register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts | mark all read
 
tqhq.ee foorum : Modifitseerimine : Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.   1 2  
Poster Message
Vanaisa
  
Moderator
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Uudised – Uus sõidukite tehnonõuete määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“

Määruses täpsustatakse erinevatele sõidukitele esitatavate tehniliste nõuete sõnastusi ning kaasajastatakse määruse nõudeid seoses Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega.

Loobutakse piirangust, mille kohaselt võis sõidukil kasutada ainult sõiduki valmistaja ette nähtud rehve.

Uudisena loobutakse sõiduki mootori vahetusel, vahetusmootori võimsuse ja massi piirangutest.

Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad tehnonõuete muudatused koos selgitusega.

Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna.

M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°. O kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 2009/62/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele vastavalt sõiduki taha. Üksiksõiduki kinnituseks esitatud M, N või O kategooria sõidukil või tüübikinnituse raamistikust välja jääval sõidukil võib tagumise registreerimismärgi koht asuda sõiduki pikikeskteljest paremal pool tingimusel, et tegemist on tootja poolse originaalpaigalduskohaga.“

Muudatustega täpsustatakse registreerimismärkide paigalduse ja nähtavuse nõudeid. Kehtiva määruse sõnastus on tekitanud mitmeti arusaamist numbrimärgi loetavuse nõue. On esinenud olukordi, kus numbrimärk on paigaldatud selliselt, et see on loetav hajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt aga ligemalt ei ole loetav (näiteks mõnikeredetail jääb numbrimärki varjama). Seetõttu oli vaja täpsustada, et numbrimärk peab olema loetav 40 meetri ulatuses, alustades sõiduki vahetust lähedusest kuni 40 meetrini välja.

Kehtivas määruses on väga üldsõnaliselt kirjeldatud esimese registreerimismärgi paigaldamist. Nimelt peab see olema kinnitatud sõiduki ette. Eelnimetatud kirjeldus ei ole piisav ja seetõttu on vaja seda täpsustada. Maanteeameti praktikas on esinenud olukordi, kus numbrimärk on mingil põhjusel paigaldatud selliselt, et selle loetavus on väga raskeks muudetud. Näiteks on numbrimärgi kalle niivõrd suur, et numbrimärgi sümbolid on moonutatud ja sõiduki tuvastamine on seeläbi raskendatud. Seetõttu on vaja esimese registreerimismärgi paigaldamise nõuded täpsemalt sätestada.

Valgustusseadmed – Mulaaži lubatavuse kirjeldamine

Kõik sõidukile paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras, v.a laterna mulaaž. Mulaaži ei tohi olla ühendatud sõiduki elektrisüsteemi;“

Tulemulaažid võivad kanda tüübikinnitusmärki aga need ei tohi olla ühendatud sõiduki elektrisüsteemi. Näide, kus tootja on sõidukile paigaldanud tagumise udutule tüübikinnitustähisega mulaaži:

Tulemulaažiks võib muuta ka originaalvarustuses paigaldatud laternaid. Näiteks järel paigaldades sõidukile grupeeritud või vastastikku ühendatud päevatule- ja eesmise alumise ääretulelaterna, võib sõiduki originaalvarustusena paigaldatud eesmise alumise ääretulelaterna muuta mulaažiks ning kasutada ääretulelaternana järel paigaldatud laternat. Grupeeritud ja vastastikku ühendatud laternate järel paigaldamisel tuleb järgida, et täidetud oleksid kõigi üksikute laternate paigaldusnõuded.

Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele
Maanteeamet lubada sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud laternate ümberehitamist.

Täpsustatakse kasutuses olevat praktikat, kus kolmandate riikide turgudele toodetud sõidukitel on Maanteeamet lubanud ümber ehitada tootja poolt sõidukile paigaldatud tulesid. Näiteks on senise praktika kohaselt aktsepteeritud esilaternate ümberehitus, mille käigus paigaldatakse valged ääretuled (laternatesse puuritakse augud ning paigaldatakse valged W5W lambid). Kirjeldatud tegevus on vajalik, et laternad vastavusse Euroopa Liidus kehtivatele tehnonõuetele. Enamasti kolmandate riikide turgudele valmistatud sõidukitele ei toodeta EÜ tüübikinnitatud laternaid ning tootja poolt sõidukile paigaldatud laternate värvus ei vasta meil kehtivatele nõuetele (nt eesmised ääretulelaternad on kollast värvi).Teise näitena on imporditud kolmandatest riikidest Eestisse vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud sõidukeid, mille tootjad ega mitteoriginaalina järelpaigaldatavate laternate tootjad ei paku parempoolse liikluse jaoks ettenähtud lähitulelaternaid. Laternad on samuti DOT või SAE tähistega. Antud olukorras võiks olla lubatud laterna ümberehitus, kui pärast ümberehitust on kontrollitud laterna fotomeetrilised omadused ja laterna ehitus on selline, et fotomeetrilised omadused säilivad tavapärastes kasutustingimustes, sõltumata neile mõjuda võivast vibratsioonist.

