| Poster |
Message |
 v6sa
|
 kliimamuutustest
Olgugi Kyoto nii halb, kui tahes, ei saa me eitada, et kliima on muutunud. Kas inimese abiga või abita, on vaieldav. Ühel juhul võivad inimmõju eitajate järeltulijad paarituhande aasta pärast olla rahul - ikkagi oli nende esiisadel õigus! Eeldusel, et neid järeltulijaid ikka on...
Aga kui meie toodetav saast ikkagi on see viimane õlekõrs, mis kaameli selgroo murrab....
Mul on kuri kahtlus, et kes iganes hakkab maailma "valitsema", meile selle eest aitäh ei ütle. Iseasi, kas minu moodi tuleviku ees teatud vastutust tundvatel isikutel üldse peaks olema meie tänases progressile ja kulutamisele suunatud ühiskonnas sõnaõigust - kainele mõistusele ja oma peaga otsustamisele kutsuvad loosungid seavad ju ohtu majanduse juurdekasvu ja kinnisvara turu arengu...:P
Mis aga puutub biokütuse COkahebilanssi, siis kütusel endal on see 0 - elu ajal seotud osa vabaneb ja seotakse järgmisel ringil taas. Koristuse ja menetlemisega vabastatud COkaks aga tõepoolest lisandub. Ning mitte ükski põletusseade ei suuda vähendada (ega suurendada) põlemisel eralduva COkahe määra. Küll aga võib kehva kolle koostöös lolli kasutajaga produtseerida samast kütusest märkimisväärse hulga erinevaid kasvuhoonegaase, millest suur osa on kordades kahjulikumad, kui seda on COkaks.
Mis plaste puudutab, siis paluks mitte segi ajada bioLAGUNEVAT ja BIOLOOGILISEST TOORMEST plaste. Esimesed lagunevad kiiresti (vahel suisa poe kassas pakendades), teised käituvad looduses täpselt nii, nagu nende fossiilsed sugulasedki. |
| 30.12.2010 at 12:56 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
 |
| 30.12.2010 at 13:04 |
|
Steelrider
 |
kliimamuutustest
Füüsikust klasivenna mõttearendus:
quote:
Tänapäeval kurdetakse, et inimkond on juba sedavõrd kaugele oma evolutsioonis jõudnud, et suudab muuta kogu maailma kliimat ja merehoovuseid. Siiski, emakese looduse endaga võrreldes ei ole see veel midagi. Juhtusin lugema 2004. aasta Indoneesia maavärina kohta. Tegin mõned arvutused ja alahindasin selle sündmuse kataklüsmisust ligi 1000x.
Arvasin, et selle käigus eraldus 9.6x10xx19 J energiat, kuid tegelikkuses eraldus 8.3 minuti jooksul 4x10xx22 J energiat = 1.11x10xx7 TWh energiat, mis on USA 2008 kõigi energialiikide tarbimise 370x määr või 2750 aastat elektrienergia tootmist, kui USA koguenergiatarbimine on 30 EWh.
1960 aasta Tšiili maavärin oli tervelt 6 korda võimsam, seega ca 17000 aastat USA 2008 elektrienergia tarbimist. Kohati võnkus maapind ca 20-30 cm. Umbes samapalju mõjutab seda Kuu. Üle maakera leviva elastsuslaine keskmine amplituud oli üle 1 cm ning maakera ööpäev vähenes umbes 2.68 mikrosekundit, sest maakera läks lamedamaks. Rääkimata sellest, et India ookeanis ligi 1200 km-ne lõhe nihkus horisontaalis keskmiselt 10 m ja vertikaalselt kohati 4-5m.
Ainus, mida mina siit järeldan- me võime siin kasvõi kulmude peal käia, aga üks loodusõnnetus võib mitmekümne tuhande aasta säästuprogrammid hetkega korstnasse lasta (teatud hetkel see juhtub ka- meist täiesti sõltumatult). Nõustun eelkõnelejaga, et probleemiks on pigem järjest kasvav ületarbimine sellest tuleneva pidevalt tekkiva prügiga.
