USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluSeda küll - lugemise oskus on ikka eelduseks tööle saamisele. Küll pakkusime kõigile juurde inglise keelt, seoses väikse käruvedamisega saatsime inimese autokooli ja muud sellist mitte erialast jama veidi kah.
Samas, kui kogu senise elu pole inimene ise midagi õppinud, siis täiend- või misiganeskoolitus on raha raiskamine
Me üritasime leida Tallinna koolipingist noori, keda töökõrvalt harida heas lootuses, et ca 1,5 aasta pärast saaks nad iseseisvalt hakkama - leidsime 0 tahtjat. Tuleval aasta proovime lõuna osariikidest uuesti leida...
PS. Tallinna Polütehnikumi lõpetajatele oli praktika kohtade pakkujaid kordi rohkem lõpetajatest...
____________________________
..
Saab 900 cabrio
..
quote:Märt: Ma ei suuda aru saada ka suurest kiunust riigi kohta, kõigil meil on ju võrdsed võimalused tegutseda? Ilma riigita oleks minu arvates pisut raskem, kuna puuduks ühine mõtlemine ja areneks ainult suurema "turvafirma" kasutajad
Ega ikka ei ole küll kõikidel võrdsed võimalused.
Goldman Sachsil ei ole samad võimalused, mis enamusel teistel, kuna tema omad on NY Fed, ECB, varsti ka Inglise Pank, poliitikutest rääkimata.
Tuleb ikkagi aru saada, mis on riik:
Riik on suurkorporatsioonide löögirusikas väikeettevõtjate ja tavakodanike vastu.
Seadusi ei tee ju Kongressi/Parlamendi liikmed, vaid suurkorporatsioonide lobistid. Kui eelnõu on 1000 või 2000 lk, siis mitu saadikut on selle läbi lugenud?
Saadikute asi on välja mõelda, kui palju raha küsida poolthääle eest.
Mis on panganduse seadusandluse eesmärk? Hävitada väiksemad pangad.
Mis on tulumaksu eesmärk? Sotsiaalne õiglus? Ei! Eesmärgiks on uute rikkurite tekke vältimine. Eliidi jaoks on seadustes "augud".
Mis on litsentseerimise eesmärk? Tarbijakaitse? Ei! Eesmärgiks on uute konkurentide tekke vältimine. Eliite ei kontrollita.
Demokraatia ei tähenda vabadust. Kui demokraatlikult otsustatakse kedagi paljaks varastada, siis see ei ole ok.
Põhiprobleem on ikkagi rahva demoraliseerumine. Nüüd valitakse seda, kes pakub rohkem tasuta nänni. Varastamine on ok kui mina saan osa saagist...
Mis puutub, et kui riiki pole, siis kes lapsi harib ja tervishoidu ja korda hoiab?
Tuleb ikkagi aru saada, et riigi puudumisel oleks kõigi sissetulek kordades suurem ja jõuaks neid osta. Ega õpetajad, arstid, politseinikud jne kuhugi ei kao nagu ka koolimajad ja haiglad.
Ja kas praegu on ikka tasuta. "Natuke" makse ikka on ka...
Turvat pakuvad ühinenud kindlustus- ja turvafirmad. Pikem jutt.
Ja mis praegu on?
* Haridus - ei valmistata ette vajalikke spetsialiste
* Meditsiin - arstid streigivad
* Politsei - jooksevad pätikamba eest ära
Saatana advokaati mängides siiski, et baka või magistergi ei peagi olema tegija. Tegijaks saadakse ikkagi 20-30+ vms aastase töökogemusega ehk osaliselt tööandja poolse panusega.
Eks näis, mis tuleb. Erakorraline seisukord? Väiksemate rikkurite vara konfiskeerimine?
Noh vähemalt lihtsustatult öeldes "presidendikandidaat Ron Paul'i liikumine" on dramaatiliselt suurenud. Internetipõlvkond jagab matsu päris hästi.
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluV6sa, raske on millegi üle debateerida kui jutt kohe absurdiks pööratakse. Koolituse all pean ma silmas täienduskoolitust ja väljaõpet kohapeal (mis on reeglina 10x asisem ja intensiivsem) mitte et mul on kusagil inimfarm.
