Iga kord kui vaatan teemas "Tehnoloogilised lahendused-saavutused" leheküljel 14 neid kahte PT Cruiserist tehtud tõlla pilti, siis meenub mulle Ed Roth'i "Druid Princess".
Lõpuks siis jõudsin ka sellekohase posituse tegemiseni.
_______________________
Ed Roth'i "Druid Princess"
Päris täpset infot ma ei ole leidnud, kuid ilmselt valmis see auto 1966. Igatahes 1967 "Rod & Custom" jaanuarinumbri esikaanel oli see väljas.
Roth tegelikult polnud juba mõnda aega viitsinud autosid teha ning oli keskendunud hoopis trike'de valmistamisele ja oma t-särgi ärile.
Jutu järgi olla filmitööstused talle pidevalt teinud pakkumisi erinevate filmiautode valmistamiseks, kuid teda see ei huvitanud ja nii suunas ta tööstureid pidevalt Barrise poole
ja too vorpis neid hea meelega. Nagu Roth on öelnud, siis Barris suutis viiesajadollarilise väärtusega asjade eest küsida viis tuhat (tuletan siinkohal ka meelde, et jutt käib
kuuekümnendatest ja tolleaegsed vääringud olid veidi teised kui praegu).
Kui aga tuli pakkumine teha auto "The Addams Family" sarja tarbeks, siis võttis Roth töö vastu. Auto ehituse ajal küll katkestati seriaali tootmine, kuid masin läks siis kasutusele
lihtsalt showautona.
Ca 325-hobujõuga 383cid Dodge mootor, Torque-Flite kolmekäiguline kast. Ainsad pidurid olid tagasillal trumlid.
Mootorile on paigaldatud küll ka blower ja Hillborni pritsesüsteem, kuid nagu paljud showrodid, siis ka siin oli see kõik vaid näitemänguks. Blower oli seest tühi ja kattis lihtsalt
tavalist Carteri karburaatorit, kõik rihmad-rattad jne aga olid liikuvad. "Roth went to great lengths to include a 6-71 Jimmy blower with Hilborn injection system. It was a fake, hollowed out and covering up a Carter AFB four-barrel. Holes were drilled
in the blower case to reach the carb adjustments but everything on the blower appeared to work, from the injector butterflies to the drive belts and pulleys. It just didn’t pump any air."
Kere ja surfilaualaadsed poritiivad vormiti puidust (plywood) ning kaeti klaasplastiga. "Its design owed nothing to aerodynamics. It was all about style and faux elegance."
Tagaotsas on lastekirst, mille hankimisega oli raskusi, sest ükski matusebüroo ei soostunud kirstu niisama valmistama ega müüma. Küll aga ühe matja poeg lõpuks tegi selle siiski ära ja
tehing tehti ühel õhtul kuskil pimedal kõrvaltänaval.
Kirstus on aku ja kütusepaak.
Järgmise neljarattalise valmistas Roth alles kaks aastakümmet hiljem.
quote:Jarmo: Kere ja surfilaualaadsed poritiivad vormiti puidust (plywood) ning kaeti klaasplastiga.
Plywood on tõlkes vineer. Aga ilmselt sa teadsid seda juba.
Tegelikult isegi teadsin (iseasi kas keegi seda usub nüüd ), kuid kirjutamise hetkel oli see teadmine mul peast pühitud ja nüüd tagasi mõeldes
olin vist nii õhinas, et ei taibanud isegi guugeldada, vaid panin lihtsalt sellise veidra tõlkemoodustise kirja
Kustomid, rodid.Harige võhikut - kui mootor ikka töötas (kuigi blower oli seest tühi), miks siis headerite otstes pime on?
Ja kuidas nad nii ilusad-valged püsisid
quote:rulli: Harige võhikut - kui mootor ikka töötas (kuigi blower oli seest tühi), miks siis headerite otstes pime on?
Ja kuidas nad nii ilusad-valged püsisid
Blower lihtsalt kattis karburaatorit, "dummy" blower.
Headerite osas cutout'id on suhteliselt tavaline lahendus rodimaailma summutimängudes.
Konkreetse auto kohta veel lingitud artiklist lisainfo: "White painted long head pipes joined up in large collectors with huge oval cutout covers, then disappeared into a conventional rear-exit exhaust system, chromed of course."