Täpsustatakse nõudeid sõiduki laterna tähistusele, milles kasutatakse LED valgusallika moodulit. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks nõe, mille kohaselt peab LED valgusallika mooduliga latern olema tähistatud tähisega MD. Muudatuse tingis asjaolu, et nimetatud tähis on küll laterna tähistuse üks osa aga ei ole tüübikinnituse tähistuse osa. Kuivõrd määruses on kirjeldatud enamasti tüübikinnituse tähistuse osasid (HC, HR jne), siis antud punkt tekitas kasutuses olevate sõidukite kontrollimisel segadust.

Puksiirautole on lubatud kabiini tagaseina ülaserva paigaldada täiendavad tagumise alumise ääretule, suunatule ja piduritule laternad. Erandina, puksiirsõidukitel, millel on lisaks lastiplatvormile võimalik teisaldada sõidukeid puksiirauto rattaplatvormi tõsteseadmega on puksiirauto tagumised valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed varjatud. Sellises olukorras peaks liiklusohutuse seisukohalt olema võimalus sõidukile ettenähtud kohustuslike laternaid (tagumine alumine ääretulelatern, piduritulelatern ja suunatulelatern) dubleerida. Kõnealuseid dubleeritud laternaid ei võeta arvesse laternate arvu määramisel.

Täiendavate laternate paigaldamine sahaga või muu eesmisi laternaid varjava tööseadmega sõidukile. Paigaldatud saha või muu eesmisi laternaid varjava tööseadmega sõidukile võib lisaks paigaldada täiendavalt kaks lähitulelaternat ning lisaks kaks eesmist ääretule- ja suunatulelaternat. Elektriühendused peavad olema sellised, et täiendavadvalgustusseadmed ei tööta koos sama funktsiooni täitvate laternatega.“

Reguleeritakse olukord, kus sõidukile on paigaldatud kohustuslike laternaid varjav eesmine tööseade. Tegemist on eriotstarbeliste sõidukitega, st. sõiduk, millel on tehnilised eriomadused funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi ja/või seadmeid. Kuna veoautodele ja bussidele on lubatud tüübikinnituse nõuetes vabatahtlikud suunatulelaternad ja eesmised ääretulelaternad, siis nõudes käsitletud suunatule ja eesmise ääretule erand puudutab vaid M1- ja N1-kategooria sõidukeid, millele eelnimetatud vabatahtlikud laternad ei ole lubatud.

Kaugtulelaternate arv

Suurim lubatud kaugtulelaternate arv M, N1 ja N2 kategooria sõidukil on 6 ning N3 kategooria sõidukil 10. uudis on, et lubatud on ka paaritu arv laternaid. Elektriühendused peavad tagama, et korraga põleks vähemalt 2 sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui 4 kaugtulelaternat.

Muudetakse M- ja N-kategooria sõidukite kaugtulede nõudeid. Kehtiva määruse kohaselt võis kaugtulelaternaid olla ainult paaris arv, muudatuse kohaselt võib laternaid olla ka paaritu arv. Kuna laialt on levinud pikliku kujugamitme valgusdioodiga kaugtulelaternad, mis valgustavad teed laialt ning mida seetõttu ei ole otseselt vaja paigaldada paaris arv, et tagada ühtlane valgustatus, lubatakse kaugtulelaternaid paigaldada ka paaritu arv. Seejuures peab jälgima, et korraga põleks vähemalt kaks sümmeetriliselt paigutatud laternat. Näiteks, kui N1G- kategooria sõidukile on paigaldatud katusele lisaks kolm täiendavat kaugtule laternat, siis korraga võivad põleda, kas kaks alumist või kolm ülemist, aga mitte üks alumine ja üks ülemine.

Lisaks suurendatakse lubatud kaugtulelaternate arvu neljalt kuuele. Samuti suurendatakse N3-kategooria sõidukile lubatud kaugtulelaternate arvu. Kehtiva määruse kohaselt võis olla kaugtulesid kuni 3 paari ehk kas 2, 4 või 6. Muudatusega suurendatakse kaugtulelaternate arvu kümneni. Samuti võib kaugtulesid edaspidi olla paaritu arv, et võimaldada eelmises lõigus nimetatud mitme valgusdioodiga laternate paigaldamist. Muudatuse põhjus on eelkõige autojuhtide soov paigaldada veoauto katusele kuni neli lisa kaugtulelaternat, mis parandab nähtavust mägedes sõitmisel. Eelkõige on vaja seda veoautodel, mida tihti kasutatakse Skandinaavias. Kuna N3-kategooria sõiduki juhikoht asub kõrgemal, kui veoauto valmistaja paigaldatud laternad, siis aitavad auto katusele lisaks paigaldatud laternad parandada nähtavust tõusu taha.