Huvitaval kombel on minu töötajad:
a) Polütehnikumis käinud
või
b) maapiirkondadest, kus tehnikaga tegelemine on igapäevane ( a la kui on vaja talvekumme vahetada siis hangitaks kummipink
Ja mõnel lisaks TTÜ sinna otsa.
"puhas TTÜ" = mõttetu kuju vähemalt seniste kogemuste põhjal, seal on põhitekst mida õpilastele räägitakse "teist saavad keskastme juhid blaa blaa ja spetsialistid blaa tipptase" noh ja mõni jääb uskuma, ego on taevas oskused nullis - tere töötukassa !
quote:madis: V6sa, raske on millegi üle debateerida kui jutt kohe absurdiks pööratakse. Koolituse all pean ma silmas täienduskoolitust ja väljaõpet kohapeal (mis on reeglina 10x asisem ja intensiivsem) mitte et mul on kusagil inimfarm.
Huvitaval kombel on minu töötajad:
a) Polütehnikumis käinud
või
b) maapiirkondadest, kus tehnikaga tegelemine on igapäevane ( a la kui on vaja talvekumme vahetada siis hangitaks kummipink
Ja mõnel lisaks TTÜ sinna otsa.
"puhas TTÜ" = mõttetu kuju vähemalt seniste kogemuste põhjal, seal on põhitekst mida õpilastele räägitakse "teist saavad keskastme juhid blaa blaa ja spetsialistid blaa tipptase" noh ja mõni jääb uskuma, ego on taevas oskused nullis - tere töötukassa !
Mõlema kooliga lähedalt tuttavana luban endale arvamist et poluka haridus ka enam varsti midagi väärt pole. praegune SA õppib 3 aastaga mis 5 aastase õppe puhul ühega pidi omandama. TTü haridus on lihtsalt riigiraharaiskamine. Tegelt kogu eesti kõrgharidussüsteem toodab bakaga kangimehi. Riik maksab ülikoolile lõpetajate pealt=mida lõdvemalt läbi lastakse seda parem=juhtkond elab õppejõududel seljas mitte kiusama tudengeid.
Ehe näide asjast on ühe TTÜ õppejõu väljend:"Kontroltöös küsida kolm küsimust, 1. Nimi 2. tänane kuupäev 3. korralikult raske teemase küsimus. Kui vastab kaks kolmest ära tuleb panna Arvestatud "
quote:madis: V6sa, raske on millegi üle debateerida kui jutt kohe absurdiks pööratakse. Koolituse all pean ma silmas täienduskoolitust ja väljaõpet kohapeal (mis on reeglina 10x asisem ja intensiivsem) mitte et mul on kusagil inimfarm.
...
Mida ma absurdiks pöörasin? Palun näidet!
Riik kui selline tagab täna alushariduse. Õppinud ahvist erialaspetsialisti koolitamine peaks olema pigem firma ülesanne. Sest igal firmal on omad spetsiifilised nõudmised koolitusele. Ning Pärtlil on õigus : heaks spetsialistiks saadakse aasta(kümnete)pikkuse tööga oma erialal.
Olen nõus, et praegu ei suuda riik ettevõtte vajadustele (loe: piisavate algteadmistega) tööjõudu ette valmistada. Pole ainult TTÜ probleem, et praktikakohtade pakkujaid on enam, kui kooli pakutavaid praktikante (mitte igaüht ei julge kool oma seinte vahelt firmasse sahmerdama lasta).
Pidage siiski meeles, et koolis toimub töö tellija materjalist. Kui õppimaasunul ei ole kodunt külge harjutatud püsivust, vastutustunnet, tööharjumust, siis kust need peaks paari aastaga tekkima? Ning mis põhjusel, kui seni on süüdimatud vanemad lasknud "kullakesel" omasoodu "areneda".
Pärtli jutul on mõte sees - lõhume riigid maha, kaotame panganduse ja alustame otsast. Kusjuures see on tegelikult täitsa tõsiseltvõetav arengusuund.
Paarisaja aastaga peaks platsi puhtaks saama. Kahju vaid, et peamiselt kannatab seesinane keskklass, mida Pärtel ise niiväga soosib. Sest nemad ei oska elada pööbli kombel riismetest (ning ega mitmenda põlve agulielanik peagi oskama peeti kasvatada, ta peab teadma lähimat peedipoodi). Ning endale senise elu ostmiseks ei piisa vahendeid, erinevalt tema vihatud Goldman-.Sachsidest või teistest ülirikastest, kes elavad oma koobaslossides kõik segased ajad üle ja asuad tolmu hajudes oma impeeriumi taaslooma.
