| Poster |
Message |
 Jaan
|
 Torukollektorite teipimine
Mõtlesin, et küsiks natuke nõu teadjamate käest enne, kui seda tegema hakkan...Ok, lindi saan osta sealt Alevi tn poest ja olen näinud, et lindi otste fikseerimiseks kasutatakse ntx lõdvikuklambreid...Aga kuidas alustada ja kummast otsast, silindripea poolt või tagant ettepoole tulles?Ja kui palju üldse 3 gen F-body shortie kollektoritele meetreid kuluda võiks, et hea saaks...
Teipimata jätta ei tahaks, eelmine suvi ohkas starter kokku ja küünlajuhtmete hoidjad voolasid mööda juhtmeid ära...
____________________________
Chevrolet Corvette `97
|
| 13.04.2004 at 10:28 |
|
vvt
  |
Torukollektorite teipimine
Kas sellest siin mingi teema all juttu polnud? Ega see teip nüüd nii tohutult ka ei aita, pigem lisanduvad suuremast kuumusest kiirem läbipõlemine ning niiskuse/soola kogunemisest sinna vahele ka kiirem läbimädanemine. Korralik header on ju kaetud mingi pulbermetallilise- või keraamilise kattega......kapoti aluse jahutus abiks......püüab nii pilku kui on ka muudele asjadele kasuks.....
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 13.04.2004 at 15:53 |
|
PlyVal64
|
Torukollektorite teipimine
quote:
vvt:niiskuse/soola kogunemisest sinna vahele ka kiirem läbimädanemine.
See on kõige hullem probleem plekk-headeritega. Targem oleks äkki tsikli (ka autodel on sellised) teed minna ja õhukesest plekist katted peale painutada? Mutter keevisega kollektori külge ja siis plekk poldiga sinna peale. See riidest teip pidi täiesti saatanast asi olema
|
| 13.04.2004 at 15:58 |
|
devilc
Moderator |
Torukollektorite teipimine
Ega see teip vist jah hea lahendus pole, eriti meie kliimas. Ise kasutan sellist asja:
Toimib hästi - käe võib vastu panna ka pärast tõsist kihutamist; maanteesõidul püsib täiesti jahe. Link siin. |
| 13.04.2004 at 16:23 |
|
ollo
|
Torukollektorite teipimine
On see teipimise variant tõesti nii saast?
Omal oli plaanis Subaru malmkollektorid ka teipida, praegu ongi seal sellised plekist katted, mis roosteussi ja murdunud poltide tõttu on kohati lahti ja plärisevad koledalt. Lisaks on aastate jooksul kollektori ja katte vahele vist umbes pool kilo polte kukkunud 
Päris ilma kateteta ei saa jätta  loigust tulev vesi saab mudu liiga lihtsalt ligi ja võib asja äkki lõhki lüüa...
Mul on kusagilt silma/kõrva jäänud, et kollektoriteip värvitakse veel mingi kuumakindla värviga üle ka, kas see teeb asja hullemaks või paremaks? |
| 13.04.2004 at 21:05 |
|
peep
Moderator |
Torukollektorite teipimine
Malmikärakatele ei tee teip ilmselt midagi. Aga torukollektorile ma seda tänavauto puhul ei paneks, kui on vaja midagi kuumuse eest kaitsta (starter, küünlajuhtmed), siis pigem need kohad ära katta - vastavad soojuskaitsed on samuti müügil. |
| 13.04.2004 at 21:21 |
|
karikas
|
Torukollektorite teipimine
Mina olen kuulnud sellist varianti, et teipimine pole mitte ainult oluline kapotialuse temperatuuri kontrolli all hoidmiseks, vaid annab ka lisahobuseid. Hoiab kollektori sisepinna kuumema (ilma teibita jahtuks), tänu millele on hõõrdetakistus väiksem.
|
| 14.04.2004 at 16:45 |
|
vvt
|
Torukollektorite teipimine
Täiendav isoleerimine tõstab gaaside temperatuuri. Mida suurem on gaaside ja väliskeskkonna temperatuuri vahe, seda suurem kasutegur ja võimsus....räägiti 10. klassis. Praktikas tähendab see kodumaiste "headerite" välistamist, sest tehtuna tavalisest summuti külmvaltstorust põlevad need esimese hooajaga läbi nagu siin vanasti tehtud koperativnikute summutid.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.04.2004 at 12:28 |
|
karikas
|
Torukollektorite teipimine
quote:
vvt: Täiendav isoleerimine tõstab gaaside temperatuuri. Mida suurem on gaaside ja väliskeskkonna temperatuuri vahe, seda suurem kasutegur ja võimsus....räägiti 10. klassis.
See nüüd küll tark jutt ei olnud. 
Esiteks ei ole kasutegur seda suurem, mida suurem on temperatuuride vahe. Vastupidi! Mida madalam on (silindrist väljunud) heitegaaside temperatuur, seda kõrgem on kasutegur. Kui see on välistemperatuuriga võrdne, siis on sisepõlemismootori kasutegur 100%. Kui oleks madalam, siis oleks kasutegur üle 100%, ehk mehhaaniliseks muundati rohkem soojusenergiat, kui põlemisest saadi. 10 klassis ehk räägiti mingist teoreetilisest soojusmasinast, mille kasutegurit iseloomustati absoluutse 0 järgi ja siis on kasutegur seda suurem, mida madalam on jahutuse temperatuur kütteallika suhtes. Ka seda ei saa kuidagi laiendada väljalaske kollektoris liikuvate gaaside kohta.