Lisaks muudetakse ka sõnastust, kuidas võivad kuni kümne kaugtulelaternaga sõidukitel tuled toimida. Kui eelneva sõnastuse kohaselt võis põleda korraga kuni kaks paari kaugtulesid, siis nüüd on sõnastust muudetud ja on täpsustatud, et elektriühendused peavad tagama, et ei süttiks korraga rohkem tulesid kui lubatud. Muudatus on vajalik, kuna politsei kontrolli käigus on tekkinud vaidlusi, kus valesti lülituvate tulede korral, näiteks lülitusid korraga tööle kõik kuus tuld väideti, et hetkel, kui kontrollija sõiduki peatas tuled ju ei põlenud. Tuled peaksid, aga olema ühendatud nii, et neid ei saakski valesti lülitada, kuna see välistab ka nende valesti kasutamise. Samuti on muudatus, et elektriühendused peavad tagama, et korraga ei kasutataks rohkem kui nelja kaugtulelaternat, oluline vastutulevate sõidukijuhtide seisukohast. Seda eesmärgiga välistada vastutulevate sõidukijuhtide pimestamine. Seega kaugtulelaternate arvu suurendamise muudatusega ei suurene korraga kasutatavate kaugtulede arv ega valgustugevus ehk vastutulevate sõidukijuhtide pimestamise ohtu ei ole.

Lähi- ja kaugtulelaternad, mille lambi valgusvoog ületab 2000 lm


alates 1. oktoobrist 2000. a esmaregistreeritud gaaslahenduslambiga M ja N kategooria sõidukil, alates 10. juulist 2011. a esmaregistreeritud hõõglambiga ja LED valgusallikaga M ja N kategooria sõidukil, alates 26. veebruarist 2012. a esmaregistreeritud gaaslahenduslambiga üksiksõiduki kinnitusega M ja N kategooria sõidukil, peab lähitulelaterna valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt. Lisaks peab alates eelpool loetletud kuupäevadest olema sõidukile paigaldatud lähitulelaterna hajutiklaasi puhasti. Enne 26.veebruari 2012. a liiklusregistrisse kantud üksiksõiduki kinnitusega sõidukitel ei ole automaatset valgusvihu kõrguse reguleerimist ja laterna hajutiklaasi puhasti nõutud juhul, kui sõiduki valmistaja ei ole neid koos gaaslahenduslampidega paigaldanud. Üksiksõiduki kinnitusega sõidukile järelpaigaldatud lähitule gaaslahenduslaternad peavad olema varustatud sõltumata esmaregistreerimise ajast automaatse valgusvihu kõrguse regulaatoriga ja laterna hajutiklaasi puhastiga.

Üksiksõiduki kinnitusega sõidukitele kehtestatakse erand ja nendel sõidukitel peavad laternad valgusvoo tugevusega üle 2000 lm olema varustatud automaatse kõrgusregulaatori ja tuledepesuriga alates 26.02.2012 liiklusregistrisse kandmise kuupäevast. See kehtib juhul, kui gaaslahenduslaternad on paigaldanud uuele sõidukile sõiduki valmistaja originaalvarustusena. Kuupäev tuleneb määruse nr 2011/183 rakendumise kuupäevast.Maanteeamet on tuvastanud, et kuni 03.11.2011 üksiksõiduki tüübikinnitusega sõiduki registreerimisel Eestis esines puudusi gaaslahenduslampidega varustatud sõidukite tulepesurite ja kõrgusregulaatorite kontrollimisel. Need sõidukid registreeriti Eestis tulepesurite ja automaatse kõrgusregulaatorita. Vastavalt kehtinud määrustele oleksid need sõidukit pidanud olema varustatud nii tulepesurite kui ka automaatse kõrgusregulaatoriga. Antud olukorras jõuti lahendusele, et sellistele sõidukitele tulepesurite ja automaatse kõrgusregulaatori paigaldamine ei ole enam põhjendatud. Kaalutlusele aluseks on eelkõige sõiduki omaniku õigustatud ootused. Sõiduki omanik on õiguspäraselt eeldanud, et Maanteeamet kontrollis registreerimisel sõiduki vastavust tehnilistele nõuetele ja ei esita juba kasutuses olevale sõidukile tagantjärgi täiendavaid tehnilisi tingimusi. Samuti tuleb arvestada, et tulepesurite paigaldamine sellistele sõidukitele tagantjärgi on rahaliselt kulukas (ca 700 eurot). Kaaluti lisaks selliste sõidukite ohtu teistele liiklejatele. Hinnanguliselt on üksiksõiduki kinnituse kaudu registreeritud gaaslahenduslampidega sõidukite arv 200 ringis, mis moodustab väikese osa igapäevases liikluses osalevatest sõidukitest. Selline väike arv sõidukeid ei mõjuta oluliselt üldist liiklusohutust teedel. Rohkem selliseid sõidukeid ei lisandu, sest Maanteeamet on oma tegevusi korrigeerinud.

Ääretulelaternad järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates

kui sõidukile on järelpaigaldatud, grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis täidavad eesmise ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuledega. Korraga võib põleda kuni neli järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat, seejuures mujal, kui sõiduki katusel, võib korraga põleda kuni kaks järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat. Järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma käesolevas koodis sätestatud ääretulede paigutusnõudeid.