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluEks ikka - kriisi ajal tulgu messias, füürer, juht ja õpetaja, kes korra majja lööks. Ajaloos on diktaaroreid küll olnud, erinevus peamiselt selles, milline kogus laipu maha jäi...
Keegi pole nii tark, et üksi või ka komitees midagi välja arvutada. Lahenduse leiab turg.
Üks põhiküsimus ikkagi keskpangandus, fractional reserve banking ja piiramatult trükitav paberraha, salaja kusjuures. See teebki võimalikuks eelarvedefitsiidi ja insiderite tohutu rikastumise tavainimese arvelt.
Praeguse seisuga keskklass ju väheneb ja väikeettevõtjad ägisevad riigi all. Ehk enam palju hullemaks ju minna ei saa...
Kongressi käes on võim raha müntida. Ja dollar on 24.057 g puhast hõbedat.
Samas isegi Ron Paul ütleb, et ta ei paneks homnepäev Fedi kinni, vaid legaliseeriks konkurentsi. Maksku kullaga, hõbedaga, shveitsi frangiga vms. Eks siis turg otsusta, mis ellu jääb.
Võiks meenutada rublaaja lõppu kui oli "Müüa VAZ-21xx, valuuta eest"
Igatahes kulda on väärtustatud 6000 vms aastat, aga iga viimane kui paberraha on otsad andnud, kuna trükimasina omanik ei suuda end kontrollida.
Majandussündmuste toimumise täpset aega ei saa ette ennustada, kas kollaps tuleb 6 kuu või 10 aasta pärast, aga tulemata ta ei jää...
Muutmiseks poliitikasse minekust ei aita, tuleb rahvast harida, ja eelkõige ennast muidugi. Ron Paul kasutas kongresmeni ja presidendikandidaadi "kõnepulti" sõnumi kuulutamiseks, ja seekordsest tähelepanust ei julgenud ta unistadagi isegi viis aastat tagasi.
Võtmesõnaks internet.
Igatahes tal oli mõni aeg tagasi portfellis olulisel hulgal kullakaevandajate aktsiaid. Ju siis nad lakke lendavad.
Üks teine investor ütleb, et kui 10 aasta pärast on pool varandust alles, on väga hästi läinud. Ja omada nii aktsiaid, võlakirju, kinnisvara, ja väärismetalle. Kui üks nulli läheb siis, midagi ikka alles jääb.
quote:madis: V6sa, raske on millegi üle debateerida kui jutt kohe absurdiks pööratakse. Koolituse all pean ma silmas täienduskoolitust ja väljaõpet kohapeal (mis on reeglina 10x asisem ja intensiivsem) mitte et mul on kusagil inimfarm.
...
Mida ma absurdiks pöörasin? Palun näidet!
See oli Sinu vihje algharidusest ja laste kasvatamisest.
____________________________
..
Saab 900 cabrio
..
quote:madis: V6sa, raske on millegi üle debateerida kui jutt kohe absurdiks pööratakse. Koolituse all pean ma silmas täienduskoolitust ja väljaõpet kohapeal (mis on reeglina 10x asisem ja intensiivsem) mitte et mul on kusagil inimfarm.
...
Mida ma absurdiks pöörasin? Palun näidet!
See oli Sinu vihje algharidusest ja laste kasvatamisest.
Ei ole ju absurd. Vaid otsene meeldetuletus, et tööjõud ei teki iseneesesest. Ettevõtjad "unustavad" ära selle tõsiasja, et enne nende uksepakust üleastumist on keskmine noorinime juba 10+ aastat erinevaid haridusasutuste astmeid kulutanud. Ning kogu selle tegevuse maksab enamuses riikides kinni maksumaksja riigi näol.
Ühelt poolt on ju kena nõuda õhemat riiki ja vähem makse. Teiselt poolt tähendab see vähem teenuseid.
Sest loota, et meid tõuseks valitsema omakasupüüdmatud ja valgustatud riigimehed (meie seast, muhhahhaaa), on vist natuke naiivne...
Näe, Pärtelgi soovib, et keegi füürer teda valitseks selmet ise selle keebiga kaasnevat vastutust kanda.
