| Poster |
Message |
 spark
 |
 Garaaži siseviimistlus
quote:
Tegu on ühekordse fibost majaga millele soojustuseks ümber pandud 10cm penot ning selle peal laudvooder.
mis sul peno ja laudvoodri vahel on? kas ainult õhuvahe?
penoga see häda, et see kuramus "puhub läbi" (kalev35 rääkis sama ka vee "läbilaskrevõimest" ), kui külgedelt poore ei sulge (tavaliselt penole midagi peale ei panda)
kalev35 on sul äkki mingi tabel, kus on soojajuhtimise erinevused kirjas suletud ja avatud pooride puhul
Tegelikult on soojustamisel sama teema villaga. Väljas peab mingi tihe (aga hingav) kiht olema (tuuletõkke papp või plaat). Sama ka lae soojustamisel, tavaliselt tihe villaplaat (aitab ka tavaline papp või ajaleht  ), sest muidu on ~10cm soojustsest kasutu
____________________________
Seitsekümmend Viis |
| 15.11.2006 at 13:10 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
Fog: 400 eeku sibi aastas?
Okei, ja sul on imho vähemalt 1 laps + abikaasa.
Ainuke järeldus siit, on, et hallvesi imbub sul rõõmsalt pinnasesse ja seda tiheasustusega alal, kus selline tegumood lubatud pole.
Hallvesi on nii puhas vesi, et sellel teemal ei tasu soolade ja naftasaadustega "rikastatud" solkvetest uputatud tänavatega Tallinnas isegi rääkida. Et tegu on 22-meetrise liivahunnikuga, siis filtreerub sealt see viimanegi mustusekübe välja, kui seal hallvees seda üldse on. Saast on paksu massina kaevu põhjas ja looduslike pesupulbrite jäägid valgete junnidena veepeal. iGa-aastane traditsioon on kõigepealt lampkast tühjaks, siis solgikaevust vesi ja paks ködi välja, siis ronin ise kaevu ja pistan imemislondi sissevoolu toru otsa ja tõmban selle pesupulbriködist puhtaks. Kaevus on mõnus värske õhk, mingeid gaase ega midagi. Vett just jooma ei kipu aga mingit vastikustunnet see ka ei tekita. Egas minu kodu pole keemiakombinaat või väetisetehas. Nõudepesu- ja seebivesi ei ole küll mingi mürk. Mürgid ehk saasttoidust ülejäävad mürgised keemilised ühendid on kõik kenasti veetihedas lampkastis pruuni ollusena sibi ootamas. Hallvee "reostus" liivahunniku otsas on preudoprobleem... ehk ta ei olegi mingi probleem. Vihmaga autolt ühe korraga maha voolav vesi on kokku mürgisem, kui minu ihuharimisest tekkiva vee mürgisus kogu aasta vältel. Aknapesupaagist välja purskuv keemia on ju puhas allikavesi, see ka tavel ei külmu
Mis puudutab tiheasustust. Esiteks on absoluutne enamus sinna peale meie suguvõsa kolinud, Hr.Glehn ei käskinud kanalisatsiooni ehitada Teiseks on meil seal looduslik situatsioon sobilik imbkaevudele. Ma ju ei räägi Kristiine heinamaadest, kus solk tänaval kraavis voolab ja naabrimehe mageveepump junne hekseldab.
Kolmandaks ei ole Nõmme õnneks nii tiheda asustusega, kuigi peale moodsate tarbimisharjumuste tekkimis oleks vaja kanalisatsiooni. Pinnas suudab nende väheste "vanakoolimajade" vee vabalt vastu võtta, puhastada ja puhtana tagasi anda. Selliste majade elanike tarbimisharjumused on ka pisut teistsugused, kui uute karbikülade elanikel. Solk hakkas tänavatel voolama siis, kui 80'tel hakati kuivkäimlaid veepeldikuteks ehitama ja vingeid vannitubasid igasse korterisse sisse ehitama. Siis, kui sitt hakkas tänavatele voolama ja vee tarbimine suurenes kordades.
Ah et palju meie siis tarbime vett? 6 kuupi kuus ehk 20 ämbrit päevas. Suvel lisandub 4 kuupi kastmisvett. Sellest 20st 15 jookseb peaaegu puhta joogikõlbliku iseenda loputamise, pesuloputamise-väänamise ja nõudeloputamise veena maasse. Hädapärast 5 ämbrit päevas on see kogus, mis mingitki muud ainet peale H2O sisaldab. Teatud hulga sellest veest aurutame nahakaudu välja ja "viime" põies ning jämesooles veel ka mujale, lampkasti, töökoha peldikusse, sõbra juurde kanalisatsiooni jne. Oletame, et aastas tekitame nelja inimesega 15 kuupi reaalselt musta vett. Peamine saast on mehhaaniline sade ja see vajub kaevu põhja. Natuke keemiat filtreerib liiv välja ja ongi kõik. Mingi päris arvestatav hulk on ka kaevust aurustumisel, eriti suvel. Aastas korra imen selle hetke 3 kanti masinaga välja + paarsada liitrit musta muda. Kustotsast me reostame? 10-liitrine kanku aknapesukonsentraati on mürgisem... ja aastas kulub neid kankusid kümneid. Pseudoprobleem. |
| 15.11.2006 at 13:11 |
1 edit. Last edited 15.11.2006 at 13:13 by PlyVal64
|
vvt
 |
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Kas keegi lugeda ka oskab ?
