Poster |
Message |
karikas |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ma pakun, et enamuse inertsimomendist moodustab hooratas. Vänt võib ju olla kogukas, kuid selle mass üsna tsentri lähedal. Mootori inetrsimoment võimendub 1 käigu puhul läbi ülekande. St. rattale lisandub nii mitme kordne inertsimoment, kui suur on ülekanne. Rataste inertsimoment ise on tühine võrreldes auto kaaluga ja need koos käigukastile järgnevaga saab vajadusel otseselt auto kaalule juurde lisada, kuna eri käikude ülekanded neid ei mõjuta.
Veerevtakistust on vast ikka kõige lihtsam tasasel teel vaba hooga mõõta, et kui kiiresti auto mingilt võimalikult väikeselt kiiruselt (kus tuuletakistus tühine) seisma jääb. Soovitavalt aeglustus ja sellest tulenev jõud arvutada distantsi ja aja järgi, kuna kiirus on ebatäpne (kui just GPS-i ei kasuta).
Akselil võiks olla juures mõned kalkulaatorid ja instruktsioonid oma auto mõõdistamiseks ja selle järgi vajalike parameetrite arvutamiseks. Veerevtakistus on üheks näiteks. Tuuletakistust saab samamoodi kalkuleerida. Mingi momendikõvera saab näiteks GPS logi abil. Soovitavalt vähemalt 2. käiguga kiirendades, et kiirus iga poole sekundi tagant mõõdetuna mingi tiheduse annaks. Selleks jälle kalkulaator abix, kuhu saab kiirused erinevatel aegadel sisestada...
Henry |
14.02.2006 at 18:45 |
|
Lembit |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: newton: Well, ma olen seda juba korra teinud Õhutakistus ja weight transfer on seal juba olemas, õhtul kirjeldan täpsemalt ja siis vaatame, kas need on õigesti teostatud.
Palun kirjuta kuhugi ka see valem, mis seal akselis kiirendust arvutab. See annaks võimaluse ka näha, mis tegurid, kuipalju mõjutavad.
|
14.02.2006 at 18:56 |
|
Kalju |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Eelpool Madise öeldut korrates
Võimsus = moment [Nm] * nurkkiirus (rad / s)
Kiirendus = Võimsus / (kiirus*mass)
Ja nii ongi. Füüsika krt. !!!
____________________________
'63 M-21 L; '87 IŽ-412IE |
14.02.2006 at 19:20 |
|
newton Moderator |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kuidas Aksel praegu arvutab:
Ok, see on elementaarne, et me leiame kiiruse järgi madalaima võimaliku käigu, seejärel ülekannete järgi vastavad mootori pöörded, seejärel momendigraafiku pealt momendi, millega me siis tuleme läbi jõuülekande tagasi ratastele ja leiame lõpuks jõu, mida auto "tahab" ratta kaudu maha panna.
Kuna enamus momendigraafikuid hakkab 2-3K RPM-ist, siis võtan mootori sellest madalamate pöörete korral (see on siis peaasjalikult stardis) momendi võrdseks kõige madalama teadaoleva punktiga (mitte ei ürita seda ekstrapoleerida kuidagi). Selleks, et S2000 liikuma saada ka sellise variandi korral , on olemas lisaväli "Launch RPM" - kui esimsel käigul on pöörded sellest madalamal, siis võetakse vääne ikkagi graafiku sellest punktist (st pöörded nagu püsiks Launch RPMi juures, kuni nad ise sellest kõrgemale tõusevad).
Nii - kaalu kandumine tagumistele (vedavatele) ratastele. Selgub, et ma praegu kasutan maksimaalset teoreetiliselt võimalikku weight transferi, ilmselt peaks sinna miski kruvitava koefitsendi vahele panema. Selle maksimaalse transferi leian valemist:
m1=(h/l)*m*a (allikas: V8 Magazine 2/97)
m1 on tagateljele kandunud mass
h on raskuskeskme kõrgus (need väärtused on mul autode andmetes natuke lambist praegu)
l - teljevahe
m - kogumass
a - kiirendus g-des.
