Kustomid, rodid.Hoonigani kanali saate Daily Transmission eilne episood oli Coby Gewertz'i projektist 1963 Ford Econoline "VanGo".
Ei liialda kui ütlen, et see buss sai legendiks kohe pärast valmimist ja on siiani custom van'ide seas väga populaarne.
Videos tutvustatakse ka bussi kallal toime pandud modifikatsioone, milles paljud on oma olemuselt küll väikesed, kuid terviku
moodustamisel väga tähtsad. Nii nagu see ongi, sest devil is in the details.
Coby on ka brändi CHURCH autor, mille alt muu hulgas väljastab kollektsioneerimisobjektiks saanud samanimelist taskuajakirja.
Buss ongi tal näitustel käies müügikioski eesmärki täitev - ühest küljest cool eksponaat ja teisest küljest praktiline.
Sattusime Cobyga ükskord Yokohama näitusel põgusalt vestlema ning selgus, et suure osa ajakirja minevatest fotodest teeb ta lihtsalt
telefoniga ja see asjaolu julgustas enda ajakirja valmistamiselgi veidike julgemalt lähenema. https://www.churchequipped.com/
Kustomid, rodid.Õhkjahutusega Volkswagenid on pea iga nurga alt olnud osa kustomkultuurist - eelkõige just need, mille suunaks gasser, lowrider, cal-look jne.
Ning muidugi ka volksrod.
Panen täna siia lihtsalt mõned põnevamad variandid ja lisaks ka paar kastikat ning universaali.
Täispikalt ümber tõlkima ei hakka, aga teema siis selles, et Larry oli oma tolle aja kohta ülimadala T-Birdiga kruiisides kogunud juba nii palju trahvipunkte (ei tohtinud
olla madal), et taheti lube käest ära võtta. Kohtussemineku ajaks laenas tuttava tüdruku ema käes tolle T-Birdi ning selle peal siis demonstreeris kohtunikele, et
auto on ju stock kõrgusega. Punktid tühistati ja Larry kruiisis rahulikult edasi.
"I’m going to call this story “Watson cheats the law” If you read my previous post by now you know I had a phone conversation with LaVonne Bathke who was close
with Larry Watson in the 1950’s, tonight she told me this story. In 1958 Larry accumulated so many lowered vehicle tickets while cruising in Downey to Harvey’s Broiler
that his license was almost revoked. LaVonne who’s mother had a brand new stock black 58 Thunderbird was the perfect candidate for Larry to drive to the Downey
Courthouse and prove his car was “legal height”. This trick Larry played worked and his tickets were waived. Right after that Larry returned LaVonne’s moms T bird and
continued to low ride around Downey the rest of 1958."
Kustomid, rodid.Tasapisi valmib ka üks kohalik projektike. Tänase sessiooniga lõpetasin pritsimise teel värvi pealekandmise ja nüüd tuleb
kõik lahti teipida, lihvida ja siis pintsliga paari kilomeetri jagu triipe vedada. Pärast seda läheb see kõik veel omakorda laki alla.
quote:mrtn: Kas see on mingi Ladima-Ameerika stiil?
Paraku selline pinnapealne arusaam on laiemas teadlikkuses tõesti tekkinud ja suures osas tänu sellele, et lihtsalt üks etniline grupp on säärase stiili viljelemisega rohkem silma jäänud. Sama hästi võiks öelda, et hopping lowrider võrrub automaatselt mustanahalise räpiskene esindajaga.
Tegelikkuses on see Ladina-Ameerika stiil aga täpselt samapalju kui Rootsi, Soome, Jaapani, Saksamaa, Uus-Meremaa või ükskõik millise muu riigi või piirkonna stiil, kus ehitatakse customeid, hotrode, lowridereid, gassereid, street freak’e, custom van’e ja truck’e, choppereid või mida iganes muud, millel custom paint peal.
