| Poster |
Message |
 BlueStang
 |
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
karikas:
Seega momenti ja pöördeid ülekandes konverteeritakse, kuid võimsust kantakse üle. Ka seepärast on õigem võrdlus pöörded vs moment.
Henry
Ah siis sellepärast hakkavadki hõbujõud autot paigast vedama
Mehed me teeme siin ise juba uut teadust - varsti saab tqhq-team Nobeli preemia niimoodi - jätkame aga samas vaimus
Kui kätte saate, siis ärge mind ka jagamisel unustage - oponent (vaidlustes sünnib tõde) peab ju ka alati midagi saama.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 15:12 |
2 edits. Last edited 10.02.2006 at 15:13 by BlueStang
|
arvo
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang:
---
Mõõtmiseks peab olema mingi kahest takistist vidin mis ühendatakse süütepooli ja sealt edasi kas line in sisendiga makki või laptoppi.
Kui eelnev olemas siis tuleb valida selline käik mis 2000rpm rattaid ringi ei tõmba ning lindistada gaas põhjas 2000rpm kuni piirajasse. Kui soovite ülitäpset tulemust siis peate mõõtmist kordama sama teelõigu vastas suunas, sest tuul ja tee kalle mõjutavad palju.
Edasi vajutada "run" ning viskabki ilusad kraafikud ette.
http://www.hot.ee/biochemist/
Tegelikult, nii saab küll. Auto mass, veeretakistus ja tuuletakistustegur peavad olema teada. Tegelt ikka vaja veel teada ka auto kiiruse sõltuvust pööretest kasutataval käigul, muidu ei saa õhutakistust arvutustesse sisse viia.
____________________________
Chevrolet Camaro Berlinetta`79 |
| 10.02.2006 at 15:14 |
|
racerx
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: quote:
madis: IMHO mõõdetakse rulli kiirendamiseks kuluvat aega mis sõltub rulli pumbatava energia kiirusest ehk ... võimsusest.
no natuke edasi mõelda siit, siis huvitav kuidas küll see rull kiirendama saadakse
Bluestangile puust ja punaselt. Kui mu jutt on vigane siis parandage, ärge sõimake
Rulli peal on rattad. Rattaid ajab ringi kardaan. Kardaani otsa on risti asetatud kang mille otsas on topsik. Kapoti all istub "neeger" teine topsik käes. Bluestang istub autosse ja annab "neegrile" jalaga tagumikku pedaali abil. Neeger võtab ämbrist mingi vedeliku ja valab kangi otsas olevasse topsikusse. Kui topsik on väga väike siis auto võtab kohalt vaevaliselt kuid kogub hoogu kiiresti sest Bluestang surub aga pedaali ja neeger muudkui vehib kapoti all.
Siis Bluestang otsustab tuunida autot, paneb kangi otsa ämbri ja annab neegrile ka ämbri. Pauhh, auto viskab kohapealt minema äkiliselt kuid kiirust ei kogu sest neeger vaevu vaevu jõuab ämbrit tõsta ja läheb aega enne kui jõuab järgmise ämbritäie tühjendada.
Järgmiseks paneb Bluestang kapoti alla 10 väikest neegrit ja palju väiksed topsikesi kätte neile kes kõik koos korraga ämbri täis panevad. Nüüd läheb auto kiirelt kohalt ja hoiab ka kiirust.
Seega parem on 10 neegrijõudu ja ämbritäis väänet kui ämbritäis väänet ja üks neeger kui on tarvis kiirendada.
Kui aga tarvis aiamaal sõnnikut vedada ja aega on aitab ka ühest neegrist ämbriga.
|
| 10.02.2006 at 15:17 |
|
arvo
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
karikas: quote:
arvo: Ma siiski jääks selle juurde, et primaarne mida üle kantakse on moment.
Point selles, et momenti konverteeritakse, kuid võimsust kantakse üle 1:1-le, kui kadusid mitte arvestada!
Minu arvamus on ikkagi, et momenti kantakse üle, sest see on vajalik auto liigutamiseks, alati ei pea konverteerima, tegur võib ka 1 olla. Minu arvamuse kohaselt võimsus kandub üle, kui nii võiks väljenduda. See on muidugi õige, et võimsuste vahed erinevates otstes on kaod. Ja moment on ikka otseselt mõõdetav suurus ja ka pöörded, võimsus arvutatakse.
____________________________
Chevrolet Camaro Berlinetta`79 |
| 10.02.2006 at 15:34 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Ah siis sellepärast hakkavadki hõbujõud autot paigast vedama ...