Butafooriablowerist veel lisaks - Chad Hiltz'i (Green Goblin Customs, Kanada) bubbletop hotrod "Canning Kid" on samuti sellise teemaga - pealtnäha nagu flathead V8, millel blower ja 6 karpat peal, kuid tegelikkuses on nii blower kui karpad vaid showelement ja bloweri sees on lihtsalt üks karburaator, mis toidab siis mootorit.
Vanasti muidu päris paljudel showrodidel olid sellised nö patuga pooleks lahendused üsna tavalised, mõned autod isegi üldse ei sõitnud, sest nad olidki mõeldud vaid näituseautodeks.
Ülalolev Chad Hiltzi auto on samas pidevas kasutuses tavasõidukina.
Ed Roth'i "Mysterion" näiteks, mis oli kahe mootoriga pill, kuid jutt oli, et "alguses vist üks mootor isegi töötas": "All indications are that at least one engine ran in the very beginning."
"Mysterion" läks pärast valmimist ja veidikene mööda näitusi tuuritamist müstilisel viisil kaduma ja praegu on sellest ehitatud paar klooni ning ka vähemalt ühel neist töötab vaid üks mootor.
Kustomid, rodid.EDIT: vabandan, kogemata läks midagi nihu ja kogemata suutsin siia eelmise postituse koopia panna, aga Delete nuppu vajutades on teade, et ei saa ka kustutada.
Kustomid, rodid.Midagi pole parata, olen Jaapani autokultuuri fanboy. "Ameerika unelm" puudub, küll on mul aga "Jaapani unelm" ja ma ei pea siinkohal silmas lihtsalt Jaapani autosid, vaid Jaapani autokultuuri üleüldist vaimsust.
Olgu projektiks traditional hotrod või seventies lowrider või kaido racer või custom van või JDM Civic või kõik need asjad kokku - ehitajaid enamjaolt iseloomustab stiilide-žanrite põhjalik tundmine ja arusaam eri suundi defineerivatest detailidest jne. Kui ehitatakse period correct masinat, siis minnakse süvitsi ja tehakse põhjalikult, teisest küljest kui aga segatakse stiile kokku, siis ei lööda ka risti ette ning puritaanidel jääb üle vaid vaadata ja nutta.
Ja siis veel sealne kogukonna suurus ning ürituste tihedus. Laias laastus toimub mingeid kokkutulekuid-kruiise-näitusi igal nädalavahetusel ja vähemalt näiteks Tokyos või Greater Tokyo Areas üleüldse võid laias laastus igal õhtul sõita mööda Wanganit alustuseks näiteks Daikoku PA-sse (parking area), sest keegi ikka koguneb ning tiksuda seal ja vahtida autosid kuniks isu täis saab või politsei laiali ajab. Või käid hoopis Tatsumi PA-s, kus enamjaolt tullakse kohale ning otsitakse vastaseid, et siis C1-kiirteele ("inner loop") võistlema minna. Tatsumis käivad tihtipeale just ärimehed oma Porschesid, Ferrarisid ja muid kalleimaid aparaate pärast väsitavaid tööpäevi tuliseks ajamas.
Meeldib ka laialt levinud suhtumine, et "cruise what you have" elik ka tavalistele igapäevasõidukitele antakse mõne lihtsa liigutusega kerge nüanss juurde. Polegi otseselt custom, kuigi saab loomulikult minna ka radikaalseks ja minnaksegi, kuid sellist lihtsamat lähenemist võiks nimetada näiteks custom-meeleoluks. Niiviisi on ka igapäevasem auto huvitavama karakteriga.
Näiteks see Maxima - Cragar SS veljed, narrow whitewall rehvid, madaldus, peeglid, rabbit ears antenn, seraped istmetel jne.
Whitewall, Moon Discid, custom iluvõre stanges, bra ja oranžid pinstriped
See Kei on saanud veidi kangema custom van lähenemise - porthole aken, peeglid, sidepiped, octagon rool, pinstriped ja panel paint, turbiinveljed.
Kustomid, rodid.Briti tüüp Paul Bacon, kes ehitas Dualatroni,
..... seejärel Cosmotroni
..... ja siis Automatroni,
..... on nüüd valmis treinud järjekordse sõiduki, seekord Londoni taksost. Aega võttis 7 päeva ja raha kulus ca 1300 USD ringis.