Sa äkki loeksid ise ka, mis 5.0 eespool kirjutas? Ei ole päris nii, et 0,5 krooni kWh*1000=500 kr/MWh ja voilaa, elektriküte on odav. Realistlik elektrikütte soojuse hind on ca 1000 kr/Mwh. Eespool on kirjas miks.
Mis puudutab perspektiive, et 100m2 maja tarbitav ööpäevakeskmine soojusvõimsus on 2,5 kW, siis kipun arvama, et pigem on tegemist analoogse ehituse praktilise alampiiri, mitte mingi harjukeskmise näitega, mida ei saa päris näitena tuua. Keskmiselt 1,2 välisseinaga normaalselt ehitatud kortermajas on küttekogus sõltuvalt majast 100 m2-l kuskil vahemikus 2-4 MWh kuus. See tähendab, et keskmine rakendatud küttevõimsus peab olema 2,78-5,56 kW. Noh, võime ju väita, et kortermajad on viletsasti ehitatud, kuid ei saa eirata fakti, et neil (korteritel) ei ole nelja välisseina, vaid ümberringi on samasoojad korterid ja soojakadu korterist toimub nii 1-1,2 väliseina kaudu.
edit: stiiliviga
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.11.2006 at 13:20 |
1 edit. Last edited 15.11.2006 at 13:39 by vvt
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64:
Hallvesi on nii puhas vesi, et sellel teemal ei tasu soolade ja naftasaadustega "rikastatud" solkvetest uputatud tänavatega Tallinnas isegi rääkida. Et tegu on 22-meetrise liivahunnikuga, siis filtreerub sealt see viimanegi mustusekübe välja, kui seal hallvees seda üldse on. Saast on paksu massina kaevu põhjas ja looduslike pesupulbrite jäägid valgete junnidena veepeal.
Vääääga ekslik arusaam. Eluaseme, kus tarvitatakse pesumasinat, nõudepesuvahendeid jne heitvesi ületab loodusesse laskmiseks lubatud vee näiteks fosforisisalduse poolest vähemalt 20 korda. See, mis automaatpesumasinast välja tuleb, annab keemia poolest silmad ette nii mõnelegi tööstusreostajale. Samuti ei ole seal mingit 20 meetrit liiva, vaid liiva on mõni meeter ja edasi on tugevasti karstunud paemassiv. Seesama, mis Lasnamäel ja Tiskres näha on. Pesupulbrite jäägid ei jää kuskile ujuma, vaid need fosforiühendid lahustuvad ideaalselt vees. Näiteks teede soolamisel kasutatavad naatrium- ja kaaliumkloriidid on loodusele täiesti kahjutud, kui seda autokoormat korraga maha ei kalla.
Mitte ilmaasjata ei nõuta tiheasualal korrektset paaki. Sinu saast satub praegu konkreetselt pinna- ja põhjavette. Niiet nagu eespool öeldud sai, ära võrdle illegaalseid alternatiive legaalsetega hinna osas. Pane legaalne alternatiiv kanalisatsioonile, kasuta vett tavainimese kombel ja räägi siis sibiauto arvetest. 3 inimest, 10m3 vett kuus, 30 m3 tühendamist kuus - sõltuvalt kohast ja ajast 150-300 krooni kuus, mitte 400 aastas. Plus lisatüli, sest paak saab alati siis täis, kui keegi tulla ei saa.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.11.2006 at 13:30 |
1 edit. Last edited 15.11.2006 at 13:34 by vvt
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Kas keegi lugeda ka oskab ?
päevatariif
89,13 s/kWh
öötariif
47,39 s/kWh
Kui kasutad kütteks ainult öist elektrit, siis tulebki selline hind. Lisandub veel ampritasu, kuid Lisandub veel ampritasu, kuid see on suurema maja korral ~10%, ehk siis 50 senti on ok.
Kes aru ei saanud, siis elektriga saab kütta tsentraalset kuumaveepaaki, muu küttesüsteem on vee baasil.
ära hakkad tüütama sellega, et lugeda ei oska- EE pakub oma lehel kalkulaatorit, kus ka kõik need nn. Lisandub veel ampritasu, kuid see on suurema maja korral ~10%, ehk siis 50 senti on ok on ka arvesse võetud ja sealt saad tegeliku hinna, mis ei ole lähedanegi sellele 47,39 kr.