Pärtli jutus on see iva, et internet oma kontrollimatuses on hea vahendaja sõltumatu info levitamiseks. Täna seda veel kontrollida ei suudeta, kinni keerata küll.
Aga ma olengi natuke paranoiline tüsenev ja kiilanev prillidega toriseja.
quote:v6sa:Näe, Pärtelgi soovib, et keegi füürer teda valitseks selmet ise selle keebiga kaasnevat vastutust kanda.
Oot nüüd said küll valesti aru, see oli viide rahvamassidele, kes ei tea ju poliitikast ega majandusest midagi.
Füürer ega keskplaanikomitee ei saa olla targemad kui ülejäänud rahvas kokku. Hinnad peab otsustama turg, mitte dekreet. Meil ju ometi isiklik kogemus olemas mitte väga ammusest ajast.
Isegi parimate kavatsustega tuleb välja nagu alati...
Mis internetti puutub, siis tuleb meenutada sõnavabadust ja vaba ajakirjandust.
Massimeedia ju seda ei ole. Suuremad kanalid ja väljaanded on suurkorporatsioonide omad või sõltuvad nende reklaamirahast, seetõttu objektiivsust on palju tahta. Ajupesu ja propaganda, millest arusaamiseks peab ise midagi teadma ka.
Näiteks majandusuudised - reklaami ostavad ju investeerimisfirmad -> kes saavad raha hallatavate varade suurusest sõltuvalt -> ehk "uudistes" ja "analüüsides" tuleb "ostke aktsiaid" propaganda.
Internetis nagu ka mujal tuleb ise terad sõkaldest eraldada. Kui on palju jura ei tähenda ju, et kõik on jura...
Vähemalt Senaator Rockefeller & co on paanikas interneti tõttu, mistõttu tahetakse cybersecurity ja autoriõiguse sildi all tsensuuri kehtestada.
Kui tuhanded inimesed karjuvad saalis "End the Fed!", siis Rockefelleri pere kui Fedi kaasasutaja võib olla murelik... Ja ilma netita poleks see vähemalt praegu toimuda saanud.
Mis haridusse puutub, siis mismoodi ettevõtjad ei maksa algharidust kinni? Nad on ju maksumaksjad
Ja ikkagi, ei olda rahul riigi tegevuse tulemusega, aga samas on vankumatu usk, et ainult riik peab harima? Kas vastuolu pole?
USA's vähemalt on koduõpe (homeschooling) plahvatuslikult kasvanud.
Ja mismoodi õhem riik tähendab vähem teenuseid? Mida vähem riik keelab, seda rohkem teenuseid saab ju tekkida? Et Põhja Koreas on rohkem teenuseid?
Üks peaasi, mida ma vast ei olegi maininud, on küsimus et kui palju ettevõtteid jääb riigi tõttu asutamata ja töökohti loomata? Olemasolevate kadu on näha, aga mittetekkivate arv?
Jällegi, räägitakse, et lapsi/noori on järjest vähem. Kuidas saab olla noorte tööpuudust? Neid peaks ju konkurentide juurest üles ostma?
BTW, kurdetakse, et rahvas on poliitikast/ühiskonnast võõrdunud, vähemalt hea meel, et meil siin väike arutelu toimub...
quote:Ning Pärtlil on õigus : heaks spetsialistiks saadakse aasta(kümnete)pikkuse tööga oma erialal.
Ja kehtib ka vastupidine - heaks spetsialistiks ei saada ilma teoreetilise aluseta, ilma teoreetilise (koolis õpitava) aluseta, puhtalt töökogemuste põhjal on võimalik saada maksimaalselt heaks oskustööliseks (kui sedagi).
Et TTÜ lõpetajad ei oska midagi teha, on üsna nüri üldistus. Võibolla praegu on see teisiti, aga minu kursusel käis arvestatav osa rahvast (peamiselt väljaspoolt Tallinnat tulnud) juba 2. kursusest tööl ja usun, et neist oli oma alal enamus parema töökogemusega kui suva tehnikumilõpetaja.
Head uut!
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluPaluks ilma demagoogiata. Ma ei ole väitnud et riik peab olema õhuke.
