register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts | mark all read
ukraina
tqhq.ee foorum : Vaba teema : "Automaatsed neliveod"   1 2  
Poster Message
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
Ajendas kirjutama värskelt soetatud Autolehe autode entsüklopeedia 2000. aastatest, kus jäi silma (küll Volvo XC90 teemas) neliveole omistatud võimatud omadused. Täpsemalt jõu ülekandmise %.
Mõeldud on see jutt siin käivate ajakirjanike ja kaasautorite silmadele. Aga miks mitte ka laiemaks harimiseks/targutamiseks.

Tänapäeva "automaatse" neliveoga autol (mis saadakse esiveolisest) on enamasti (rahalise kokkuhoiu motiivil) jõuülekanne lahendatud sedasi, et esiveolise põhimudeli peaülekandest on täiendava ülekande abil võetud "jäigalt" jõud, mis ajab ringi tagasilda minevat kardaanvõlli. "Jäigalt" seepärast, et (esisilla) peaülekande (kust see jõud tavaliselt õõnesvõlliga võetakse) ja tagasilda minevad kardaanülekande vahel puuduvad igasugu veojõudu doseerivad sidurilaadsed asjad. Kuna enamikel esiveolistel autodel on mootor põigiti, siis on sinna esisilla peaülekande külge pandud nurkülekanne (mida vahekastiks kutsutakse). See muudab siis põikisuunas pöörleva vahevõlli jõu auto pikisuunas kardaani pöörlemiseks. See ülekanne on enamasti paar hammasrattaid.

Neliveoliseks muutev vidin asub tavaliselt tänapäeval tagasillareduktori ees või selle sees. Vanasti oli levinud süsteemiks viskosidur, mida tänapäeval asendavad erinevad Haldexid. Haldex on põhimõttelt üsna triviaalne mitmekettaline hüdrauliliselt lülitatav sidur, mille keerukuse ja efekti määrab põhiliselt tema juhtimise mehhanism. Aga tema idee on viskoga analoogne - teatud oludel kantakse tagaratastele rohkem veojõudu. Enamasti esirataste libisemise ilmnedes.

Kuna taolisel puhul on esisild käigukasti taga "jäigalt", siis sinna ei saa kanduda mootori jõust rohkem kui 50%. 50% kandub siis, kui tagasilda käitav sidur on täielikult lukustatud, st ei esine läbilibisemist. Tavaoludes läheb sellisel autol aga ette 95% ja taha 5%. Ekstreemsetes oludes (Haldex lukus) on see 50-50. Taolisel konstruktsioonil ei saa olla (nagu Autolehe ajakirjanikud kirjutavad), et taha suunatakse nt 65%. See pole lihtsalt võimalik. Tegelikult on kahtlane, kas isegi 50% minna saab, sest algelised Haldexid ei lukustu täielikult ja visko samuti mitte. Seega, ärge palun kirjutage sellist jama. Võib olla kamakaks mis põlvkonna Haldex, kuni esisillale veojõu suunamine pole moduleeritud (nagu Subarutel on), siis läheb seal esisilda alati vähemalt 50%. Ja tagasilda saab ekstreemsel juhul (Haldex lukustatud) minna KUNI 50%.



____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
16.04.2019 at 12:36
olevtoom
 
"Automaatsed neliveod"
quote:
vvt:...Kuna taolisel puhul on esisild käigukasti taga "jäigalt", siis sinna ei saa kanduda mootori jõust rohkem kui 50%.

Ma tahaksin seda lugeda ...vähem kui 50 %. Või eksin?

____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera
16.04.2019 at 14:40
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
Mõeldud oli tagarattaid, vaata kontekstis järgmise lausega. Tagasillale pole võimalik kanda rohkem kui 50% ja sedagi siis, kui tagasilda lülitav sidur täielikult lukustada. Muul juhul saab tagasilda vähem kui 50% (mida rohkem libiseb, seda vähem) ja esisilda selle võrra rohkem.