Tsentraalse veepaagi kütmisest: see on täitsa võimalik, aga tead sa ka kui suur see peaks olema? Võttes sama eelneva näite, kus väga ökonoomne maja vajab 2,5kW võimsust ja seda köetakse ainult öösel, siis peab salvestama kogu päevase vajamineva soojuse sellesse veepaaki ja samal ajal ka maja kütma. Arvestades, et sellest põrandaküttest, mida see majam kasutab, saab küttesüsteemist 10kraadise jahutuse (ehk kui küttesüsteemi minev vesi on 35 kraadi ja tagasi tuleb 25 kraadi), siis ringleb selles süsteemis 0,2 kuupmeetrit vett tunnis, ehk siis 3,2 kuumpmeetrit vett 16 tunni jooksul. Just 3,2 kuupmeetrit seda küttesüsteemile vajaminevat 35 kraadilist vett peame me andma sellesse süsteemi. Tegelikkuses vesi paagis jahtub ja kuna soojust äraandvad pinnad on füüsiliselt lõplike suurustega ja seega nende soojusväljastuse võime on piiratud, siis meile ei pruugi sellest jatkuda. Seega siis ikka päris mitu tonni vett hästiisoleeritud paagis. Selle paigutamine ei pruugi majas just lihtne olla ja kuna tegelikult rõhuv enamus maju ei ole nii väikese soojavajadusega, siis kujunevad vee mahud päris suureks, kuid on hea tahtmise juures võimalik. Juhul muidugi kui soovitakse osa saada ka nädalavahetuse odavast elektrist, siis peab olema paak veelgi suurem, sest maja ei saa võtta akumuleeriva elemendina, kuna samale temperatuurile köetud maja mahutab soojusenergiat samapalju kui seda teeb maja samal temperatuuril teisipäeval, kolmapäeval jne. |
| 15.11.2006 at 13:35 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
Vaata, Aare, see jutt, mis Sa viimasena kirjutasid... ole hea mees ja ära rohkem sellel temal sõna võta, näed targem välja. Jää automaatkastide ja mootoriviilimise juurde, seda ala Sa vast isegi valdad. Aga ökoehitusest ja ökoloogilisest elamisest ära suumulku paota. Mine pese nõudepesumasinas fosforväetisega edasi oma bemmi kolbe ja ole õnnelik. Ning konkreetselt Rahumäe pinnaseehitusest ära ka rohkem suumulku ava. Neid lasnogorski saastavaid paekiviaffe on viimasel ajal niigi liiga palju inimeste elukeskkonda sattunud. |
| 15.11.2006 at 14:04 |
|
tqn
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
5.0: quote:
madis: Kas keegi lugeda ka oskab ?
päevatariif
89,13 s/kWh
öötariif
47,39 s/kWh
Kui kasutad kütteks ainult öist elektrit, siis tulebki selline hind. Lisandub veel ampritasu, kuid Lisandub veel ampritasu, kuid see on suurema maja korral ~10%, ehk siis 50 senti on ok.
Kes aru ei saanud, siis elektriga saab kütta tsentraalset kuumaveepaaki, muu küttesüsteem on vee baasil.
ära hakkad tüütama sellega, et lugeda ei oska- EE pakub oma lehel kalkulaatorit, kus ka kõik need nn. Lisandub veel ampritasu, kuid see on suurema maja korral ~10%, ehk siis 50 senti on ok on ka arvesse võetud ja sealt saad tegeliku hinna, mis ei ole lähedanegi sellele 47,39 kr.
Tsentraalse veepaagi kütmisest: see on täitsa võimalik, aga tead sa ka kui suur see peaks olema? Võttes sama eelneva näite, kus väga ökonoomne maja vajab 2,5kW võimsust ja seda köetakse ainult öösel, siis peab salvestama kogu päevase vajamineva soojuse sellesse veepaaki ja samal ajal ka maja kütma. Arvestades, et sellest põrandaküttest, mida see majam kasutab, saab küttesüsteemist 10kraadise jahutuse (ehk kui küttesüsteemi minev vesi on 35 kraadi ja tagasi tuleb 25 kraadi), siis ringleb selles süsteemis 0,2 kuupmeetrit vett tunnis, ehk siis 3,2 kuumpmeetrit vett 16 tunni jooksul. Just 3,2 kuupmeetrit seda küttesüsteemile vajaminevat 35 kraadilist vett peame me andma sellesse süsteemi. Tegelikkuses vesi paagis jahtub ja kuna soojust äraandvad pinnad on füüsiliselt lõplike suurustega ja seega nende soojusväljastuse võime on piiratud, siis meile ei pruugi sellest jatkuda. Seega siis ikka päris mitu tonni vett hästiisoleeritud paagis. Selle paigutamine ei pruugi majas just lihtne olla ja kuna tegelikult rõhuv enamus maju ei ole nii väikese soojavajadusega, siis kujunevad vee mahud päris suureks, kuid on hea tahtmise juures võimalik. Juhul muidugi kui soovitakse osa saada ka nädalavahetuse odavast elektrist, siis peab olema paak veelgi suurem, sest maja ei saa võtta akumuleeriva elemendina, kuna samale temperatuurile köetud maja mahutab soojusenergiat samapalju kui seda teeb maja samal temperatuuril teisipäeval, kolmapäeval jne.
Sellest paljukirutud majast veel Akumulatsiooni paaki ei ole. Betoonpõrand on ise piisav akumulaator. Süsteemi häda on võibolla see et asjad ei toimi koheselt. Termostaat annab signaali et tuba on soe ja kütta rohkem pole vaja, kuid põrand soojendab veel tükk aega tuba. Samuti külma toa korral kütma hakates võtab ikka hulk aega kuni see betoonkärakas soojaks läheb.
|
| 15.11.2006 at 14:58 |
|
BlueStang
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
BlueStang:
Et tahan öelda, et seda 100m2 maja kütmist 7,5kw katlaga ja ainult öösel on raske uskuda. Iseasi, kui maja on väga hästi soojustatud ja põrand akumuleerib jube hästi.
quote:
tqn: Sellest paljukirutud majast veel Akumulatsiooni paaki ei ole. Betoonpõrand on ise piisav akumulaator. Süsteemi häda on võibolla see et asjad ei toimi koheselt. Termostaat annab signaali et tuba on soe ja kütta rohkem pole vaja, kuid põrand soojendab veel tükk aega tuba. Samuti külma toa korral kütma hakates võtab ikka hulk aega kuni see betoonkärakas soojaks läheb.