No see oli nüüd küll ülearune mõnitus. Ma olin vist selles teemas esimene, kes ütles et võimsus ei saa asju paigalt liigutada, kuna ilma liikumiseta ei eksisteeri võimsust!
See on üks põhjuseid, miks võimsuse ülekanne kohaltvõtul teoreetiliselt ei toimi ja mugavam on konvertida momenti ülekande arve teades. Ja olen ka mitu korda välja pakkunud, et esimese käigu kiirendus tuleks arvutada pigem momendi ja ülekande abil, kuid võimsuse abil. Seda mitte seetõttu, et sesvate asjade puhul võimsust ei eksisteeri, vaid täpsuse huvides - max moment iseloomustab momendikõverat palju paremini, kui tippvõimsus. Esimesel käigul palju laiem pöörete vahemik, kui järgmistel ja seetõttu on see max momendi, kui parameetri suhtes tundlikum, kui järgnevatel käikudel.
Henry
|
| 10.02.2006 at 15:48 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Moment ei ole otseselt mõõdetav. Isegi momendianduriga mõõdetakse kõigepealt rõhku, mis arvutatakse ümber momendiks või võimsuseks või krt teab milleks.
Kui keegi tahab mingeid vastuargumente lahmida, siis paluks ainult füüsikalisi ja tehnilisi argumente, mitte vabas stiilis möla.
Ja jõud ja moment EI OLE üks ja sama. Üks ja sama on siis kui ühik on sama. |
| 10.02.2006 at 16:25 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis:
Ja jõud ja moment EI OLE üks ja sama. Üks ja sama on siis kui ühik on sama.
Et mis uudis see on?
To karikas:
Eks see mustanahaliste või afrode mõnitus oli ka vähe ülearune - jäägem poliitiliselt korrektseteks.
Aga mis puudutab auto edasiminekut, siis - tuld aga. Peaasi, et kõigil tqhq-saidil käijatel lõpuks asjad üheselt arusaadavad oleksid
Peace
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 16:29 |
|
RannoT
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: Ranno T:
Ja seda on ka räägitud, et hp-l ei ole auto liigutamisega midagi pistmist, hp näitab(mitte ei tee ise tööd) kui palju momenti teatud pööretel jõutakse maha panna (kui palju tööd tehakse). Autot edasilükkava jõu saamiseks peab töö ära tegema ikka see va moment ise.
Sinu väide seega - "Siit tulebki see et asja liikumiseks on vaja HP-sid kui neid ei ole siis asi ei liigu." - ei ole kahjuks tõene.
Huvitav miks sa nii arvad - 1hp on 746watti energiat ehk töö tegemine.
Mismoodi siis saab ilma tööd tegemata midagi liigutada
Kui teil on kaks asja pöördemoment ja pöörded - siis need on toredad graafikud aga kui lisada liikumine siis on see töö ehk Hp ehk energia, mis tehakse massi kiirendamiseks ja liigutamiseks.
Pöördemoment on jõud mõõdetuna kangist.
Aga ratta liikumine mõõdetuna teekatte suhtes on jõud üle vahemaa.
Need ju erinevad asjad - või, et siis keerame ratast pöördemomendiga ja mõõdame seda meetrites teekatte suhtes
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
| 10.02.2006 at 16:56 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
energia, töö tegemine ja hp on ikka 3 eri asja
watt näitab, kui kiiresti sama töö ära tehakse - mida rohkem watt, seda kiiremini - tehtud töö hulk jääb ikka samaks - krt, f..k
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 17:13 |
3 edits. Last edited 10.02.2006 at 17:14 by BlueStang
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: energia, töö tegemine ja hp on ikka 3 eri asja
watt näitab, kui kiiresti sama töö ära tehakse - mida rohkem watt, seda kiiremini - tehtud töö hulk jääb ikka samaks - krt, f..k
Mis ühikutes seda "kiiresti" mõõdetakse? Sekundite puhul läheb asi rappa.
Võimsus (kw või hp) näitab ikka seda, kui palju tehakse tööd ühes ajaühikus ehk sekundis. Mida rohkem võimsust, seda rohkem tööd suudab ajaühius teha.
Henry |
| 10.02.2006 at 17:21 |
|
Jamez
 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Jummal tule appi......inimesed kas teil tõesti midagi muud enam teha pole kui füüsikaseadusi ümber kirjutada ja niisama mullitada.....see ei ole enam naljakas kah mitte :S
____________________________
Team Outlaw |
| 10.02.2006 at 17:26 |
|
lumekakk
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Astro SS: Mind ajab segadusse näide elust enesest.