Viiekümnendatel hakkas Larry Watson ühena esimestest viljelema sääraseid varajasi nö paneelitatud värvitöösid. Asi läks kiirelt populaarseks ja leiutati järjest uusi efekte, alustades kõige lihtsamast läbi pitskardina värvimisest ja lõpetades teadlikult erinevatel värvisegu ja õhu kombinatsioonidega mängimisel tekkivatest keerulisematest trikkidest a la freak drops või blow outs jne. Teema levis kulutulena pea kõigis žanrites ja väga olulisel määral ka võistlusautode maailmas - gasserid ja vanakooli esimootoriga dragsterid olid ikka ka visuaalselt ägedad ning efektide ja metalflakega seal just tagasi ei hoitud.
Jah - ühest küljest on säärane stiil alati olnud populaarne latiinode hulgas ning sealt gängide ja musavideote ja muu sellise läbi ongi tekkinud kuvand nagu see olekski vaid ühe grupi pärusmaa. Aga ei ole, sest nagu ülalpool märkisin, siis kustom kulture ei küsi rahvusest või millestki muust sellisest ebaolulisest, sest samamoodi populaarne on see ka igasuguste muude gruppide seas. Illustratiivse näitena võib kõrvale tuua veel, et ega kõik värve kandvad tsikliklubid ja -sõitjad ei ole ka ju alati ilmtingimata üksprotsentlased, kuigi selline kuvand on tekkinud.
Stiilid on muidugi aja jooksul paljudesse suundadesse arenenud ja näiteks selle konkreetse projekti puhul olen kokku seganud nii sixties customi teemat kui ka kaasaegsema lowrideri värvitöö elemente.
quote:mrtn: Ei, ma pidasin silmas rohkem seda graafikat, mis meenutab asteekide, inkade jms kunsti.
Ahaa, selgem pilt.
Aga ei, lihtsalt täiesti vaba käega ja tunde järgi tehtud kujundused.
Lisan, et Jarmo poole pöördudes oli mul ainult idee teha mingi custom paint lahendus bussile (VW T2)
ehk mõned pinstraip tõmbed siia sinna ehk mingid paneelid ...
algselt sai kunagi ka mingid esmased kavandid tehtud Jarmo poolt sest mul omal puudub see oskus
aga ... aeg läks ja mõtted settisid.
Lõpuks kui tegelikult tegemiseks läks olid ainult märksõnad: roheline, custom paint paneling, pits (kui sobib kuhugi).
kõik mis nüüd visuaalis näha on Jarmo töö millesse mina ennast vahele seganud ei ole: kujundus, erinevad tehnikad jms. - mulle väga meeldib "no-more-hall-metallik-diisel-corolla"
ehk ühe ja kahevärvilisi hippibusse on terve maailm täis aga sellist pole veel pildilt leidnud.
soovitan kõigile julgemalt vanemale usarauale mingi oma "triip" peale tõmmata
Kustomid, rodid.Eilsel Mecum'i oksjonil läksid müügiks Jim Street'i Golden Sahara II ja Kookie T (tuntud ka kui "Kookie's Kar").
Golden Sahara II hinnaks kujunes 350 000$ ja Kookie T läks 440 000$ eest.
Siit hetkest alates on nende kahe auto oksjonid. Lisaväärtusena on ka auctioneer chant põnev kuulamine
Mõlemad autod on kustomiajaloos olulisel kohal - GSII kohta siin juba hiljuti kirjutasin, aga "Kookie T" on auto, millest sai alguse T-bucket'ite populaarsus.
Mäluvärskenduseks üks pilt ka Golden Saharast:
Kookie T algne omanik ja ehitaja oli Norm Gabrowski ning auto oli alguses üldse nimega The Lightning Bug.
"Because California law required the use of fenders on all vehicles weighing over 1500 pounds, there was some question as to whether Norm's
rod would qualify as legally fit. Fortunately for Norm, the car tipped the scales a few pounds below the mark. The build was completed in 1955
amd it was in its first black version that the car caught the eyes of TV producers. This version of the car was featured in The Ford Television
Theatre - Season 4, Episode 36, - Mr. Kagle and the Baby Sitter."