Kogu selle paksuse juures on vaja et ülesanded saks kvaliteetselt täidetud. Jah, algharidus pole paha (ehkki natuke võiks norida mõne õppekava üle), keskharidus samuti. Kutseharidus juba käriseb. Ja ülikoolides valitseb "iseseisvus" va et raha maksab riik. Eesmärk on toota palju lõpetajaid. Teadurid on üle koormatud paberitööga, muidu jäävad nälga. Ja kui ettevõtja oma nina sisse pistab, on kõik nagu kaarnad tema rahakoti kallal ja hiljem on JOKK ehkki tulemusi pole.
Ega ma tühjalt kohalt lahmi, olen ca 5 projekti raames kokku puutunud selle teemaga ning samuti päris palju koolis käinud. Isegi oma raha eest, kuni sinnamaani kui tähtis professor teatas "seminar on asendatud iseseisva tööga", siis sai mõõt täis.
TTÜ lõpetajad võetakse kõik tööle, sest PAREMAT ei ole. Kui paremat pole, ei tähenda see veel seda et oleks tegemist millegi heaga.
quote:Kogu selle paksuse juures on vaja et ülesanded saks kvaliteetselt täidetud. Jah, algharidus pole paha (ehkki natuke võiks norida mõne õppekava üle), keskharidus samuti. Kutseharidus juba käriseb. Ja ülikoolides valitseb "iseseisvus" va et raha maksab riik. Eesmärk on toota palju lõpetajaid. Teadurid on üle koormatud paberitööga, muidu jäävad nälga. Ja kui ettevõtja oma nina sisse pistab, on kõik nagu kaarnad tema rahakoti kallal ja hiljem on JOKK ehkki tulemusi pole.
Oled Sa mõelnud, miks see nii on? Kas põhjuseks on mingi hüpoteetiline "riigi köis las lohiseb" või on põhjusteks ikkagi majanduslik realiteet (mida Sa ise muide agaralt propageerid), millega koolid on ärimehena kohanenud?
Kui nõudlus ületab pakkumist, siis võib müüa ükskõik mida. Nagu kinnisvarabuumi ajal, ullikesed ostsid mistahes kvaliteediga ehitust - ehitajad võisidki hermeetikuga betoonpaneele kokku panna. Nagunii ostetakse.
Arvan, et ka Sinu firma müüks - kui tellimusi oleks võimsusest poole rohkem, kvaliteedi üle ei vinguta. Täpselt sama toimub ka pearahadel põhinevas haridussüsteemis, rohkem osalejaid - rohkem tulu ülikoolile. Kuna "eelarvevälistega" on otsad lahti antud, siis samuti - mida rohkem eelarveväliseid, seda rohkem tulu.
Humanitaarvaldkonnas on tasulisi ülikoole päris mitu (kes konkureerivad nende kirutud riigieelarveliste koolide eelarveväliste osakondadega).
Ometi pole seal see kvaliteet grammigi parem (nii mõnegi eraülikooli juura- või ökonomistidiplom on Eestis naljanumber).
Jällegi - nõudlus ületab pakkumist (kõigil on vaja kõrgharidust), pakkuda võib mida iganes, ikka ostetakse.
Edasi tasub uurida, millest see nõudlus tuleb?
Minuarust (kordan minuarust) tööandjate ja töö tegijate ootused ei kohtu - Eestis pole lihtsalt võimalik teha üldreeglina puhast tööd (mida kõik ihkavad) keskeriharidusega ja seejuures normaalselt ära elada.
Seepärast nad seal ülikoole ummistavadki.
Seega ringiga alguses tagasi - kas probleemiks on ikka see demoniseeritud "riigile kuulumine" või lastaks koolivõrgu erastades samamoodi suure nõudluse turjal edasi?
Ettevõtjad võivadki jääda teles kuulutama, kulla noored, õppige keevitajaks ja tisleriks. Aga vat noored ei õpi, sest müügiesindaja (kellel vähegi tõsisem firma kõrgharidust nõuab) teenib puhta käega samapalju või rohkem.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluKuidas ei ole võimalik normaalselt ära elada, kui paberitega keevitaja, freesija vms erialaspetsialist saab 1500-2500 bruto ?
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluSee on ju "must töö". Sama rahaga leiab puhtama ju.
Mul on endal kah paar keevitusaparaati, mida käsitsema olen õppinud, pool päeva teed (mitte liinitööd, kus koguaeg säriseb, aga aeg-ajalt).