Iludusvõistlusi ilmselt sellega ei võidaks, aga kindlasti täidab see oma eesmärki hallist massist eristuva ja igapäevasõiduks mõeldud kaubikuna.
"Reason it was done in seven days - I had seven days free, I needed a van, that was all the time I had so it had to be done."
Autol on stock vedrustus, madala välimuse jaoks on lihtsalt rattakoopaid madalamaks moditud.
Tagaosa, esimesed rattakoobaste madaldused (vedrustus on stock) ja kapoti kühm tehtud klaasplastist.
Kustomid, rodid."Minu auto" alajaotuses olev Camaro teema inspireeris veidi kirjutama muskli- ja bussiskenest mille kuldaeg oli seitsmekümnendatel ja vahepeal pea täitsa ära kadus, kuid viimaste aastatega on jälle tugeval tõusuteel.
On tekkinud ka mitmeid uusi bussiklubisid nagu näiteks Vandoleros, Rolling Death Van Club, Vandits ja muud. Praeguseks hetkeks on ka streetmachine'i ja custom van'i žanrid osa kustomkultuurist ning paljudel
teemakohastel kogunemistel-näitustelgi on selle suuna esindajaid järjest rohkem näha.
Mõndadeks levinumateks (kuid muidugi mitte ainsateks) suunda defineerivateks detailideks on näiteks California rake (ka forward rake) elik tagaots-kõrgemal-esiots-madalamal stance; Cragar S/S, slotmags või Centerline'i veljed, sidepiped või zoomied, psühhedeelne või muinasjutuline (see viimane eriti pigem bussiskenes) custom paint värvkate jne. Bussidel kindlasti ka seene-südame- ja mis iganes muu
-kujulised porthole aknad, pehme plüüšsisu vooditega jne.
Soomes kutsutakse säärast stiili ka "hotentotti autot".
Ühel korralikul projektil on muidugi ka korralik nimi, tihtipeale sõnamänguline - Vanhalla, Vanpire, Shaggin' Wagon, Magic Powder, Stabbin' Cabin, Vantasy jne.
Hea nimi on üleüldse oluline osa kogu projekti terviklikkusest, olgu tegu siis vänni, muskli, hotrodi, kustomi, lowrideri või muuga.
Üks mu lemmikuid nimesid on näiteks Steve Scotti legendaarsel Ford Model T-st tehtud hotrodil - Uncertain-T.
Jaapan on ka neis teemades eesrindlik.
"Magic Powder" varasemas kuues:
Ja eelmise aasta Yokohama näitusel laiemalt esitletud uus välimus:
"God Runner"
Vännid
Jaapanist mõned näited - "California Boogie"
"Orange Bird"
Soovitan vaadata ka filmi "The Van" (1977), mis oma süžeelt on küll päris juustune, kuid näeb nii mitmeidki custom van'e ja annab veidike ka aimu toonasest nö autohuvilise elust - kogunemised dinerites ja mujal,
plikade sebimine, joonele panemine jne. Kuigi eks kõik see toimub ka tänapäeval, lihtsalt ümbruskond on teistsugune.
Film on ka YouTube's tervenisti olemas:
Kustomid, rodid.Asjakohane karikatuur (ja ühtlasi mu lemmik):
___________________
Täna aga - Cragar S/S.
Cragar tegi ja teeb muidugi mitmeid erinevaid mudeleid, kuid S/S on kogu customvelgede seltskonnas legendaarne mudel, sobides peaaegu kõigile stiilidele.
Vanasti tootis Cragar lisaks velgedele ja -aksessuaaridele ka muud kraami nagu näiteks blowerid, pedaalikatted, zoomies ja muu rodindusekama. Zoomies summutiotsad:
1964 esitleti uut mudelit S/S. Mingi info põhjal olla need veljed olnud hoopis "viga", sest olid disainitud ja tootmisse lastud enne kui Roy Richter (Cragari toonane omanik) üle vaadanud ja loa andnud oli,
kuid kuna need talle siiski meeldisid ja juba tuli ka tohutult tellimusi, siis toimis kõik ilusti. Veljed said ülipopulaarseks pea koheselt ja on siiani väga nõutud kaup.
