Cuba - kaduv maailmPikad pimedad õhtud jätavad lõpuks piisavalt vaba aega, et jagada Teiega oma muljeid veebruaris toimunud reisilt Kuubale. Õeldakse, et reisimuljed peavad laagerduma, selleks on nüüd piisavalt aega olnud. Kuna tegu on USA autode foorumiga, siis põhjuseks on muidugi eelkõige needsamad autod aga üritan natuke kirjeldada muud olustikku oma täiesti subjektiivsete emotsioonide põhjal.
Cuba - kaduv maailmKuuba, Kariibi mere suurim saar, pindalalt umbes 2,3 Eestit ja 11,3 miljonit elanikku. 65% valged, ülejäänud on mulatid, mestiisid, mustad, räägitakse Hispaania keeles. Lendasime Moskva kaudu, talvisest Tallinnast talvisesse Havannasse. See tähendab 25 soojakraadi ümbruses liikuvaid temperatuure olenevalt asukohast ja kõrgusest. Ehk pole kõige hullem kliimavahetus.
Lennujaamas sujus kõik libedalt, kuigi olin mõttes olnud valmis pikemaks jamaks ning trügimiseks. Parklas ootas meie reisi liikumisvahend, 1952 aasta Chevy Suburban ja selle juht ning omanik Negro koos kasupoja Yoandy'ga.
Kumbki neist ei osanud sõnagi inglise k. ja Negro rääkis üldse mingit dialekti, millest ei saanud hästi aru meie seltskonna hisp. keele oskajad ja isegi Yoandy tunnistas reisi edenedes, et vahest ei saa sotti mis ta ütleb. Sellest hoolimata, meil ei tekkinud terve reisi vältel ühtegi kommunikatsiooniprobleemi, kõik sujus, kõik meie soovid said täidetud ilma nina kirtsutamata, ning mis peamine alati olime õigel ajal õiges kohas. Selles riigis ülimalt haruldane asi muide.
Cuba - kaduv maailmMeid ootas ees ca. 1200-1400 km pikkune roadtrip saare lääne ja keskosas, marsuudil Havanna, Vinales, Matanzas, Trinidad, Playa Larga, Havanna. Võtta selline teekond ette vana Chevy'ga mis üle elanud revolutsiooni ja 64 aastat ehedat kommunismi tundus esialgu optimistlik aga Negro oma kätega kahe aasta jooksul vrakist üles ehitatud masin ostus tõeliseks Bastardiks positiivses mõttes. Ta ehitas selle masina collectivo'ks ehk ühistranspordiks, enamuse aja teenib masin kohalikke vedades.
Flip tüüpi mootorikatte all oli kaasaegne Mercedese turbodiisel
18.11.2016 at 18:54
1 edit. Last edited 18.11.2016 at 18:55 by peep (Moderator)
Cuba - kaduv maailmVeermik oli enamuses samalt Mercedese veokilt kui mootorgi ja varustatud õhkpiduritega.
Erinevate külje- ja lisatuledega polnud kokku hoitud, katusel aknaklaase purustava jõuga suruõhupasunad ja salongis momentaalselt kõrvu kurdistav stereosüsteem. Mõlemad viimatimainitud aksessuaarid olid vähegi tõsiseltvõetavate liikurite puhul kohustuslikud ja aktiivses kasutuses.
Võrreldes enamiku sealse USA tehnikaga, mille vahel mõni hõredaks kulunud jõuetu diisel oli see auto kiire, väga kiire. Maanteel hoidsime pidevalt ca. 110 kmh ja korra nägin GPS'i peal natuke alla 150 kmh. Sealsetel ebatasastel teedel oli tegu ulmelise kiirusega, kogu reisi jooksul sõitis meist mööda ehk vaid paar autot.
18.11.2016 at 19:09
1 edit. Last edited 18.11.2016 at 19:56 by peep (Moderator)
Cuba - kaduv maailmSiia juurde sooviks kohe ühe asja selgeks rääkida, mis puudutab Kuuba ajalugu, hetkeseisu ja nii seda kui enamusi järgnevatel piltidel olevaid, erineval määral bastardiseeritud USA masinaid.
