| Poster |
Message |
 Lembit
|
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang:
Ma siis ka kasutan analoogiat ja taandun sellest vaidlusest, kuigi jään põhitõdedele kindlaks ja pean ütlema, et päris mõnus meelelahutus oli
Õige otsus. Kui ikka "töö" mõiste haakub kõige enam sellega, mida 40h nädalas tehakse, siis ei ole mõtet teistele füüsikaloengut pidada.
Piiss on juu tuu
|
| 12.02.2006 at 11:08 |
|
Erkki
  |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
ats: Üks näide, mis pole BS, vaid reaalselt eestis sõidetud ajad. Cartest toetab ka.
2 autot. Veerandmiil mõlemal 14.00
Vette, 461Nm, 244kw/305bhp, 1579kg, 3.4 kg/Nm, 5.2kg/hj
S2000, 208Nm, 177kw/240bhp, 1315kg, 6.3 kg/Nm, 5.5kg/hj
Hondal pisut kiirem käiguvahetus/parem ülekanne - maha jõuab protsentuaalselt rohkem jõudu ehk ratastel kg/hj peaks võrdne olema.
Väände järgi ei ootaks S2000lt küll sellist aega? Point on aga selles, et ülekanne on piisavalt suur esimene käik s2000l on 14.9x vs vette 9.25x ehk esimesel käigul on ratastel momenti kg kohta vettel ainult 15% rohkem hoolimata sellest, et mootori momenti on üle kahe korra rohkem, kuna aga honda mootoril on momenti pikemalt, siis sellest ka samad ajad.
Küll aga võib sellist aega oletada hj järgi.
See on hea näide sellest, et kui pöördemomendiga on kitsas käes ja tahetakse kiiresti sõita, siis tuleb seda momenti käigukasti ja peaülekandega võimendada. Antud juhul s2000l on 14.9x vs vette 9.25x
Võib-olla pisut äärmuslik, aga ma tuletaks meelde Pärtli kildu: käigukast on nõrga mootori tunnus.
Ehk mida momendivaesem on mootor, seda rohkem on seda tarvis võimendada.
____________________________
Chevrolet Camaro '71
Pontiac Firebird '71
Chevrolet Chevelle '69, 350 cid
El Camino '68
F150, 2011
Life begins at 1000 Hp... |
| 12.02.2006 at 18:45 |
|
linc
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
ats: Üks näide, mis pole BS, vaid reaalselt eestis sõidetud ajad. Cartest toetab ka.
2 autot. Veerandmiil mõlemal 14.00
Vette, 461Nm, 244kw/305bhp, 1579kg, 3.4 kg/Nm, 5.2kg/hj
S2000, 208Nm, 177kw/240bhp, 1315kg, 6.3 kg/Nm, 5.5kg/hj
Hondal pisut kiirem käiguvahetus/parem ülekanne - maha jõuab protsentuaalselt rohkem jõudu ehk ratastel kg/hj peaks võrdne olema.
Väände järgi ei ootaks S2000lt küll sellist aega? Point on aga selles, et ülekanne on piisavalt suur esimene käik s2000l on 14.9x vs vette 9.25x ehk esimesel käigul on ratastel momenti kg kohta vettel ainult 15% rohkem hoolimata sellest, et mootori momenti on üle kahe korra rohkem, kuna aga honda mootoril on momenti pikemalt, siis sellest ka samad ajad.
Küll aga võib sellist aega oletada hj järgi.
OT aga kust tuleb vette 305bhp.
Mina saan sellised andmed:461Nm, 244kw/332bhp, 1579kg, 3,4kg/Nm, 4,75kg/bhp
Kas selliste andmetega ka Cartest toetab?
____________________________
|
| 12.02.2006 at 19:17 |
|
s13
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Cartestil põhinedes võiks väita, et torque loeb, aga mitte eriti palju. Täpsemalt:
Ma arvan, et nii pöördemomendi kui ka võimsuse pooldajad on selles ühel arvamusel, et autot kiirendab vedavatele ratastele rakendatav jõud.
Erkki seletas paar lehekülge tagasi lahti, mis on pöördemoment, aga võimsust väga ei seletanud ja ütles lihtsalt, et
quote:
Erkki:
Võimsus ehk hobujõud = pöördemoment / aeg.