Vot nüüd juba hakkan uskuma - kui põrand akumuleerib hästi, siis on põhimõtteliselt jooksvalt võimalik suht madala kuluga hakkama saada. Samas sügisel üleskütmine võtab üsna kõvasti.
Aga selle pikkade juhtmete probleemi vastu on rohtu - pane vahele see ajuga termoregulaator. See õpib mõne aja maja soojuskäitumist tundma ja siis lülib kütet ennetavalt. Ma endale kunagi Anryo käest sain sellise - täitsa toimis.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 15.11.2006 at 15:13 |
1 edit. Last edited 15.11.2006 at 18:15 by BlueStang
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
Juba hakkab looma. Väike küttetarve on saavutatud kompromissiga mujalt - ehk süsteemi suure inertsiga. Kui nüüd hakata ennetavalt kütma (so alustada kütmist mõned tunnid varem) tuleb hakata tarvitama kallimat elektrit. Ega sa betooni ette väga kaua ei küta. Või inertsi vähendamiseks panna suuremad küttekehad, mis tarvitavad rohkem odavat elektrit. Mõlemal juhul MWh omahind kasvab märgatavalt. Antud juhul on suhteliselt soodne kütte maksumus saavutatud mõnevõrra aladimensioonilise ja seetõttu aeglase reaktsiooniga küttesüsteemiga, mille nõrkus tuleb välja näiteks siis, kui on vaja temperatuuri kiiresti muuta.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.11.2006 at 15:38 |
|
anryo
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
vvt: Juba hakkab looma. Väike küttetarve on saavutatud kompromissiga mujalt - ehk süsteemi suure inertsiga. Kui nüüd hakata ennetavalt kütma (so alustada kütmist mõned tunnid varem) tuleb hakata tarvitama kallimat elektrit. Ega sa betooni ette väga kaua ei küta. Või inertsi vähendamiseks panna suuremad küttekehad, mis tarvitavad rohkem odavat elektrit. Mõlemal juhul MWh omahind kasvab märgatavalt. Antud juhul on suhteliselt soodne kütte maksumus saavutatud mõnevõrra aladimensioonilise ja seetõttu aeglase reaktsiooniga küttesüsteemiga, mille nõrkus tuleb välja näiteks siis, kui on vaja temperatuuri kiiresti muuta.
See jutt ei pea paika. Ühe vastava põrandaküttega tegeleva firma kontor (tegelt terve maja koos laoga), on ehitatud "salvestava kütte" printsiibil. Ja jooksvad kulud on tõesti VÄGA madalad. Täpsed numbreid enam ei mäleta, kuid seal on väga asjalikud inimesed, kes põhimõtet seletavad ja lahkelt nõu annavad.
Lisa loe siit: http://www.devi.ee/47621043-18AF-4402-86BA-28C1D3711F4A.W5Doc
Edit. Ja seda "temperatuuri kiiresti muutmise" asja annab sellele lisada kas ääretsooni kütte abil või lisaradikaga. Kumbki lülitatakse vaid sisse ruumi temperatuuri järsul langemisel.
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 15.11.2006 at 15:44 |
1 edit. Last edited 15.11.2006 at 15:46 by anryo
|
tqn
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
vvt: Juba hakkab looma. Väike küttetarve on saavutatud kompromissiga mujalt - ehk süsteemi suure inertsiga.
Antud juhul on suhteliselt soodne kütte maksumus saavutatud mõnevõrra aladimensioonilise ja seetõttu aeglase reaktsiooniga küttesüsteemiga, mille nõrkus tuleb välja näiteks siis, kui on vaja temperatuuri kiiresti muuta.
Ega mul polegi vaja toas temperatuuri pidevalt üles-alla liigutada. Talvel suurte külmadega on temperatuuri kõikumine ööpäevas 1-2 kraadi. Selles suhtes on inerts hea vastupidiselt õhkkütte kaminaga kütmisele kus õhtul peale kütmist on +25 ning hommikuks on see kukkunud +19 peale ning järgmiseks õhtuks töölt tulles ja uuesti kütma hakates +15 |
| 15.11.2006 at 15:54 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
No ütleme nii, et 2,5kW ning 100 m2 on tõesti alumine piir ka, mida siin kliimas tarvitada saab. Au ja kuulsus selle konstuktorile, teistel meestel on arved nähtavalt suuremad. Antud juhul tuleb see juba suure inertsi arvelt. Ärme ikka unusta seda, et igasugu akumulatsioonidega siiski füüsika vastu ei saa ja kui meie kliimas on normaalseks sisekliimaks vajalik õõpäevakeskmine võimsus näiteks 3 kW, siis 1,5 kW-ga ei tee seda ühegi akumuleerimisega. Ruumi energiavajaduse määrab ikkagi soojuskadu (mis sõltub ilmast ja ruumi soojapidavusest), mitte kütte liik ja lihtsalt kütte liigi vahetusega see number ei muutu.
