| Poster |
Message |
 rustang
  Moderator |
 Tehniline link
Tegelt on all toodud üks väga pikk (20 lk) aga 'teatud ringkondades' palju tsiteeritud flame piduritest. Kes viitsib tegelda asjaliku jutu eristamisega hülgemölast ja marketingist, see võib enda jaoks midagi leida. Teemaks on - miks on hea/halb kui pidurikettad on soontega ja/või läbi puuritud.
'Teatud ringkondades' tähendab seltskonda kes ei küsi, misasi on kurv 
http://corner-carvers.com/altimathread.php.html |
| 19.04.2002 at 19:05 |
|
peep
Moderator |
Tehniline link
Baer müüb soontega ja läbipuuritud kettaid kosmeetilise optionina ja see on nende kodulehe FAQ'is ka selgelt ära põhjendatud. Arvan, et edasine vaidlus on mõttetu. |
| 19.04.2002 at 21:54 |
|
rustang
Moderator |
Tehniline link
Mulle ei olnud see asi nii selge aga kuna pidurite tükid on vaja varsti autule külge panna, hakkasin asja uurima.
Sooned olla kasulikud rallis kruusa peal, mis aitavad klotse sodist puhtana hoida. Puurimine pidi parandama pidurdusomadusi märjaga, kuna veeaurudel on koht kuhu minna. |
| 21.04.2002 at 23:39 |
|
peep
Moderator |
Tehniline link
Puuritud kettaid ei soovitata kasutada autodel, mille pidureid on kavas kasutada ka nende algupärasel otstarbel, ehk intensiivseks pidurdamiseks. Ketaste läbipuurimisel tekivad metalli pinged, mis tekitavad ketaste kuumenedes pragusid. Ainsad aukudega kettad mida kannatab kasutada on sellised milledesse on augud juba algusest peale sisse valatud. Usakatele aftermarket pidurite tootjatest on sellised kettad vaid Brembol (Movit kasutab ka brembo kettaid). |
| 21.04.2002 at 23:56 |
|
partel
|
Tehniline link
Augud on shveitsi juustule. Intensiivseks pidurdamiseks suurtel kiirustel sobib IMO pidurduslangevari |
| 22.04.2002 at 10:30 |
|
rustang
Moderator |
Tehniline link
Samas sain selgeks, et STB ei muuda mu autot kiiremaks ega isegi oluliselt jäigemaks, ainult raskemaks. STB=Strut Tower Brace. |
| 27.04.2002 at 23:40 |
|
peep
Moderator |
Tehniline link
STB muudab Su auto käitumise loogilisemaks mis = parem juhitavus. |
| 28.04.2002 at 00:20 |
Last edited 28.04.2002 at 00:20 by peep (Moderator)
|
rustang
Moderator |
Tehniline link
Tundub, et enamus neid vendi nimetet foorumis, kes "autocrossi" või ringrajaga aastaid on tegelnud kirjutavad alltoodud väidetele alla. Jutt ei kehti muidugi ohutuspuuriga integreeritud STB kohta.
The original question was "do STBs do anything?"
The answer;
1) They add weight up high and on the front of the car;
b) They are nice to lean on when struggling to service the engine to which they prevent access;
ii) They make it impossible to remove the cylinder heads and headers without first removing the STB;
iii) depending on their design, they may partially offset their own weight penalty by requiring the operator to drill lots of holes in the sheet metal;
iv) they add some perceived improvement in rigidity as measured by noise vibration and harshness butt-o-meters in convertible owners.
Strut tower braces do not;
i) improve handling in any quantifiable way;
ii) make the car faster;
iii) make any sense if mid-race maintenance is a possibility; |
| 29.04.2002 at 10:12 |
|
peep
Moderator |
Tehniline link
Eks net ole juttu täis ja sama edukalt võib kõikidele nendele väidetele ka vastuväited kirjutada. Ma ei kujuta ette misasi on turvapuuriga integreeritud stb, kuna turvapuur kapoti alla tavaliselt ei ulatu.
Mis kaalulisa puutub siis see on tänavasõidu auto puhul täiesti tähtsusetu, pane klaasipesuri paak vett täis ja oled sooritanud palju suurema kuriteo kaalujaotuse vastu.
Mina arvan, et stb efektiivsus on erinevate autode puhul erinev, palju oleneb ikkagi konkreetse masina kere konstruktsioonist ja jäikusest. Aga kuna 99% harrastusjuhtidest ei suuda oma masinast niikuinii viimast võtta rajal, pole kogu teemal erilist tähtsust peale teadmise, et "mul on ka stb". |
| 29.04.2002 at 11:31 |
|
rustang
Moderator |
Tehniline link
quote:
peep: Eks net ole juttu täis ja sama edukalt võib kõikidele nendele väidetele ka vastuväited kirjutada. Ma ei kujuta ette misasi on turvapuuriga integreeritud stb, kuna turvapuur kapoti alla tavaliselt ei ulatu.
Ikka ulatub, kõik vähegi tõsisemad (mitteotsesõitmise autode) puurid püüavad integreerida vedrustuse kinnituskohad.
Tegelt on see pikk jutt aga põhimõtteliselt jäin mina uskuma füüsikaseadustest tulenevaid põhjendusi, miks neet strut towerid üksteise suhtes oluliselt liikuda ei saa. Suurim kere jäikuse probleem on tavaliselt selles, et esisilla kinnitus väändub kurvis tagasilla kinnituse suhtes nurga alla, mis keerab pe***e vedrustuse geomeetria. Selle vastu aitavad subframe connectorid aga veel rohkem turvapuur. STB mõju ringiaegadele on nullilähedane. Eelöeldu kehtib fox ja sn95 Mustangite kohta kuid arvan, et sama teooriat saab laiendada veel ka teistele sarnase vedrustusega autodele.
Kui teema huvitab, võin teoreetilise põhjenduse siia kirja panna. |
| 29.04.2002 at 13:21 |
|
peep
Moderator |
Tehniline link
Nojah, see on loogiline, et kui ühe asja jäigaks teed siis hakkab mujalt rohkem järgi andma. Stb ongi üks viimaseid vedrustuse modisid mida teha, st. siis kui kõik muu juba olemas on. |
| 29.04.2002 at 14:27 |
|