Paljud lisa kaugtulelaternad sisaldavad ka ääretulesid, muudatusega võimaldatakse sellistel ääretuledel põleda koos sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuledega. Kuna ääretulede funktsioon on tähistada sõiduki gabariite, siis peavad igal juhul põlema sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuled, et anda sõiduki mõõtmetest õige ettekujutus. Lubatud on korraga põleda kuni neljal grupeeritud või vastastikku ühendatud eesmise ääretule funktsiooni täitval laternal. Sõiduki katusel võib põleda korraga neli sellist laternat, aga mujale sõiduki esiosale paigaldatud laternate korral võib põleda kaks ääretule funktsiooni täitvat lisatuld. Seda selleks, et järelpaigaldatud laternad ei halvendaks valmistaja paigaldatud ääretulelaternate nähtavust.

Järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternad ei pea täitma E-reegli või direktiivi kohaseid paigaldusnõudeid.

Väline kohtvalgusti, Tagumine avariiohusignaal, Manööverdamistule latern

Muudatustega täiendatakse kehtivat määrust tuues sisse seni kirjeldamata valgustusseadmete nõuded. Muudatusega lisatakse ja lubatakse sõidukile paigaldada vabatahtlikult välist kohtvalgustust, manööverdamistule laternaid ning lisatakse nõuded ja tingimused nende kasutamiseks. Samuti lisatakse käeoleva muudatusega nõuded tagumisele kokkupõrkeohu signaalile. Nõuded tulenevad E-reeglist nr 48 (punktid 6.24 väline ukse avamisel süttiv latern, 6.25 tagumine avariiohusignaal ja 6.26 manööverdamistulelatern).

Euroopa kogusõiduki tüübikinnitust omavatel sõidukitel on sellised laternad küljes. Senitehnonõuetes selliseid laternaid kirjeldatud ei olnud.

Mootorratta pidurdustõhusus ja sõiduki aeglustus pidurdamisel

Seni kehtinudmääruse kohaselt oli L-kategooria sõidukitel ette nähtud pidurite katsetamine teekatsel, kus mõõdeti sõiduki pidurdusmaad. Edaspidi kontrollitakse L-kategooria sõidukite pidurite korrasolekut piduristendis või teekatsel kasutades pidurdusaeglustuse mõõturit.

Nõuded sõiduki rehvile ja velgedele ning rehvide kasutamine

Loobutakse piirangust, mille kohaselt võis sõidukil kasutada ainult sõiduki valmistaja ette nähtud rehve, muudetake talverehvide kasutamise tingimusi ja naastrehvide nõudeid.

Rehvi mõõtmed peavad vastama velje mõõtmetele ning ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda.

Üleminek kütusekulu, CO2 heite ja sõiduki heitgaasides sisalduvate kahjulike saasteainete sisalduse mõõtmise NEDEC (inglise keeles New European Driving Cycle) meetodilt WLTP (inglise keeles Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure) meetodile määratakse sõidukite kütusekulu, CO2 heite ja sõiduki heitgaasides sisalduvate kahjulike saasteainete väärtused varasemast täpsemalt ning neid näitajaid mõjutavad ka katsetsükli ajal kasutatavad rehvid. Seega märgivad valmistajad tüübivastavuse tunnistusele rehvid, mida kasutati katsetsükli ajal ning, millega kütusekulu ja CO2näitajad saavutati. Seega võivad kahel pealtnäha ühesugusel autol olla tüübivastavuse tunnistusele märgitud erinevad rehvid, kuna ühe tüübi erinevaid versioone võidi katsetada erinevate rehvidega. Näiteks, et kallima varustuspaketiga autol on valmistaja ette näinud suurema läbimõõduga veljed ja laiemad rehvid, kui samasugusel odavamal sõidukil. Samas kasutades neid samu rattaid teisel samasugusel sõidukil ei muutu selle juhitavus kuidagi ohtlikumaks.

Osad valmistajad märgivad tüübivastavuse tunnistusele ka teisi rehvimõõte, mida tehniliselt on lubatud kasutada, kuid millega sõiduki CO2ja kütusekulu näitajad ei ole täpselt samad, mis tüübivastavuse tunnistusele on märgitud. Seda siiski paljud valmistajad ei tee ning selle tõttu ongi sõidukil kasutatavate rehvide ja velgede kombinatsioon piiratud ainult ühe mõõduga, kuigi valmistaja lubaks kasutada ka teisi velgede ja rehvide kombinatsioone.

Valmistaja lubatust erinevas mõõdus rehvide ja velgede kasutamine võib küll muuta sõiduki juhitavusomadusi, kuid määruse tasandil on sellist piiri väga raske tõmmata, milline rehvi ja velje kombinatsioon konkreetsele sõidukile ei sobi, mistõttu loobutakse sellisest piirangust.