Ja kui ühe energiakandja maksumus on 500 kr/MWh ja teisel 1000 kr/MWh, siis muudel jäävatel tingimustel ei ole üldiselt võimalik sama kuluga välja tulla. Välja tulla saab muudel erinevatel tingimustel (vähem kütta, paremini soojustada), kuid see ei tee kallimat kütteviisi odavamaks
Normaalne on ikka see, et radikad on kogu aeg mõõdukalt soojad. Juba see, et elektrikütte kasutajad kütavad öösel ja kaotavad mugavuses on ise kõnekas näide elektrikütte kallidusest. Järelikult on see ikkagi kallis, et ööpäev ringi hagu anda.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.11.2006 at 16:56 |
1 edit. Last edited 15.11.2006 at 16:58 by vvt
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
47+10% = 51.7 senti / kWh
Palume möla jätta ja käsi püsti, kellel on akumulaatorpaagiga elektriküttesüsteem ? Peale minu.
Et ennetada installi maksumusega vehkimist (mis on olemas ka teistel liikidel) siis see on suurusjärgus 30-40k.
Inerts ei ole akumulaatorpaagil oluline. Ja akumulaatorpaagi kaod on väikesed, suurusjärgus 200W. Kui akupaak asub nt. katlaruumis, siis läheb ka see kadu kasulikuks soojuseks.
Palun argumente ja arvutusi, mitte vabastiilis lahmimist. |
| 15.11.2006 at 17:12 |
|
Märt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: 47+10% = 51.7 senti / kWh
Palume möla jätta ja käsi püsti, kellel on akumulaatorpaagiga elektriküttesüsteem ? Peale minu.
Et ennetada installi maksumusega vehkimist (mis on olemas ka teistel liikidel) siis see on suurusjärgus 30-40k.
Inerts ei ole akumulaatorpaagil oluline. Ja akumulaatorpaagi kaod on väikesed, suurusjärgus 200W. Kui akupaak asub nt. katlaruumis, siis läheb ka see kadu kasulikuks soojuseks.
Palun argumente ja arvutusi, mitte vabastiilis lahmimist.
Kah siis teemasse - minul on viie konditsioneeriga jahutussüsteem - elektri pealt. Talviti proovin koonerdada ja avan ka aknaid... kui on piisavalt jahe väljas. Veel ei ole.
Loodetavasti on garaazi viimistlemisel abiks
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
| 15.11.2006 at 20:02 |
|
kalev35
|
Garaaži siseviimistlus
PlyVal64 püüab siin inimesi maa peale tuua, ja juhtida tähelepanu metsikule raiskamisele mugavuste saavutamise/pidamise põhjendusel. 
Samas ei kiida ma seda oma kaevu s***umist heaks... Bakter elab ehk kuni 60cm sügavusel maa sees - sügavamal puudub aktiivne elutegevus, mis selle "halli vee" suudaks oma kasuks pöörata.
Täiesti käsitlemata:
päikese-energia (valgustus, küte, PC - (12V AC-> 220V DC muundurid täitsa olemas! ) ja sademevesi (wc-loputuskastis ja ihuharimiseks sooja vee saamiseks).
Ja loomulik ventilatsioon koos puuküttel ahjuga, saepuru või tselluvillaga soojustatud majas. (Ja põhupallidest pole vist mõtet rääkidagi - see ei maksa prakselt midagi) Põhupallidest ehit hooned olid ainsad, mis Yellowstone'i põlengu üle elasid! Neid oli mäletamist mööda kaks või kolm üldse seal.
beat this combo!
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 15.11.2006 at 20:31 |
|
Telc
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
kalev35: Täiesti käsitlemata:
päikese-energia (valgustus, küte, PC - (12V AC-> 220V DC muundurid täitsa olemas! ) ja sademevesi (wc-loputuskastis ja ihuharimiseks sooja vee saamiseks).
.. see teema on alles siis päevakohane kui juba "ökomaja" kest ja hi-tech on olemas. Muidu räägime kaduvväikesest energiakogusest võrreldes Su kombinatsiooni ahiküte ja loomulik vent., kus visatakse ikka päris hea kWh korstnast varestele...
NB! mu post ei rõhu sellele, mis on mõnna ja hää vaid "ökole"
|
| 15.11.2006 at 21:08 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Päikeseenergia installikulud ja saadav võimsus annavad meil tasuvusajaks mingi miljon aastat.
Aga - toodetakse kahekihilisi päikesevalgust läbilaskvaid plastplaate, mis hoiavad hästi sooja. Nende baasil ehitatud päikesekollektor suudab väidetavalt aastaringselt mingil määral sooja vett toota. Samuti on nutikas vigur soojusvaheti, mis äravoolava (nt. dushivee) abil soojendab boilerisse jooksvat külma vett. Peaaegu pool energiast tagasi saadud. Mõlemad vigurid on DIY, nii et kulub ainult materjalide peale. Viimane seade on röögatu hinnaga Haabersti K-Rauas müügil, sealt võib spioneerida |
| 15.11.2006 at 23:02 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
kalev35: PlyVal64 püüab siin inimesi maa peale tuua, ja juhtida tähelepanu metsikule raiskamisele mugavuste saavutamise/pidamise põhjendusel.
