Füüsika küsimused ja vastused
Kuid see asi ei tööta ikkagi
Tegelikult jätab ta tahtlikult või teadmatusest ühe fakti rääkimata. Kõik on väga ilus selles klipis, kuid see vend ei räägi sõnagi sellest, et kui tekitada mingisugunegi ülekanne, tekib sellega seoses ka takistus ratastes ja kui vaadata nüüd seda autot, siis tänu sellele ülekandest tulenevale takistusele, jääb auto hoog tuule suhtes järjekordselt väiksemaks. Propeller ajab end kiiremini pöördesse, aga tänu sellest tekkinud takistusele, on auto kiirus tuule suhtes langenud. Ja kui edasi ülekannet suurendada, siis jääb auto lõpuks seisma.
Kena oleks kui keegi mu teooriatele argumenteeritult ka vastu vaidleks. Muidu mul jääb tunne, et ma tõestan asju iseenda jaoks siin
Füüsika küsimused ja vastusedKordistav ülekanne pole tingimata vajalik, isegi pool-korralik propeller suudab tekitada paar-kolm korda rohkem tõmbe- või tõukejõudu kui tema ringiajamiseks kulub.
Võtsin endale vabaduse et su postitus lahti lammutada:
1. propelleri ratastelt ringi ajamine muudab rataste ringi ajamise raskemaks - õige
2. kui ülekannet absurdini suurendada, siis jääb sõiduk tuulest kiiremini liikumise asemel seisma - õige
3. kui ülekannet absurdini vähendada, st sisuliselt propeller ei ole ratastega seotud, siis liigub sõiduk tuule kiirusega - õige (otseselt sa seda ei öelnud aga ilmselt mõtlesid)
4. seega kui ülekanne on seal kuskil vahepeal, siis sõiduki kiirus on kuskil tuule kiiruse ja seismise vahepeal - vale
Väide 4 võiks olla tõsi, kui meil oleks tegemist mingi väga piiratud ja suletud süsteemiga, stiilis et sõiduk pidurdab tuule kinni ja ta enam ei puhu. Reaalse tuule energia on nii suur ja lõputu, et rataste pidurdamine mõjutab õhumassi ja maapinna vahelist kiirust ülimalt tühisel määral.
Ma pikalt mõtlesin kas tasub veel ühe analoogiaga riskida, aga kujutle, et sa oled kiiresti liikuva rongi platvormvagunil, jalge all on rula ja sul on võimalus suruda mingi toika otsas olev rula varuratas vastu möödakihutavat maapinda - nüüd maapinda puudutava ratta poolt arendatav võimsus on pöördemoment korda gaziljon pööret, seega võib reaalne jõud millega ta sind tagasi tirib olla hästi väike, aga maast "ammutatav" võimsus samas täiesti mõistlik. Kui sa selle sama võimsuse kanaliseerid misiganes trikiga oma rula ratastesse, siis sa võid leppida väheste pööretega ning panustada rohkem pöördemomenti, mis annab sulle võimaluse mööda platvormi edasi sõita, sest sind edasi viia sooviv pöördemoment ületab sind tagasi viia sooviva. Jah, osa võimsusest läheb läbi selle "ringlema" et vastu maapinda surutud ratas liigub ka kaasa, aga see on samasugune kadu nagu iga teinegi, hõõrdejõud, õhutakistus, you name it.
Kõige eelduseks on see, et rong on nii võimas et sinu väike rulatrikk tema kiirust märkimisväärselt ei mõjuta, või kui täpne olla siis peab rongil olema vedurimees kes sinu tegevuse peale aurukraani mikromeetri võrra rohkem lahti keerab, et rong suurenenud energiakao tõttu seisma ei jääks. Energia jäävuse seadus, Universum, demokraatia Tallinna linnas jne jäävad kõik kehtima.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Jesper:
Ma pikalt mõtlesin kas tasub veel ühe analoogiaga riskida
Aga palun, see teeb asja ainult huvitavamaks Sul on täiesti õigus rongi jõudluses ja pöördemomendis, aga mis saab siis kui sa oled selle maast võetud ratta ülekandega ja rongi lõpmatu võimsusega, jõudnud rongi ette? Mis sind sealt edasi lükkab? Mis jõud ja kust see tuleb, mis paneb sinu rula ja sind koos ülikiire ülekandega, rongist ette minema?