Ehk mida suuremat momenti rakendatakse ühes ajaühikus, seda võimsam on mootor.
Viimane väide ei ole vale, aga minu meelest mitte päris korrektne.
Võiks ka õelda
Et mida kiiremini momenti rakendatakse (suurem rpm) seda võimsam on mootor.
Kuna autol on tavaliselt käigukast, siis ülekande abil saab vedavatele ratastele kantavat jõudu pöörete arvel muuta (võimendada).
Kuna ma füüsikas tugev ei ole, siis võtan appi Cartest2000 ja võrdlen sarnase võimsusega autosid, aga üks on momendi mootor, teine pöördemootor.
Autodeks
Corvette 85 manual
447Nm@3200 rpm
172kW@4000 rpm
ja
Honda S2000
207Nm@7500 rpm
179kW@8300 rpm
Jõud tagaratastel:
Kuigi Corvette pöördemoment on üle kahekorra suurem, kui S2000, siis tänu käigukastile on ratastele rakendatav jõud enam vähem sama. Sama vedavatele ratastele rakendatava jõu puhul kiirendab paremini auto, mille kaal on väiksem.
Kuna S2000 on kergem, siis teen Corvette kaalu selliseks, et hobujõudude ja kaalu suhe oleks neil sama, nii et S2000 on oma tehase kaalus 1231kg ja Corvette'i teen 292kg võrra kergemaks, nii et ta kaalub 1187kg.
Cartesti abil arvutan kiirendused:
Corvette
0-100km/h 6.34
400m 14.14@160 (2.21)
S2000
0-100km/h 6.65
400m 14.44@159 (2.24)
(Muide S2000 Usa versioon, millel on 2.2l mootor ja 218Nm ja sama palju kW, on arvutuslikult aeglasem, kui 2.0 mootoriga isend)
Kuigi Corvettel oli kõva pöördemomendi eelis ja
Honda S2000 oli küll sama hobujõu/kaalu suhte puhul arvutuslikult aeglasem, siis ma arvan, et see võrdlus näitab, et õigete ülekannete valimisel loeb kiirendamisel eelkõige võimsus(täpsemalt võimsuse/kaalu suhe).
____________________________
Nissan N14 -> Nissan S13 -> Mazda Mx-5 NBB -> GT86 |
| 12.02.2006 at 23:30 |
|
ats
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
linc: quote:
OT aga kust tuleb vette 305bhp.
Mina saan sellised andmed:461Nm, 244kw/332bhp, 1579kg, 3,4kg/Nm, 4,75kg/bhp
Kas selliste andmetega ka Cartest toetab?
typo. 224kw ehk 300 usa hj ja 305euro hj |
| 13.02.2006 at 00:06 |
|
Erkki
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
s13:
Ma arvan, et nii pöördemomendi kui ka võimsuse pooldajad on selles ühel arvamusel, et autot kiirendab vedavatele ratastele rakendatav jõud.
Just nii see ongi..... ja seda sama jõudu, mis paneb rattad veerema ehk pöörab ratast ümber oma telje, nimetatakse pöördemomendiks Ja kui intensiivselt seda tehakse, näitab meile võimsus.
Pöördemomendi ühikuks on Nm ehk njuuton-meeter. N on jõu ühik ja m on pikkuse ühik. Pikkuseks on antud juhul vedava ratta raadius.
____________________________
Chevrolet Camaro '71
Pontiac Firebird '71
Chevrolet Chevelle '69, 350 cid
El Camino '68
F150, 2011
Life begins at 1000 Hp... |
| 13.02.2006 at 00:50 |
|
RannoT
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Erkki:
Pöördemomendi ühikuks on Nm ehk njuuton-meeter. N on jõu ühik ja m on pikkuse ühik. Pikkuseks on antud juhul vedava ratta raadius.
Ei ole päris nii, seda ma olen üritanud seletada aga ilmselt kehvasti.
See mis paneb auto liikuma on jõud mida nimetatakse tööks ja mis koosneb pöörete arvust ja pöördemomendist.