Sarnaselt on see reguleeritud ka näiteks Soomes ja Saksamaal, kus rehvi valimisel ei pea sõiduki omanik lähtuma sõiduki valmistaja soovitusest vaid rehvide, velgede valimisel peab olema tagatud, et need ei käiks kuhugile vastu, porikaitse nõuded oleksid täidetud, kiirusmõõdiku viga ei ületaks lubatut.Seetõttu peab sõiduki omanik edaspidi valmistaja ette nähtust erinevate rehvide ja velgede kasutamisel jälgima, et pärast rehvide paigaldamist oleks sõiduk vastavuses mistahes muude sõidukitele esitatud nõuetega. Näiteks kehtestatakse nõuded kiirusmõõdikule. Kiirusmõõdik ei tohi mingil juhul näidata vähem tegelikust kiirusest. Seega suurema veereümbermõõduga rehvide paigaldamisega võib kaasneda kohustus ümber seadistada kiirusmõõdik.

Laternate paigaldamise puhul oluline laterna valgusava välimise külje kaugus sõiduki külgservast. Kui laiemate rehvide paigaldamise eesmärgil tehakse sõiduki kerele muudatusi (näiteks poritiivad lõigatakse suuremaks, paigaldatakse tiivalaiendid), siis tuleb jälgida, et oleks täidetud laternate paigaldamise nõuded.

Sõidumeeriku kohustusega sõidukite korral tuleb arvestada sõidumeerikuga seotud sätteid, sest rehvi mõõdud ja veerepinna ümbermõõt on olulised komponendid sõidumeeriku töös.

Uute mõõtudega rehvide paigaldamisel tuleb jälgida, et porikaitsesüsteemide nõuded oleksid täidetud.

Velgede ja rehvide valikul on soovitatav järgida sõiduki veermiku ja vedrustuse geomeetriaga seotud tootja poolseid juhiseid, nagu näiteks velje tsentri nihe, kalde- ja kokkujooksunurgad. Samas kuna veermiku ümberehitus ei ole keelatud, siis ei ole kohustust järgida tootja määratud geomeetriat.

Porikaitsmed


Rataste porikaitsmed peavad kaitsma teisi liiklejaid õhku paiskuvate kivide, muda, jää, lume vee ja muu rataste alt lenduva materjali eest ning need peavad vähendama teiste liiklejate võimalust puutuda kokku pöörlevate ratastega.“

Kuna käesoleva määrusega loobutakse nõudest, et sõidukil peab kasutama valmistaja ettenähtud mõõtmetega rehve, siis tuleb täiendada ka nõudeid porikaitsesüsteemidele. Näiteks, kui sõidukile paigaldatakse nii laiad rehvid, et need ulatuvad rattakoopast välja, siis ei ole täidetud nõue, et porikaitsesüsteem peab kaitsma teisi liiklejaid pöörlevate rataste eest.

Talverehvide kasutamine

1. detsembrist kuni 1. märtsini, tehnoülevaatusel peavad sõidukil olema all talverehvid

Muudatusega jäetakse välja võimalus, et talverehvide kasutamine ei ole kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini tehnonõuetele vastavuse kontrolli sõitmisel. Nimetatud ajavahemikul on kehtestatud talverehvide kohustus ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele sõites sõiduk osaleb vahetult liikluses. Seega ei ole põhjendatud kehtivas määruses nõue, et sõidukil tehnonõuetele vastavuse kontrolli sõitmisel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik. Kuna tehnoülevaatusele saab sõiduki esitada igal ajal, siis ei ole otseselt ka vaja sõidukit esitada tehnoülevaatusele näiteks detsembris, kui kehtib talverehvide nõue.

Lisaks eemaldatakse seni kehtinud erand, mille kohaselt sõitmisel teise riiki või sealt tagasi Eestisse ei pea kasutama talverehve. Kuna ka kõikides Eesti naaberriikides on talverehvide kasutamine kohustuslik, siis tuleb talverehve kasutada ka seal. Lisaks on talvel suverehvidega sõitmine ohtlik tegevus, mida ei peaks soodustama.

Mootor ja mootorisüsteemid


Loobutakse sõiduki mootori vahetusel vahetusmootori võimsuse, töömahu ja massi piirangutest.

Mootori vahetamine

Tunnistatakse kehtetuks punkt, millega kehtestati piirangud asendusmootori massile, töömahule ja võimsusele. Asendusmootori töömaht ei mõjuta sõiduki liiklusohutuse taset. Töömahu muutus mootori puhul mõjutab kõige rohkem mootori võimsust ja massi. Seetõttu töömahu alusel mootorivahetuse piiramine ei ole otstarbekas. Samuti puudub otsene seos mootori võimsuse ja liiklusohutuse vahel, mistõttu asendusmootori võimsusele enam piiranguid ei seata. Sõidukile asendusmootori paigaldamisel on oluline jälgida, et uue asendusmootori massi tõttu ei ületataks lubatud teljekoormuseid.

Maanteeameti praktikas, ei pea vahetusmootor vastama heitmeklassilt ja müramääralt sõidukile algselt paigaldatud mootorile või esmaregistreerimise hetkel kehtinud piirmäärale.

Toitesüsteemi muutmine


Mootori vahetuse korral peab toitesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele

Seni kehtinudmääruse kohaselt peab toitesüsteem vastama mootorsõiduki valmistaja nõuetele. Ümberehtise korral võib sõidukile paigaldada siiski erinevaid mootoreid. Kuna erinevate mootorite toitesüsteemid omavahel ei ühildu ning toitesüsteem peab sobima mootorile, mitte mootorsõidukile, siis täpsustatakse, et ümberehituse korral, kui sõidukile on paigaldatud teine mootor peab toitesüsteem vastama mootori valmistaja nõuetele.