1959 müüs Norm auto Jim Skonzakesele (muutis nime Jim Street'iks) ja too siis ehitas oma ideede põhjal edasi.
Erinevad versioonid läbi aegade:
1955
Ca 1957
1960
Eelmise versiooniga tuuritas Jim Street mõnda aega mööda näituseid ringi kuniks millalgi kuuekümnendatel sai auto sellise ilme ja on säärasena säilinud tänaseni:
Kustomid, rodid.Järgmisel nädalavahetusel, 8-10. juunil, toimub Wildwoodi rannas (New Jersey, USA) järjekordne The Race Of Gentlemen.
Ürituse eesmärk on näidata ja kogeda õhustikku, mis oli hotrodinduse algusaegadel, kui just rannad olidki põhilised
kiirendusrajad, sest probleemi tekkimise korral sai keerata pehmesse liiva või sõita otse ookeani.
Et hoida stiili ja ajastukohast õhustikku, siis reeglid sõidukitele on päris tihked:
autode väljalaskeaasta max 1934, mootorratastel kuni 1947.
"Autos must be modified to enter TROG. Stock/antique cars with fenders pulled off to emulate hotrods do not count.
All engines must be hopped up and prepped for speed. We have four race classes; 4 cylinder, flathead V8, drag class and exhibition.
Year: Car bodies must be 1934 or older, American made only.
Engine: American made 4 cylinder and V8 flatheads up to 1953.
Fuel: Gas only, NO ALCOHOL OR NITRO!
Running gear: 1953 and older. No modern transmissions, disc brakes, alternators, etc.
Wheels & Tires: No 15 inch wheels. 16, 17 & 18 inch only. No widening of wheels, stock only. No aggressive knobby or paddle tires.
No headlights, no white wall tires or aggressive tread, no Fenders on hot rods (some very early-teens racers and speedsters may be exempt
but must be pre-approved)."
Pühapäeval toimub ka Kustomrama poolt kureeritud näitus "Customs by the Sea", kus esitletavate kustomite max väljalaskeaastaks on 1952 ja ka
modifitseeritud peavad nad olema vaid kuni '52 kasutusel olnud stiili, võtete ja osadega.
Kustomid, rodid.Tundub olevat üliäge üritus. Kas Euroopas ka kuskil analoogseid üritusi korraldatakse? Tähendab, et nö. kiirendusel ei oleks kõrvuti klassik ja 93 Camaro.
12.06.2018 at 08:17
2 edits. Last edited 12.06.2018 at 08:19 by reisisell
quote:reisisell: Tundub olevat üliäge üritus. Kas Euroopas ka kuskil analoogseid üritusi korraldatakse? Tähendab, et nö. kiirendusel ei oleks kõrvuti klassik ja 93 Camaro.
Jep, korraldatakse.
Ürituste sektsioonis Kustomkalendrist näiteks need on säärased old style üritused:
SEPTEMBER
1: Rømø Motor Festival (Rømø, Taani) http://www.romomotorfestival.dk/
9: Roll & Flat Beach Race 2018 (Caorle, Itaalia) www.venicebeachrace.com
A-Bombers'i üritusel pole küll otseselt kiirendamine, vaid mäkketõus:
Power Hot Rod Reunion'il on kiirendus - lipust start, aega ei võeta jne:
Do-Dads Vintage Drags on samalaadne nagu eelmine:
Rømø Motor Festival ja Roll & Flat Beach Race on rannas:
Kustomid, rodid.Nagu näha, siis olen vahepeal postitamisega olnud laisk, kuigi teemasid ja autosid olen seks puhuks kõrvale pannud küll.
Äkki peatselt saab jälle postitustihedust tõsta.
Täna aga alustuseks üks traditsionaalsete võtetega moditud El Camino:
Kustomid, rodid.Tegime eile ühe seltskonnaga filmiõhtu jja seekordseks valikuks oli legendaarne "American Graffiti".
Näinud seda muidugi mitmeid kordi, kuid seekord jäi kummitama üks koht - hetk, kus Steve andis Toadile Impala
võtmed ja Toad hõiskab "It's better than Darryl Starbird's superfleck Moonbird."