Edit:
-----------------------------------------
Väide 4 võiks olla tõsi, kui meil oleks tegemist mingi väga piiratud ja suletud süsteemiga, stiilis et sõiduk pidurdab tuule kinni ja ta enam ei puhu. Reaalse tuule energia on nii suur ja lõputu, et rataste pidurdamine mõjutab õhumassi ja maapinna vahelist kiirust ülimalt tühisel määral.
----------------------------------------
Reaalse tuule energia on küll suur ja lõputu aga auto jaoks lõpeb see hetkel kui tema liikumiskiirus võrdsustub tuule liikumiskiirusega. Oletades isegi, et tuul liigub lõpmatu pöördemomendiga, liigub ta ju ikkagi teatud kiirusega.
Ma käin samuti veel ühe analoogia välja Oletame, et meil on toru ja torus on 1 kw mootori otsas propeller. Ei, tegelikult paneme sinna otsa täpselt niipalju propellereid, et sellest 1kw'tis saaks maksimumi kätte, näiteks 67 (täitsa umbes) tükki. Nüüd veits tahapoole, paigutame generaatori ja selle otsa teistpidi keeratud propellerid, täpselt niipalju, või rohkemgi, kui sellest õhuvoolust kätte saab. Mis te arvate, kas sealt saab üle 1kw kätte või mitte? Vist mitte.
Torupinna ja õhuvoolu suhted on täiesti sassis, aga ometigi käib propellerite läbimõõdu, sealt läbiva õhukoguse ja sealt tuleneva energia suhtes oma... kurat, homme jätkan, liig palju õlut tänaseks
27.07.2010 at 01:11
3 edits. Last edited 27.07.2010 at 01:41 by viplala
Füüsika küsimused ja vastusedRongist ette jõudmisel sind miski enam edasi ei aita, aga propellerauto ei jõua tuulest ette. Ta on tuule sees, aga liigub kiiremini kui tuul. Tuulevaikuses ta ei tööta.
Toru puhul on tegemist just sellise suletud süsteemiga, mida ma eelmises postituses kirjeldasin ja mis vist paljusid segadusse ajab - reaalse tuule puhul sul ei ole tegemist suletud süsteemiga, Päike annab koguaeg energiat juurde. Samuti ei lõppe tuule töö tegemise võime sel hetkel kui sõiduk liigub tuulest kiiremini, tänu sellele, et opereeritakse õhu ja maapinna piiril - lennukit selle nipiga edasi ei liiguta, tõsi. Lennuk ei saa ka ilma mootorita ilma kõrgust kaotamata vastu tuult sõita, samas kui purjekas saab vastu tuult purjetada.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
27.07.2010 at 07:40
4 edits. Last edited 27.07.2010 at 08:00 by Jesper
quote:BlueStang:
edit: niipalju ka veel, et põhiviga tuleb sisse seal, kus arvatakse, et kui sõiduk saavutab tuule kiiruse, siis "lülitub tuul välja", st lisaenergiat enam süsteemile juurde ei anta - see on põhimõtteliselt vale seisukoht, sest tuul puhub ju maa suhtes endiselt edasi
vip, tuule kiirus auto suhtes ei puutu üldse asja - loeb tuule kiirus maa suhtes
Füüsika küsimused ja vastusedKodanikud.
Nüüd võetagu varnast saag ja tehtagu see vigur valmis.
Peaks piisama mudelauto raamist ning mudellennuki propast, tegelikult, arvestades madalaid kiirusi, peaks panema kaks propat risti (et oleks nelja labaga).
Sest, hoolimata et kõhutunne on vastu, ütlevad valemid et jah, liigub tõesti tuulest kiiremini.
Füüsika küsimused ja vastusedUnder the ruler faster than the ruler töötab.
Aga DDWFTTW ei tööta.