Kontoritööd tehes on sellist füüsilist tööd päris raske teha, kui teist päeva järjest teed, on hommikul voodist üles saamisega tegu.
Juba päev kuskil betoonpõrandal seista on päris ränk.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluNo ega ikka ei leia küll "puhast tööd" 1500-2500. Sellised kohad on hõivatud ja konkurents nendele suurem, samas oskustöölistest on suur puudus.
Kaasaegsed töökohad - nt CNC freesija - ei ole kindlasti külmas betoonurkas seismine, võiks öelda et CNC freesija on suisa puhas töö (kõnts on täpsusele halb)
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluSeepärast ongi konkurents, et kõik sinna pressivad. Tööline olla pole meil just au sees.
Tegelt vahet pole - ma lihtsalt tahtsin öelda, et see sellised anomaaliad tööturul pole minu (võibolla rumalast) arust tingitud mitte mingist riiklikult vildakast haridusest ja humanitaaride ületootmisest, vaid ongi turu regulatsiooni tulemus, kuhu võiks hakata lausa vahele segama juba (st hakata piirama igasugu lambi erialade õppekohtade loomist). Kui riiklikku tellimist pole piisavalt, meeletu konkurss - siis ülikoolidel on piisavalt iseseisvust avada see nõutud eriala eelarveväliselt (tasulisena) ja tahtjaid jätkub. Rahale ja eur per nase süsteemile orienteeritud haridussüsteem+erategijad lihtsalt "vastavad nõudlusele". Inimesed ise tahavad saada humanitaariks, advokaadiks, ärijuhiks, poliitikuks - aga mitte mingil juhul treialiks või keevitajaks. Sellise suhtumise tekitab meil olev edukultus ja seda (humanitaar)ülikooli nähaksegi kui trepiastet haljale oksale jõudmiseks. Kogu sellele segasele haridusmannale on ju turg garanteeritud, inimesed ummistavad iga suvi neid ülikoolide uksetaguseid (kellest enamus vist ongi humanitaarsed).
Seniks kuni püsib suur nõudlus, õnnestubki kõntsa müüa. Ülikoolidel õnnestub müüa oma lahjasid kursusi ja kooli lõpetajatel õnnestub müüa oma diplomit. Lõpptarbija pigistab hambad risti ja maksab selle siesta kinni.
See arusaam püsib meil 90ndatest alates (pole seotud viimase buumiga, sai isegi tollal 90ndatel tudeeritud). Kui ma sisse astusin TTÜ-sse 1994, siis oli majanduses konkurss 7 inimest kohale ja tehnilistel aladel polnud see kuskil üle 2 (mehhaanikavaldkond oli tollal traditsiooniliselt alakonkursiga). Ja järelnoppimist tegevate koolide sisseastumine oli alati augustis - TEMT-i läksid enamasti need, kes TTÜ-sse sisse ei saanud (st teravamad pliiatsid oleks sinna ilma erilise vaevata sisse saanud).
Pikk jutt, s*** jutt, ehk väljendusin arusaadavalt.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:partel:
Oot nüüd said küll valesti aru, see oli viide rahvamassidele, kes ei tea ju poliitikast ega majandusest midagi.
Hmf, mul jäi küll teistsugune mulje...
quote:partel:
...
Mis haridusse puutub, siis mismoodi ettevõtjad ei maksa algharidust kinni? Nad on ju maksumaksjad
...
Jah, maksavadki läbi maksude riigi kaudu. Aga spekuleerime olukorraga, kus vastavalt Pärtli soovile paha Riiki ei oleks ja kõike määraks Kõikvõimas Turg.
Mil viisil koole rahastataks? Mina ei suuda välja mõelda...
Et lapsevanem ostab xxx tundi üldharidusteenust? Ning tundide täitudes kas jätkab tellimust või lõpetab?
Ei ole mõeldav, et lapse haridus sõltub vaid vanemate võimest endale võimalikult rasvast palka teenida. Sellisel juhul jääb oluline osa lastest hariduseta, kuna vanemad oma piiratuses on kindlad, et oskavad last paremini õpetada ise. Julgelt pool "koduõpetajatest" ei ole piisavalt laia silmaringiga, et järeltulijaid mõistlikult koolitada.