S/S tähendab Super Sport, kuigi mingi info põhjal oli see alguses tähendanud hoopis Super Stock.
Tänasel päeval on peale Cragari muidugi ka mitmeid muid ettevõtteid, kes S/S koopiaid toodavad.
Sobivad ühtviisi hästi gasseritele,
.....musklitele,
.....alteredidele,
.....showrodidele,
..... euro- ja muudele non-usa autodele,
[/url]
.....hotrodidele,
.....vännidele,
.....ja ka kustomitele, sixties kustomitele ja lowrideritele.
S/S on üljuhul viie kodaraga, kuid on olemas ka äge nelja kodaraga versioon. 2016 ABCS-näitusel oli üks kollane Chevy Corvair näiteks sellistega.
Lõpetuseks - veel üks sarnaselt küllaltki laialdase sobivusampluaaga velg on veel Keystone Klassic.
Tootmise algus samuti kuuekümnendatel ning vist olid mõeldud nö vastuseks Super Sportidele ja kuigi olid ka üsna populaarsed, kuid siiski ei küündinud
samale maale kus S/S. Varasem nimetus oli neil ka Kustomag, hiljem uuesti tootmisse minnes tulid nimevariatsioonid.
See on tegelikult kahjuks vaid virtuaalne masin, aga väga huvitav kontseptsioon. "Awesome 1971 Plymouth Road Runner COE (cab over engine) van. Photoshop rendering by "Capsule" of Road Runner Nest."
Kustomid, rodid.Täna väike pildike ühest enda hetkel töös olevast customkiivrist. Flakei lasin peale paar nädalat tagasi, täna läksid otsa kandyd ja lakk. Uuel aastal vahelihv, siis pinstraibid ja sinna otsa jälle mitu kihti lakki.
Kustomid, rodid.Hea näide sellest, kuidas tänapäevasele sõidukile seventies vanning nüanss lisada. Shag carpet, porthole aknad, van/truck peeglid, Cragar S/S, teemakohane värvitöö, CB, biscuit tuck sisu ja palju muud.
Kustomid, rodid.Too Scion tekitas ühes foorumis customiteemas vastakaid tundeid ja kuigi mõistan seda asjaolu, siis tundsin siiski ka vajadust veidikene selgitada.
Et selgitusega kaasnesid aga ka mõned pildid ja muidu teemakohane, siis tundus sobivat see vastus ka muudes foorumites postitada.
Kuigi tõesti on palju inimesi, kellele sellised tänapäevased mikstuurid ei meeldi, siis see ei vähenda fakti, et ka see konkreetne Scion on osa kustomkultuurist ning alamjaotusena kuskil seventies style vanning teemas. Samamoodi nagu on osa kustomkultuurist ka minitrucki ja sellega tugevalt seonduv kaheksa- ning üheksakümnendatel populaarsuse tipul olnud nö "euros" - niiviisi kutsuti erinevaist enamjaolt jaapani päritolu (!) autodest tehtud lowridereid. Tõin võrdluseks just need, sest kuigi olles toona modernsed autod, on nad samuti väljunud igasugustest puritaanlikest arhitektuuripiiritlustest, kuid sellest kõigest hoolimata siiski osa teemakohasest kultuurist. Minitrucki skene elab muidugi edasi ja kuigi seda viljeletakse endiselt ka "true OG" (loe: vanakool) vaimus, siis tänapäeval tähendab see paljuski ka suurte velgedega ning täiesti kõhuli lastud SUV-e ja kastikaid.
Euros / Euro lowriders
Minitruck
Kaasaegne slammed SUV/pickup teema
Muide - too Scion on rohkem traditional kui siinne Wagoneer ja seda just erinevate lähenemiste tõttu.
Ka tänapäeval moodne žanr stance on tegelikult kustomkultuur, sest see ongi lihtsalt tänapäevane lähenemine tänapäevaste toorikutega. Sõideti ju ka viie-kuue-seitsme- ja muudel kümnendail otse autosalongist kohe Barrise, Watsoni või mõne muu guru juurde, et autole karakterit lisada ning tol hetkel oli just see "tänapäev".