On kaks autot :
1. Erkki punane Camaro,BBC aja kompressor ,võimsusus ca 800 hp ja väänet ca 1000 NM ja mass umbes 1600 kg
1/ 4 aeg oli vist 11 sek (täpsustage neid numbreid)
2. Dodge Ram 2500, 4x4 diisel twin turbo, võimsus 700hp (ilmselt @3000)ja väänet 1830 Nm (ca @2000-2200) , mass 3200 kg , max rpm : @3200
1/4 aeg 12,03@183 km/h
Kui vääne ei liiguta massi, sii kuidas on võimalik,et pea 2 korda suurema massiga ja väiksema võimsusega masinat sõidavad enam-vähem samasid aegu.
edit: võimsusele ja väändele on arvatavad pööded lisatud
Täitsa õige-miks muidu traktorid on vaid 25-350hj põllul ja ehitustel nii sitked.Samuti on ju suur vahe kas sadul veokil on 400hj ja kv ca 40T aga sama võimsusegakuid mitukorda kergem sõidu auto on tublisti nõrgem!? |
| 10.02.2006 at 17:32 |
|
RannoT
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Vahe tuleb äkki selgemaks nagu vist kusagil ütlesin hobujõu definitsioonist.
1hp=550ft lbs
ehk 1hp on juhul kus 1 lb liigutatakse 550 ft ühes sekundis
ja juhul kui 550 lb liigutatakse 1 ft ühes sekundis
Üks lisaerinevus kahe auto puhul on ülekanne.
Ehk siis põhjus miks lõppaeg sama on.
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
| 10.02.2006 at 17:42 |
1 edit. Last edited 10.02.2006 at 17:45 by RannoT
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
RannoT:
1hp=550ft lbs
ehk 1hp on juhul kus 1 lbs liigutatakse 550 ft
ja juhul kui 550 lbs liigutatakse 1 ft
Sellisel kujul räägid sa tööst, mitte võimsusest! Kui 1lbs liigutatakse 550ft ühe sekundiga, siis on tegemist võimsusega. Võimsus on sama, kui 1lbs liigutatakse ainult 1ft, kuid ajaga 1/550 ehk 0,0018s.
Ma arvan et ei ole mõtet nii elementaarsete asjade üle jahuda. Teete asja ainult segasemaks.
Henry |
| 10.02.2006 at 17:53 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kui nüüd hp-mehed lepiksid sellega, et autot liigutab jõud (mitte segi ajada hp-dega), mida tekitab mootori poolt tekitatav ja pöörlevasse tagarattasse kantav pöördemoment ning et võimsus (hp-d) on ainult üks number, siis ma võiks neile lohutuseks öelda, miks hp-d head on.
Võimsus (hp-d) on tehniline näitaja, mis iseloomustab liikuri võimekust (nagu ma algusest peale juba räägin) - ehk et kui kiiresti ta liikurit (massi) mingi teepikkuse läbimiseks liigutab. Mida suurem näitaja, seda kiiremini liigutab (konstantse massi puhul).
Siit edasi on juba puhas poliitika - burgerisööjad on liigutamise lahendanud madalate pöörete ja kõrgema pöördemomendiga (=rohkem silindreid) konnasööjad ja sakejoojad madala pöördemomendi ja kõrgete pööretaga (=edasiminekut saatev pinin).
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 18:30 |
15 edits. Last edited 10.02.2006 at 19:59 by BlueStang
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Viiks arutelu uuele tasandile, kuna see on takedunud punkti, et kuidas jõuab mootori pöördemoment rattani. Kui ei suudeta leppida tõsiasjaga, et vedaval rattal on mingi moment ja vaja põhjuseid teada, siis võiks veelgi sügavamale tekkeprotsessi minna.
Nimelt, mis on üldse eelduseks, et sisepõlemismootoriga auto liigib? Kütuse olemasolu, eks? Kütusel on oma keemiline energia, ehk kütteväärtus. Enegria kulutamine ajaühikus tähendab võimsust. Seega võime võtta bensiini voolukiirust voolikus võrdeliseks võimsusega. Täiesti mõõdetav suurus.
