| Poster |
Message |
 udu
 |
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: võismsus aga ei tekita jõudu (mootor tekitab) vaid hoopis ise sõltub jõust, mida teatud kiirusega autole rakendatakse - niimoodu on see asi, et enne ikka põhjus, siis tagajärg, mitte vastupidi
kaua sa ajad oma joru?
samahästi on ju pöörded põhjuseks ja võimsus tagajärg,
hakkaks nüüd pöördeid kummardama?
____________________________
Chevrolet Corvette '80
Cadillac CTS '06 |
| 09.02.2006 at 16:34 |
|
newton
 Moderator |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
No aga tore, siinse ajupotentsiaaliga suudame me kindlasti kiirendust ka natuke simuleerida. Need graafikud, mis ma siia viimati panin, olid pärit väiksest programmist "Aksel"  , mille ma nädalavahetusel kirjutasin.
Kiirenduse tab on veel tühi, kuna selle tegemine on vähe keerulisem. See, et me võtame miski väikse delta-t ja siis leiame kiirusest mootori väände ja tuleme läbi jõuülekande jõuks ja kiirenduseks tagasi, on mulle arusaadav. Õhu- ja muude takistuste lihtsustatud mudeli leian ka ilmselt kuskilt.
Minu jaoks on probleem just siduri/pidamise teema stardis - ehk saab kellegi abiga selle ka kuidagi ära modelleritud ja siis võimegi kiirendamist mängima hakata 
Et pilt selgem oleks, võtaks alustuseks tagaveolise manuaalkastiga auto; stalli ja torque multiplicationi juurde üritaks hiljem jõuda. On huvilisi?
Tehniliselt üritaks selle osa lahendada javascriptis mingi labase visualiseerimisega - ei taha lambist seda laksu serveripoolele panna. |
| 09.02.2006 at 16:46 |
1 edit. Last edited 09.02.2006 at 16:47 by newton (Moderator)
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis: Karikas, kui sa tead "vajjeldamatuid" asju siis miks sind veel huvitab kuidas kiirendust arvutada ?
Ei ole mõtet tähte norida. Juhtub.
Aga kiirenduse arvutamine oleks siin teemas mõistlik läbi võtta põhjusel, et muidu jõuab iga järgmise lehe peal teema jälle sinna, et kuna ratta moment kiirendab, siis moment on mootori juures kõige tähtsam tegur. Et mille üle me vaidleme? Kas mitte selle üle, mille abil autosid võrrelda? Vaevalt et tagaratta momendi järgi. Pigem ikka mootori parameetrite järgi.
See on esimene link, mille ma googlist leidsin veerandmiili aja kohta. Ei sõnagi momendist. Kas me saame üldse momendi järgi autosid võrrelda? On keegi kohanud kalkulaatorit või valemit, mis võtaks max momenti arvesse?
Henry
|
| 09.02.2006 at 16:46 |
|
Astro SS
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
karikas: quote:
madis: Karikas,
See on esimene link, mille ma googlist leidsin veerandmiili aja kohta. Ei sõnagi momendist. Kas me saame üldse momendi järgi autosid võrrelda? On keegi kohanud kalkulaatorit või valemit, mis võtaks max momenti arvesse?
Henry
Väike massi korral peab see kalkulaator paika, suure massi korral paneb täiesti segast 
Mida suurem mass ,seda tähtsam väändemoment.
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 09.02.2006 at 17:43 |
1 edit. Last edited 09.02.2006 at 17:45 by Astro SS
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Astro SS:
Väike massi korral peab see kalkulaator paika, suure massi korral paneb täiesti segast
Mida suurem mass ,seda tähtsam väändemoment.
Sellele on lihtne põhjendus. Kuna moment mängib suurt rolli just 1. käigul, ehk madalatel kiirustel, siis seal läheb põhivunk massi kiirendamiseks. Suurematel kiirustel tuleb aga ületada tuuletakistust, mis jääb siis kõrgemate käikude tõttu rohkem võimsuse teha.
Kui saaks valemisse max väändemomendi kah tuua, siis oleks tulemus massist sõltumatum.
Henry
|
| 09.02.2006 at 18:04 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
newton: "Aksel" , mille ma nädalavahetusel kirjutasin.