|
| 31.12.2010 at 15:07 |
|
gets
|
kliimamuutustest
Kusjuures jätke see ületarbimine, või pigem kõik sellega kaasnev paha, märksõnana meelde. Küllaltki loogiline on, et järgmiseks võtab see teema ülemaailmsed tuurid. Kliimasoojenemise lobi asemel või ka kõrval. Ei pruugi küll kohe juhtuda, kuid lähitulevikus vabalt. |
| 31.12.2010 at 16:37 |
1 edit. Last edited 31.12.2010 at 16:38 by gets
|
peep
 Moderator |
kliimamuutustest
Tulin eile ühest meie mandri ehk kõige uhkemast metropolist, kus inimesed elavad kaubauputuses - sajad kaubamajad reas ja sajad tuhanded ostlejad lettide juures trügimas. Kujutlus, et seal mõnest tarvilikust kaubast puudus võiks olla ei saa kuidagi pähe tulla. Kuid esmaspäeval algas jõulujärgne allahindlus ja kõik need inimesed tormasid oma krediitkaartidega poodidesse, et üks korralik ostuorgia maha pidada. Pidu oli vägev, turvamehed seisid ustel, et rahvas üksteist ära ei talluks lettide vahel. Ühes uhkemas kaubamajas toimus traditsiooniline margitoodete (Armani, Gucci jne.) allahindlus ja rahvas oli hommikuse ajalehe andmetel sabas juba öösel kell pool kolm. Sama ajalehe kolumnist tõdes optimistlikult, tarbijatel polnud enne odavmüügile tormamist aega jõulukinkegi paberist välja võtta, järelikult saame järgmisesse aastasse positiivse pilguga vaadata. Ja tal on õigus... |
| 31.12.2010 at 17:25 |
|
partel
|
kliimamuutustest
Noh, UK's näiteks läks uuest aastast VAT 17.5->20, lisaks igalpool inflatsioon, kuna keskpangad trükivad raha. Viimane hurraa enne 2011. a. sentide lugemist.
Suurlinnades muidugi küsimus kohalike ja rikkuritest turistide osakaal shoppamises. See ikkagi eeldab, et toidu ja energia kõrvalt midagi üle ka jääb.
____________________________
_ |
| 01.01.2011 at 11:08 |
|
BlueStang
|
kliimamuutustest
Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama! Ostke rahumeeli suur maastur!
"Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks paremini külmaga võidelda, kas pole!"
|
| 01.01.2011 at 11:43 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
BlueStang: Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama! Ostke rahumeeli suur maastur!
"Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks paremini külmaga võidelda, kas pole!"
Selleski ei ole midagi uut. Enne soojenemist, prooviti ju külmapaanikat kasutada.
Ei tasu unustada, et alati on asi rahas. Ma vaatan ja ootan huviga, milline paanika suund nüüd ette võetakse. Kui ma ennist siia selle pildi panin´´Save the planet, kill your self´´ siis tundub, et sellest võiks saada järgmine raha pumpamise suund maailmas. Millisel kujul... eks seda näitab aeg. |
| 01.01.2011 at 14:16 |
|
Kummipuru
|
kliimamuutustest
quote:
viplala: quote:
BlueStang: Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama! Ostke rahumeeli suur maastur!
"Ja muide, kui nüüd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida hästi suuri autosid. Saaks paremini külmaga võidelda, kas pole!"
... Ma vaatan ja ootan huviga, milline paanika suund nüüd ette võetakse....
Kliima stagnatsioon...
____________________________
puidust väikeehitised ja saunad
võitlussport, enesekaitse, eratreeningud |
| 03.01.2011 at 13:53 |
|
vvt
|
kliimamuutustest
Lippmaa, kogu austuse juures, pole enam esimeses nooruses, selles võtmes peaks IMO ka seda juttu lugema. See on väga pehmelt öeldud.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.01.2011 at 14:20 |
|
mrtn
|
 kliimamuutustest
quote:
vvt: Lippmaa, kogu austuse juures, pole enam esimeses nooruses, selles võtmes peaks IMO ka seda juttu lugema. See on väga pehmelt öeldud.
millise osaga, sellest artiklist, sa nõus ei ole? |
| 03.01.2011 at 14:29 |
|
vvt
|
kliimamuutustest
quote:
Kuidas inimese õhku paisatud CO2 üldse kliimat mõjutab? Ahhaa, näete, nüüd see. (Lippmaa võtab järgmise graafiku.) On üks konstant, millest ei taheta eriti rääkida. Süsiniku kulu ühe maakera elaniku kohta on püsinud muutumatuna alates 1975. aastast. 1,2 tonni. Näete? Ükskõik, kas me räägime pisikesest tüdrukust kusagil Aafrikas või Al Gore'ist, kellel on San Franciscos kaks elektriküttega ujumisbasseini ja üks reaktiivlennuk ja üüratu elektriarve. Süsinikku emiteerivad nad aasta jooksul keskeltläbi ikkagi ühepalju!
Smells like bull***. 1975 oli elanikkond 4 kopikatega miljardit, praegu on 6.5 miljardit ning konservatiivse prognoosi kohaselt 2050. aastaks 9 miljardit (optimistlik 14 miljardit). Kui per nase emiteeritakse x kg aastas, siis mis juhtub kogusega, kui emitentide arv 2-4 korda kasvab? Ma loodan, et vana seda pole tõestama asunud, et süsinikuemissioon pole kasvanud? 