Meie viibimine N-Liidu vennasrahvaste peres on pole võrreldav sellega, mis on toimunud Kuubal, mida need inimesed ja see ühiskond on pidanud üle elama. Nende Stalin on senini elus, tõsi vana ja võimust loobunud. 57 aastat kommunistlikku utoopiat, stalinistlikku terrorit ja rahvusvahelist isolatsiooni, see kooslus on taganud kujutlematu vaesuse-, nälja- ja puuduse kõigest elementaarsest. Ja seda saarel, mis on looduslikult viljakas paradiis ja mille kodanike haridustase on kaugelt üle tavapärasest arengumaast. Tänu kommunistlikele utoopiatele on sealne kultuur, kunst, muusika ja isegi meditsiin maailma mastaabis kõrgelt arenenud aga rahvakunstnikud ja professorid peavad elus püsimiseks vabal ajal näiteks velotaksot sõitma või mustal turul santehnikaga äritsema.
Kõik need USA autod on pea 60 aastat olnud kommunistliku riigi omand ja igapäevases kasutuses stiilis nagu riigi vara sellistes ühiskondades kasutatakse. Läbinud miljoneid kilomeetreid kohati väga kehvadel teedel raskelt ülekoormatuna, ilma juurdepääsuta varu- ja kuluosadele. Tegu on mingis mõttes looduse fenomeniga, kuna vähegi roostealtimas kliimas oleks neist ammu järele vaid roostepuru.
Ma olen kindel, et maailma kõige leidlikumad mehaanikud elavad sellel saarel, mehed kes oskavad teha sisuliselt ilma tööriistadeta eimillestki sõitva auto.
Ehk meie hindamisstandardid võite hetkeks unustada, seal ei vaata keegi vanu USA autosid kui kultuuriväärtuseid. Need on senini igapäevased tööriistad.
Sõiduautod mis Kuuba teedel liiguvad võib jagada kolmeks võrdseks osaks. 1/3 vanad usakad (kuni 1959), 1/3 Nõukogude tehnika ja 1/3 Aasia uued autod, neist valdav enamus Hiina toodang. Euroopa ja Jaapani autosid peaaegu ei kohta. Vestlustes kohalikega selgus, et kõige hinnatumad on vene masinad. USA autod olevat liiga vanad, suured ja janused, uued Hiina autod on kättesaamatult kallid, lagunevad kehvades oludes ja puudub võimalus ise remontida ning suvalisi varuosi külge aretada.
Tüüpiline unistuste pill, 100% kohustuslik lisa on jämedam summuti ots, lisaks veel kleepsud, astmelauad jne. Sellise auto hind on ca. 20 000 USD.
Cuba - kaduv maailmKleepsud on vägagi populaarsed ja Venemaa on nende jaoks senini "suur vend" ja sõber, kuigi nende kohalolekut ei ole seal näha ja vene keelt suhtlemiseks kasutada eriti ei õnnestu.
18.11.2016 at 19:47
1 edit. Last edited 18.11.2016 at 19:50 by peep (Moderator)
Cuba - kaduv maailmEsimesed kilomeetrid lennujaamas kesklinna poole piki Havanna äärelinna tänavaid olid sürreaalsed - vaatepilt ei meenutanud ei L-Ameerikat, Aafrikat ega Aasiat. Eelkõige oli vahe tingitud lääne tarbimisühiskonnale iseloomulike elementide puudumisest. Ei ole (Coca-Cola) reklaame, kirevaid poeaknaid ega isegi väikeseid poekesi ja töökodasid mis kõikide arengumaade linnatänavaid ääristavad. Üldilme on kommunistliku riigikorraga kaasneva aksendiga tänu hulgaliselt esinevale kolearhitektuurile aga vanad USA autod mida oli hulgi näha, tumedanahalised inimesed ja ajas 50 aastat tagasi liikumise mulje moodustasid täiesti uudse emotsioonide kompositsiooni. Olime ajamasinas, sõitsime läbi kõige selle 52 aasta Chevy'ga ning antud kooslus külma õlle ja valju hispaaniakeelse popmuusikaga tõi naeratuse näole ja tõstis ootused eelsesva reisi suhtes taevasse. Thats the place ! Thats the feeling !
1 2 3 4 5 6 7 .. 
ETVs jooksev sari tuletas enda aastate tagused seiklused sealsetes lõunaosariikides meelde... Väga kihvt kant! 
Käisin ka veebruaris Kuubal. Varadero - Santa Clara - Trinidad - Havana - Varadero. Väga kuum koht veel aga ... . 
Sellest hoolimata, meil ei tekkinud terve reisi vältel ühtegi kommunikatsiooniprobleemi, kõik sujus, kõik meie soovid said täidetud ilma nina kirtsutamata, ning mis peamine alati olime õigel ajal õiges kohas. Selles riigis ülimalt haruldane asi muide. 