Kuidas jõuab nüüd kütuse keemiline energia rattani? Vaja põletada. Õhku segatakse kindlas vahekorras, seega ka õhuvoolu kiirus on võrdeline võimsusega. St. kui sekundis läbib mootorit 2x rohkem õhku, siis on ka võimsust 2x rohkem. Mis siinjuures positiivne - asi sõltub suht vähe gaasipedaalist, seega ei mingit WOT resiimil mõõdetud momendikõverat. Segusiiber poole peal, 2x vähem õhku, seega 2x vähem võimsust ja 2x kehvem minek. Arusaatav, eks?
Nüüd miks ma selle jutuga välja tulin? Kui jääme teoreetilisele tasandile ja elimineerime igasugused kaod, siis kas on vahet, millise töömahuga mootor on? Ei ole! 2x väiksema töömahuga mootor peab käima lihtsalt 2x kõrgematel pööretel, et sama kogus õhku "läbi pumbata". Vända moment on muidugi kah 2x väiksem. Kui me aga võtame 2x aeglasema ülekande, siis ratta moment ja pöörlemiskiirus on ikkagi sama, mis suurema töömahu- ja momendiga mootori puhul.
Kas hakkab mingi point koitma? Mootor, ülekanne, pöörded ja vända moment on kõigest mingid tehnilised nüansid protsessis, kus kütuse keemiline energia konverditakse ratta veojõuks. Mida kiiremini kütus voolab, seda suurem on ratta moment. Mootori moment näitab jämedalt võttes seda, kui palju õhku läbib mootorit ühe pöörde jooksul, samas kui võimsus näitab seda, palju õhku läbib sekundis!
Seega, teoreetiliselt ei oma mingit tätsust, millises vahekorras on pöörded ja töömaht, et muuta kütusevool ratta momendiks. Seega ei ole vahet, kas eelistame suurt momenti või kõrgemaid pöördeid. Praktikas tuleb muidugi teha paljude asjade vahel kompromisse, limiteerida pöördeid, arvestada kadudega jne., ning see paneb paika, millises vahekorras on kõige optimaalsem pöördeid ja momenti kasutada. Kuid need nüansid ei muuda mootori momenti sugugi rohkem veojõu tekitajaks, kui on seda võimsus.
Mis on point? Mootori vääne on lihtsalt suure mootori tunnus ja ei midagi enamat. See ei tähenda, et auto oleks kiire.
Henry |
| 10.02.2006 at 20:03 |
1 edit. Last edited 10.02.2006 at 21:27 by karikas
|
racerx
|
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
karikas:
Mis on point? Mootori vääne on lihtsalt suure mootori tunnus ja ei midagi enamat. See ei tähenda, et auto oleks kiire.
Henry
Väga hea seletus ! |
| 10.02.2006 at 21:01 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: Näiteks valides kahe auto vahel eeldusel, et massid samad ja näitajad:
1. Mustang GT 2005
Horsepower: 300 bhp @ 6000 rpm
Torque: 315 lb-ft @ 4500 rpm
2. Mustang Cobra 1996
Horsepower: 305 bhp @ 5800 rpm
Torque: 300 lb-ft @ 4800 rpm
Valiksin (kui raha oleks ja regamisejama ei oleks) nr 1. vaatamata sellele, et Hp on väiksem, sest torque peak suurem ja madalamal, ning maksimaalset torquet kestab kauem (kuni 6000rpm) - st max torgue on pedaali all olemas samal käigul kõrgematel pööretel, st kiirendusvõimet jätkub ka auto kiiremal liikumisel ning auto on seega ka kiirem=parem aeg Saugal
Lasin ajaviiteks Cobra läbi CarTesti, siis viskasin 2005 GT mootori vahele ja lasin uuesti.
Tulemused
Cobra:
0-60 mph - 5,5sek
0-100 mph - 14,2sek
0-100 ft - 3,0 sek
1/4 mile - 14,2sek@100,1mph
GT:
0-60 mph - 5,4sek
0-100 mph - 14,1sek
0-100 ft - 2,9 sek
1/4 mile - 14,1sek@100,4mph
Florida, Daytona International Speedway, 1 lap, 3,81 miles
Cobra 2:37:8, max speed 86,9mph
GT 2:37:1, max speed 87,3mph
1 mile mph
Cobra - 140,9mph
GT - 142,8mph
AGA SELLE EEST TOP SPEED:
Cobra
165,5mph@35486ft@163,66sec
GT
164,4mph@30624ft@143,18sec
Need +5 hp-d hakkasid endast tunda andma (Cobra saavutas sama kiiruse) "juba" umbes nii 20000 jala kaugusel stardist
Huvitav mitutuhat jalga veel on vaja, et Cobra GT-le järele jõuaks?
