versioone). Mis võimaldas seal odava raha eest natuke kiirust juurde saada.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 19.01.2007 at 13:23 |
3 edits. Last edited 19.01.2007 at 13:28 by vvt
|
foke
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Jah, mulle tundub, te teema algatajat huvitas just 350 cid GM mootori vahetamise võimalikkus. Arvan, et on võimalik küll. Meie magedad veed tapavad mootorit ikka kordades vähem kui ookeanivesi. Ei tahaks uskuda, et automootor meil siin päris ära roostetab. Mul meremootor kapremonditud ja mälu järgi vist kõik siseorganid on samad kui automootoril, ma pakuks et isegi veepump.
Aga vaatsin huvi pärast 89 a camaro ja fire mootorite reitinguid - 240 hp. Ehk siis meremootoril 20 jõudu rohkem.
Tõenäoliselt asi nukkvõlli radikaalsemates parameetrites, mida võimaldab jahutuse effektiivsuses.
Pole viitsinud meremootorite karakteristikuteni tungida, aga siin võib küll tekkida teatud hälve automootoritega.
Kui mõtiskleda veidi.
Tühikäik peaks olema jõulisem, kuna basseinides manööverdamine käib tühikäigul ja vaja sageli mitmeid kordi edasi-tagasi käiku vahetada. Mul mootori tühikäik on 700-800 rpm ja jaksu jätkub.
Madal pööre (1000-3000) - suht ebaoluline, selles pöördevahemikus ei sõida kaater palju.
Väänet ja jaksu on vaja ca 3500 rpm kandis, umbkaudu sinna jääb tahhomeeter, kui gaasihoob põhja lajatada ja veepeale tõusta, mootor teeb tõsist tööd, seda on iga keharakuga tunda .
Kruisikiirus on reeglina mõnusalt veel hoidev ca 21-25 Kn (u. 39-46 kph), mille tarbeks krutib mootor 3600-4000 kandis (sõltub lainest ja lastist).
Reeglina sellest suurema pöörde vajadus on lühiajaline.
Seega võtmenumbrid 3500-4000 rpm, seal oleks vaja nii väänet kui ökonoomsust. Väänet, et paat üles ajada ja efektiivsust küttekulu osas, kuna kruisipööretel töötab mootor valdava enamuse ajast.
Mingil määral saad käiku mõjutada sõukruvi vahetamisega kiirema/aeglasema vastu.
Automootor (siis 350 CID) on häälestatud töötama pigem madalamale, just 1500-3000 kanti.
Võimalik, et meremootorite väändekõver ja suhteline efektiivsus on (just vastupidiselt vvt pakutule) tassitud kõrgemale ja sealt ka suuremad max hj-d. Aga võibolla kolistan ämbreid oma teooriaga, mis hetkel baseerub praktikal
|
| 19.01.2007 at 14:41 |
|
vvt
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Pakun, et see meremootori suurem hj rating tuleb summutite-kattide puudumisest, osadel pole õhupuhastit ja ega seal Euro4 norme heitgaasilt ka nõuta. Astmeliselt avanevate seguklappidega (2bbl ja 4bbl) peaks olema sätitud sedasi, et kaater suudab glisseerivas reziimis püsida esimes(t)e kambri(te)ga. Vastasel juhul puudub mõistlik ökonoomne kiirus, millega edasi jõuab.
Samas ega see väljalaske hirmus jahutamine võimsusele kaasa ei aita, ega ilmaasjata headereid keraamikaga ei kaeta või teibiga mässita.