Miks
Sellepärast, et kui sa sõidad tuule jõul siis, mida lähemale sa jõuad tuulekiirusele seda väiksem on see tuule jõud mis sulle mõjub. Tuule kiirusega ei saagi alla tuult sõita kuna jõudu sel momendil enam ei ole. Ja ükskõik kus sa seda jõudu võtta tahad ratastest siis näiteks tekitab väga suurt pidurdust. (JÕUD KIIRUSE KASVADES VÄHENEB, TUULE KIIRUSENI JÕUDES POLE MITTE KUSKILT JÕUDU JUURDE VÕTTA)
Aga miks siis joonlaua auto töötab
Sellepärast, et ükskõik kui kiiresti ka joonlaua all sõita jõud mis autole mõjub on nii sõitma hakkamisel kui ka joonlaua kiirusel kui ka üle joonlaua kiiruse ikka sama. Võrreldav siis, et miks purjekas saab siis külgtuules sõita kiiremini kui tuul. Aga sellepärast, et tuul jääbki sama jõuga sul purje mõjutama vahet pole kui kiiresti sa sõidad. (JÕUD KIIRUSE KASVADES EI VÄHENE)
Jesper peatu korraks ja mõtle nüüd mida sa ütlesid. (Jesper: Kordistav ülekanne pole tingimata vajalik, isegi pool-korralik propeller suudab tekitada paar-kolm korda rohkem tõmbe- või tõukejõudu kui tema ringiajamiseks kulub.)
Ehita apastraat kahe propelleriga. Keera auto nina vastu tuult ja püüa ühe propelleriga tuult, kordista siis seda ja juhi see kordistatud jõud/kiirus sinna pool-korralikusse propellerisse, mis hakkab autot vastu tuult lükkama. Kas sõidab?
Ei sõida!
Aga miks
Sellepärast, et sellist asja ei ole olemas, ei saa olla ja ei saagi kunagi olema, kust saab rohkem jõudu välja võtte kui sinna sisse pannakse.
Järgmine teema: päiksepatareiga autoga kiiremini kui valgus
27.07.2010 at 09:29
2 edits. Last edited 27.07.2010 at 09:33 by Madlobster
Füüsika küsimused ja vastusedIstu autosse, juhi kohale. Siruta parem käsi välja ette-küljele. See asi, kust saab rohkem jõudu välja võtta kui sinna sisse pannakse (ja vastupidi) jääb parajasti käe alla. Reageerib nimele käigukast.
Sa ajad segamini jõu ja võimsuse vms. Või siis ei erista neid piisavalt hästi.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Jesper: Istu autosse, juhi kohale. Siruta parem käsi välja ette-küljele. See asi, kust saab rohkem jõudu välja võtta kui sinna sisse pannakse (ja vastupidi) jääb parajasti käe alla. Reageerib nimele käigukast.
Sa ajad segamini jõu ja võimsuse vms.
Sorry väljendasin ennast valesti. Võimsus jah. Käigukastil keerad ühte otsa ühe ringi, jõu ots keerab näiteks pool ringi. Ja tahtsingi öelda, et sellist kasti pole olemas mis teeb teises otsas rohkem tööd kui esimesest otsast sisse paned.
Füüsika küsimused ja vastusedSeda ei olegi mina väitnud. Propelleri puhul loomulikult väljundvõimsus on väiksem kui sisend, nagu igasugusel ülekandel.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Jesper: Seda ei olegi mina väitnud. Propelleri puhul loomulikult väljundvõimsus on väiksem kui sisend, nagu igasugusel ülekandel.
Jesper ütles nii: Kordistav ülekanne pole tingimata vajalik, isegi pool-korralik propeller suudab tekitada paar-kolm korda rohkem tõmbe- või tõukejõudu kui tema ringiajamiseks kulub.
See jõud mis sa teisest otsast sisse paned tundub jah väiksem aga sa pead teda sisse panema pikema aja jooksul, et sama tulemuseni jõuda ja kokku võttes paned jõudu sinna sisse ikka sama palju kui teiselt poolt kätte saad miinus ülekannete hõõrded jms kaod.
27.07.2010 at 09:53
1 edit. Last edited 27.07.2010 at 09:54 by Madlobster
quote:BlueStang:
edit: niipalju ka veel, et põhiviga tuleb sisse seal, kus arvatakse, et kui sõiduk saavutab tuule kiiruse, siis "lülitub tuul välja", st lisaenergiat enam süsteemile juurde ei anta - see on põhimõtteliselt vale seisukoht, sest tuul puhub ju maa suhtes endiselt edasi
vip, tuule kiirus auto suhtes ei puutu üldse asja - loeb tuule kiirus maa suhtes
Aga auto on ju nn. ühendatud otseselt maaga. Maa seisab sellel hetkel paigal, auto liigub, ja kui auto on saavutanud tuulekiiruse, siis lülitubki tuul auto jaoks välja. See mis ta tol hetkel maa, kõrval olevate majade või puude suhtes teeb, pole auto jaoks enam oluline, sest autot edasilükkav energia on otsas. Kui aga suurendada ülekannet, siis ei saavuta auto tuulekiirust, ülekandest tuleneva takistuse pärast.
quote:madis: Kodanikud.