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 10.02.2006 at 21:51 |
5 edits. Last edited 11.02.2006 at 10:21 by BlueStang
|
Lembit
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: watt näitab, kui kiiresti sama töö ära tehakse - mida rohkem watt, seda kiiremini - tehtud töö hulk jääb ikka samaks - krt, f..k
Jah.
Töö - sõiduauto kiirendamine paigalseisust kiiruseni 100 km/h.
Mida rohkem võimsust (watt), seda kiiremini see töö ära tehakse.
Nagu on ilmekalt näha, siis moment ei leia sellise ülesande juures isegi mainimist. Ainuke koht, kus sul selle momendinumbriga midagi teha on on internetifoorumis laiamine. Mujal, reaalses elus, määrab just see Watt. M.O.T.T. |
| 11.02.2006 at 00:09 |
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Asi on nii segaseks läinud et keegi ei saa vist isegi aru mille üle üldse vaieldakse Keegi võiks vahepeal mõne probleemi/küsimuse ka kirja panna et vähe selgem oleks.
See vist on selgeks räägitud et see mis ratta füüsiliselt liikuma paneb on Torque. Mis veel?
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 11.02.2006 at 01:32 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Lembit: quote:
BlueStang: watt näitab, kui kiiresti sama töö ära tehakse - mida rohkem watt, seda kiiremini - tehtud töö hulk jääb ikka samaks - krt, f..k
Jah.
Töö - sõiduauto kiirendamine paigalseisust kiiruseni 100 km/h.
Mida rohkem võimsust (watt), seda kiiremini see töö ära tehakse.
Nagu on ilmekalt näha, siis moment ei leia sellise ülesande juures isegi mainimist. Ainuke koht, kus sul selle momendinumbriga midagi teha on on internetifoorumis laiamine. Mujal, reaalses elus, määrab just see Watt. M.O.T.T.
Tore, see sai juba selgeks, et watt näitab töö tegemise kiirust, e võimet tööd teha. Nüüd auto juures on see töö pigem punktist A punkti B jõudmine mingi aja jooksul. Mida rohkem watt, seda võimekam sõiduk ja seda kiiremini sõiduk selle vahemaa läbib. Kiirendamisest pole veel juttugi.
Kui nüüd võtta kaks samasugust sõidukit, mille võime e watta on ka sama, kuid ühel rohkm momenti ja teisel võimalik arendada suuremaid pöördeid, siis on nende aeg punktist A punkti B jõudmiseks teatud teepikkusel sama.
Ainult, et üks on arendab alguses suuremat kiirendust ja sõidab eest ära ja teine arendab suuremat lõppkiirust ja tuleb teatud hetkest teisele tasapisi järgi.
Nagu jooksjate puhul (oletades, et võime tööd teha on sama) - sprinter ja staier. Sprinter oma reiemusklitega rebib end stardist 9sek-ga 100 meetri kaugusele, staier on alles poolel maal, nüüd umbes ühe kilomeetri pärast hakkab sprinter väsima ja staier ilmselt vaikselt järele tulema ja 3km pärast on nad juba kohakuti. Võime tööd teha (võimsus) keha edasiliigutamiseks 3 km kaugusele on samad, aga kiirendus alguses on tugevam sprinteril. Kuid see pole enam oluline - võistlusdistants oli 1 miil
Ehk nagu ka minu CarTesti tulemustest selgus - see +5 hp-d hakkas mõju avaldama alles 20000 jala kaugusel stardist - seal olid lõppkirused samad ja alles sealt edasi hakkas võimsam auto oma suurema lõppkiirusega teist, suurema momendiga autot, kinni püüdma. Vähemvõimsama auto +15ftlb pandi maksma juba esimesel 60-l jalal ja seda kestis 20000 jalga enne kui +5hpd üldse mingit mõju hakkasid avaldama (võimsam saavutas vähemvõimsamaga sama lõppkiiruse). Järgi jõudis suurema hp-näitajaga ja suurema lõppkiirusega auto teisele ilmselt ammu pärast võistlusdistantsi lõppu (1 miil on nagu kõige pikem, millel meie siin võistleme) - poolel koduteel.