See on kõva sõna - proovin ka hetkekiirendusest auto kiirenduse näitlikustamise teemal midagi kaasaaitamiseks nuputada - kas ei saa seda väljendada mingiks ajahetkeks läbitud teepikkuse kaudu näiteks, et kes näit 1sek intervalliste ajavahemike järel stardipunktist kaugemal on
Edit: Massi oleks ka veel algandmetesse vaja ja eriti hea oleks, kui veel siftpointse saaks ka valida - näiteks hp-peak juures ka
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 09.02.2006 at 18:07 |
5 edits. Last edited 09.02.2006 at 19:33 by BlueStang
|
RannoT
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Mõtlesin et kriban siia mõtte millest see vaidlus vist alguse sai...
Et autot ei liiguta mitte moment vaid jõud, miks, sest siis küsiks kas lennukit liigutab ka moment?
See mis moel see jõud saadakse on juba iseasi...
Edasi mida ka väitsin kuskil mujal teemas, et auto kõige parim kiirendus saavutatakse vahetades käigu maksimaalse hp korral selle käigul!
Konvertige see HP wattidesse või siis kilowattidesse, mis siis on energia mida kulutatakse masina kiirendamiseks.
Ehk HP on tehtud töö - kulutatud energia auto kiirendamiseks. Ja see moment võib olla ka 10 000 Nm, kui masinal on ikkagi ainult 100 HP-d - siis ei kiirenda see masin ka mitte kuhugi. Võrreldes masinaga millel on 200hp-d.
Miks sest 1 hp = 550 lb ft / sekundis = 746 watti
Samamoodi võiks öelda, et mu autol on 0,13 hp-sed kaugtuled.
Ehk on olemas ka 5 ja 10 hp-sed kleepekad, ainuke häda, et see energia kulutati nende tootmisel. Ja peale kleepimisel ei anna nad enam seda energiat ära auto küljes särades - või äkki annavad?
Edit: See kalkulaator millest räägite ei pea paika selle pärast, et see number või faktor on saadud veerandmiili aegade jälgimisel. Ja sealt siis ühise ligikaudse konstandi leidmisel.
Et kui nüüd võrrandi parameetreid kallutada üle jälgimises olnud piiride siis ei pea see enam paika - a'la 10 tonnine auto 100hp-ga või 100 kg-ne 10000hp-ne auto.
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
| 10.02.2006 at 00:16 |
1 edit. Last edited 10.02.2006 at 00:21 by RannoT
|
Erkki
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
RannoT:
Et autot ei liiguta mitte moment vaid jõud, miks, sest siis küsiks kas lennukit liigutab ka moment?
Kuidas Sa päriselus seda ettekujutad? Kuhu see mootori jõud rakenduks, et auto hakkaks kohalt liikuma?
Lennuk on hoopis teine teema, sest selle paneb liikuma gaaside tõukejõud. Kui reaktiivmootor paigaldada autole, siis me ei räägi pöördemomendist mis auto ratast pöörab vaid tõukejõust nagu lennuki puhul.
____________________________
Chevrolet Camaro '71
Pontiac Firebird '71
Chevrolet Chevelle '69, 350 cid
El Camino '68
F150, 2011
Life begins at 1000 Hp... |
| 10.02.2006 at 00:36 |
|
RannoT
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Erkki: quote:
RannoT:
Et autot ei liiguta mitte moment vaid jõud, miks, sest siis küsiks kas lennukit liigutab ka moment?
Kuidas Sa päriselus seda ettekujutad? Kuhu see mootori jõud rakenduks, et auto hakkaks kohalt liikuma?
Lennuk on hoopis teine teema, sest selle paneb liikuma gaaside tõukejõud. Kui reaktiivmootor paigaldada autole, siis me ei räägi pöördemomendist mis auto ratast pöörab vaid tõukejõust nagu lennuki puhul.
Hee, kui naljaga võtta siis kasvõi propellerile...
Ütleks siis nii, et vaidlus tekib sellest vist et ei saada aru :
Torque on jõud mis keerab mingit võlli, ratast. Mõõdetakse Nm. Torqued on võtmes näiteks 100Nm aga võti ei liigu enam kuhugi - kas pöördemomenti ei eksisteeri?
Eksisteerib 100Nm ikka aga liikumist ei toimu. . sest siin tähendam meeter kangi pikkust millele mõjub 100N jõud.
Segaduse toob ilmselt asjaolu et ka tööd mõõdetakse Nm-tes - vahe on aga selles, et töö puhul mõeldakse vahemaad millel asja liigutatakse.
Hp on aga töö tehtud mingi aja jooksul. Ehk siis pöördemomendi ja pöörete toode liigutamaks massi.