Lisan veel juurde: senikaua, kui esisilda ei käitata läbi varieeritava läbilibisemisega siduri (või keskdidifri), ei oma tähtsust, mis põlvkonna või tehnoloogiaga on tagasilda jõudu ülekandev vidin. Tagasilda pole lihtsalt võimalik kanda rohkem kui 50,0% mootori jõust. Vahe on lihtsalt selle kandmise kvaliteedis ja kasutatavuses, sest pidevalt töösurvet omavate uue põlvkonna süsteemidega on see ülekanne võimalik sisse lülitada kiiremini kui inimene tajuda suudab ja teha trikke, mida nimetatakse reklaamis proaktiivseks. Tegelikult ei oma süsteem mingeid selgeltnägija võimeid, lihtsalt teda juhtivasse elektroonikamoodulisse on sisse progetud, et kui esineb auto kiiruse ja pedaalide/käigukangi asend, mis vastab olukorrale "kohaltvõtt", siis aktiveeritakse see sidur teatud ajaks (sõltumata, kas rataste all on kiilasjää või liimirada) ja mingeid nõia-Intsu võimeid sel mõistagi pole.

Tegelt ma isegi kahtlen, kas see Haldex lubab 100% blokeeringut, ka siis kui vastav nupp armatuuris on. Selline auto muutub idioodist juhile lihtsalt ohtlikuks (samal põhjusel sisaldavad vanemad, viskosidurid vabajooksu rullsidurit, vältimaks olukorda, et tagasild ei kipu esisillast ettepoole minema (ei lubata tagarataste kiiremat pöörlemist esimestest)). Küllap seal "locked" asendis ikka mingi 90 või 95% on, et auto säilitaks idioodikindlad omadused. Lihtsalt keskmine juht ei tee vahet, kas tagasilda lülitav sidur on 82% või 99%.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
16.04.2019 at 15:50 4 edits. Last edited 16.04.2019 at 17:11 by vvt
charger
"Automaatsed neliveod"
A6 quattro käitub täpselt nagu tagaveoline auto, annad gaasi ja "tagumised rattad püüavad esimestest mööduma hakata". Tehas ütleb, et jõud jagatakse 40/60 tagasilla kasuks.
Pole uurinud, kas seal antakse seda 40% siis vahekastist esimestele, aga kasutusel on Haldex.
16.04.2019 at 17:48
Maik
  
"Automaatsed neliveod"

audi kohta suht ilusti seletatud.

Volvo kohta on tal õigus,seal on esivedu 100% koguaeg ,lisandub tagaveole ülekanne,kui libiseb.

____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
16.04.2019 at 22:27 1 edit. Last edited 16.04.2019 at 22:29 by Maik
DevilDeVille
  
"Automaatsed neliveod"
Samas "entsüklopeedias" oli ka jutuke Skoda Yeti nimelisest suht vahvast kulgurist. Seal olid ümbersuunatava veojõu protsendid veelgi ulmelisemad. Samas pole see esimene kord kodanikel täiesti ebapädevat teksti kirjastada.

____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
16.04.2019 at 00:09
Pedaal
"Automaatsed neliveod"
Ehk üle 10 a tagasi s.t. kuskil 2000 date keskpaigas sai kokku puutuda ühe kodanikuga kes sõitis Volvo V70ga mis polnud päris tavaline aga omas nimes ka R tähte kuskil. Talvel tuli mees korduvalt tööle värisevana ja põhjuseks olid libedamad kurvid. Oli see saunanaiste jutt või päris tõsi aga väidetavalt libedad kurvis kui esirattad läbi libisesid visati enamus jõust taha. Meelde on jäänud protsent 70 äkki. Ehk siis keset kurvi tahtis haagise konks radikast ette jõuda ja see polnud meeldiv olnud. Alati oli ootamatult juhtunud.
17.04.2019 at 06:16
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
Ma ise oman 2000 a (II gen) XC70, millel on viskosiduriga tagasilla vedu ja sellega on tõesti nii, et kui kole ägedalt provotseerida, kipub tagaots libedates kurvides ette minema - just see talv kogesin (oli lund ja palju külavaheteede sõitu). Aga enamust jõudu sinna taha minna ei anna, sest esisillast ei võta keegi seda ju vähemaks. Seega esisillale jääb ekstreemsel juhul pool ja teine pool antakse tagasillale. Sellest piisab täiesti saba liputamiseks.