Nüüd võetagu varnast saag ja tehtagu see vigur valmis.
Peaks piisama mudelauto raamist ning mudellennuki propast, tegelikult, arvestades madalaid kiirusi, peaks panema kaks propat risti (et oleks nelja labaga).
Sest, hoolimata et kõhutunne on vastu, ütlevad valemid et jah, liigub tõesti tuulest kiiremini.
Ma teeks ise aga krt pole aega...
Poleks ju vahet kas liigub tuul maa suhtes või maa seisva õhu suhtes. Nõus? Arvan et kõik on nõus. Nii tellime kamba peale ära Valime tuulise ilma ja paneme selle viguri kuskile hästi sileda pinna peale kas siis kogub kiiruse üle tuulekiiruse (sest videos ju nagu toimiks) Miks ta videos toimib? Use the force Luke, use the force! Think harder Homer think.
Edit: Ai see on juba pikem video kui eelmised samalaadsed ja kavalamad igliikuri leiutajad juba saavad aru, et pole mõtet leiutada
Edit2: Ma tean juba millega see teema lõpeb.
Tsiteerin ette ära: Ma teadsin algusest peale et ei tööta aga ma tahtsingi vaadata kui targad te olete. Ma tahtsin teemat elavadada. Ma tahtsin näha, kas närite läbi jne jne. Sest enda ämbrit on ikka krdi valus tunnistada.
Edit3: Nii minu teooriad kui ka füüsikast arusaamad koos minu talupoja tarkuse ja kõhutundega ütlevad, et see asi ei tööta ja 10k kuluks jätkuvalt marjaks ära
27.07.2010 at 10:40
3 edits. Last edited 27.07.2010 at 11:26 by Madlobster
Füüsika küsimused ja vastusedok, selgitaks siis natuke - see rongi ja rula näide oli aluseks päris hea
oletame, et on siis ühtlase kiirusega liikuv rong lõpmatult pika raudteega ja kõrval perroon sama lõpmatult pikana
rong on siis tuul (rong=tuul) ja perroon on maa (perroon=maa) ja rulamees on karlssoni auto (rulamees=karlssoni auto)
nüüd rulamees võtab rongist kinni ja hakkab veerema rongi kiirusega (st tagant tuleva tuule jõul liiguks karlssoni auto tuule kiirusega)
kui nüüd aga piltlikult ühendada rula rattad rulamehe kätega vastava ülekandega nii, et vastavalt rula rataste pöörlemisele hakkab rulamees ennnast mööda rongi edasi tõmbma, siis ta hakkabki mööda perrooni rongist endast ju kiiremini liikuma ja mida edasi seda kiiremini
karlssoni auto kiirendab selliselt niikaua, kui kuni propeller suudab tekitada kiirusega kasvavast õhutakistusest suuremat survejõudu - pärast mida liigub ühtlase kiirusega, kuid siiski kiiremini, kui tuul ise
sisuliselt toetub propelleri tekitatav kiiruse (loe pöörete arvu) kasvuga kasvav vastassuunaline õhujuga taganttuulele
simpel?
27.07.2010 at 11:24
2 edits. Last edited 27.07.2010 at 11:25 by BlueStang
Füüsika küsimused ja vastusedOeh, Tqhq foorumi kullafond... jõud ja võimsus. Ma olen nõus vastava riistapuu ehitama kui sa Madlobster defineerid piisavalt täpsed tingimused, et millisel puhul on minu/Bluestangi võit ja millisel puhul sinu ja teiste kahtlejate. St katse tingimused, et kuidas mõõta tuule kiirust, kuidas mõõta sõiduki kiirust jne.