Ja kui see HP on ühel masinal suurem kui teisel sama massiga masinal siis see millel on seda HP-d rohkem on ka parema kiirendusega.
Ehk pole oluline kuidas see saavutatakse kas ülekannete, pöörete või tõuke abil. See on juba maitseasi.
Siit tulebki see et asja liikumiseks on vaja HP-sid kui neid ei ole siis asi ei liigu. Tööd ei tehta.
Edit: Või tahab keegi öelda et keerates rattamutrit kinni 140Nm - peaks juba päris hea minek olema ju??
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
| 10.02.2006 at 01:40 |
1 edit. Last edited 10.02.2006 at 01:53 by RannoT
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ranno T:
No seda on siin eespool mitu korda räägitud, et autot liigutab jõud.
See jõud saadakse tänu tagaratta raadiusel olevale momendile, see jõud on momendile vastassuunaline ja see jõud rakendub ratta teljele ehk siis tagasillale sisuliselt.
Ja seda on ka räägitud, et hp-l ei ole auto liigutamisega midagi pistmist, hp näitab(mitte ei tee ise tööd) kui palju momenti teatud pööretel jõutakse maha panna (kui palju tööd tehakse). Autot edasilükkava jõu saamiseks peab töö ära tegema ikka see va moment ise.
Sinu väide seega - "Siit tulebki see et asja liikumiseks on vaja HP-sid kui neid ei ole siis asi ei liigu." - ei ole kahjuks tõene.
Et siis liigutajaks ikkagi jõud, mis saadakse momendi rakendumisel erinevatel pööretel.
Ja seda pole keegi väitnud, et pöörded halvad on kui momenti jagub
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 09:37 |
2 edits. Last edited 10.02.2006 at 09:43 by BlueStang
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
RannoT:Et autot ei liiguta mitte moment vaid jõud, miks, sest siis küsiks kas lennukit liigutab ka moment?...
Ei ole vaja asju jälle segaseks ajada. Jõumoment on üks jõu alamliik, nagu ka jõuvektor. Jõuvektori puhul on sul reaalse jõu jaoks vaja teada nurka, jõumomendi puhul jõuõlga. Kui eeldame, et ratta raadius on 1m, siis on moment ja veojõud 1:1. Poole meetrise ratta läbimõõdu puhul on jõud 4x suurem, kui moment. Aga need nüansid on täiesti ebaolulised, kiirenduse valemit võib avaldada samahästi momendi kaudu, kui jõu kaudu. Ka võimsse ja kiiruse kaudu.
2 Newton
Libisev sidur hoiab mingit kindlat momenti kuni kiiruste ühtlustumiseni. Kujuta seda ette kui pidurit. Astud kindla tugevusega pidurile ja auto aeglustub suht ühtlaselt 0 kiiruseni. Ma ei tea, kuidas keegi kiirendab, kuid tavalise auto puhul lastakse ilmselt pöörded ülese ja vabastatakse sidur järsult. Vaja ainult ühte parameetrit - siduri libisemise moment. Selle saaks arvutada hõõrdetegurist ja rõhust.
Põhimõtteliselt kohaltvõtu puhul võib teha suht jämedalt - libiseb üks kahest, kas rehv või sidur. Kui sidur õieti valitud, siis on selle haakumine rehvi haakimise piiri peal. Nagu ka pidurite puhul. Arvutusteks peaks piisama, kui annad teepinna haardejõu piiri ja arvutad selle järgi 1. käigu ülekande abil siduri pidurdusmomendi. Seega kiirendusgraafikul peaks start olema horisontaalne joon. Arvutuse eesmärk võiks olla see, millal sidur haakub, st siduri mõlema poole kiirused ühtlustuvad.
Soovitav on arvesse võtta ka mootori inertsimomenti. Mootori vungi maha pidurdamisel tekitab inerts lisamomenti. Sama tuleb arvesse võtta ka kiirenduste ajal ja käiguvahetuste ajal. Mina joonistaks ühe joonena veel variaatori joone, mis näitab masina maksimaalset kiirendusvõimet antud mootoriga. See aitab hinnata käigukasti efektiivsust st. ülekannete optimaalsust.
Henry
|
| 10.02.2006 at 09:42 |
1 edit. Last edited 10.02.2006 at 09:46 by karikas
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Asjatute vaidluste vältimiseks võiks hoiduda väidetest, et jõud on ainult number ja jõud tegelikult liigutab. Ka jõud on tegelikult füüsikaline suurus. Kui vaja, siis võime minna molekulide ja aatomite tasemele ja kirjeldada seal toimuvat väände all olevates telgedes ning väita, et jõud on ainult mingi üldine number selle iseloomustamiseks.