Ma päris uusi Audisi pole uurinud, aga sellistel 2000ndate omadel oli Haldex siis, kui tegu oli põikimootoriga mudeliga (A3, TT jne). Seal kasutati tavalist VW jõuagregaati. Suuremad (pikimootoriga) Audid (A4 ja suuremad) olid ikka torseni keskdifriga, millega on jah võimalik jõudu jagada suht vabalt ette-taha.

Skoda Yeti on tavapärane, esiveoga põhimudelist ehitatud neliveoline, millel on esisild "jäigalt" taga ja tagasilda antakse vajadusel juurde (läbi Haldexi). Võibolla annab sellisele uskumatule jõu jaotusele seletuse see, kui tegemist on integreeritud stabiilsusabiga, mis libisemise korral võib läbi rattapidurite ühe silla täiesti peatada? Siiski stabiilsusabi vaevalt nii töötab, et libisemisel lükatakse power tagasilda ja esisild pidurdatakse täiesti kinni. Vähemalt käsikastiga sureks mootor siis välja kah.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
17.04.2019 at 08:06 1 edit. Last edited 17.04.2019 at 08:06 by vvt
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
quote:
Volvo kohta on tal õigus,seal on esivedu 100% koguaeg

Päriselt ei ole. Ma Haldexiga pole katsetanud, aga viskoga on tagasild taga kogu aeg. Ilmselt auto kontekstis väikse jõuga (tehas räägib 5%), aga inimese jõu kontekstis on haakimine ikka ülimalt tugev, selle siduri haakejõudu sa meetrise sabaga rattavõtmega ei ületa. Kui tahad nt remondi ajal ühe silla rattaid ringi kruttida, siis ühte ratast tungraua peal ringi keerata pole võimalik. Võibolla Haldexiga saab kui mootor seisab (pole proovinud).

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
17.04.2019 at 08:17
ramman
"Automaatsed neliveod"
quote:
vvt:
quote:
Volvo kohta on tal õigus,seal on esivedu 100% koguaeg

Päriselt ei ole. Ma Haldexiga pole katsetanud, aga viskoga on tagasild taga kogu aeg. Ilmselt auto kontekstis väikse jõuga (tehas räägib 5%), aga inimese jõu kontekstis on haakimine ikka ülimalt tugev, selle siduri haakejõudu sa meetrise sabaga rattavõtmega ei ületa. Kui tahad nt remondi ajal ühe silla rattaid ringi kruttida, siis ühte ratast tungraua peal ringi keerata pole võimalik. Võibolla Haldexiga saab kui mootor seisab (pole proovinud).
Mul oli kunagi nelikveoline GrandVoyager, sellel sama teema, et rattaid vahetades ei jaksanud üle visko ka rattavõtmega keerata. Täitsa jäigalt oli kinni. Talvel sai saba liputada ka, ei tajunud üldse, millal tagasild oma maksimumjõu sai. Tunne ol iselline, et nagu pidev nelikvedu oleks, gaasivajutus ja libisemine kenasti üle nelja ratta. Palju ta tavasõidul tagasilda suunas, ei tea. Aga perevaguni jaoks oli esmane eesmärk sellel nelikveol libedaga paigast liikuma saamine ja sellega sai ta suurepäraselt hakkama. Paksus lumes ronis ka hästi.

____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize
17.04.2019 at 14:25
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
Viskot ei peeta efektiivseks (sinna ei saa elektroonikaga igasugu "ennetavaid" teemasid nt panna), aga kindlasti on ta suhteliselt töökindel, eriti kui vaadata nende ärakäunutatud Haldexitega kaasnevaid rohkete eurodega lugusid. Esimene ja ainus tavakasutaja miinus on, et see jutt töötab ju igapäevaselt keskdiferentsiaali rollis (st lubab sildadel pöörelda eri kiirusega) ja allub kulumisele, sestap peetakse nende elueaks kuskil 150-250 tuhat kilomeetrit, misjärel tuleb see lihtsalt vahetada. Ja peetud viskoveolist autot ostes hoolega kontrollida, et see pole õhtale läinud, sest see jubin maksab euroopa autodele 1000+ euro klassis ja taastatav see pole - tuleb asendada kas korraliku peetuga (neid liigub üha vähem) või uuega. Mingi 2000 eurose auto ostmisel üks kriitilisemaid kulusid.