Edit: laskmine läbi jahutussärgi alumiiniummootoril või alukaanel on samahea kui välistatud. Ja jahutuskanalid suured ja vesi puhas. Muidugi Z-jalaga madalvees eriti ei sõideta ka, vast pole aktuaalne. Seda mäletan üsna hästi, et soojusvahetiga paatidel on selline settepott ja sealt tuleb peale madalas jukerdamist suurem kogus muda välja. Igatahes alumiiniumist tehtud mereveega kokku puutuvad asjad nagu soojusvahetid ja väljalaske jahutused kõdunevad isegi siinse mageveega mõne suvega läbi. Vast seepärast ongi venelastel kogu tehnika soojusvaheti peal, et mootorid on valdavalt alumiiniumist (M-412, Volga, Gaz-53).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 19.01.2007 at 15:21 |
2 edits. Last edited 19.01.2007 at 15:28 by vvt
|
foke
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Heitgaasid surutakse läbi jala suhteliselt kitsaste kanalite otse vette - mul tundub, et see on veel raskem, kui läbi auto väljalaske. |
| 19.01.2007 at 15:30 |
|
PlyVal64
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Teadmamehed, kuidas selle torgi/väljalaske läbilaske suhe oli? V8 magazines oli kunagi ju jutt, testisid erinevaid pütte. Kas polnud nii, et mida vabam, seda vähemaks jäi torki aga sai rohkem pöördeid ja sealt absoluutvõimsust. Ja vastupidi. Näituseks toosma gazooni V8 PAZ busside peal. Seal oli lõpus suisa kaks 1,5-tollist augukest ja buss käis susinaga. Merel on vaja tegelikult kõike aga tavalise paadi jaoks on mingid optimaalsed pöörded ja sealt kiirus. Seda just Foke kirjeldatud põhjustel, milledest oluliseim on kulu ehk tankimiseta sõidupiirkond. Meremootoril võib torgi- ja võimsuskõver olla ladvata kuusepuu, mootor peab koostöös vindiga töötama suhteliselt kitsas vahemikus. Mida madalamalt see piisav power tuleb, seda vähem pumbatakse õhku läbi ja seda väiksem on ju kütusekulu. Lisaks kavitatsioon ja muu jura, mis liiga suurte pööretega hakkab muret tegema. Seega peaks nendes meremootorites olema sees nukk, mis alt ja ülevalt ei käi, algust pole lihtsalt vaja, need kümmekond sõlme lükkab ujuva paadi edasi ka alla 100 hobuse. Lõppu(4500+ rpm) pole ka vaja, tolku on sellest paadile vähe, 1-2 sõlme kiirust aga 50% suurem kulu.
Lisaks nukale peaks teoreetiliselt lõpu maha võtma ka õhupumbale kitsaks jäävad väljalasked. See jälle vajalik töökindluse tagamiseks. Et kapten ei saakski mootorile liigseid tuure anda ja seda keset vett laiali lasta. Nagu käib rolleritel selka sumpsis.
Edit: ideaalne kõver merele on Maksimi mootoril. Enne glissi minekut pole jõuraasugi, siis vahetult enne glissi hakkab järsult kõver tõusma ja glissis sõites on kogu pauk taga suhteliselt kitsas töövahemikus. |
| 19.01.2007 at 16:59 |
1 edit. Last edited 19.01.2007 at 17:08 by PlyVal64
|
askeldaja
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Natuke ehk teemast kõrvale, aga:
Ma kuulun piiirkonda kus tegeldi piirituseveoga soome. Tean et kiiremad paadid lappasid 2 veomasinamootorit koos töötama ja tehti äri. Sumpsid vee all. Täpsem info ehk natuke hiljem, see oli faktiline reaalsus. Ehk siis ka täpsemad (natuke hiljem) infid jahutuse suhtes jne.
Amen.
|
| 19.01.2007 at 18:35 |
|
90Deville
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Kahjuks sain alles nyyd arvuti taha,oleksin varem pidanud täpsustama,et ei kavatse ise peedist kaatrit ehitada,vaid vahetada paadi originaalmootor auto omaga.Kaatriks siis Bayliner,Cobra vist oli perekonnanimes sees,ja originaalkone on löhki kylmunud.Samas on olemas 94a van,350 mootoriga,ja möte oli see kaatrisse kukutada.Kaater pärit 80 löpust.Kogu tegevus toimub Rootsis,siinsete teadjate käest olen kysinud,enamik arvab et vaheta sisselase koos karpaga ära ja kogu moos.Ise olen arvanud et peaks ka nuka ymber lööma,just sellepärast et kaatri mootor käib ysna sageli pöhjagaasiga,auto oma aga pea mitte kunagi.Yks teadmamees siin arvas,et kaatril on suht madala profiiliga nukk,ja sama peaks tema arust olema ka eelpoolnimetatud vanil,tema arust,yhesönaga et peaks käima kyll ka originaalnukaga.Nukkasid ise vörrelnud ei ole.
