| Poster |
Message |
 partel
  |
 Mootori ehitamisest
Aeg sealmaal, et hakata tegema järgmise suve plaane.
Mootoriehitusest võiks päris pikalt pajatada, sissejuhatuseks paar asja. Põhinevad oma kogemustel (ehk vigadel  ), tark õpib teiste vigadest, tuleb odavam.
Uus plokk:
Mootoriplokk on mootori vundament, millele toetub kogu ehitus. Nagu maja ei ole mõistlik ehitata sohu, ei saa ka korralikku mootorit ehitada vana ploki peale.
Peapõhjuseks tuuakse arvatavasti rahaline külg, et vana plokk on odavam, mis aga lähemal uurimisel ei pruugi nii olla. Ostuhinnale lisandub veel suurusjärgus 10K Soomes tehtava puurimise-hoonimise eest, lisaks on lõpptulemuseks ikkagi mitukümmend aastat vana asi, mis võib praguneda iga kell, muutes kogu kulutatud raha nulliks.
Seevastu uus plokk on väga hea pikaajaline investeering, kuigi esmapilgul tuleb natuke rohkem raha välja käia. Samas on potentsiaal, kasutusiga ja töökindlus hoopis midagi muud.
Vana ploki peapuudus on piiratud silindriläbimõõt, kuna silindrite vahel on veekanalid, mida uutel ei ole. 60'ndate insenerid ei julgenud ilma teha. Vaid 4.25 tolline läbimõõt on kompromiss isegi stock mootorite korral, võimsatest rääkimata. Seetõttu kannatavad hobujõupotentsiaali määrajad - plokikaaned, sest ei saa kasutada suuri klappe. Samal põhjusel on ka silindriseinad ohtlikult õhukesed.
Uutel plokkidel seda muret pole ning näiteks Dart Big M silindriseinad on 0.3 tollise paksusega isegi 4.625 tollise (117.5 mm) läbimõõdu korral. See võimaldab kasutada näiteks 2.45 tolliseid sisselaskeklappe, mis korralike kaantega tagavad 1200+ hj vabalthingavana.
Suurem silindriläbimõõt tähendab muuhulgas ka praktiliselt tasuta hobujõude, kuna kolbide hind ei sõltu läbimõõdust.
Teine tähtis eelis on täiustatud õlitussüstem. Tänapäevane 1000+ hj, 8000+ rpm, stroker vändaga mootor peab läbi ajama samas mõõdus raamsaaltega, mis 60ndate stock mootor. See mõistagi esitab erakordsed nõudmised õlitussüsteemile. Uutel plokkidel on "priority main" süsteem, mis nagu nimigi ütleb, paneb pearõhu raamsaaltele.
Mõistagi on ka vändapukid arvestatud taluma hoopist teist masti koormust kui vana ploki omad.
Ehk kui kavas on ehitada korralik mootor, siis tuleb see rajada ka korralikule vundamendile. Nii Lauri, Eduard kui Erkki on sellest aru saanud ning tulemused räägivad iseenda eest.
Malmplokid:
http://www.dartheads.com/chevybb.aspx
http://www.worldcastings.com/prods_pages/081100.htm
Flat tappet nukkvõll
Kuigi flat tappet nukkvõllil ei ole korraliku mootoriga midagi pistmist, siis igaks juhuks paar sõna ikkagi, kuna võib-olla keegi arvab, et sellega saab odavamalt.
Flat tappet nukkvõll on viitsütikuga pomm. See kas käiab kohe nuki maha või tingib klapi kukkumise silindrisse. Esimest põhjustab see, et tõukur ei hakka pöörlema, sest tõukuripesa on defektne, teist nõrk klapivedru.
Flat tappeti kasutamise võimsatel mootoritel välistab see, et ei saa kasutada korralikke klapivedrusid, kuna nende survejõud on liiast. Üldiselt arvatakse, et vedrude seat pressure võib olla maksimaalselt 130 naela, võrdluseks, et meie mootoril on 330, võistlusmootoritel üle 400. Samuti peab vedru olema pehme, seevastu võistlusmootorite vedrude survejõud on maksimaalse klapitõusu ajal tugevalt üle 1000 naela ehk üle poole tonni survet pisikesele tõukurile! Pehme vedru omakorda välistab kõrged pöörded, kuna klapiajami inerts hakkab vedru survejõust üle käima, tekib valve float, mis võib lõppeda klapi kukkumisega silindrisse.
Samuti seab flat tappet tõukuri kuju piiri nukkvõlli profiilile, mis ei saa olla järsk, kuna siis lõikuks tõukuriserv nukki sisse. See mõistagi vähendab dramaatiliselt mootori võimsuspotentsiaali, kuna klappide avanemine ja sulgemine on nii aeglane, vähendades plokikaanekanalite läbilaskevõimet. Profiilivahe on ka silmaga näha, flat tappet nukk on munakujuline, rullnukk aga pigem nelinurkne.
Ehk flat tappeti koht on muuseumis, mitte mootoris. Lihtsalt sõitmiseks käib hydraulic roller, kui aga street/strip plaanis, siis võiks ikka mehaanilise rulli poole vaadata.
____________________________
_ |
| 10.06.2007 at 19:22 |
|
vvt
|
Mootori ehitamisest
On olemas ka vastupidine teooria, et performance mootorit ei ehitata uutest, valustressis (seeria) plokkidest-kaantest. Näiteks üks lennukimootoritega nime teinud kompanii võttis vormel-1 mootorite jaoks plokke avariilistelt autodelt ja aastake sõitnud firma ametiautode pealt. 1.5 liitrit võimsust andis 1400 hj. Niiet võta kinni. Arvatakse, et kui sama oleks üritatud teha valukojast võetud plokkidega, siis oleks need mootorid sellise termilise koormuse all esimese ringiga kokku jooksnud.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 11.06.2007 at 10:21 |
2 edits. Last edited 11.06.2007 at 10:22 by vvt
|
Astro SS
|
Mootori ehitamisest
On ka mootoreid ,kus kõige paremad toorikud saadakse alates on 100 000 kuni 150 000 miili sõinud autode pealt 
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 11.06.2007 at 11:21 |
|
Fog
|
Mootori ehitamisest
Ärge ajage OTks asja. race prepped Big M ei ole mingi "seeria"plokk. Ja jutt õige partelil.
Partel, räägi natuke full-rolleri ja roller-tip'i praktikas erinevustest. Tähh.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 11.06.2007 at 12:01 |
|
|