Isik, kellelt oma omandasin enda viskoveoga XC70, ostis vähe uuema samasuguse (mis 2002 aastast Haldexiga on) - mõni aeg tagasi bensiinijaamas kohtusime ja ta muljetas, palju talle selle Haldexi parandamine maksma läks. See ju kah elektroonikaga juhitav vidin, külmjoodiste ja muude ajastu hädadega. Minu kulu natuke algelisemale vidinale on olnud 8 aastaga null eurot, ei mingit hooldust, mingeid pekki minevaid pumpasid, mingeid filtreid, mingeid õlivahetusi. Subaru pole ja driftimine on vaevaline, aga lumehanges saab sõida ka siis, kui lumi esituledest kõrgemal on.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
17.04.2019 at 16:40 1 edit. Last edited 17.04.2019 at 16:44 by vvt
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
quote:
DevilDeVille: Samas "entsüklopeedias" oli ka jutuke Skoda Yeti nimelisest suht vahvast kulgurist. Seal olid ümbersuunatava veojõu protsendid veelgi ulmelisemad. Samas pole see esimene kord kodanikel täiesti ebapädevat teksti kirjastada.

Lugesin eile läbi ka selle Skoda Yeti artikli. Sorisin vähe netis ja tundub, et Yeti kasutas sama süsteemi, mis nt Octavia (1 põlve Haldex), lihtsalt tagasillas oli mehhaaniline LSD.
Noh, jah need protsendid.....
Skoda 4WD oma lihtsuses


Põhimõtteliselt sama jutt, mis eespool, jäigalt käigukasti taga olev esisild ja haldexiga lülitatav tagasild. Ehk siis tavaoludes nagu esivedu, libedal kuni 50/50 nelivedu. Mis puudutab seda LSD "jõu ümber lülitamist", siis vast igaüks saab ise ka aru, et vähemalt mehhaaniline LSD ei lülita ümber midagi, vaid lubab tagaratastel pöörelda kuskil 25% ulatuses eri kiirusega. Minuarust ei tõlgendu see päriselt nii, et ta kannab 75% veojõust siis ühele rattale. Võibolla ma ei saa aru, pole insener.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
18.04.2019 at 09:46
Maik
  
"Automaatsed neliveod"
Volvo ja haldex gen 1-2

Haldex Generation I and II based all wheel drive system is reactive. The coupling activates after a wheelspin is detected. However, the reaction is very quick and just 1/4 of a wheel turn is needed to engage all wheel drive. Electronics is capable of lowering the oil pressure only (when parking, ABS working, the handbrake is pulled, etc.), but cannot pre-tension the clutch.

Under normal driving conditions (driving at the constant speed, no silppage), the torque distribution is 90/10 front to rear. When the clutch is locked, torque is evently distributed between the axles (50/50).

no kas sa näe,sul oligi õigus.
/mul xc90 aastast vana/

____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
18.04.2019 at 23:14
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
Uuemad süsteemid on natuke elektroonika ja andurite rohkemad, mis muudab nad "proaktiivseks". Juhi rumalusi nad mõistagi ei enneta, kuid nad omavad ilmselt hunniku sisse progetud olukordi, mille tekkimisel lükatakse haldex taha. Üks neist on kohaltvõtu olukord, kus haldex lükatakse sisse ka liimiraja stardis ja ilmselt ka mitmed provotseeritud külglibisemise olukorrad.

Mul õnnestus paar aastat tagasi teha talvist proovisõitu äsja lõppenud XC70ga, millel oli mingi aktiivveermik (nupud comfort/sport/advanced). Mulle meeldis enim see advanced seting, kus auto tegi enamvähem kõik provokatsioonid kaasa ja ma küll enam aru ei saanud, millal miski haakis või lahti lasi. Kohalt minnes hakkasid kõik rattad samaaegselt kraapima ja 200 m pikkune driftimine lumisel tänaval oli üllatavalt kontrollitud ja lihtne. Ühesõnaga, kiloga elektroonikat petab ära küll. Järgmisel päeval sama ilmaga proovitud Fiat Freemont tundus sellega võrreldes kui üleeelmisest sajandist, kord libises üks, siis teine ots ja kogu tegevus oli selline rabedapoolne.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
22.04.2019 at 14:10 2 edits. Last edited 22.04.2019 at 14:11 by vvt
v6sa
"Automaatsed neliveod"
quote:
vvt:
...
Mis puudutab seda LSD "jõu ümber lülitamist", siis vast igaüks saab ise ka aru, et vähemalt mehhaaniline LSD ei lülita ümber midagi, vaid lubab tagaratastel pöörelda kuskil 25% ulatuses eri kiirusega. Minuarust ei tõlgendu see päriselt nii, et ta kannab 75% veojõust siis ühele rattale. Võibolla ma ei saa aru, pole insener.