Võimsuskasv tuleneb ikka väiksemast hõõrdetakistusest. Mida väiksem takistus, seda madalam rõhk tekib silindris väljalaske takti ajal ja siit võib tuletada kasuteguri paranemise temperatuuri langemise näol. Põhiline, et kolle seinad kuumad oleksid.
quote:
Praktikas tähendab see kodumaiste "headerite" välistamist, sest tehtuna tavalisest summuti külmvaltstorust põlevad need esimese hooajaga läbi nagu siin vanasti tehtud koperativnikute summutid.
Põlemise vastu aitab hapniku puudus ehk täpne või rikas küttesegu.
|
| 15.04.2004 at 17:25 |
|
PlyVal64
|
Torukollektorite teipimine
quote:
karikas: Esiteks ei ole kasutegur seda suurem, mida suurem on temperatuuride vahe.
Kusjuures matemaatiliselt ehk füüsika valemite järgi on. Ideaalse soojusmasina protsendilise kasuteguri valem: n(nüü)=(T2-T1/T2)*100, kus T1 on siseneva õhu temperatuur ja T2 väljuva õhu temperatuur. Aga see ei arvesta kõikide muude parameetritega
Vist oli kümnenda klassi füüsika...igatahes füüsika lõpueksamil tuli mul seda vastata
Edit: lisasin sõnastusse täpsustuse "ideaalse", sest füüsika nõuab täpsust |
| 15.04.2004 at 18:47 |
Last edited 15.04.2004 at 18:49 by PlyVal64
|
BlueStang
|
Torukollektorite teipimine
to vvt ja karikas: teile on siin foorumis korduvalt mõista antud, et tehke endale enne asi selgeks, kui lõplikke tõdesid hakkate siin välja käima, kuskil auto.ee-s võite hiilata oma kesiste teadmistega
1. selge, et sisepõlemismootori kasutegur on seda suurem, mida suurem on temperatuuride vahe
2. kollektorite teipimine ei tõsta gaaside temperatuuri ning seetõttu ei anna ka sellel põhjusel lisahobuseid
Kollektorite katmine keraamilise kattega või teibiga vms - tagab väljuvate gaaside aeglasema jahtumise, mistõttu gaasid liguvad väljalaskes kiiremini - selles tulenevad need lisahobused
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 15.04.2004 at 19:18 |
Last edited 15.04.2004 at 19:19 by BlueStang
|
karikas
|
Torukollektorite teipimine
quote:
BlueStang: 1. selge, et sisepõlemismootori kasutegur on seda suurem, mida suurem on temperatuuride vahe
Et siis avame klapi kohe peale süüdet, et gaasid saaksid sama kuumalt väljuda, kui nad põledes on, ning ongi mootoril parim võimalk kasutegur?
Sisepõlemismootori ja soojusmasina kasutegurid on eri asjad. Üks ammutab energiat põlemisest ja kasutegurit määratakse sellst saadava enegria muundamise järgi. Teine muudab soolust (sõltumata selle allikast) ning seal on oluline temperatuuride vahe. Sisepõlemismootor on soojusmasin ainult töötakti jooksul, kuid see ei puutu kuidagi kollektoritesse!!!
Väidan endiselt, mida madalam on väljalaskes heitegaaside temperatuur, seda kõrgem on mootori kasutegur. Seepärast on ka Hemi hea, kuna lekib sooja töömahu kohta kõige vähem. Järgmine määraja on surveaste, näiteks võib tuua diisleid. Mida rohkem kordi saab gaas paisuda tööd tehes, seda rohkem ta jahtub. Ja mida madalam on väljalaske temperatuur, seda väiksem on temperatuurivahe välisõhuga!
quote:
2. kollektorite teipimine ei tõsta gaaside temperatuuri ning seetõttu ei anna ka sellel põhjusel lisahobuseid
Siin on juba loogikaviga (kui jätta arvestamata vähenenud takistus)! Kui vähendad soojaleket, siis temperatuur jääb samaks? Milleks majadele üldse soojustust vaja?
Mitte et ma efekti osas vastu vaidleksin. Tõesti temperatuuri tõus ise-enesest ei lisa hobuseid. Aga kolle seina lähedal ta tõuseb paratamatult, kuna ei jahutata nii palju.
quote:
Kollektorite katmine keraamilise kattega või teibiga vms - tagab väljuvate gaaside aeglasema jahtumise, mistõttu gaasid liguvad väljalaskes kiiremini - selles tulenevad need lisahobused
Kui gaasid on kuumemad, siis tõesti liiguvad kiiremini, kuid kus suunas?! Temperatuuri liikumine on kaootiline ja ei paranda väljumist.
Pind-voolutakistus on kollektoris oluline nätaja. Miks muidu need seest siledad tehakse. See on ruutsõltuvuses kiirusest (vahet pole, kas liigub sein või gaas). Samas sõltub see ka temperatuurist. Kasvõi sellepärast, et madalamal temperatuuril on gaas tihedam.
BlueStang! Enne kui teisi solvama tuled, võiks ise pisut mõelda või asju uurida!
Henry
|
| 15.04.2004 at 21:30 |
|
kalev35
|
 Torukollektorite teipimine
ja läheb jälle 
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 15.04.2004 at 21:45 |
|
BlueStang
|
Torukollektorite teipimine
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 15.04.2004 at 22:39 |
|
|