Samas ei kiida ma seda oma kaevu s***umist heaks... Bakter elab ehk kuni 60cm sügavusel maa sees - sügavamal puudub aktiivne elutegevus, mis selle "halli vee" suudaks oma kasuks pöörata.
Kohe näha et Tallinna 27. 8-klassiline ja 1. keskkool Raiskamist ja arutut tarbimist ning sealt tuleneva reostuse "vastu võitlemist" põhjendatakse veel hullemate saastajatega. Üks pere ei suuda kogu oma elu jooksul sama saatsehulka köögikraanist liiva lasta, kui seda tekib selle jupikese kanalisatsiooni ehitamiseks. Alates nafta puurimisest (plastkaevud, torud, transpordi ja traka kütus), rauamaagi kaevandamisest kuni nende toodete tootmiseks vajaliku elektri tootmiseni välja.
Kõige rohkem hakkab aga vastu sunnismaisus, mida jällegi põhjendatakse "ökoloogiaga". Sama on prügiveoga, sama saab olema sitatorundusega ja kindlasti kunagi ka küttega. See on suisa eeldus, et inimene tarbib arutult ja raiskab ressursse. Reaalselt ei teki ahjuküttega eramajas elades rohkem prügi, kui üks kilekott kuus. Selle võib tõesti avalikku prügikasti panna, ei pea iga kuu obrokit "ragnaritele" maksma. Praktiliselt kõik ülejääv kas põleb, mädaneb, ostetakse tagasi või võetakse tasuta vastu. Mitte millekski kõlbliku manti samahästi polegi.
Kõik algab tarbimisharjumustest ja tarbitavast materjalist. Ka seep või pesuvahend on materjal. Kui ei pese seifgaardiga ja ei tapa vajalikke baktereid, vaid tavalise seebiga, kui pesumasinas kasutada võimalikult puhtaid looduslikke tooteid, siis voolab torusse peaaegu puhas vesi. Täpselt sama on ka garaažipõranda või majaseina ehitamisega. Puu on isetaastuv puhas matrjal, mida Eestimaal on hetkel tõesti liiga palju. Äkki mõni vaatab peeglisse ja mõtleb: kas mul ikka on hädasti vaja plekk-karkassil pappmaja, kus sees on alumiiniumtorudega elektrit tarbiv konditsioneer, nõudepesumasin ning plastikust sitatorusid mitusada meetrit? Kas on mõtet pesta lõpuni määrdunud pesu "siniste mürgigraanulitega" solgiga ja käsi bakteritapjaga? Kas mul ikka on vaja 200 ruudust maja mullivanni ja basseiniga, kui korralik veekeskus on kojusõidu poolel teel või suisa jalutuskäigutee kaugusel ja pilet maksab vaid 100 krooni? Äkki mõni viitsib liigutada iseenda ajurakke ja teha otsuseid, mis on head, ökonoomsed ja kasulikud iseenda elule, mitte lasta ennast ajupesta lollil edeval naabril või rahaahnel kapitalistil. Ja kõike seda enne, kui muutuda lõplikult laborihiireks... |
| 16.11.2006 at 03:04 |
1 edit. Last edited 16.11.2006 at 03:06 by PlyVal64
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: 47+10% = 51.7 senti / kWh
Palume möla jätta ja käsi püsti, kellel on akumulaatorpaagiga elektriküttesüsteem ? Peale minu.
Et ennetada installi maksumusega vehkimist (mis on olemas ka teistel liikidel) siis see on suurusjärgus 30-40k.
Inerts ei ole akumulaatorpaagil oluline. Ja akumulaatorpaagi kaod on väikesed, suurusjärgus 200W. Kui akupaak asub nt. katlaruumis, siis läheb ka see kadu kasulikuks soojuseks.
Palun argumente ja arvutusi, mitte vabastiilis lahmimist.
kuna sa üldse lugeda ei oska ja kogu aeg ainult lahmid, siis veelkord copy paste koos arvutustega ja mõnede täiendustega, mis põhinevad tegelikkusel, mitte mingisugusel kõhutundel põhineb (imelik, et eesti energia ei taha sinu imearvutuse järgui elektrihinda arvele kirjutada, äkki müüd kellelegi selle 51.7 senti kw/h eest, sest miitte keegi peale sinu seda reaalsetes kodutingimustes osta ei saa selle hinnaga), mis numbreid 51.7 ja 200w välja pakub.
ära hakkad tüütama sellega, et lugeda ei oska- EE pakub oma lehel kalkulaatorit, kus ka kõik need nn. Lisandub veel ampritasu, kuid see on suurema maja korral ~10%, ehk siis 50 senti on ok on ka arvesse võetud ja sealt saad tegeliku hinna, mis ei ole lähedanegi sellele 47,39 kr ega ka 51.7-le. Kui ise EE lehelt kalkulaatoriga arvutada ei oska, siis palu kedagi või pane oma algandmed siia ja me arvutame. Seal saad muuseas ka panna öise elektri osakaaluks 100%.