Minupoolsed ainsad tingimused on, et kaotaja kannab sõiduki ehitamise otsesed kulud (st propeller, hammakad jne, mitte tööaega) ja et mingeid liiga keerulised konfiguratsioonid stiilis kõigepealt ehitame tuuletunneli jms ei tule kõne alla - variandid on kas the read deal, looduslik tuul väljal või sõiduk tuulevaikses toas treadmilli peal.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:BlueStang: ok, selgitaks siis natuke - see rongi ja rula näide oli aluseks päris hea
oletame, et on siis ühtlase kiirusega liikuv rong lõpmatult pika raudteega ja kõrval perroon sama lõpmatult pikana
rong on siis tuul (rong=tuul) ja perroon on maa (perroon=maa) ja rulamees on karlssoni auto (rulamees=karlssoni auto)
nüüd rulamees võtab rongist kinni ja hakkab veerema rongi kiirusega (st tagant tuleva tuule jõul liiguks karlssoni auto tuule kiirusega)
kui nüüd aga piltlikult ühendada rula rattad rulamehe kätega vastava ülekandega nii, et vastavalt rula rataste pöörlemisele hakkab rulamees ennnast mööda rongi edasi tõmbma, siis ta hakkabki mööda perrooni rongist endast ju kiiremini liikuma ja mida edasi seda kiiremini
karlssoni auto kiirendab selliselt niikaua, kui kuni propeller suudab tekitada kiirusega kasvavast õhutakistusest suuremat survejõudu - pärast mida liigub ühtlase kiirusega, kuid siiski kiiremini, kui tuul ise
sisuliselt toetub propelleri tekitatav kiiruse (loe pöörete arvu) kasvuga kasvav vastassuunaline õhujuga taganttuulele
simpel?
Ma tegelikult hakkan kahtlema juba su vaimses tervises.
Sa tegelikult ei hoia rongist kinni vaid paned käe vastu rongi ja rong libiseb sinu käe all nagu tuul libiseb üle su auto. Vaata mu postitust, kus seletan, miks joonlaua auto sõidab aga tuuleauto ei sõida. Kui sa nüüd oled nii viisi libistades jõudmas rongi kiiruseni siis iga pisikenegi takistus (sinu rula ratastest ülekanne sinu kätesse) suurendab pidurdust ja käsi hakkab jälle rohkem libisema vastu rongi selle asemel, et ennast mööda rongi edasi kaapida.
Kas sa Blueustang, Jesper või madisgi äkki või veel mõni teine tahaks minuga kihla vedada 10k näiteks (olen ka suuremate panustega nõus) ja lähme kenasti käest kinni hoides näiteks TTÜsse papred ja videud ja pildid jms (raha ka kindlasti )selline kõik kenasti kaasas ning palume mõnel füüsika õppejõul (kasvõi mitmel) siis näidata näpuga selle peale kes loll on. Peale näpuga näitamist tuleb lollil kohe raha ära maksta. Sest see mula hakkab üle pea kasvama.
Simpel?
27.07.2010 at 11:41
3 edits. Last edited 27.07.2010 at 11:46 by Madlobster
quote:Jesper: Oeh, Tqhq foorumi kullafond... jõud ja võimsus. Ma olen nõus vastava riistapuu ehitama kui sa Madlobster defineerid piisavalt täpsed tingimused, et millisel puhul on minu/Bluestangi võit ja millisel puhul sinu ja teiste kahtlejate. St katse tingimused, et kuidas mõõta tuule kiirust, kuidas mõõta sõiduki kiirust jne.
Minupoolsed ainsad tingimused on, et kaotaja kannab sõiduki ehitamise otsesed kulud (st propeller, hammakad jne, mitte tööaega) ja et mingeid liiga keerulised konfiguratsioonid stiilis kõigepealt ehitame tuuletunneli jms ei tule kõne alla - variandid on kas the read deal, looduslik tuul väljal või sõiduk tuulevaikses toas treadmilli peal.
Nõus!
Teeme maapeal, sest tredmilli peal te ei pruugi aru saada ja hakkate ikka vaidlema.
Usun kui oleme teema piisavalt kõvaks ajanud siis saame appi paluda ka kõrvalisi tegelasi kas raha eest (mina maksan kui kaotan) või lausa tasuta.
Ilmajaamast palume appi tegelase, kes tuleb mõõdab tuule kiiruse ära. GPSiga võtame sinu sõiduki kiiruse. Igaks juhuks palume ka põõsas konutava patrulli appi, kes kõigepealt mõõdab ära meie joobe ja siis ka radariga sinu ehitatud auto kiiruse võrdleme saadud tulemusi GPS, radar, tuulemõõtja, kõrval sõitev auto millel tuulelipp on algul sõidu suunas ja siis lõpuks peaks olema taha poole.