Lepiks, mis iganes numbritest räägime, see on füüsika. Numbrid ei liiguta autot. Ikka ratas, veovõllid, hammasrattad... paisuvad gaasid liigutavad. Newton on väga hea töö ära teinud, võiks nüüd sellele keskenduda, kuidas see võimalikult tõepäraseks saada. Siis võib igaüks mängida erinevate parameetritega ja veenduda, et lõppkiirendus sõltub kõigest.
Veel Newtonile. Võiksid teha nende parameetrite tabeli ette mootori põhiparameetrite tulbad. St. max võimsus @ pöörded ja max moment @ pöörded. Iga auto jaoks ei ole momendikõverat võtta, mingi umbkaudse saab aga arvutada nende nelja parameetri järgi.
Henry |
| 10.02.2006 at 09:57 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
karikas: Asjatute vaidluste vältimiseks võiks hoiduda väidetest, et jõud on ainult number ja jõud tegelikult liigutab.
Henry
Odoot, kes on väitnud, et JÕUD on ainult number, jõud just liigutabki asju paigast, mitte hammasrattad jms - kellelgi mõisted sassis?
Hobujõud on tõesti ainult number, aga jõud ja hobujõud on ka kaks täiesti erinevat asja.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 10:22 |
2 edits. Last edited 10.02.2006 at 10:23 by BlueStang
|
spirit93
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Te räägite kogu aeg, et füüsika ja füüsika, kuid arvutada saab auto dünaamilisi omadusi ikkagi ainult mõõdetavate väärtuste alusel või väärtuste alusel, mida saab leida läbi võrrandisüsteemide või avaldiste. Siin on tõesti juba korduvalt öeldud, mis see jõud teeb, moment, võimsus jne. Vaadake 3 Newtoni valemit, nendel seisab maailm püsti kuni keegi pole vastupidist tõestanud.
to: Newton
Ma vaatan, kas mul on mingeid kursusetöid või konspekte säilinud, nende abil peaks sa oma Aksel'i valmis saama. |
| 10.02.2006 at 10:51 |
|
Lembit
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
newton: Kiirenduse tab on veel tühi, kuna selle tegemine on vähe keerulisem. See, et me võtame miski väikse delta-t ja siis leiame kiirusest mootori väände ja tuleme läbi jõuülekande jõuks ja kiirenduseks tagasi, on mulle arusaadav. Õhu- ja muude takistuste lihtsustatud mudeli leian ka ilmselt kuskilt.
Kui just on eesmärgiks võetud sellise tarkvara ise kirjutamine, siis lihtsustamiseks oleks ilmselt mõtet võtta ratta haakumine maksimaalne ja viia paigaltvõtt selliselt tasemele, et 0 ja esimese graafiku punkti vaheline osa sujuvalt ära täita.
Oluline oleks kindlasti auto massi lisamise võimalus.
Kui eesmärgiks on vähegi täiuslikumalt mingi auto kiirendamist kontrollida, siis äkki on selline tarkvara abiks:
http://www.cartestsoftware.com/cartest2000/index.html
Kui "Aksel"i mootoriparameetrite ja ülekannete andmebasi saab ka täiendusi tellida, siis telliks hea meelega andmebaasi ka Ford Mustang 1976 302 CID. See auto peaks oma 247 lb-ft väändega nii mõnelegi kiirenduses koha kätte näitama
Bluestang - Kui hobujõud on "ainult number", siis millepoolest see jõud rohkem number on?
Rattadüno näiteks arvutab momendi just võimsusest, kui mina asjast õigesti aru olen saanud.
Kui sa tead asjast täpsemalt, ehk valgustad siis siin pimedaid. |
| 10.02.2006 at 11:06 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Lembit:
Bluestang - Kui hobujõud on "ainult number", siis millepoolest see jõud rohkem number on?
Rattadüno näiteks arvutab momendi just võimsusest, kui mina asjast õigesti aru olen saanud.