Siis kui me arvestame vedava ratta raadiust ja pöördemomenti saame jõud N ja vahemaa m - mis ei ole see sama mis pöördemoment Nm.
Üritan selgitada läbi selle HP ikka - 1hp = 550ftlbs ehk palju hobune jõudis raskust sikutada ehk töö ehk võimsus.
Kui mõjub pöördemoment 87,5 lbft üle ratta raadiuse 2xPIxft, kokku 6,28FT siis tehakse kokku tööd 550 lb-ft sekundis ehk 1 hp.
pöördemoment x RPM x konstant X = hp
87.5 lbf-ft x 60 rev/min x X = 1 hp
X = 1 / (60 x 87,5) = 1/5250
torque x RPM x 1/5250 = hp
hp = (torque x RPM) / 5250
Siit tuleb ka see konvertimise number...
Ehk siis tagaratta pöördemoment on ainult 87,5 lb-ft.
Aga töö/võimsus mida mõõdetakse on 550lbfts
See ongi hobuse töö ehk HP - mida saab mõõta.
Ehk härra Watti geniaalsus.
Lihtsalt võetud konstant arv nagu valgusekiirus, mida saab mõõta ja läbi mille saab arvutada teisi jõude.
Mimoodi muidu saaks dynos mootori jõukõverat joonistada - ikka sisestades ratta mõõdud ja ülekande, ning jälgides mootori rpm-me.
Kui me tahaks pöördemomenti tagarattas otse mõõta siis selleks oleks vaja supper hüpper seadet, mis jõuaks selle sekundi 1000 osaks jaotada ja siis veel täpselt mõõta kah...
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
| 13.02.2006 at 02:45 |
|
Erkki
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
No ei ole asjad ikka nii.
Jõud on jõud ja töö on töö. Need on kaks eri asja. Jõud on see kui Sa mõjutad sangpommi näiteks 550 lbs-iga. Töö puhul tuleb mängu distants. Kui Sa mõjutad maas asetsevat sangpommi jõuga 550 lbs ja liigutad seda 1 ft kaugusele, oled Sa teinud tööd 550 ft-lbs. Ja kui Sa teed seda 1 sekundi jooksul, siis on Sinul ühe hobuse jõud ehk Sinu võimsus on 1 Hp.
Juhul kui sangpomm sellise jõu rakendamise peale siiski paigast ei liikunud, ei ole Sa teinud tööd. Sest tulemust ei ole.
Ja hobujõudu ei saa mõõta.
Seda saab arvutada. Mõõta saad kaaluga raskust, joonlauaga distantsi ja stopperiga aega. Kui need kolm mõõtmist oled ärateinud, siis saab arvutada võimsuse.
Võimsus on arvutuslik suurus. Punkt.
____________________________
Chevrolet Camaro '71
Pontiac Firebird '71
Chevrolet Chevelle '69, 350 cid
El Camino '68
F150, 2011
Life begins at 1000 Hp... |
| 13.02.2006 at 23:28 |
|
RannoT
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ma pole ju öelnud et jõud ja töö on üks ja seesama vaid töö ja võimsus on üks ja seesama...
Samuti ei öelnud et hobujõudu saab otse mõõta.
Vaid, et hobujõudu saab mõõta...
Võimsus võib olla arvutuslik suurus aga mida saab mõõta lihtsalt läbi ühe mõõtmise aeg - teepikkus.
Idee on ikka selles, et pöördemoment on mõõdetav ainult ja ainult läbi kangi pikkuse (m) millele mõjub jõud N.
See mis rattale liikumisel mõjub ongi juba töö ehk võimsus.
Mida saab mõõta joonlaua, kaalu ja stopperiga.
Pöödemomenti saab mõõta ainult kaalu ja joonlauga ehk selle teadmisega üksi pole muut teha kui mutreid kinni pingutada.
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
| 13.02.2006 at 23:49 |
|
arvo
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
RannoT: Ma pole ju öelnud et jõud ja töö on üks ja seesama vaid töö ja võimsus on üks ja seesama...
Mine kooli..
____________________________
Chevrolet Camaro Berlinetta`79 |
| 13.02.2006 at 23:57 |
|
RannoT
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
arvo: quote:
RannoT: Ma pole ju öelnud et jõud ja töö on üks ja seesama vaid töö ja võimsus on üks ja seesama...