Kui panna googlesse "world co2 emission", siis viskab hulgi graafikuid, mis lähevad järsult ülesmäge.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.01.2011 at 14:48 |
3 edits. Last edited 03.01.2011 at 14:54 by vvt
|
Indrek_S
|
kliimamuutustest
päikeseaktiivsus.
____________________________
not done until it's done |
| 03.01.2011 at 15:05 |
|
mrtn
|
 kliimamuutustest
quote:
vvt:Kui panna googlesse "world co2 emission", siis viskab hulgi graafikuid, mis lähevad järsult ülesmäge.
autode eraldatud co2 on sellest kaduvväike osa, kui koguaeg põleb mandrisuurune jagu metsa vms.
see jutt tuumaplahvatustest jms on veits jura, aga kokkuvõttes, kui inimene kogu oma tuumaarsenali korraga õhib, saab mõnekskümneks aastaks küll veits paksu õhu, aga loodusele ja inimkonnale on see ainult hea. nagu klistiir kõhukinnisuse puhul. globaalses plaanis hetkega toimub loodusele restart. |
| 03.01.2011 at 15:21 |
|
vvt
|
kliimamuutustest
Aga mis on nt alates 1900. aastast muutnud, et Co2 emissioon kasvab ja sellega hirmsalt võidelda vaja on? Peale inimkonna plahvatusliku kasvu (koos kaasnevaga)? Vulkaanid? Metsapõlengud? Biomassi lagunemine?
Kui panna kõrvuti inimkonna kasvu ja Co2 emissooni kõverdad nt alates 1900 kuni tänapäev, siis need on üsna paralleelsed. Seda kinnitab ka Lippmaa väide, et süsinikemissioon per nase on samasuur. Järelikult süsinikuemissioon on ikkagi inimesest tulenev, sest pole mingeid tõendeid kordi kasvanud vulkaanilise aktiivsuse, biomassi kasvu (sellest tuleb suurem lagunemine) ega metsatulekahjude kohta.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.01.2011 at 15:30 |
1 edit. Last edited 03.01.2011 at 15:35 by vvt
|
mrtn
|
kliimamuutustest
justnimelt. metsa on võrreldes 1900nda aastaga reipalt juurde tulnud. vihmametsad nt ei suuda ise enda tekitatud laguneva biomassi heitgaase neutraliseerida.
lisaks on põllumajandus hüppeliselt arenenud ja lehmad teatavasti peeretavad.
EDIT: vastan sulle su editile siin:
kui sa ei nõustu sellega, et metsa on juurde tulnud, siis küll. |
| 03.01.2011 at 15:33 |
1 edit. Last edited 03.01.2011 at 15:40 by mrtn
|
vvt
|
kliimamuutustest
Põllumajandus on puhtalt human-related asi, kus on öeldud, et inimtegevus ainult summuti- ja korstnasuitsuga. Vihmametsadega on nii ja naa. On ka andmeid, et nt Lõuna-Ameerika vihmametsa on inimene tublisti kärpinud.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.01.2011 at 15:37 |
|
v6sa
|
kliimamuutustest
Hehe, Lippmaa omas mahlas...
Loomulikult on tal täielik õigus - maakera Päikest mõjutada ei suuda. Ning seega ei suuda Päikest mõjutada ka maakeral tatsuv inimene.
Mis puudutab Kyoto protokollist alanud ärisse, siis see on ikkagi puhas äri, mille niidid ei lähe mitte valitsustesse, vaid pigem pankadesse. Üllatus-üllatus, eks.
Mis puudutab põllumajandusse, siis see on vaid ja ainult inimestele tarvilik. Seega on kogu inimkonnale toidu kasvatamisega seotud energiakasutus selgelt inimtekkeline ja ka selle mõju vaid ja ainult inimmõju. Kui võtta kogu inimese eluks vajalik taristu, siis mina küll ei tahaks uskuda, et selle mõju jääb alla keskmise vulkaanipurske omale. Kuid erinevalt vulkaanipurskest, mida igal aastal ei juhtugi, tekib seda saasta igal aastal järjest suuremal määral juurde...
Mul on kuri kahtlus, et ökosüsteem tervikuna ei kaotaks midagi, kui kaoks üks liik imetajaid. On pakutud, et umbes neljasaja aastaga kohaneb loodus nendest imetajatest jäänud saastaga ning hakkab elama oma normaalset igapäevast elu... Arvake, millisest liigist on jutt.