Selle m1 lisan siis auto staatilisele tagateljemassile. See mass * g * miskine pidamiskoefitsent peaks võrduma maksimaalse jõuga, mida suudame maha panna - kui eelnevalt arvutatud rattani jõudev jõud on sellest suurem, siis võtame ta võrdseks maksimaalse võimaliku jõuga (sisuliselt ideaalne traction control). See miskine pidamiskoefitsent on hetkel 1.25, aga üldiselt oleks hea, kui keegi pakuks omaltpoolt mingi põhjendatud väärtuste komplekti välja.
Nii, seega on meil olemas "edasiviiv" jõud, millest praegu võtan maha ainult õhutakistuse. Selle leian nii:
f_drag = 0.588 * cd * a * v^2 (allikas: http://www.tomstickland.co.uk/astra/homework/acceleration_model/model1.htm)
cd - õhutakistustegur
a - lauppind
v^2 - kiirus ruudus
0.588 - see vist peaks teoorias olema õhu tihedus jagatud kahega (siinkohal võiks ka ilma mängu tuua, aga ei viitsi). Tegelikult peaks see võib-olla rohkem 0.65 poole olema siis äkki?
Võttes "edasiviivast" jõust maha õhutakistuse, saamegi jõu, mis autot reaalselt kiirendab. Seega a = F/m järgi saame tegeliku kiirenduse, selle kaudu uue kiiruse ja nii võib järgmises ajasammus kõike uuesti otsast korrata.
Nii ta praegu töötab, konkreetsed parandusettepanekud on oodatud.
|
14.02.2006 at 19:35 |
|
diesel |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
siia hästi targa jutu vahele lisaksin ühe võhiku arvamuse.
nimelt oli mul kunagi opell, bensukas ja karpaga. jõudu oli 90 obuse jagu. praegusel traktoril on paberite järgi samapalju rammu.
arvata võib, et trakats omab umbes poole suuremat väändemomenti ja umbes poole madalamatel pööretel.
traktori mass on ilmselgelt mõnesaja kiloga suurem.
nüüd ma väidan, et maanteel möödasõitu tehes on suure(ma) väändega riistaga üksainus suur lust ja lillepidu. ei mingit käigu alla vahetust, ega ennetavat hoovõttu.
opelliga pidi kolmanda pügala sisse toppima ja siis oli ka vaja enne kaks korda mõelda kui möödasõidule minna.
oma lihtsa talupojamõistusega oskan ma siit järeldada, et kiirendamiseks on parem kui väändemoment suurem on.
andke siis mulle nüüd vastu pääd. |
15.02.2006 at 09:23 |
|
ats |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Nii ajaloo meenutamiseks täpselt 3 aastat tagasi ee.auto vestlus valgustage rumalat: võimsus ja rpm. Isegi mõned vaidlejad ja autod on samad |
15.02.2006 at 11:34 |
|
margus84 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
ei tahaks küll teemat solkida (nagu 2/3 selle teema postitustest )
aga ma lisaks ühe lingi selle maagilise numbri 5.252 saamisloost
http://auto.howstuffworks.com/question622.htm
lisaks soovitan läbi lugeda vähemalt 2 esimest artikli lõpus viidatud teemat |
22.02.2006 at 20:47 |
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: newton: "Aksel" , mille ma nädalavahetusel kirjutasin.
Sai natuke Akseldatud - panin kopra andmed sisse ja proovisin igatepidi. Muidu kõik hea - ainult natuke optimistlik.
Realistlikumad andmed sai, kui viia käiguvahetuse aeg 0.3sek -> 1.+sek.
Tundus, et asi tegelikult selles, et Aksel ei taha ülekandekadusid (panin 15%) äkki maha arvestada?
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
23.02.2006 at 21:30 |
|
newton Moderator |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Umm, ehh, kuidas seda nüüd öelda...