Mine kooli..
Mees kes sellist juttu " Ja moment on ikka otseselt mõõdetav suurus" ajab võiks ise enne koolis ära käia ja siis sõimata!
Mismoodi sa seda siis otse mõõdad - ninaga või...
Võimsus näitab töö tegemist aja ühikus ehk ongi antud juhul sama asi.
Mõttetu...
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
| 14.02.2006 at 00:25 |
|
-fred-
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Võimsus näitab töö tegemist aja ühikus ehk ongi antud juhul sama asi.
Sellega lükkasid ju oma eelmise väite ümber. |
| 14.02.2006 at 00:53 |
|
Stealth
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ei tahaks professorihärrasid siin väga segada, aga vaadates seda teie õiendamist, tekkis küsimus et teid endid selline vastastikune kemplemine juba ära ei hakka tüütama v? Jumala eest, nagu mingine lasteaed juba...
Et ei tekiks tühjast tüli, s***ast sekeldusi, nagu ütleb rahvasalm, otsisin netist üles füüsikavalemid ja mõisted, mida lõpueksamitel tavatsetakse küsida ja mõningate vaidlusaluste mõistete kohta on (Töö ja energia peatüki all) öeldud järgmist:
1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra.
1W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1 J tööd.
Võimsus on energialiikide muundumise kiirust iseloomustav suurus, mis võrdub töö ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega. Näitab, kui suur on ajaühikus tehtud töö.
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Jõumomendiks nim jõu mooduli ja õla pikkuse korrutist. M=F*l ühik: 1N*m .
Lahtiseletatuna: Jõu momendiks nimetatakse sellist füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha pöörlema panemise efektiivsust teatud jõu mõjul antud pöörlemistelje suhtes.
Jõu õlaks nim ristlõigu pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni.
Ja kellel neis mõistetes kahtlusi tekib siis siin ja siin on aadressid, kus on enamus füüsika- jms. seonduvate alade valemid ja mõisted sees.
Lisaks: üks üldine lehekülg ka, sealt saab igaüks juba ise oma sõnade kinnituseks vastavat materjali otsida.
Kui aus olla, siis võiks selle teema ära lukku panna sest et selline vaidlemine ei vii mitte kuskile. Selliste mõttetute vaidlemistega asetatakse ainult iseenda arukus küsimärgi alla- muud midagi. |
| 14.02.2006 at 03:01 |
3 edits. Last edited 14.02.2006 at 03:21 by Stealth
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
RannoT:Võimsus näitab töö tegemist aja ühikus ehk ongi antud juhul sama asi.
Selisel juhul on kiirus ja tepikkus kah sama asi, kuna kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust.
Rõhutaksin veel ühte olulist nüanssi, mis siin kuskil silma jäi - kui on tegemist mingi raskusega, siis tööd ei tehta mitte selle ühest punktist teise liigutamisega, vaid töö on mõõdetav ainult kõrguse muutumisega. Kui me just hõõrdejõude arvesse ei võta, mis on aga küsitavad suurused.
P.S. Stealth, hea ülevaade, kuid mul on vähe usku, et see siin enam midagi muudab.
Henry
|
| 14.02.2006 at 09:36 |
|
RannoT
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Töö on võimsuse komponent, see on see mida tahtsin öelda..
Pöördemoment seda ei ole.
Jõud mis autot lükkab moodustub pöördemomendist ja pööretest - aga ega keegi sellest aru ei taha saada.
See jõud on samasugune mis lükkab ka reaktiiv lennukit.
Nyyd paar tähenärijat - võiks kohe öelda, et kui lükkab siis liigub ja siis on juba töö...
Ja kui me seda jõudu rakendame teepikkuse suhtes saame töö. jne jne.
Foorumi mõte vast oleks paari põhitõe selgeks tegemine - aga see ei sobi paljudele...
Veelkord mõtetu...
EDIT: Kui teil on olemas joonlaud, stopper ja kaal - öelge milline on pöördemoment.
Või kuidas saate teada milline on pöördemoment?