Heitgaaside väljalaskesüsteem

Heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Erandina võib mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt ettenähtust erineva heitgaaside väljalaskesüsteemi toru otsa, kui see on paigaldatud pärast valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid ja summutisüsteemi ning sellega ei muutu valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside väljalaskesüsteemi omadused;“

Seni kehtinudmääruse kohaselt võib erandina mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt ettenähtule erineva heitgaaside väljalaskesüsteemi toru otsa, kui see on paigaldatud pärast valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid. Käesoleva muudatusega täiendatakse ja lisatakse täiendav tingimus, et nimetatud toru ots peab olema paigaldatud peale summutisüsteemi, kuna nimetatud toru otsa paigaldamine enne summutisüsteemi võib muuta väljalaskesüsteemi omadusi.

Lisaks täpsustatakse, et kui sõidukil vahetatakse ümberehituse korral mootor, siis väljalaskesüsteem peab vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele, kuna väljalaskesüsteem toimib koos mootoriga ja peab olema sobiv just konkreetsele mootorile.

Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsusus

Lisatakse EURO6/VI mootoriga sõidukite piirnorm.EURO6 mootori suitsususe tase (korrigeeritud neeldumistegur K) ei tohi ületada piirväärtust 0,7 m-1. EURO 4, 5, või EEV mootoril 1,5 m-1



tehnoülevaatus.ee
26.08.2019 at 08:10 1 edit. Last edited 26.08.2019 at 08:14 by Vanaisa (Moderator)
Joel
 
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Kas keegi saab aru sellest väljalaskesüsteemi osast?
quote:
Lisaks täpsustatakse, et kui sõidukil vahetatakse ümberehituse korral mootor, siis väljalaskesüsteem peab vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele, kuna väljalaskesüsteem toimib koos mootoriga ja peab olema sobiv just konkreetsele mootorile.
Kust neid nõudeid teada saab? Vahetusmootor tuleb ju reeglina suurema auto pealt, mille väljalaset muutmata kujul ei ole väiksema kere alla ju kuidagi võimalik sobitada. Minu konkreetsel juhul on väljalaskekollektorid originaalid, aga sealt edasi on väljalase isetehtud.

Ma hakkan järgmine nädal detailsemalt uurima, aga kui keegi oskab kaasa mõelda oleksin tänulik.

____________________________
2xV8
26.08.2019 at 12:00
klem
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
wow. pidin kolm korda vaatama, et kas originaalpostituse kuupäev on 01. aprill või mitte.
26.08.2019 at 12:22
fuel
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
Joel: Kas keegi saab aru sellest väljalaskesüsteemi osast?
quote:
...siis väljalaskesüsteem peab vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele...
Kust neid nõudeid teada saab? Vahetusmootor tuleb ju reeglina suurema auto pealt, mille väljalaset muutmata kujul ei ole väiksema kere alla ju kuidagi võimalik sobitada. Minu konkreetsel juhul on väljalaskekollektorid originaalid, aga sealt edasi on väljalase isetehtud.

Ma hakkan järgmine nädal detailsemalt uurima, aga kui keegi oskab kaasa mõelda oleksin tänulik.
Kärpisin natuke määruse osa sinu postituses ja jätsin alles olulisema (IMHO).
Selle järgi eeldan, et ei pea vastama täpselt kujule/asetusele, vaid peab sisaldama valmistaja osi (kat, summuti jne.), et säiliksid tehase nõuded...
26.08.2019 at 14:57
Silwer
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
No asi seegi, et mootori vahetamine on lihtsamaks tehtud. Aga ülelaadimise paigaldamist ikka ei lubata uute reeglite järgi.
Vaatamata sellele, et maanteeamet on ise kommenteerinud: "puudub otsene seos mootori võimsuse ja liiklusohutuse vahel"... :)

____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3
26.08.2019 at 16:05 1 edit. Last edited 26.08.2019 at 16:07 by Silwer
fuel
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
Silwer: ...Aga ülelaadimise paigaldamist ikka ei lubata uute reeglite järgi...
Loen, et kui vahetusmootori valmistaja nõuded sellist toitesüsteemi lubavad, siis ei näe ma probleemi.
26.08.2019 at 16:52
Silwer
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Seda küll, et saab paigaldada mootori, millel on juba originaalis ülelaadimine. Aga ise kompunnida ülelaadimist mootorile ei ole siiski lubatud.

____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3
26.08.2019 at 16:58
Henri_
 
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Ameerika mootorite teemas, siis võib heade põhjendustega olla võimalik nt LS1 üle laadida näiteks LSA osadega. Ühe perekonna moodulmootoritega tegu. Või siis kohe aluseks võtta sobilikult üle laetud, hiljem võib ju originaali sarnaseid B-osi kasutada :)

Suurepärane määrus, kas kõik hakkavad nüüd hot-rode ehitama? Mina igatahes lõin Ford Model A ja B kuulutused lahti. Kuidas nende üle 30a vanuste autode teljekoormustega ainult lood on? Veermik, geomeetria osa jms olla nüüdsest nendel vaba.