Jahutus sellel konkreetsel mootoril käib mereveega,olen aga remonud ka yhte 305 kaatrit,millel oli eraldi jahutusvedelikuga systeem,mida siis jahutas merevesi.Samuti oli sellel 305 mootoril klapi sääre jämedus 1mm jämedam auto omast.Klapi hind erines ka veidi tavalisest,auto oma-40.-seki,kaatril-680.-seki.See klapi jutt sai nyyd kyll veidi OT,a äkki kellelegi kunagi abiks. |
| 19.01.2007 at 20:35 |
|
foke
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Mul oli sarnane teema - plokis oli pragu ja oli seal ilmselt aastaid. Sai seda remonditud, aga vist päris 100% siiski ei pea. Erinevalt auto suletud jahutussüsteemist, merepeal väikese plokiprao ja jahutusvee lekke korral sisulist probleemi pole. Peaasi, et mootoriruumi pilsipump ikka töökorras. |
| 19.01.2007 at 20:50 |
|
90Deville
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Antud mootoril on pragu seespool,vesi kimab otse ölisse.Nagu sellest veel vähe oleks,leidub ka 3 pragu välisseinas.Nende tagajärg on siis selline:öli asemel karteris umbes 13l paska,2 silindri mölemad klapivedrud puruks.Allapoole pole veel jöudnud vaadata,kuid ega ma sealt ka midagi head ei oota,krt seda teab kaua selle möginaga söidetud on.Mootori seisukorra kohta hakati huvi tundma alles siis kui yks pytt tagant ära läks,omanik ei jaga tehnikast ööd ega mytsi.Köige parem on see,et mees söitis siis kaatriga kaatrite remondikohta,seal Spetsialist vaatas asja yle,möötis surveid,ja diagnostis pölenud klapi...Möötsin ise ka alguses naljapärast surveid,need olid:0-2-4-8,yhel pool siis.Samas ölivarrast pole keegi vaadanud,3 kordne ölinorm oleks ju pidanud silma hakkama.Ilmselt on ka kuuma korralikult saanud,köik plokikaane poldid olid vaba käega välja keeratavad.
Ilmselt on kylmumine toimunud eelmisel talvel,ja söidetud lihtsalt seda märkamata vöiduka löpuni. |
| 19.01.2007 at 21:13 |
|
Ziil
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Kasutavates materialides on erinevus. Naiteks saaled on automootori puhul arvestatud 5,7 mootori puhul tootama keskmiselt 2000+ pooretel, paadil seevastu 4000+ pooretel. Sama kehtib olituse, jahutuse ja muu sellise kohta.
Praktikas proovitud (V8 ja V6, vastavalt siis camaro ja astro mootoreid paatidel) ja auto kone otse vahele ei sobi, st, ei kesta norm kasutust.
Kui on vajadus kasutada auto mootrit, vaheta veepump, mootori korgid, saaled ja olipump. Need on erinevatel tootjatel identsed oma valimuselt ja mootudelt aga on kasutatud teisi materjale, samuti on lahendatud pisut teisiti sisselaske/kaante jahutus. Tihendid samamoodi vajavad ylevaatamist, seda isegi Eesti madalasoolasusega merevees.
Pidasin siin just silmas 1/1 yletostmist, autolt-kaatrile.
|
| 20.01.2007 at 13:06 |
|
vvt
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
Pöörete koha pealt on ju alati võimalus kasutada suurema sammuga vinti, mis sobib automootori pööretega paremini kokku.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 20.01.2007 at 14:02 |
|
foke
|
Kaatri ja auto mootori erinevused?
quote:
vvt: Pöörete koha pealt on ju alati võimalus kasutada suurema sammuga vinti, mis sobib automootori pööretega paremini kokku.
Sõukruvi samm on suhtelises seoses lisaks pööretele ka paadi veetakistuse ja massiga. Mul on vaheldumisi taga olnud 17" ja 19" vint. Ühe laine ja lastiga töötab 1 paremini, teise ilmaga jälle teine. Keskmiselt teeb sama välja, pigem kasutan jõulisemat, ehk 17"-st. Proovisin ka 21"-st, aga see lõi vee keema ja sisuliselt ei saanudki paati glissi. |
| 20.01.2007 at 17:21 |
|
|