Ehk et midagi pole öelda - sama võimsusega autode puhul kiirendamisel muskel (loe: moement) ruulib, hp-meestele (või tegelikult siis pöördemeestele) lohutuseks, et pikad jalad (loe: pöörded) ruulivad siis lõppkiiruse puhul, kui võistlusdistants on piisavalt pikk
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 11.02.2006 at 12:10 |
5 edits. Last edited 11.02.2006 at 19:13 by BlueStang
|
racerx
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kuida see su jutt seletab seda näiteks et sbk MMil sõitsid 20 hp nõrgemad ja ca 15 kilo raskemad v2 mootorid kiiremaid lõppkiirusi kuid kaotasid just kiirendustel kuni 50 ja 100- 270 km/h ? Ehk siis sellisel juhul polnud võistlusdistants jälle piisavalt pikk ?
Natuke imelik võrdlus ehk aga täpselt sama loogiline kui kahe auto baasil üritada selgitada tõde selles küsimuses.
Või analüüsi ajaviiteks tulemusi http://www.tqhq.ee/dir.php?id=152
|
| 11.02.2006 at 20:37 |
2 edits. Last edited 11.02.2006 at 20:42 by racerx
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
See oli vist nii segane ja autodest kauge jutt, et oponendid on lausa keeletud
Püüan siiski pisut kommenteerida. Vähemalt seda osa, kus autodest juttu:
quote:
BlueStang:
Kui nüüd võtta kaks samasugust sõidukit, mille võime e watta on ka sama, kuid ühel rohkm momenti ja teisel võimalik arendada suuremaid pöördeid, siis on nende aeg punktist A punkti B jõudmiseks teatud teepikkusel sama.
Ainult, et üks on arendab alguses suuremat kiirendust ja sõidab eest ära ja teine arendab suuremat lõppkiirust ja tuleb teatud hetkest teisele tasapisi järgi.
Võimalik, et on olemas selliseid isendeid, millede puhul see väide peab paika, kuid see ei ole reegel! Näiteks kui ühel on teisest 2x väiksem moment, pöördeid 2x rohkem ja ülekanne 2x aeglasem (ning ka mootori inertsimoment 2x väiksem), siis on tegemist täiesti indentsete autodega. Mõlemad kiirendavad ühtemoodi igal kiirusel.
Kui nüüd analüüsida seda näidet GT vs Cobra, siis vahe ei tule sellest, et ühel rohkem momenti ja vähem võimsust. Selleks on vahed liiga marginaalsed. Suur erinevus on aga momendikõverate kujus. GT-l on max võimsus max momendist poole kaugemal, kui Cobral ja see erinevus on juba kardinaalne. Mida suurem vahe, seda lamedam momendikõver. Tuletame meelde, et kiirendust iseloomustab momendikõvera alla jääv pindala. Kui moment kukub max võimsuse alas poole kiiremini, siis pindala iga käigu all on palju väiksem. Jääb üle ainult imestada, et see vahe nii väike tuli.
Henry |
| 11.02.2006 at 20:38 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Keegi kuskil ütles, et kui tugevam annab järele, siis nõrgem jääb ellu.
Ma siis ka kasutan analoogiat ja taandun sellest vaidlusest, kuigi jään põhitõdedele kindlaks ja pean ütlema, et päris mõnus meelelahutus oli
Aga nendele kes jätkavad -
PLEASE
Peace
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 11.02.2006 at 21:45 |
3 edits. Last edited 11.02.2006 at 21:58 by BlueStang
|
ats
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Üks näide, mis pole BS, vaid reaalselt eestis sõidetud ajad. Cartest toetab ka.
2 autot. Veerandmiil mõlemal 14.00
Vette, 461Nm, 224kw/305bhp, 1579kg, 3.4 kg/Nm, 5.2kg/hj
S2000, 208Nm, 177kw/240bhp, 1315kg, 6.3 kg/Nm, 5.5kg/hj
Hondal pisut kiirem käiguvahetus/parem ülekanne - maha jõuab protsentuaalselt rohkem jõudu ehk ratastel kg/hj peaks võrdne olema.
Väände järgi ei ootaks S2000lt küll sellist aega? Point on aga selles, et ülekanne on piisavalt suur esimene käik. s2000l on 14.9x vs vette 9.25x ehk esimesel käigul on ratastel momenti kg kohta vettel ainult 15% rohkem hoolimata sellest, et mootori momenti on üle kahe korra rohkem, kuna aga honda mootoril on momenti pikemalt, siis sellest ka samad ajad.
Küll aga võib sellist aega oletada hj järgi.
edit: 244kw vs 224kw |
| 11.02.2006 at 23:59 |
1 edit. Last edited 13.02.2006 at 00:08 by ats
|
|
.. 8 9 10 11 12 13 14 .. 