____________________________
http://petrolheads.ee/ ; EVO RX ; E46 V8
26.08.2019 at 22:55 1 edit. Last edited 26.08.2019 at 22:56 by Henri_
mats36
 
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Kui piltlikult tanki mootorit vahele ei viska siis peaks paberil ruumi olema teljekoormuses küll.
27.08.2019 at 07:45
fuel
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
Henri_: ...kas kõik hakkavad nüüd hot-rode ehitama? ...
Tahaks loota, sest "aiatraktoreid" on aastakümneid ehitatud vaid vastava seaduse puudumiste tõttu.
Peaasi, et tüübikinnituse hind ja selle läbimise kadalipp motti maha ei võta.
27.08.2019 at 08:38
Labida2ss
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Igasugu LS sawpid ilmselt on nüüd teemaks :)
Poleks mootorid nii kallid laseks vast enda sbc350 ka ls-iks ümber.
27.08.2019 at 11:09
dodge525
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
klem: wow. pidin kolm korda vaatama, et kas originaalpostituse kuupäev on 01. aprill või mitte.

täpselt samad sõnad. Ootasime juba aastakümneid, isegi LED jõudis juba autode külge aga ära jõudsime oodata (ka selle 3 tule variandi)
27.08.2019 at 02:23
ERAK
  
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Tuleks testi mõttes millegi taolisega kuskil nt. Rakveres TÜV'i läbida üritada :devil


Hää uudis igaljuhul :beer

____________________________
kümblustünni rent
kaubikurent
sõidukid Rootsist
M/T rehvide müük
28.08.2019 at 17:05
wagoneer
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
ERAK: Tuleks testi mõttes millegi taolisega kuskil nt. Rakveres TÜV'i läbida üritada :devil


Hää uudis igaljuhul :beer


Sellega ei saa. Rehvide valik on vaba,aga peab jälgima tehno nõudeid. Ehk rehvid kaetud ja max koormatuse juures peab olema x kogus ruumi igal pool.
Aga igaljuhul üks üdini positiivne muudatus.

____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76`
28.08.2019 at 21:27
kasp
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Mootorivahetuse teemadel veel.

1980 aasta autol mõõdetakse heitgaase ülevaatusel tühikäigul.

Kui nüüd tuleb mootorivahetus vähe uuemalt pillilt, siis mis saab tehnoülevaatusel heitgaasidega? (oletame, et uus mootor samuti ilma katita)


Dokumentides läheb arvatavasti uus mootor ja kw ning alla märge ümberhitus, mootorivahetus.


Kas mõõdetakse uue mootori järgi (ehk kui tehnoülevaataja andmed sisse lööb, siis antakse talle kohe uuemad väärtused millest kinni pidada) või läheb ikka kenasti tühikäigul mõõtmiseks?
03.09.2019 at 14:07
TrailMaster
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Ikka uue mootri järgi
03.09.2019 at 16:21
DevilDeVille
  
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
TrailMaster: Ikka uue mootri järgi

Ei


____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
03.09.2019 at 20:23
Vanaisa
  
Moderator
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
mis ei? Kui tead siis anna argumente ka ikka :)
03.09.2019 at 20:29
emty
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
k6ik hakkaksid vastasel juhul uutele 'rohelistele' 30+ vanuseid masuudikaid ja ankruid peale toppima, et katalysaatorit ja muud 'rohelist' kasutama ei peaks...

____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'97 Grand Chero, 318 Magnum...
'15 Challenger, 345 Hemi...
03.09.2019 at 21:26
DevilDeVille
  
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
emty: k6ik hakkaksid vastasel juhul uutele 'rohelistele' 30+ vanuseid masuudikaid ja ankruid peale toppima, et katalysaatorit ja muud 'rohelist' kasutama ei peaks...

Jutt käis 1980. aasta autole uue mootori paigaldusest mitte vice versa.

§ 10. Nõuded sõiduki ümberehituseks ja selle kinnitus
(1) Ümberehitatud sõiduk peab vastama kehtivatele tehnonõuetele. Nõudeid rakendatakse lähtuvalt sõiduki esmaregistreerimise ajast.


Kehtiv redaktsioon


____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
03.09.2019 at 22:34
vvt
  
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Iseenesest mõistlik liigutus - olen kuulnud, et mõneski riigis pidi olema nii, et kui sa ümberehituse käigus paigaldad uuema mootori, siis peavad automaatselt heitgaasid vastama sellele, mida see mootor originaalautos täitma pidi. Samad jutud käivad ka isevalmistatud autode kohta (nt kitcarid).

Kujutage nüüd ette, ostate 87 Camarole Summitist GMPP Crate 350 karpamootori tootmisaastaga 2018 ja voilaa. Mismoodi sealt need Euro 6 näidud saadakse?