Kõik need "osalise lukustuse" (teadlikult jutumärkides) protsendid on peamiselt turundus. Võib-olla päris uuel ülekandel ka saavutati +25%, aga kui kettapakk on juba omavahel saanud nahistada, siis see protsent kukub kiiresti.

Tuleb mõista, et lahtine differ jagab pöördemomendi alati võrdselt: täpselt nii palju, kui kehvema pidamisega pool suudab maha panna, läheb ka teisele poole. Ülejäänu on puhas soojuse tootmine (mis võib, teatud oludes, lisada ka pidamist lühikeseks ajaks).

LSD pakutav "plusskakskendiviis" tähendab siis piltlikult seda, et kui libedal olev ratas suudab maha panna 48 Nm, siis LSd puhul pidavale pinnale saab 60 Nm suunata. Millest tõenäoliselt ei piisa kaariku edasiveeretamiseks. Aga võib ka piisata.

Kuigi nukklukk või Torsen on vägagi pädevad, siis tavakasutaja jaoks lahendab tänapäevane, läbi pidurite piisavalt kärmelt toimetav ETS rahuldavalt ära. Ja kelle jaoks ei rahulda, siis poest saab ju paremat difrit tellida.

22.04.2019 at 15:09
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
Mul on LSD-ga kogemus ainult BMW pealt, tehas lubab 25% ja praktikas töötab see nii, et kui startida paraja paaruga tee äärest, üks tagaratas teepeenra kruusal ja teine kuival asfaldil, jätab ka asfaldil olev ratas musta juti maha. Peenral oleva ratta alt lendab kolinal kruusa. See 25% peaks siis olema rataste pöörlemiskiiruse erinevus, milleks vajalikku läbilibisemist LSD võimaldab. LSD tagasillas maastikumasinale väga sobiv asi ei ole, sest lubatav pöörlemiskiiruse vahe on väiksevõitu, kui ebatasasel pinnal läbivad rattad väga erinevaid teepikkusi, toob see kaasa lihtsalt poomist ja tarbetut pooltelgede koormamist. Olen sellise LSD-ga ka olude sunnil ühe talve sõitnud ja ütleks, et minek oli veenvam kui samal mudelil "lahtise" difriga. Ja maantee keskel olevad lumevaalud häirisid vähem (lahtise difriga tuli ikka lausa püsti rooli taga tõusta).

Rattapidurite kaudu toimivad "difrilukud" (noh, vähemalt sellise 25 tuhande eurose väikeauto tasemel) on puhas fufloo, nad "lisaväärtusena" pidurdavad autot niipalju, et kasu jääb väikeseks, sest kraapimisel on mõnikord kasulikum, kui rohkem kraabib. See on puhas "marketingiosakonnalt dumbuserile" mõeldud produkt. Vähemalt ma olen ilma "elektroonilise lukuta" auto enamasti kiiremini lumehangest või porilombist kätte saanud, sest vanakooli tehnikad enamasti eeldavad, et keegi teine sinuga koos ei ürita autot juhtida. Kahjuks on vanad head tegijad nagu nt Audi selle jamaga ka kaasa läinud, no tagasilla lukuga sigari-Audi Quattro oli küll Männiku krossirajal uskumatu läbivusega. Tagasilla lukk käis veel vaakumiga käsipiduri juurest.

quote:
Võib-olla päris uuel ülekandel ka saavutati +25%, aga kui kettapakk on juba omavahel saanud nahistada