Kuna mul endal olid kõik rwhp andmed, siis see ülekandekadude lahter tõesti ei funka üldse praegu , ja sul vist oli just netograafik käepärast Cobra kohta. Oma patu hüvitamiseks pakun välja, et ma panen selle lahtri tööle ja kui sa paned mulle kirja oma netoväändenumbrid (lb-ft) + jõuülekande ja kere andmed, siis ma teen sinna '96 Cobra presetid ka |
23.02.2006 at 21:45 |
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Netograafik
Käigud
1. 3.37
2. 1.99
3. 1.33
4. 1.00
5. 0.67
Peaülkanne 3.27
Redline 7000
Teljevahe 101,3 in
Massi tagaratastel 43%
Lauppindala 21.5 sq-ft
Rehv 245/45/17
Mass 3077-3446 lb antakse - võib vast u 1500kg panna (lahtine oli passis 1535, aga kinnine on u 90kg kergem)
Massikeskme kõrgus 0,5?
Õhutakistustegur (coef of drag 0,34)
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
23.02.2006 at 22:42 |
3 edits. Last edited 23.02.2006 at 23:11 by BlueStang
|
racerx |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: BlueStang:
Realistlikumad andmed sai, kui viia käiguvahetuse aeg 0.3sek -> 1.+sek.
Manuaalkastiga vahetab sekundiga käiku ainult tüüpiline eesti kolmekavendrullar kes pole elu sees käigukasti õli vahetanud või siis pensionärid
See 0,3sek on üsna ok. Kiiremad mehed ja head kastid teevad veel kiiremini . |
24.02.2006 at 02:59 |
|
newton Moderator |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Panin siis lõpuks Cobra andmed sisse, igaks juhuks kaevasin sama mootori rwhp graafiku ka välja ja kui kaoks 15% arvestada, siis need jäävad isegi suht lähestikku jõud/käik graafikul (dünograafiku näitamisel ma kadu ei arvesta).
Aga huvitav on see, et simulatsioon paneb päris suurelt mööda Cobra puhul. Veerandmiil tuleb umbes 13.2@176, kuigi tegelikkus on rohkem sinna 13.9@160 kanti. 60-jala aeg oleks nagu enam-vähem (2.3), aga 0-60 mph on täitsa mööda - 4.8 vs 5.5 (tegelik). Ehk siis enamus veast tuleks justkui selle esimese 100 km/h juures. |
05.03.2006 at 14:55 |
1 edit. Last edited 05.03.2006 at 15:00 by newton (Moderator)
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
kuna taas Cobra õuel, siis tõstan korra vana teema üles
Newt - mis ühik sul jõud/kiirus graafikus vasakul (so. vertikaalteljel) on? |
02.07.2011 at 19:58 |
|
Fog |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: BlueStang: kuna taas Cobra õuel, siis tõstan korra vana teema üles
Newt - mis ühik sul jõud/kiirus graafikus vasakul (so. vertikaalteljel) on?
Kiire check näitas, et Nm rattast teepinnale. (mootor(100nm) * käik(4:1) * lõppülekanne(3:1) / ratta raadius(0.5m) = 2400)
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
02.07.2011 at 20:17 |
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
hm, aga miks mootor 100nm?
|
04.07.2011 at 18:30 |
|
Fog |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: BlueStang: hm, aga miks mootor 100nm?
Kontrolli lihtsuse mõttes. 866.834Nm, 2.52 ülekande ja 3.0733 silla puhul oleks see ülekontrollimine natuke raskem olnud
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
04.07.2011 at 18:53 |
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
kes vana asja meelde tuletab, sel ...
aga lõpuks on isegi ka kõige hullemad riisid asjale pihta saanud :
|
03.05.2013 at 07:31 |
|
Kalju |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: BlueStang: kes vana asja meelde tuletab, sel ...
aga lõpuks on isegi ka kõige hullemad riisid asjale pihta saanud :
Muuseas, kui kW on null, siis tööd ei tehta ja asi ei liigu, olgu momenti või "miljon"
____________________________
'63 M-21 L; '87 IŽ-412IE |
03.05.2013 at 08:10 |
1 edit. Last edited 03.05.2013 at 08:11 by Kalju
|
vvt |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Need Hondad, mille mootori momendikõver meenutas Mount Everesti ja mida siin siiani tuuakse riisi näitena, on minevik juba vähemalt aastakümne jagu.