Vaadake või tänaval ringi - ei teadmisi, ei käitumiskultuuri, ei sotsiaalseid oskusi (küll aga kõva hääl, vigane võõrkeel ja silmatorkav käitumatus).
quote:partel:
Ja ikkagi, ei olda rahul riigi tegevuse tulemusega, aga samas on vankumatu usk, et ainult riik peab harima? Kas vastuolu pole?
USA's vähemalt on koduõpe (homeschooling) plahvatuslikult kasvanud.
Ja mismoodi õhem riik tähendab vähem teenuseid? Mida vähem riik keelab, seda rohkem teenuseid saab ju tekkida? Et Põhja Koreas on rohkem teenuseid?
Pärtel, Sa ei saa tuua võrdlusesse kommunistlikku diktatuuri. Kui tahad USA (või Eestiga, vahe on suuresti vaid mastaabis) võrrelda, siis ikka sama riigikorraga. Miskine Balkani riik näiteks? Kah väidetavalt üsna "tüse" riigikorraldus...
Kas rahulolematus kehtiva korra nüanssidega on kohe vastuolu? Mina peaks seda põhjendatud kriitikaks.
quote:partel:
Üks peaasi, mida ma vast ei olegi maininud, on küsimus et kui palju ettevõtteid jääb riigi tõttu asutamata ja töökohti loomata? Olemasolevate kadu on näha, aga mittetekkivate arv?
...
Palju jääb meil (või teemasse minnes, USAs) neid siis tekkimata?
Ning mis on see põhjus, miks ettevõtet ei looda? Huvitaks ennastki.
Olles ise värske ettevõtte asutaja elukaaslasena selle supi keetmisega kaudselt seotud, siis väikeettevõtte loomine on meil küll kergeks tehtud. Aga eks vaatame, mida ma räägin paari aasta pärast...
Diskussioon on hea. Eriti siis, kui väitlejad on võrdsel tasemel - on huvitav lugeda ja sunnib kaasa mõtlema
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluKaks näidet, kuidas "turg reguleerib"
1. kinnisvarabuum, riik lükkas isegi hagu juurde lisaeelarvetega
2. hariduses tekkinud humanitaarsed nn rahaülikoolid, mis ka puhas nõudluse ärakasutamine.
Mõneski riigis tuli pankade päästmiseks maksumaksja raha käiku lasta, muidu oleks turg finantssektori jäänused kah neelanud.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluVähemalt eestis on ettevõtte loomine ülimalt lihtne. Kui tahan võin endale peale õhtusööki ühe teha. No problemo.
____________________________
Cadillac SRX 08
Chrysler 300C Touring ex
Oldsmobile Delta 88 Royale 1982(tegemisel)
Buick Electra 86
Ford Mustang 97
Chrysler PT Cruiser enda piinamiseks
quote:ivoalaska: Vähemalt eestis on ettevõtte loomine ülimalt lihtne. Kui tahan võin endale peale õhtusööki ühe teha. No problemo.
Jutt ei ole riiulifirmast, ikka litsentsid, load, aruandlus, töötajate naeruväärsed kohtuasjad, miinimumpalk, inspektsioonide külastused jms.
Olemasolev eliit, kelle käes riik on, ei taha uusi konkurente. Ja pole palju vaja, et asutamist de facto keelata.
Nagu tollimaksugagi - mingi asja import pole ju keelatud, vaid ainult maksustatud 500%
Ei mõelnudki riiulifirmat. Väikefirma veel eriti lihtne. Ok eks see oleneb natukene tegevusalast, mõne tegevusala puhul on tõesti vaja rohkem kui teise aga üldiselt ei midagi üle mõistuse. Olen ise asutanud, olnud omanik teenuse vahendusega tegelevas väikeettevõttes ja midagi keerulist küll ei olnud. Isegi maksuamet ei tülitanud
____________________________
Cadillac SRX 08
Chrysler 300C Touring ex
Oldsmobile Delta 88 Royale 1982(tegemisel)
Buick Electra 86
Ford Mustang 97
Chrysler PT Cruiser enda piinamiseks
USA presidendivalimised 2012 ja eesti elu aruteluÄra pärtel aja jama.
Autode remont oli tegevusloaga tegevus 90ndate alguses, täna võib igaüks töökoja avada.
Pigem saab komistuskiviks ikka selle asja rahaline püsti hoidmine, mitte kallutatud jõud.