Kasutatakse muidu spets libestusainetega õli, on tõesti näpuvahel libe. Võtad sellise difri laual laiali, siis ole hoolikas, et mingi vidin lupsti näpu vahelt minema ei lenda. Aga eks nad muidugi kulumisele alluvad ja mingil 250kkm läbisõiduga ei maksa uue omadusi oodata.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
22.04.2019 at 16:16 1 edit. Last edited 22.04.2019 at 16:17 by vvt
trs200
"Automaatsed neliveod"
Ei taha tuju rikkuda, aga bmw tehase lsd on paremal juhul 25% lukustuv. Muud jura ma ei viitsi isegi kommenteerida.
22.04.2019 at 18:54
johndoe
"Automaatsed neliveod"
Rattapidurite kaudu toimivad "difrilukud" (noh, vähemalt sellise 25 tuhande eurose väikeauto tasemel) on puhas fufloo, nad "lisaväärtusena" toodavad kasumit varuosa müüjale. Ma suutsin igal aastal uute vajaduse tekitada.
22.04.2019 at 20:58
DevilDeVille
  
"Automaatsed neliveod"
quote:
vvt: Rattapidurite kaudu toimivad "difrilukud" (noh, vähemalt sellise 25 tuhande eurose väikeauto tasemel) on puhas fufloo, nad "lisaväärtusena" pidurdavad autot niipalju, et kasu jääb väikeseks, sest kraapimisel on mõnikord kasulikum, kui rohkem kraabib. See on puhas "marketingiosakonnalt dumbuserile" mõeldud produkt.

Kehtiv sukimuki Jimny sõidab selle "puhta fufloo" najal sama kaugele, kui ARB lockeritega joboota Landcruiser. Muideks.


____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
22.04.2019 at 22:28
riviera71
"Automaatsed neliveod"
Härrased, teil on loogikaga kõik korras Haldexi teema osas: lukustatud siduriga jaotub mootori väändemoment esi- ja tagasilla vahel 50/50. Mida aga VW grupi inimesed mõtlevad selle all, et tagasillale on võimalik rohkem kui 50% saata, seisneb selles, et kui näiteks kaks esiratast paiknevad libeda pinna peal, ja ainult üks või kaks tagumist ratast on nö pidava peal, siis suudab see süsteem need suuremad numbrid läbi pidavate rataste maha panna. Ehk teisiti seda loogikat seletades - "tõstke" auto esiots maast lahti (sarnane olukord sellele, kui esirattad on jääl ja tagumised mitte), auto jõuab siis lukustatud Haldexiga tagasilla kaudu maapinnale saata 90% kogu jõust, mida mootor sel hetkel toodab, kui ka üks tagaratastest üles tõsta, siis 85%. See ära kaduv 10-15% on lihtsalt süsteemi sisemine kadu.

ehk need slaidid seletavad paremini:






Ehk siis veelkord - teil on õigus 50/50 jõudude jagunemise osas, VW ja teised kes kasutavad analoogset nn Haldex sidurit tagasilla juures, räägivad maksimaalsest veojõust, mis on võimalik mittelibisevate rataste kaudu maha panna.

Edit: eelnevad pildid on nn viienda põlvkonna Haldexi kohta, mida praegu VW grupis kasutatakse.
23.04.2019 at 09:04 1 edit. Last edited 23.04.2019 at 09:16 by riviera71
max
"Automaatsed neliveod"
quote:
DevilDeVille:
Kehtiv sukimuki Jimny sõidab selle "puhta fufloo" najal sama kaugele, kui ARB lockeritega joboota Landcruiser. Muideks.

Kahtlustan, et Jimny puhul on oluliseks soodustavaks teguriks see, et vajadusel saab selle seljakotina selga võtta ja metsast välja jalutada - ca 1 t tühimass on umbes 2 korda vähem kui "tavamaasturil".
23.04.2019 at 09:04
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
Sama loogikaga on hea läbivusega nt Lada Niva, millel pole isegi ABS-i, rääkimata muust fufloost.
Ja seal pole ka sildades lukkusid, ainult keskdiffer on käsitsi lukustatav.
Lihtsalt kerge mass on peamine põhjus. Ma olen endal olnud 4wd-sid ise käinud proovimas Männikul sellel nn tankimäel.
Suzuki Liana 4wd sõitis sellest mäest üles erilise tseremooniata, poolteist korda raskem Volvo XC70 ei jõudnud isegi poole kallakuni kui sisse jäi.
Neliveosüsteemid on analoogsed.