TTÜst võtaks kaasa veel mõne targa selli, kes siis veel aitab meil vaidlust lahendada kui kohe kokkuleppele ei saa.
Ja kui mina võidan mis mina siis saan?
Füüsika küsimused ja vastusedKuulge Jesper ja BlueStang, vastake ühele lihtsale küsimusele. Miks seda tuult sinna üldse vaja on? Rong võib ju ka seista perrooni ääres. Rulasõitja hoiab rongist kinni. Seejärel tuleb talle jalaga perse anda ja ta paneb kasvava kiirusega minema...lõpmatuseni.
Füüsika küsimused ja vastusedmad, khm, sinu libisemise jutu järgi ei peaks sidur ka kunagi libisemist lõpetama
vip, sul väike lünk sees, et mis siis neid rula rattaid liikumas hoiab, kui tuult ei ole=rong seisab - lisaenergiat ju sel juhul süsteemi ei tule
aga ma enam ei viitsi - asja toimivus on sedavõrd obvious, et seda pole mõtet minumeelest miski mudeliga tõestama hakata - neidsamu mudeleid ja tõestusi on terve internet täis, madis andis ka valemitega mässates juba positiivse tulemuse - kes aru saada ei taha ega sda ei saa sundida seda tegema
niiet ole mees, käi see 10k välja ja ära enam füüsikast räägi, nagu lubasid:P
27.07.2010 at 11:56
1 edit. Last edited 27.07.2010 at 12:04 by BlueStang
quote:BlueStang: khm, sinu libisemise jutu järgi ei peaks sidur ka kunagi libisemist lõpetama
aga ma enam ei viitsi - asja toimivus on sedavõrd obvious, et seda pole mõtet minumeelest miski mudeliga tõestama hakata - neidsamu mudeleid ja tõestusi on terve internet täis, madis andis ka valemitega mässates juba positiivse tulemuse - kes aru saada ei taha ega sda ei saa sundida seda tegema
niiet ole mees, käi see 10k välja ja ära enam füüsikast räägi, nagu lubasid:P
Kahjuks jääd sa sellest 10k ilma.
Libisemine lõppeb juhul kui sa oled saavutanud rongi kiiruse aga rongi kiirust sa ei saa saavutada kuna su rataste veeretakistus ei lase seda teha ja mis tahes takistuse lisamine vähendab su kiirust veelgi.
Mina olen paari viimase postiga oma poolsed tingimused välja käinud. Sul jääb nüüd üle vaid kas mõnega neist nõustuda või oma pula ära lõpetada.
27.07.2010 at 12:01
1 edit. Last edited 27.07.2010 at 12:02 by Madlobster
Füüsika küsimused ja vastusedVabandust, et nii hilja sel ratastel tiiviku teemal sõna võtan, kuigi enamus on siin ära seletatud.
See asjandus saab maksimaalselt liikuda tuulega võrdsel kiirusel, või siis massi inertsist ka tuulest kiiremini kui tuul ära kaob.
Kohe kui ta jõuab tuule kiiruseni hakkab seesama tiivik mis seda edasi tõukab seda asjandust takistama, lisandub veel rataste hõõrdumine vastu maad ja selle asjanduse enda ristlõikepindala.
Sellel videol seal on mitu puudust
auto sõidab selle aparaadi kõrval ja tegelikkuses puuduvad logi andmed mõlema sõiduki kiiruste ja hetkelise tuulekiiruse suhtes.
See et lõpupoole tuulelipp pöörab ennast korra vastupidises suunas liikumissuunale näitamaks, et on ületatud tuule kiirus, on jama kuna ka auto võis lihtsalt hetkeliselt tuulest kiiremini sõita.
Peale selle tuulelipu asendi muutust miskipärast see propellersõiduk pidurdub, miks?
Selliseid katsetusi on tehtud teisigi, üks parimaid videonäiteid on siin kus tuulelipp mingi valge riide näol on pandud sõiduki külge, mis oma täiskiiruse saavutanuna ripub allapoole, aegajalt vastavalt siis tuulele või tuuletusele kaldudes liikumissuunale ette või tahapoole.
Parim mida see propeller teha suudab on samasuure ringikujulise purje(allatuult) osa täita.
Propelleri edasiviivaks jõuks on talle mõjuva jõu ja edasilükkejõu vahe.