Foorumites nende teemadega üritan tutvustada üleüldse kustomkultuuri erinevaid tahke ja kuna see ala on lai ning paljude alamstiilidega, siis kindlasti leidub ka asju, mis kõigile ei meeldi, aga mis ometi ei vähenda nende asjade olemust ja sobivust. See, et mingi projekt-film-muusika-vms ei ole kellegi maitse, tähendabki ainult seda, et see lihtsalt pole tema maitse ja mitte seda, et asi ise oleks selle isiku maitse tõttu halb. Jah, on muidugi erandeid ja leidub ka tõeliselt halbu asju, mis isegi maitsest olenemata ongi kehvad, kuid enamikel juhtudel on asi lihtsalt selles, et inimestel on millegipärast tohutu vajadus asjadest "aru saada", selle asemel, et võtta asju lihtsalt sellisena nagu nad on. Kui ei meeldi, siis ei meeldi, nii lihtne ongi. Kõik ei pea olema mingis piiris kinni ja kui kõik teeksid asju mingite limiitide järgi, siis võib mõiste custom ära kaotada ja samahästi siis rõõmsalt kõik ühesuguste hallide asjadega ringi transporteeruda.
Kustomid, rodid.Kel nädalavahetusel muid plaane pole ja parajasti kustomveri ka vemmeldab, siis laupäeval ja pühapäeval toimub Helsingis Kaablitehases järjekordne Kustom Kulture Show. Iga-aastane mõnus hooaja avaüritus.
See on küll suhteliselt väike - autosid 10, rattaid mõnikümmend - kuid see-eest kontsentreeritud ja teemakohane, pole mingeid suvalisi pille.
Lisaks ka erinevad rõiva- ja muu teemakohase kraami müüjad, pühapäeval vintage laat ning muidugi ka terve posu erinevaid käsitöölisi üle maailma - tikimeistrid, graveerijad, tätoveerijad ja muidugi palju straipijaid ning muidu lowbrow-teemalisi kunstnikke. Olen ka ise sel aastal oma lauaga jälle väljas ja kui tulete, siis öelge tere, sest on tore fooruminimedele näod ka juurde panna.
Kaablitehas asub Läänterminali uksest otse välja kõndides ca 15 minutise jalutuskäigu kaugusel.
Kustomid, rodid.Sel suvel vast saab üks kustomkasukaga buss lõpuks teedele.
Kuna tagumised “paneelid” olid kõik enamvähem valmis teibitud ja külgede, esiotsa ning katusepaneelidega läheb veel aega, siis mõtlesin, et lõbutsen vahepeal väheke ja tuiskan tagaotsale juba värvid peale. Mõeldud-tehtud. Hommikul alustasin külgede ja katuse maskimisega, vahepeal käisin lõunal ja siis vahetult enne kandy valmissegamist venitasin veel endless line’de teibid peale ja katsin järjekorras hilisemad paneelid ning läks kütteks.
Kõigepealt cobwebbing, endless line’d, freakdrops ja fade’d ja siis lakk kõige otsa.
Edasine tööjärjekord on umbes nii - vahelihv, kilomeetrite viisi pinstraipimist, lakk, vahelihv, lakk jne.
Ning siis ka kõikide muude külgedega sama lugu.
Töömahu poolest on see projekt kuidagi sujuvalt täiesti ülekäte läinud, algsele plaanile on lisandunud tugevalt elemente juurde. Aga eks selline see kustomivärk ongi, paljud ideed tulevadki just tegemise käigus.
Üks mu lemmiktrikkidest, puhas kuuekümnendate teema - freakdrops
quote:ERAK: Jäi ka paar siinse teemaga haakuvat põnevat masinat silma
Jep, legendaarsed masinad mõlemad.
Lisan omalt poolt veel juurde, et päris maailmas on Jupiter 8 nimi tegelikult Reactor ja autoriks vanameister Gene Winfield.
Et esiotsa võimalikult madala saaks, siis mootor on Corvairilt kuuesilindriline bokser. Hüdrauliline vedrustus on Citroen DS küljest.
Niisama variana veel meenus ka asjaolu (kui ma nüüd ei eksi, aga just hiljuti kuskilt lugesin, kuid allikat enam ei leia), et Reactor on
tuuritamisel jõudnud välja ka Soome näitustele ja lausa kahel korral.
.. 8 9 10 11 12 13 14 .. 
), kuid kirjutamise hetkel oli see teadmine mul peast pühitud ja nüüd tagasi mõeldes 
[/url]