Samamoodi mäletan, et esialgne Suzuki Vitara (selline nagu politsei kunagi sõitis) sumpas Männikul liivas nagu muiste.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
23.04.2019 at 09:18
v6sa
"Automaatsed neliveod"
quote:
johndoe: Rattapidurite kaudu toimivad "difrilukud" (noh, vähemalt sellise 25 tuhande eurose väikeauto tasemel) on puhas fufloo, nad "lisaväärtusena" toodavad kasumit varuosa müüjale. Ma suutsin igal aastal uute vajaduse tekitada.

Oled kindel, et ETS asendamisel Quiafe vms "päris lukuga" ei oleks mõni teine osa igaastaseks hooldustarvikuks muutunud?

Ärge ajage segi autofoorumi keskmisest pädevamat kasutajat keskmise autokasutajaga, kes ei taha midagi teada LSD protsentidest ega tankimägedest Männikul.
23.04.2019 at 13:39 1 edit. Last edited 23.04.2019 at 13:39 by v6sa
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
Rattapidurite abil toimivad "elektroonilised lukud" toovad lihtsalt libeduse perioodil kaasa piduriklotside ja ketaste kiirenenud kulumise.
Nende kasutamise põhjus on tegelikult auto omahinna vähendamine, sest sellise vidina toimimine nõuab lihtsalt pidureid kontrolliva ABS aju mõnda lisafunktsiooni, raudosa on sama ja see asi töötab läbi nagunii autol oleva ABS süsteemi.

Tehniliselt on tegemist aga põhjuse asemel tagajärje likvideerimisega, momenti tuleb jaotada kohe õigesti/paindlikult, mitte asuda libisevat ratast pidurdama läbi rattapiduri. Momenti jagav vidin (nt Torsen) on aga rahakulu. Torseni puhul ilmselt sadu eurosid, vastav ABS lisafunktsioon võib olla aga võibolla 50 lisaeurot. Lisaks pole vaja võimelda pooltelgede tugevusega, vaid proge tehakse lihtsalt nii, et päris seisma süsteem rattaid ei pidurda (kus kogu koormus langeb ühele poolteljele). Selle asemel pannakse tavaline lahtine differ (lisakulu null) ja üritatakse probleemi lahendada läbi ABSi. Kui üritada sellise "lukuga" natuke lumepudrus ronida, on tulemuseks pidurite kärsahais ja auto katsed välja surra, kui ülekuumenenud pidurid lõpuks normaalse töö lõpetavad.

Umbes sama jutt käib ka nende uute Subarute sümmeetrilise neliveo kohta, kus sildalele antavat momenti muudetakse paljukettaliste siduritega. 15 min müttamist ja kärsahaisu kui palju (nagu ajakirjanikud korduvalt märkinud on).

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
24.04.2019 at 13:40
vvt
  
"Automaatsed neliveod"
quote:
Ärge ajage segi autofoorumi keskmisest pädevamat kasutajat keskmise autokasutajaga, kes ei taha midagi teada LSD protsentidest ega tankimägedest Männikul.

Mulle rääkis üks patrullpolitseinik, et järjest enam näeb talvel neid, kes sõidavad selgelt ohtlikult suure kiirusega ("lendavad madalalt"). Peetakse kinni, siis on juht pahane, et "aga mul on ju ABS, ASCD ja HYTV, siis saab ohutult kiiresti sõita". Ehk need elektroonsed asjad muutuvad tasapisi keskmisele lubadega lambale ohuks, sest tekib illusioon lõputust juhitavusest ja võimalusest suvalt lapatsit anda.


____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
24.04.2019 at 17:24
tqhq.ee foorum : Vaba teema : "Automaatsed neliveod"   1 2  
Log in:
Account recovery
 
muskelautod | kiirendusvõistlused | tehnika | üritused | autoesitlused | foorum | sõnastik | kalkulaatorid
tqhq'st | sisukaart | e-mail
© tqhq.ee 2000 - 2024. Loe meie materjalide linkimisest ja kopeerimisest.