Tsentraalse veepaagi kütmisest: see on täitsa võimalik, aga tead sa ka kui suur see peaks tegeliklt olema, et kasutada ainult öist elektrienergiat? Võttes sama eelneva näite, kus väga ökonoomne maja vajab 2,5kW võimsust ja seda köetakse ainult öösel, siis peab salvestama kogu päevase vajamineva soojuse sellesse veepaaki ja samal ajal ka maja kütma. Arvestades, et sellest põrandaküttest, mida see majam kasutab, saab küttesüsteemist 10kraadise jahutuse (ehk kui küttesüsteemi minev vesi on 35 kraadi ja tagasi tuleb 25 kraadi), siis ringleb selles süsteemis 0,2 kuupmeetrit vett tunnis, ehk siis 3,2 kuumpmeetrit vett 16 tunni jooksul. Just 3,2 kuupmeetrit seda küttesüsteemile vajaminevat 35 kraadilist vett peame me andma sellesse süsteemi. Tegelikkuses vesi paagis jahtub ja kuna soojust äraandvad pinnad on füüsiliselt lõplike suurustega ja seega nende soojusväljastuse võime on piiratud, siis meile ei pruugi sellest jatkuda. Seega siis ikka päris mitu tonni vett hästiisoleeritud paagis. Selle paigutamine ei pruugi majas just lihtne olla ja kuna tegelikult rõhuv enamus maju ei ole nii väikese soojavajadusega, siis kujunevad vee mahud päris suureks, kuid on hea tahtmise juures võimalik. Juhul muidugi kui soovitakse osa saada ka nädalavahetuse odavast elektrist, siis peab olema paak veelgi suurem, sest maja ei saa võtta akumuleeriva elemendina, kuna samale temperatuurile köetud maja mahutab soojusenergiat esmaspäeva hommikul. samapalju kui seda teeb maja samal temperatuuril teisipäeval, kolmapäeval jne. Ja kui oma paagi tegeliklt vajaminevat mahtu teada tahad, siis pane algandmed ja ma arvutan sulle ja seda mitte kõhutundega.
|
| 16.11.2006 at 08:24 |
1 edit. Last edited 16.11.2006 at 08:29 by 5.0
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Ma ei saa aru mis sul krt viga on 
60MWh aastas teeb küttepaketiga ja öine elekter 55.6 senti kWh. EE kalkulaatoriga muuseas.
Paagi ma arvutasin ise, mul ei ole sinu abi vaja. Ja kogu süsteem töötab 2 aastat ilma välja lülitamata. Eramajale on paras paak suurusjärgus 1 - 2 tonni.
Küsimus: KAS MA PEAKSIN EE-le IGAKS JUHUKS JUURDE MAKSMA ?
Edit: ma saan aru küll mis sul viga on. Sa ei oska küttearvutusi teha. Paagis olev vesi on 70 kraadi, mitte 35. On olemas kolmikventiilid ja termoregulaatorid. |
| 16.11.2006 at 08:31 |
1 edit. Last edited 16.11.2006 at 08:32 by madis
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Ma ei saa aru mis sul krt viga on
60MWh aastas teeb küttepaketiga ja öine elekter 55.6 senti kWh. EE kalkulaatoriga muuseas.
Paagi ma arvutasin ise, mul ei ole sinu abi vaja. Ja kogu süsteem töötab 2 aastat ilma välja lülitamata. Eramajale on paras paak suurusjärgus 1 - 2 tonni.
Küsimus: KAS MA PEAKSIN EE-le IGAKS JUHUKS JUURDE MAKSMA ?
vaata mul on see viga, et sinu arvutused ei põhine faktidel vaid sisetundel. Mis parameetritel see 1-2 tonni tuleb, et see paras on? Millisele majale, millisel võimsusel, millise temperatuurirežiimiga, millise kütterežiimiga? Ja mis reaalsete parameetritega see 55.6 senti tuleb? 60MWh 25 amprise peakaitsemega ja ilma päevase elektrita ühes eramajas ei tasu pakkuda, kuna see on ebareaalne situatsioon. |
| 16.11.2006 at 08:35 |
4 edits. Last edited 16.11.2006 at 08:39 by 5.0
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
Tavaline probleem ökonoomsuse näidetega on see, et maja on alaköetud. Kui tuled õhtul koju ja toas on 15 kraadi sooja, mis tõuseb magamamineku ajaks 20ni, siis sellist juhtumit ei saa mingis kulude võrdluses kasutada, kuna see ei ole mingi normaalne kütmine. Antud juhul on tegemist ebamugavuse arvelt soodsaks tehtud küttekuludega ja on nõrk argument elektrikütte konkurentsivõimelisuse tõestamiseks.Läheb ikka päris mitu tundi betooni soojendamist enne, kui 20 kraadi käes on. Ja et see 2,5 kW on alampiir, tuleb välja ka omaniku jutust (lugege natuke ülalpool). Samuti pole mõtet rääkida stiilis "kui paljudel on akumulatsioonipaagiga maja". See pole argument, kui muud andmed puudu on. Mulle teadaolevalt toimetab kodanik 5.0 selliste asjadega igapäevaselt, niiet ärme toorelt lahmi.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 16.11.2006 at 09:44 |
1 edit. Last edited 16.11.2006 at 09:55 by vvt
|
margus61
|
Garaaži siseviimistlus
Mis akumulatsioonipaagiga keskkütet puudutab, siis on Madis pagana õigel teel, millest isegi unistan. Ja juba väga lähedal hea küttekuluhinnaga piisavalt kasutamismugavale puuküttele tulevikus.