Klipp siin: https://getyarn.io/yarn-clip/1750cc26-8535-442b-8daa-1a1f9d594644
Ma polnud kursis Starbird'i sellise projektiga ja tuleb välja, et vist otseselt polegi Starbird sellenimelist ehitanud,
küll aga mingite allikate põhjal arvatakse, et selleks autoks on hoopis Starbirdi "Predicta".
Seda väidab ka Starbirdi muuseumis "Predicta" kõrval olev silt, mis ühel pildilgi siin näha.
"Predicta" oli Darryl Starbird'i esimene full-kustom projekt ja see valmis kõigest 11 nädalaga.
Ning jällegi mingite allikate põhjal arvatakse, et see on ka esimene või vähemalt üks esimesi bubbletop kustomeid üleüldse.
quote:anryo: A kus rool on? Kuidas seda üldse juhitakse?
Nagu paljudel tollaegsetel kustomitel, siis oli ka sellel juhtimine modifitseeritud (näiteks Golden Sahara oli ju ka juhitav mitmel eri
viisil - rool, joystick, sõrmega puutetundlikul plaadil, häälkäsklusega, autost väljas puldist jne).
Predictal olid pedaalid mõlemal pool ja seda sai seega juhtida mõlemalt istmelt, sest "rool" on see kroomitud pulk keskkonsoolis.
Keeramine toimus lükates ja tõmmates. Kusjuures auto oli aastaid kasutuses dailydriverina ja liikus ka päris hästi edasi, sest HEMI
oli piisavalt krapsakas.
"Starbird fabricated and installed a “tiller” steering system: Capable of being steered from either seat, the car could be directed by pushing
or pulling on a chromed rectangular shaft that emerged through a chromed panel between the seats. That steering shaft was connected to
a ’56 Thunderbird steering box flipped on its side, which in turn actuated a full time power steering unit from a ’57 Chrysler connected to
the steering crosslink. The car could be driven from either seat, since both sides of the passengers’ compartment had gas and brake pedals.
Despite the lack of power assist, Starbird reports that the car was easy to steer, even at low speeds."
"The car was not just another candied show cruiser. To meet some criticism, Starbird showed up with the car (in its second version) at the
1960 Kansas City AHRA National drag meet, and drove the Hemi powered show car down the strip with the top in place. The timing lights revealed
that Starbird hit a measured speed of 101 mph, and with tiller steering! So much for the critics."
Veel üks huvitav triviakild:
"In 1960, Darryl was doing the show circut with Ed Roth. Darryl was getting $500 per show with the Predicta. Ed Roth was getting $250 per show
with the Outlaw. But Ed was also selling T-shirts. A year later, Ed built the Beatnik Bandit. Ed even named one of his kids after Darryl. Most people
believe that Ed Roth built the first Bubbletop car. Not."
500$ oli kuuekümnendate alguses päris suur raha ning kui auto valmis sai, siis tuuritas see 17. nädalat mööda näitusi viieteistkümnes osariigis.
Kuid see oli alles algus, sest hilisematel aastakümnetel tuuritas see ju veel aastaid.
Kustomid, rodid.Mõnda aega tagasi liikus netis palju pilte selle Jaapanis tehtud kuldse graveeritud masina kohta.
Sama autor on teinud ka alljärgneval pildil oleva minivan'i ja mitmeid muid autosid, kuid nüüd ühele SEMA näitusele minevale Impala lowriderile
flake'i, kandy ja muude custom paint trikkide asemel on kogu kujundus ja paneelid hoopis graveeritud.
Need suured projektid pole muidugi metalli sisse graveeritud, vaid auto on kaetud pehmema materjaliga (ilmselt mitte päris pahtliga,
aga kuskilt kommentaaridest jäi silma, et high build primer elik põhimõtteliselt siis paks kiht täitekrunti vast ja sinna sisse siis tehakse
graveeringud. Pärast kaetakse auto kroomvärviga ning sinna peale veel soovi korral kandyga tooni lisaks.