Kas mitte võimsust ei arvutata momendist just Jõudu saab mõõta, sest ta on reaalselt olemas. Võmsust ei saa mõõta, teda saab ainult arvutada
Aga no kui täpsemalt tahetakse tada, siis 6-nda klassi füüsikaõpikus on kõik ilusasti ära seletatud
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 11:32 |
|
Lembit
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang:Kas mitte võimsust ei arvutata momendist just Jõudu saab mõõta, sest ta on reaalselt olemas. Võmsust ei saa mõõta, teda saab ainult arvutada
Aga no kui täpsemalt tahetakse tada, siis 6-nda klassi füüsikaõpikus on kõik ilusasti ära seletatud
Kas see füüsikaõpiku vihje tähendab seda, et sa ise ei oska seda seletada?
Kuidas sinuarust rattadüno seda jõudu mõõdab? Seal on mingi meetripikkune kang, mis toetab kaalule (kg/m)?
Kui sinuarust on rattadünos mingi selline komponent sees, mis mõõdab pöörlevale rullile rakendatavat jõudu, siis äkki kirjeldad, milline see komponent välja võiks näha. |
| 10.02.2006 at 11:48 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
IMHO mõõdetakse rulli kiirendamiseks kuluvat aega mis sõltub rulli pumbatava energia kiirusest ehk ... võimsusest. |
| 10.02.2006 at 12:10 |
|
arvo
|
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kuna see teema on mullegi hingelähedane, siis lähen ka libedale teele ja püüan oma arvamust avaldada.
Alustaks algusest:
quote:
madis: Väide: moment ruulib
Vastus: jah.
quote:
madis: Väide: moment on see mis autot kiirendab
Vastus: bullshit. kiirendus on lineaarses sõltuvuses _hetkvõimsusest_ (me ei arvesta praegu pidamist)
Ei ole bullshit, just nii ongi. Loomulikult juhul, kui on ikka tegemist autoga, mida rattad veavad . Siin on segi aetud mõisted kiirendab (liigutab) ja kiirendus. Madise väide kiirenduse kohta on ka õige.
quote:
madis: Võimsus = moment [Nm] * nurkkiirus (rad / s)
Kiirendus = Võimsus / (kiirus*mass)
Ja nii ongi. Füüsika krt. !!!
Palun mõistke ometi, kaua võib !
Jah see on Füüsika. Mõistmisega nagu proleeme selles osas pole.
Edasi mootoritest:
Kuna võimsus=moment*pöörded, siis liigitaks mootoreid hoopis momendi või pöörete mootoriteks.
Kuna tulemus on korrutis, siis ei saa kumbki kordaja olla 0, ehk siis jagunemine toimuks selle järgi millele on rohkem tähelepanu pööratud suurema võimsuse tagaajamisel.
Rohkem võimsust on kiirendusrajal igal juhul parem. Niisama sõitmiseks on sama võimsuse juures alati parem (mugavam) see mootor millel on rohkem momenti (s.t saavutab selle võimsuse väiksematel pööretel) . See viimane pole muidugi ka absoluutne, sest ka pöördeid peab olema mingi mõistlik arv, või pigem muutub vaga suure momendiga mootor liiga suureks ja raskeks antud kontekstis. Vabalthingava mootori juures on moment suht võrdeline töömahuga, mis omakorda mootori kaaluga.
Kui nüüd vaadata ekstreemjuhte. Oletame et meil on 2 mootorit, võimsust mõlemal on näiteks 1KW. Saavutatakse see aga 1. 2000 p/min 2. 20000 p/min. Siin on tõenäoline, et mingit mõnetonnist autot 2. mootor paigast ära ei saa, aga 1. küll,
lihtsalt sellest 20000 juures olevast pöördemomendist läheb kõik transmissioonikadudeks.
____________________________
Chevrolet Camaro Berlinetta`79 |
| 10.02.2006 at 12:10 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
arvo:
Kuna võimsus=moment*pöörded, siis liigitaks mootoreid hoopis momendi või pöörete mootoriteks.
Kuna tulemus on korrutis, siis ei saa kumbki kordaja olla 0, ehk siis jagunemine toimuks selle järgi millele on rohkem tähelepanu pööratud suurema võimsuse tagaajamisel.
Hea point!
Võimsus on see, mida mootorilt rattale üle kantakse, kuna see on mõlemis ülekande otsas sama. Seega mootor peab seda tootma. Küsimus on ainult kas pöördeid või momenti eelistades.