Aastat kümme tagasi vaatasin ja imestasin tuttava soomlase kütet. Tal oli hästi isoleeritud akumulatsioonipaak 2...3 tonni vett ja puidukatel. Elamu oli keskmiselt suur ühekordne hea soojustusega ühepereelamu. Katel oli selline, et pealt kallati kärutäis halupuid sisse ja kõik. Suurema külmaga küttis 2 päeva tagant ja leebema talvega 3 päeva tagant. Eks tuhka tuli ka aeg-ajalt välja visata. Sellise süsteemiga muutub muidu ebamugav puuküte talutavalt mugavaks. Ja kui veel puiduga askeldamisest (riita ladumine ja katlasse toppimine) mõnu tunda, on hea süsteem olemas.
Aga Madisele soovitaks kannikatunde järgi panna 2- või 2,5-tonnine paak ja mitte 1-ne. Hinnavahe võiks puidukütte perspektiivi silmas pidades tasuda. Niipalju siis siseviimistlusest. |
| 16.11.2006 at 09:59 |
|
racerx
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64:
Kõik algab tarbimisharjumustest ja tarbitavast materjalist. Ka seep või pesuvahend on materjal. Kui ei pese seifgaardiga ja ei tapa vajalikke baktereid, vaid tavalise seebiga, kui pesumasinas kasutada võimalikult puhtaid looduslikke tooteid, siis voolab torusse peaaegu puhas vesi. Täpselt sama on ka garaažipõranda või majaseina ehitamisega. Puu on isetaastuv puhas matrjal, mida Eestimaal on hetkel tõesti liiga palju. Äkki mõni vaatab peeglisse ja mõtleb: kas mul ikka on hädasti vaja plekk-karkassil pappmaja, kus sees on alumiiniumtorudega elektrit tarbiv konditsioneer, nõudepesumasin ning plastikust sitatorusid mitusada meetrit? Kas on mõtet pesta lõpuni määrdunud pesu "siniste mürgigraanulitega" solgiga ja käsi bakteritapjaga? Kas mul ikka on vaja 200 ruudust maja mullivanni ja basseiniga, kui korralik veekeskus on kojusõidu poolel teel või suisa jalutuskäigutee kaugusel ja pilet maksab vaid 100 krooni? Äkki mõni viitsib liigutada iseenda ajurakke ja teha otsuseid, mis on head, ökonoomsed ja kasulikud iseenda elule, mitte lasta ennast ajupesta lollil edeval naabril või rahaahnel kapitalistil. Ja kõike seda enne, kui muutuda lõplikult laborihiireks...
PlyVal su jutt on õige mõnes suhtes eksole aga su viimase aja sõnavõtte jälgides jääb sinust mulje, et a) sul puudub väljund elule ja tänu sellele pole ka piisavalt tunnustust vms.
b) sul lihtsalt katus sõidab mingitpidi.
WTF raha teenitakse.. selleks et koguda ja säästa ? Sinu jutu järgi otsustades peaks terve selle foorumi kinni panema sest miks on vaja 700 heppa mootorit oma "patareide laadimiseks" ( nagu sa väitsid ühes oma postis lõunamaareisi-põhjus-valesti-ehitatud-maja) kui 70hp viib ka tööle ja koju jumala normaalselt ning jääb üle ka
200 ruutu maja mullivanni ja basseiniga on täiesti normaalne asi. Selles suhtes olen ma sinuga päri, et see tuleks ehitada targalt ja nii, et see ei oleks mingi "saastmaja". Ja miks mitte arvestada esivanemate tarkusi sest maa meie jalge all on ikka selline nagu ta kakssada aastat tagasi oli jne.
Aga võta nüüd natuke rahulikumalt äkki ? Enamus su infost läheb kaotsi sest sa üritad samaaegselt ka mingit revolutsiooni korraldada juba Ja jututeema sellega seoses nagu kisub loodushoiule jne. garaazi siseviimistlusest.
|
| 16.11.2006 at 14:03 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
" vaata mul on see viga, et sinu arvutused ei põhine faktidel vaid sisetundel. Mis parameetritel see 1-2 tonni tuleb, et see paras on? Millisele majale, millisel võimsusel, millise temperatuurirežiimiga, millise kütterežiimiga? Ja mis reaalsete parameetritega see 55.6 senti tuleb? 60MWh 25 amprise peakaitsemega ja ilma päevase elektrita ühes eramajas ei tasu pakkuda, kuna see on ebareaalne situatsioon."
Mine ****, mis häda mul sinuga üldse vaielda on ? Mul on süsteem 2 aastat töötanud, kas see ei ole fakt Ja kui sa tõesti igapäevaselt asjaga tegeled, siis mul on su klientidest kahju. Akupaagis 35 kraadi ?? |
| 16.11.2006 at 14:27 |
2 edits. Last edited 16.11.2006 at 14:29 by madis
|
|
.. 5 6 7 8 9 10 11 