Kustomid, rodid.Praegu USA läänerannikul möllava tulekahju ette on jäänud ka mitmeid kustomiajaloos olulisi masinaid.
Nädalavahetusel põles maha Gary Cerveny kollektsioon, kus muu hulgas olid 1953 Studebaker "Kart Hauler", Ray Goulart'i
1950 Oldsmobile, Dave Cunningham'i 1940 Ford ja maailmas ainuke Norman Timbs Special, mis sajandi alguses korra juba
oli vrakist taastatud.
Kustomid, rodid.Tänase, pildirohkuse tõttu mitmest eraldi postist koosneva postituse teema on porilaudadeGA hotrodid.
Ühest küljest seetõttu, et tuua just neid veidi esile, sest populaarses ratrodivaimustuses kipuvad traditional pillid veidi
varju jääma ja teisest küljest on nende esitlemisel väike tagamõte ka just konkreetselt Eesti huvilistele, sest ilmselgelt on kaetud
rattad suureks plussiks arvele võtmisel. Porilauad ei tee masinat aga kuskilt otsast vähemaks hotrodiks, asi on lihtsalt stiilis.
Ilma porilaudadeta on reaalsuses ametlikult lubatud sõita tegelikult vähestes kohtades ja isegi mitmetes USA osariikides pole see
lubatud, rääkimata siis kustomriigid nagu Soome, Rootsi, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa ja muud, kus rodderitel
on üldiselt ülevaatuse ajaks garaažis porikad varuks olemas. Tänaval lihtsalt enamjaolt andestatakse ja vaadatakse paljuski läbi
sõrmede. Olen erinevais riikides muu hulgas spetsiaalselt uurinud just ka kohalike porilauaseaduste kohta ja üldiselt on need ikkagi
nõutud, seega vähemalt selles osas pole pudrujõgesid ega piimamägesid mujalgi.
Igatahes, porilaudadega rodid - olgu nad siis chopped või unchopped, channeled või unchanneled, sectioned
but not chopped või ükskõik mil muul kujul. Rod ei pea ka ilmtingimata madal olema, sest näiteks highboyd olidki meelega jäetud kõrgeks, samuti ka gasser rodid.
Mingis mõttes ka see asjaolu lihtsustab meie oludes rodiehitamist.
Ratrodindusest (ja ei pea silmas lihtsalt kulunud välimusega autot, sest ainult see ei tee autot ratrodiks ja see on siiski
suhteliselt konkreetne eraldi stiil) veel üks huvitav isiklik tähelepanek - ratid on mu meelest suhtkoht nii-öelda entry level
suund - rodi- (ja üldse kustomimaailma) siseneja jaoks on nad tavaliselt alguses kõige ahvatlevamad, sest on nii
radikaalsed ja hardcore fiilinguga, kuid mida rohkem inimene teemasse süüvib, seda enam tekivad arusaamised ka muudest
alaliikidest ja traditional on isegi nagu edasijõudnutele, sest nõuab süvenemist ajalukku, ajastukohastesse trendidesse ja
detailidesse, samas aga ei lajata traditional rodi/kustomi efekt vaatajale kohe pika puuga pähe, vaid nad avavad endid aeglaselt.
Kuid see-eest kehtib vana hea tõde - devil is in the details ja lõpuks võibki tardunult auto ümber vahtima jääda.
Isegi American Graffiti filmist tuttav John Milneri coupe rattad olid kaetud - ees väiksed porikad ja taga lihtsalt bobbed
Kustomid, rodid.Üks tore pilt hotrodinduse varastest aegadest. Sel ajal polnud veel nimetust hot rod olemaski, vaid selliseid masinaid kutsuti hop up või gow job.
Auto ise on 1927 Ford T, modifitseeringute listis on moditud sild, mootoriruumi küljekatted ja porilauad on eemaldatud, esiklaas on chopatud ja tugevalt kallutatud. Kapotialuse kohta infot ei ole, kuid väga tõenäoliselt on seal hopped-up neljasilindriline.
.. 10 11 12 13 14 15 16 