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
| 14.02.2006 at 11:55 |
3 edits. Last edited 14.02.2006 at 12:28 by RannoT
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
RannoT: Jõud mis autot lükkab moodustub pöördemomendist ja pööretest
Olgem täpsed - pöördemomendist ja jõuõlast.
Minu, kui huvilise jaoks on foorum eelkõige arendav õppimise vahend, mitte populaarsuse kogumise koht. Seetõttu oleks tänulik, kui kõik eksimused parandatakse, et ma ei saaks asjadest valesti aru. Ja mul ei ole selle vastu midagi, kui minu eksimusi parandatakse, kui see just sõna otseses mõttes tähenärimine pole ja seda "ära tegemiseks" ei kasutata. Seega, ei maksa solvuda. Ka autoriteetsed isikud eksivad ja pugejad võimendavad seda veel kiiduavaldustega. Eksimine on inimlik.
Tähenärija
Henry |
| 14.02.2006 at 12:25 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
RannoT:EDIT: Kui teil on olemas joonlaud, stopper ja kaal - öelge milline on pöördemoment.
Või kuidas saate teada milline on pöördemoment?
Märgid mingi distantsi maha, kasvõi 1m. Mõõdad ratta raadiuse. Kaalud auto massi. Mõõdad, kui palju kulus paigalt stardis selle distantsi läbimiseks. Keskmise pöördemomendi (mis lühikese distantsi puhul ühtib üsna täpselt pöördemomendiga igal ajahetkel) saab arvutada valemiga:
2*s*m*r / (t^2)
Kus s on teepikkus, m on auto mass, r on ratta raadius ja t on teepikkuse läbimiseks kulunud aeg paigalstardist.
Avaldamiseks kasutatud valemeid:
M=F*r
F=a*m
V=a*t
a=(V^2)/2s
Sellegi poolest ma ei tähtsustaks siin seda, et kaalu, aega ja teepikkust saame mõõta (kasutades etalone), kuid võimsust, kiirust jms. peame arvutama. See ei muuda vaidluse seisukohalt absoluutselt mitte midagi.
Henry |
| 14.02.2006 at 12:58 |
|
Kalju
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Lisan veits õli tulle, hakkab teine ära kustuma.
Kaigastega taguma ei hakka, vaid keedan vett: 2kW tenn ajab 1l vett kiiremini keema kui 1kW tenn.
Eelnevast tulenevalt väidan, et: sama massi ja sama pöördemomendi korral kiirendab suurema hobujõu omanik kiiremini.
Andke nüüd tuld!
____________________________
'63 M-21 L; '87 IŽ-412IE |
| 14.02.2006 at 14:09 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Kalju: Kaigastega taguma ei hakka, vaid keedan vett: 2kW tenn ajab 1l vett kiiremini keema kui 1kW tenn.
Eelnevast tulenevalt väidan, et: sama massi ja sama pöördemomendi korral kiirendab suurema hobujõu omanik kiiremini.
Halb võrdlus. Autodega ei leia siit kuidagi analoogiat. Kui vee keema ajamiseks kulub kindel hulk energiat, siis veerandmiili läbimiseks kulutatud energia ei sõltu ainult massist. Heal juhul saab seda kiiruse kaudu avaldada. Parema võrdluse saaks, kui paigaldaks tenni veetorusse - mida aeglasemalt vesi voolab ja mida võimsam on tenn, seda kuumema vee saame. Kuid ka see on halb võrdlus, kuna ei ole võimsuse sõltuvust kiirusest, nagu on käigukasti puhul. Seega on soovitav kõik triikrauad ja veekeetjad mängust välja jätta.
Minu jaoks oleks sellel teemal mingi tulemus siis, mõlemad osapooled tunnistaksid, et mootori näitajatena on vähemal või rohkemal määral olulised nii max moment, kui võimsus. Millisel määral üks või teine, see sõltub olukorrast. Näiteks 0-50 km/h on (IMHO) madalatel pööretel asuv moment tähtsam, kui võimsus. 0-100km/h võivad mõlemad ühtmoodi suurt rolli mängida. Veerandmiili kiirenduse puhul võidutsevad võimsad masinad. Need vahekorrad on tugevalt sõltuvuses käigukasti ehitusest, kaalust, inertsimomentidest jms. teguritest.