Sellepärast ei saa ka propellerlennukid kiiremini sõita kui (lambist hetkel ei mäleta peast täpselt) 900 km tunnis kuna sellest kiirusest alates propeller ükskõik kui kiiresti ta ka ei pöörle ta takistab juba rohkem kui edasi viib.
See inimene siin samamoodi ei tõesta mitte kuidagi, tuulelogi ja sõiduki kiiruse seost. Mida ta aga väga valesti teeb, on see, et ta paneb ülivõimsa jõuallika abil liikuma nõ maapinna, millelt rataste kaudu saab veojõu propeller, mille tõukejõud ületab ajuti selle nõ maapinna liikumiskiirust.
Füüsika küsimused ja vastusednujah, esialgu sa lisatingimusi välja ei käinud - et sööd oma sõnu
aga ma enam rohkem tõesti ei viitsi - kui leidub mudelitegijaid ja tõestad ära, et masin, mis liigub tegelikult ei liigu, siis mida sa saad - saad targa mehe kuulsuse, teed teisitiarvajad lolliks, ei pea 10 kilo välja käima ja saad füüsika teemal edasi sõna võtta
Füüsika küsimused ja vastusedMadlobster, kas ma saan aru nii, et sa oled nõus selle ilmajaama, gps-i, TTÜ jms enda peale võtma? St noh minu huvi on, et tulemusi, misiganes need siis täpselt on, ei saaks enam pärast katse tegemist ei üks ega teine pool kahtluse alla seada. Sedasi ei viitsi mässata kui teen katse ära ja selgub et aaaaaga GPS pole mingi mõõteriist ja aaaga sa panid anemomeetri viltu vms.
Raha peale ei viitsi kihla vedada, see on veidi barbaarne. Kui suure summa vahele panek on absoluutselt vältimatu, siis noh eks kaalun, aga tungivalt eelistaks ilma, just for fun.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:BlueStang: madis andis ka valemitega mässates juba positiivse tulemuse - kes aru saada ei taha ega sda ei saa sundida seda tegema
No ei andnud, sealt on puudu propelleri labadest tulenev takistus. Et suruda teatud kiirusega laba läbi õhu, on vaja energiat. Energia tootmine on takistus, mis otseselt mõjutab läbi tagarataste auto kiirust. Mida kiiremini laba liigub, seda suuremaks muutub takistus tagarattas, seda aeglasemalt liigub auto. Olenemata tuule liikumisest maa suhtes, peab laba ennast õhuvoolust läbi suruma. Niikaua kui auto kiirus on sama kui tuule oma, on kõik ok. Kohe kui auto kiirus hakkab suurenema tuule kiirusest, peab laba hakkama end läbi nn. liikumatu õhu läbi suruma ja sellest hetkest hakkab kasvama takistus tagarattas, mis kahjuks pidurdab auto hoo maha.
Füüsika küsimused ja vastusedStangile siis et: Noh asi seegi kuigi... jah sinu meelekindlust vaadates jääb väheks.
Aga siiski proovin veel ühe väikse katsega teile selgeks teha asja võimatuses.
Võta see tredmill ja pane vaakum kambrisse (unusta nüüd see tuul ja rong korraks) nüüd lisaks tredmillile toetavatele auto ratastele võta veel üks ratas ja toeta tredmilli peale, mis on ülekandega ühendatud sõiduki ratastega ja ülekanne on natukene kiirem kui autorattad st ülekanne peaks hakkama autorattaid kiiremini ringi vedama ja aparaat sõidab tredmilli jõul vastu tredmilli.
Nüüd peaks eelnevalt mainitud piirangud välja jääma (tuuletakistus, propelleri nurgad aerodünaamilised omapärad jms mis piiranguteks seati) ja aparaat kiirendab igavesti.
No ausõna tule taevas appi!
27.07.2010 at 12:24
1 edit. Last edited 27.07.2010 at 12:28 by Madlobster
.. 7 8 9 10 11 12 13 
Sul on täiesti õigus rongi jõudluses ja pöördemomendis, aga mis saab siis kui sa oled selle maast võetud ratta ülekandega ja rongi lõpmatu võimsusega, jõudnud rongi ette? Mis sind sealt edasi lükkab? Mis jõud ja kust see tuleb, mis paneb sinu rula ja sind koos ülikiire ülekandega, rongist ette minema?