Metsade pindala vähenemine on kurb fakt. Euroopa lagedaksraiumist alustati koloniaalvallutustega ("Laevu, rohkem laevu..." oli nii mõnegi kuninga kinnismõte) ja eduka punkti sellele pani tööstusrevolutsioon. Jällegi, mõlemad otseselt inimtekkelised faktorid. Mingil hetkel oli vihmametsade vähenemise tempo hektar tunnis... Tõsi, sellele sekundeeris teisest otsast metsa pealetung mahajäetud alale. Kuid kes on ise metsaga tegelnud, see teab, kuivõrd erinevas skaalas toimuvad metsa mahavõtmine ja selle kasvamine tagasi Tõeliseks Metsaks (mis suudab sedasama paljukirutud, kuid tegelikult üsna ohutut KHG COkahte taas meile suisa eluliselt vajalikuks Okaheks töödelda...)
Mis aga ärritab mitme lugupeetud akadeemiku juures, on nende viis pilduda fakte, ilma nende tegelikke seoseid otsimata (või vähemalt arusaadavalt esitamata). Kui leidub fakt, mis nende teooriat tõestab, läheb kohe käiku. Eriti hästi sobivad faktid, mis toidavad vandenõuteooriaid...
Selles mõttes ei erine ei Lippmaa ega Raukas oluliselt IPCC asjatundjatest - mõlemad esitavad reaalseid fakte omas mahlas.
Ning tavainimesel on juhe kogu selle jutu peale nii koos, et läheb närvide rahustuseks poodlema... |
| 04.01.2011 at 13:05 |
1 edit. Last edited 04.01.2011 at 13:07 by v6sa
|
partel
|
kliimamuutustest
Mis fakte? Kõik on ju võltsing! Kes maksab, tellib muusika...
Sel ajal kui pankrotis läänemaailm puid kallistab, läheb maailma suurim energiatarbija ja autoturg Hiina oma teed...
____________________________
_ |
| 04.01.2011 at 13:38 |
|
vvt
|
kliimamuutustest
Niipalju, kui on mahti olnud netis sorida, tunduvad soojenemiseteooriad rohkem teadusel ja tõenditel põhinevad, mittesoojenemisteooriad rohkem talupojatarkusel. Uskuge, et teadlased, kes suudavad Gröönimaa jääst +/- 3 aasta täpsusega tuvastada, millel lõppes pliibensiini kasutamine USA-s, teevad üsna täpselt kindlaks, mida ja kui palju atmosfääris lendas. Ja Co2 sisaldus atmosfääris on kiiresti tõusnud ja selle graafikus võib üsna täpselt dateerida isegi II maailmasõja.
Lippmaa sellised jutud teadusteakadeemia olümposelt nagu see Co2/per nase "argument" on üks näide "mittesoojenejate" argumentatsiooni tasemest.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 04.01.2011 at 13:54 |
1 edit. Last edited 04.01.2011 at 13:56 by vvt
|
partel
|
kliimamuutustest
Üks asi on temp ja CO2 sisaldus aja jooksul.
Teine asi on põhjuslik seos.
Isegi kui graafikud korreleeruvad, ei tähenda veel, et tegelik põhjus ei võinud olla miski muu.
____________________________
_ |
| 04.01.2011 at 14:36 |
1 edit. Last edited 04.01.2011 at 14:37 by partel
|
vvt
|
kliimamuutustest
quote:
partel: Üks asi on temp ja CO2 sisaldus aja jooksul.
Teine asi on põhjuslik seos.
Isegi kui graafikud korreleeruvad, ei tähenda veel, et tegelik põhjus ei võinud olla miski muu.
Mis müstiline nähtus on alates 1900. aastast kasvatanud Co2 emissiooni mitu korda?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 04.01.2011 at 15:13 |
|
partel
|
kliimamuutustest
CO2 emissioon suureneb TOHUTULT. Miljardid asiaadid ja lisaks aafriklased tahavad ka autosid, konditsioneere, pesumasinaid, lennukiga reisida jne.
GDP per capita kasvuga kaasneb eranditult energiatarbimine ühe elaniku kohta.
Aga mis CO2 sisalduse kasvus halba on?
____________________________
_ |
| 04.01.2011 at 15:37 |
|
Raceboy
|
kliimamuutustest
quote:
partel:
Aga mis CO2 sisalduse kasvus halba on?
Näiteks see, et inimese jaoks sobib väga kitsas temperatuurivahemik, mis eluks veel kõlbulik on?
Kui tahad teada, mida meeletu kogus CO2-e atmosfääris teeb, loe Veenuse kohta.
____________________________
www.vems.ee |
| 04.01.2011 at 15:41 |
|
anryo
|
kliimamuutustest
quote:
Raceboy: Näiteks see, et inimese jaoks sobib väga kitsas temperatuurivahemik, mis eluks veel kõlbulik on?
Minu poolest võiks veelgi kitsam olla... pole seda -20C kellegile vaja. Ikka +30C 24/7 ja elu nagu lill. Auto ka ei roosteta...
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 04.01.2011 at 16:36 |
|
|
.. 7 8 9 10 11 12 13 