Ehk siis piisava (esialgset miinust üle elada võimaldava) stardikapitali puudumine ja prognoosimatud rahavood.
Selleks, et täna teha üldehitusfirmat on vaja lihtsalt ühte ehitusinseneri paberitega inimest, keda kanda vastutava isikuna MTR-i ja võid hommepäev fibo laduma asuda.
Märksa keerukam on aga leida töötegijad, kes ka tööd teevad ja keda pidada jõuad. Keerulisemad on valdkonnad, kus on tegemist inimeste tervisega (suur investeerimise vajadus).
Kõige keerukam on ikka selle maksejõulise kliendi leidmine ja talle meele järgi olema (kellest tõenäoliselt 99% pole "eliidi kallutatud repressiivaparaadi kütkes").
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:v6sa:Vaadake või tänaval ringi - ei teadmisi, ei käitumiskultuuri, ei sotsiaalseid oskusi (küll aga kõva hääl, vigane võõrkeel ja silmatorkav käitumatus).
Ja kes on praegust noorsugu harinud??
Riik!
Ja tulemus on kõigile näha.
Võiks ikka aru saada, et lastel ei ole järgmistel valimistel hääleõigust -> mistõttu poliitikuid nad ei huvita.
Haridusministeeriumi huvitab ainult oma eelarve ja bürokraatite arvu kasvatamine.
Õpetajate ametiühinguid ei huvita lapsed, kuna nad ei maksa liikmemaksu.
Tundub, et hariduse nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku.
Mis selle turuhäiringu põhjustab?
Ikka riik oma sekkumisega.
Kes lapse haridust kinni maksaks? Vanemad eeskätt, aga nagu näha, siis ka tööandjatele on haritud inimesi vaja.
Ehk tekiks tööandjate stipendiumid, kas individuaalselt või alaliitude poolt vms turg paika paneb.
Erasektor pakub alati paremat teenust odavama hinnaga kui riigisektor.
Intelligentne laps vaesest perest hariduseta ei jää...
quote:Tundub, et hariduse nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku.
Hariduse nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku, kui kuskil on koolid tühjad.
Täna seda üheski ülikoolis pole (isegi traditsiooniline tehnilise füüsika eriala TTÜ-s.)
Vastupidi, igasugu kolledzeid on avatud igas suuremas linnas.
Nõudluse panevad paika koolis käijad, mitte tööandjad.
Miks siin levitatakse arusaama, et see humanitaaride mass on tingitud mingitest haridusministeeriumi bürokraatidest?
Kui haridusministeerium ja riigiülikoolid seda ei teeks, siis teeks seda eraülikoolid ja humanitaare, kes maksavad on ikkagi.
Erialad nagu keevitaja, treial, tisler ja nii edasi on täna kutsekates olemas, õppige terviseks.
Ainus viga on selles, et sinna ei taha keegi õppima minna.
Mis turu moonutus see on? Kõik puhas turu regulatsioon nagu sa pärtel ise jutlustad siin.
Nõudlus, pakkumine, raha vahetab omanikku. On suur nõudlus, saab kõntsa müüa.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:madis: Eestis pole "sinikraede" kultuuri - kutsekaid peetakse päratrustiks ja kõik trügivad ülikooli.
Mis ülikool vs kutsekas puutub, siis ülikool ikkagi aeg vaimseks arenguks ja eneseleidmiseks. Mitte tingimata tööoskusteks.
Klishee, et "sain doktorikraadi, aga ei teadnud, mida ma tahan teha". Samuti näiteks Steve Jobs'il ja Bill Gates'il jäi üldse pooleli, nagu ka paljudel teistel.
Internetiajastul on ülikoolidiplom on minetanud oma monopoli, kuna kõik on tasuta kättesaadav, vaja lihtsalt aega ja internetti.
Minu haritust ei piira mitte õppemaks, vaid vaba aeg.
Mis prestiizhi puutub, siis 1000+ hj mootorit ehitada ja stage alal kummisuitsu sees olla pole alati puhas töö, aga respekti ja enda rahulolu üle ei saa kurta.
"Sinikraedele" makstakse ikkagi korralikult kui vaja, näiteks Alaskas jääkarude vahel naftajuhtmetega tegeledes on $150,000 aastas ja tuumaallveelaevade keevitajatest ei hakka üldse rääkima.
.. 7 8 9 10 11 12 13 .. 