Uued i-vtec mootorid hammustavad vägagi agaralt madalatel pööretel ja mingis jõuetuses neid küll süüdistada ei anna.
Asjad veavad väikestel tuuridel vägagi kenasti.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
03.05.2013 at 11:46 |
|
Märt |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Antud reklaam on rebitud tsiklimeeste osakonnast ja mõeldud algajate piirangust möödumiseks vist.
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
03.05.2013 at 11:57 |
|
v6sa |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: Kalju:
Muuseas, kui kW on null, siis tööd ei tehta ja asi ei liigu, olgu momenti või "miljon"
Pöörliikumisel on võimsus pöördemoment korda nurkkiirus. Võimsus saab olla null kas paigalseisul (nurkkiirus null) või pöördemomendi puudumisel (vabajooksul stabiilsel nurkkiirusel - mis omakorda on reaalses maailmas võimatu).
Võimsust ei saa mõõta, mõõta saab pöördemomenti ja nurkkiirust! Võimsus on alati arvutatud suurus.
|
03.05.2013 at 12:22 |
|
madis |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: v6sa: quote: Kalju:
Muuseas, kui kW on null, siis tööd ei tehta ja asi ei liigu, olgu momenti või "miljon"
Pöörliikumisel on võimsus pöördemoment korda nurkkiirus. Võimsus saab olla null kas paigalseisul (nurkkiirus null) või pöördemomendi puudumisel (vabajooksul stabiilsel nurkkiirusel - mis omakorda on reaalses maailmas võimatu).
Võimsust ei saa mõõta, mõõta saab pöördemomenti ja nurkkiirust! Võimsus on alati arvutatud suurus.
Väide on liiga kategooriline. Ega momenti ka otse ei mõõdeta, mõõdetakse jõudu või rõhku ja siis õla järgi arvutatakse moment. Nurkkiiruse korral arvutatakse jällegi pinge muutumist või impulsside sagedust
|
03.05.2013 at 18:17 |
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
leidsin opentracki foorumist sellise paaripäeva taguse postituse
quote: Lembit: Hoolimata suure osa kiirendusega seotud inimeste kindlatest tõekspidamistest, et autot kiirendab mootori pöördemoment, teeb seda siiski mootori võimsus
mitte üldse pahapärast, aga krt, "ka sina Lembit", kas rinkal kehtivad teistsugused füüsikaseadused, kui dragirajal?
ma olen nii kiirendusel kui ka rinkal pedalit tallanud ja minumeelest on asjad samasugused mõlemal pool - peab vist saele jälle hääled sisse lükkama
et siis uuesti:
Mootori võimsus ei kiirenda autot edasi - võimsus on ainult suhtarv ehk arvutuslik näitaja, mis näitab mootori võimekust autot kiirendada antud pööretel.
Mootorist jõuab rattasse pöördemomendi tekitatav jõud, mis on suunatud ratta ja teepinna puutepunktis liikumissuunale vastassuunas ning selle hõõrdetakistuse tulemusena autot liigutab edasi sellele jõule ratta keskohast mõjuv liikumissuunaline JÕUD (igale mõjuvale jõule rakendub teatavasti samaväärne vastassuunaline jõud). Võimsus ei tee midagi, sest seda pole füüsiliselt olemas - võimsus on virtuaalne näitaja.
pilti ka
Tuld!
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
18.01.2015 at 00:17 |
3 edits. Last edited 18.01.2015 at 01:55 by BlueStang
|
Stang-R |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Feel The Force!
____________________________
Mustang 68 HT |
18.01.2015 at 10:21 |
|
madis |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
BlueStang, 9 aastat ja ikka pole midagi õppinud
Mis mõttes on moment "reaalselt olemas" aga võimsus on "virtuaalne" ?
|
18.01.2015 at 11:12 |
|