Henry
EDIT: Võimsust võib mõõta kasvõi bensiini või õhu voolu kiirusega, ülejäänu on ainult kadu põlemisel, meh. energiaks muutmisel ja üle kandmisel. |
| 10.02.2006 at 13:00 |
1 edit. Last edited 10.02.2006 at 13:04 by karikas
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis: IMHO mõõdetakse rulli kiirendamiseks kuluvat aega mis sõltub rulli pumbatava energia kiirusest ehk ... võimsusest.
no natuke edasi mõelda siit, siis huvitav kuidas küll see rull kiirendama saadakse
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 13:21 |
|
Lembit
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: quote:
madis: IMHO mõõdetakse rulli kiirendamiseks kuluvat aega mis sõltub rulli pumbatava energia kiirusest ehk ... võimsusest.
no natuke edasi mõelda siit, siis huvitav kuidas küll see rull kiirendama saadakse
Dohh...quote:
BlueStang:
Jõudu saab mõõta, sest ta on reaalselt olemas.
Räägi siis meile, kuidas seda "reaalselt olemasolevat" asja mõõdetakse?
Ma olen rattadüno suhtes Madisega ühel meelel.
Mootoridünos mõõtetakse IMO samuti võimsust ja arvutatakse moment.
Siiamaale oled sa hoolega raiunud, et moment on täiega tähtsam, kuna ta on mõõdetav suurus ja võimsus üsna tähtsusetu arvutuslik parameeter.
Kuidas sellega siis ikkagi on? Tead mingeid jõu mõõtmise masinaid, mida reaalses elus ka kasutatakse, peale momentvõtme? |
| 10.02.2006 at 13:45 |
|
arvo
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
karikas:
Võimsus on see, mida mootorilt rattale üle kantakse, kuna see on mõlemis ülekande otsas sama. Seega mootor peab seda tootma. Küsimus on ainult kas pöördeid või momenti eelistades.
Ma siiski jääks selle juurde, et primaarne mida üle kantakse on moment. Moment taga(vedaval) rattal jagatud ratta raadiusega määrab jõu, mis autot edasi lükkab.
Ja võimsus mõlemis ülekande otsas pole sama. Miskit läheb kaduma ikka ka. Samamoodi pole momendi muutus täpselt võrdeline hetke ülekandearvuga (käigukast*taga(pea)ülekanne) vaid midagi läheb kaduma ka.
____________________________
Chevrolet Camaro Berlinetta`79 |
| 10.02.2006 at 13:58 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
no dünamomeeter ise juba ütleb, et jõudu mõõdetakse
aga väike võõrkeelne jutt ka siis:
Used to measure the output of a prime mover (motor or engine), a dynamometer consists of two parts: a brake to measure torque by applying a resisting force to the shaft and a tachometer to measure RPM. The product of the two, with some constant, yields the output power.
Aaga, ... võimsust saab mõõta äkki...? - powermeetriga - pole rulli vajagi (väljavõte hp-mehe kodulehelt):
---
Mõõtmiseks peab olema mingi kahest takistist vidin mis ühendatakse süütepooli ja sealt edasi kas line in sisendiga makki või laptoppi.
Kui eelnev olemas siis tuleb valida selline käik mis 2000rpm rattaid ringi ei tõmba ning lindistada gaas põhjas 2000rpm kuni piirajasse. Kui soovite ülitäppset tulemust siis peate mõõtmist kordama sama teelõigu vastas suunas, sest tuul ja tee kalle mõjutavad palju.
Edasi vajutada "run" ning viskabki ilusad kraafikud ette.
http://www.hot.ee/biochemist/
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 14:50 |
6 edits. Last edited 10.02.2006 at 15:14 by BlueStang
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
arvo: Ma siiski jääks selle juurde, et primaarne mida üle kantakse on moment.
Point selles, et momenti konverteeritakse, kuid võimsust kantakse üle 1:1-le, kui kadusid mitte arvestada!
Kui ülekandeks on 1:2 siis on ratta moment 2x suurem, kui mootori oma. Siin on lihtne vaimustusse sattuda, et miks siis mitte panna võimalikult suur ülekanne ja kiirendada maksimaalselt hästi. Just sellepärast ei tohiks väita, et momenti kantakse üle, kuna see ajab segadusse. Konverteerimise puhul osaleb protsessis aga ka teine faktor, milleks momendi puhul on pöörded. Ehk võidad momendis, kaotad pööretes, kuid võimsus jääb samaks.
Seega momenti ja pöördeid ülekandes konverteeritakse, kuid võimsust kantakse üle. Ka seepärast on õigem võrdlus pöörded vs moment.
Henry
|
| 10.02.2006 at 15:01 |
|
|
.. 7 8 9 10 11 12 13 .. 