Otsige netist üles Discoveryst jooksnud Wheeler Dealersi osa, kus vennad legaliseerivad ühe Cobra kit cari, neid vintsutusi vaadates tundub, et meil ei olegi ametnikud kõige rumalamad, vaid mujal on ka lolle omajagu. Seal pole küll tegu Euro X normidega, aga taolisest karpamootorist saada alla 200 ppm HC-d (vastab suht uute pritsemootorite nõuetele) tähendas selle mootori põhimõttelist kinni keeramist pluss katalüsaatori paigaldust. Kui pikaks kujuneb taolise, kontrollimata heitgaasiga mootori otsas kati eluiga, võite ise arvata. Või kui kiiresti nii lahja seguga töötamisel klapid ära põlevad.


____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
13.11.2019 at 18:52 2 edits. Last edited 13.11.2019 at 18:59 by vvt
Jesper
 
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
vvt: mõneski riigis pidi olema nii
Äkki siis nimetad mõne konkreetse riigi ka, kui tarkus juba nii suur on, et üldse vaka all ei taha püsida? Ma olen kuulnud, et sa mõtlesid selle jutu postitust kirjutades kohapeal välja. Kui just jutt ei käi sellest kuulsast riigist nimega "mujal maailmas", kus maksu ei võeta, bensiin on tasuta, õlle joomise eest makstakse peale ja poliitikud on targad :D

Ja ma isiklikult pole leidnud pügalat, mis Eestis iseehitatud auto saastenormidest vabastaks. Vbl selline on siiski olemas, aga ei hakka nagu silma...

____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
14.11.2019 at 14:53 1 edit. Last edited 14.11.2019 at 14:55 by Jesper
OPollo
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Iirimaal alla 80a toodetud autodel ei pea ülevaatustki olema, modi, mudi tee mis tahad, vahetad mootorit, anna ainult kindlustusele igaks juhuks teada, V8 puhul nad vaevalt midagi mõikavadki tegelikult.
Auto võib olla just nii nagu tehasest sündis või oma äranägemise järgi kaunistatud, ei mingeid EU direktiive.

See siis 1 maa mujalt maailmast. UKs on sarnane teema.
14.11.2019 at 21:37
Jesper
 
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
Väide oli, et kuskil peab sinna 1980.a. keresse 2019.a. mootorit pannes kupatus 2019.a. saastenormidele vastama...

Point siis selles, et reegel "auto peab vastama valmistamise ajal kehtinud nõuetele" on pmst Viini 1968.a. teeliikluse konvensiooni teema.

____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
14.11.2019 at 23:35 1 edit. Last edited 14.11.2019 at 23:58 by Jesper
vvt
  
Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.
quote:
Jesper:
quote:
vvt: mõneski riigis pidi olema nii
Äkki siis nimetad mõne konkreetse riigi ka, kui tarkus juba nii suur on, et üldse vaka all ei taha püsida? Ma olen kuulnud, et sa mõtlesid selle jutu postitust kirjutades kohapeal välja. Kui just jutt ei käi sellest kuulsast riigist nimega "mujal maailmas", kus maksu ei võeta, bensiin on tasuta, õlle joomise eest makstakse peale ja poliitikud on targad :D
Ja ma isiklikult pole leidnud pügalat, mis Eestis iseehitatud auto saastenormidest vabastaks. Vbl selline on siiski olemas, aga ei hakka nagu silma...

Kahju, et ma seda konkreetset Wheeler Dealeri saadet netist ei leia. Äkki osavamad leiavad?
Mina ei suutnud leida ühtegi mõistlikku selgitust, miks oli vaja Chevrolet 383 karpamootorile panna katalüsaator ja miks oli vaja taga ajada taolisi madalaid heitgaasinäitajaid, kui see, et
a) arvesse läks mootori tootmisaasta - tegemist oli suht uue crate mootori või suht uue doonosõiduki pealt võetud mootoriga, mida oli "järgi aidatud" (arvesse läksid doonorsõidukile kohaldatavad normid) või
b) arvesse läks kiti enda tootmisaasta.

Shelby Cobrade tootmisaastad on muidu sellised, et neile ei peaks üldse mingeid norme olema.

Eestis ei vabastagi keegi iseehitatud autot saastenormidest, kuid küsimus on, milliseid norme kohaldada? Norme kohaldatakse tehaseautodele muidu sõltuvalt tehaseauto tootmisaasta vahemikest.
Kui ma ehitan kit cari (kiti tootmisaasta on 2019), millel on peal Lada 2106 karpamootor tootmisaastaga 2013 (neid toodetakse venes vist tänaseni), siis millist saastenormi kohaldatakse?


____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
18.11.2019 at 14:00 1 edit. Last edited 18.11.2019 at 14:02 by vvt
tqhq.ee foorum : Modifitseerimine : Uus sõidukite tehnonõuete määrus kommentaaridega.   1 2  
Log in:
Account recovery
 
muskelautod | kiirendusvõistlused | tehnika | üritused | autoesitlused | foorum | sõnastik | kalkulaatorid
tqhq'st | sisukaart | e-mail
© tqhq.ee 2000 - 2020. Loe meie materjalide linkimisest ja kopeerimisest.