Seega, ainus võimalus põhja panevat tõde välja selgitada on ära oodata Newtoni Aksel, kus erinevate parameetrite muutmise abil saab veenduda, kui palju see mingis olukorras kiirendust mõjutab. Jõudu talle!
Henry |
| 14.02.2006 at 14:43 |
|
newton
Moderator |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Nii liigutav, et kellelgi veel Aksel meeles on  Nagu näha, siis kiirenduse tabi on hunnik nodi tekkinud ja midagi ta isegi simuleerib. Katsun õhtupoole siia täpselt kirja panna, kuidas ta praegu arvutab ja siis saab vaadata, mis on valesti, mis on OK ja kuidas asja täpsemaks teha.
Hetkel on seal see lihtne viga, et käiguvahetuste ajal liigub auto konstantse kiirusega, mitte pole takistusjõudude meelevallas.
Suurematest muredest - mulle pole silma jäänud head konkreetset lahendust veeretakistuse arvutamisele; probleem on ka pidamisega - ilmselt peaks mingi valiku lisama rehvi pidamise jaoks, et kui rehvile rõhutakse 1N jõuga, siis kui palju edasiviivat jõudu ta suudab maha panna - kas ka 1N või natuke või palju rohkem? Normaalne käiguvahetuseks kuluv aeg on ka väga kriitiline tegur, mingi 0,3s oleks vist tavamanuaaliga normaalne?
|
| 14.02.2006 at 15:13 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ma arvan et veeretakistuse võid panna lineaarse Tambovi koefitsendi, õhutakistus on aga kuupvõrdeline. Põhimõtteliselt saab õhutakistuse teatud autol maksimumkiiruse järgi arvutada, kuna see on nii domineeriv komponent.
Pidamine sõltub lisaks massist ka hetke kiirendusest. Mida suurem kiirendus, seda parem pidamine sest seda rohkem massi tagaratastel.
Ei saa su elu kerge olema, Newton. Tegureid on nii et tapab. |
| 14.02.2006 at 15:45 |
|
newton
Moderator |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Well, ma olen seda juba korra teinud Õhutakistus ja weight transfer on seal juba olemas, õhtul kirjeldan täpsemalt ja siis vaatame, kas need on õigesti teostatud. |
| 14.02.2006 at 15:50 |
|
Kalju
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Aga massi muutumine kiiruse muutudes ja kütuse vähenemisel?
Läks tähenärimiseks, aga ülikooli ajast meenus dünaamiliselt muutuva massiga ülesanne - raketi liikumine vaakumis vms.
____________________________
'63 M-21 L; '87 IŽ-412IE |
| 14.02.2006 at 16:07 |
1 edit. Last edited 14.02.2006 at 16:09 by Kalju
|
newton
Moderator |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ma arvan, et veerandmiilil ja isegi OMC-l valguse kiirusele veel nii lähedale ei jõuta, et oleks vaja kindlasti arvestada relatiivsusteooriast tulenevaid täpsustusi Newtoni füüsikale
Kütusehulga vähenemise mõju auto massile ja kaalujaotusele on IMHO ka üpris marginaalne efekt ja ei tasu meie "lihtsas" rakenduses raalimist.
Miskid pöörleva kola intertsmomendid? üritaks veel võib-olla arvesse võtta, rohkem ei näe pointi sügavuti minna.
Madisele veel: Tambovi konstant on tore, aga mingit natukenegi mõistlikku suurust oleks sellele vaja |
| 14.02.2006 at 16:28 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Pöörleva kola puhul tasuks arvesse võtta vänt ja rattad, usun et need moodustavad enamuse. Esimene kiirete pöörete ja teine suure inertsi tõttu.
Tambovi veeretegur... Seda saaks leida väikesel kiirusel (nt 10kmh) üht autot teise sabas pukseerides ja ühendades need dünamomeetriga. Või siis inimlikum meetod: Lase autol kallakust alla veereda ja võta kiirusegraafik üles. |
| 14.02.2006 at 17:32 |
|
|
.. 9 10 11 12 13 14 15 .. 
