AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:madis: BlueStang, 9 aastat ja ikka pole midagi õppinud
Mis mõttes on moment "reaalselt olemas" aga võimsus on "virtuaalne" ?
seda ma pöle öelnud, et moment on reaalselt olemas, ma räägin JÕUST, mida saab mõõta ja mis autot liigutb, aga no räägi sina siis meile kõigile, mis sedmega sa siis võimsust otse (mitte jõu ja muude füüsiliselt eksisteerivate näitajete kaudu) mõõdad
võimsus ainult näitab võimet teha tööd, mitte ei tee ise midagi - seda saab ainult arvutada teiste olemasolevate ja mõõdetavate näitajate kaudu
9 aasta jooksul oleks võinud ju ise järgi vaadata 5. klassi füüsikaõpikust
edit: seda ka, et minu teada ei ole füüsikaseaduse viimase 9 aasta jooksul muutunud
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)Semantika. Võimsus on juba seepärast reaalselt olemas, et meie kokkuleppelises märgisüsteemis, nimega keel, on olemas selle kirjeldamiseks tarvilised sõnad. Niisamuti on olemas igasugused statistilised suurused nagu keskmine palk või keskmine eluiga. Üldiselt sobib see lalin vvt jaoks tehtud orika ja premka teemasse.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)Blue, pöördemoment tõepoolest liigutab autot, kuid autot on vaja liigutada kiirusel X mitte suvalisel kiirusel.
Seega nagu ka sinu pildid on tähtis pöördemoment rattas(mitte mootoris) vajalikul kiirusel(ratta pöörlemissagedusel).
Ja siin tulebki mängu võimsus, mis on defineeritud just pöördemomendi ja kiiruse korrutisena. Isegi kui teda reaalselt olemas ei ole(tegemist on arvutusliku mõõtühikuga) näitab see suurus auto kiirendusvõimet palju paremini.
Muul juhul sõidaks ma dragi mikromootori ja 1000000:1 tiguülekandega. tuhandeid njuutonimeetreid koheselt olemas pööretel 0,0001/min
____________________________ '84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks?
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:Fog:võimsus, mis on defineeritud just pöördemomendi ja kiiruse korrutisena. Isegi kui teda reaalselt olemas ei ole(tegemist on arvutusliku mõõtühikuga) näitab see suurus auto kiirendusvõimet palju paremini.
No JUST. Seda ma siin üritangi seletada, et võimus on ainult tegelikult eksisteerivate suuruste järgi tuletatud NUMBER, mis näitab, kui palju on kiiruse tõusul veel võimet teha tööd et autot kiirendada.
Võisus ainult näitab, mitte ei liiguta autot.
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)tore, et te siis http://www.tqhq.ee/dir.php?id=30 taasavastasite palju nüüd sellest ajast möödas on? 14 aastat juba?
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:BlueStang: ....
Võisus ainult näitab, mitte ei liiguta autot.
Autot liigutab jõud. Teisi kehasid muide samuti. Jõudu saadakse enamasti energia kulutamisega. Võimsus näitab, kui palju energiat jõu saamiseks (ajaühikus) kulutatakse. Pöördemoment on üldiselt nepritšom, kuid tema abil on hea iseloomustada automootori jõu tekitamise karakteristikut.
Kontrollküsimus: kui suur oli Saturn V pöördemoment?
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)Semantikast niipalju veel, et ka näiteks planeedisuguste pisiasjade olemasolu on tõestatud tuletiste ja arvutustega. A tegelikult tahtsin ma rääkida hoopis sellest , et tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)Sisepõlemismootoriga autot liigutab silindris, põlemise tulemusena, tekkiv paisumisprotsess, mille tulemusena kütuselt saadav soojusenergia muundub läbi mootori mehaaniliseks tööks. Sealt edasi võib hakata rääkima teistest teguritest auto liigutamise juures. Algab aga asi kolvi pealt.
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:BlueStang:
quote:madis: BlueStang, 9 aastat ja ikka pole midagi õppinud
Mis mõttes on moment "reaalselt olemas" aga võimsus on "virtuaalne" ?
seda ma pöle öelnud, et moment on reaalselt olemas, ma räägin JÕUST, mida saab mõõta ja mis autot liigutb, aga no räägi sina siis meile kõigile, mis sedmega sa siis võimsust otse (mitte jõu ja muude füüsiliselt eksisteerivate näitajete kaudu) mõõdad
võimsus ainult näitab võimet teha tööd, mitte ei tee ise midagi - seda saab ainult arvutada teiste olemasolevate ja mõõdetavate näitajate kaudu
9 aasta jooksul oleks võinud ju ise järgi vaadata 5. klassi füüsikaõpikust
edit: seda ka, et minu teada ei ole füüsikaseaduse viimase 9 aasta jooksul muutunud
Jätkan rasket tööd rahvahariduse vallas
Jõud on täpselt sama "reaalne" suurus kui "võimsus".
Jõud - N (njuuton)
Võimsus - W (vatt)
1N = 1kg*m/s2 ehk siis 1N kiirendab ühe kilogrammi ühes sekundis kiiruseni 1m/s
kg, m ja s on ilmselt "naturaalsed ühikud", onju Bluestang
Nii.
1W = 1J*s = 1kg*m2 / s3
jällegi, kg, m ja s on "naturaalsed ühikud"
"otse mõõtmisest" ja "tuletamisest" rääkides.
Mis mõõdab jõudu ? Mingi andur mis väljastab elektrilise signaali, mis omakorda sõltub takistusest ja traadi venimisest. Täitsa tuletatud ju ?
Kokkuvõttes - ei ole mõtet rääkida "mis on reaalne" sest füüsika ja matemaatika on instrumendid millegi arvutamiseks.
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:madis:
...
Kokkuvõttes - ei ole mõtet rääkida "mis on reaalne" sest füüsika ja matemaatika on instrumendid millegi arvutamiseks.
Khm, instrument on vaid matemaatika. Füüsika on vaid reeglite kogu selle instrumendi ohutuks kasutamiseks. OK, on tähenärimine
Eelpool küsiti üks huvitav küsimus Saturn V pöördemomendi kohta. Seda võiks proovida vastata
Kui jätta semantiline udu sõna "otse" kasutamise üle kõrvale ja mitte kasutada füüsikareeglistikku ning matemaatilisi instrumente tuntud mõõtühikute mittetuntud viisil esitamiseks, siis... kanderaketi kogu juhtaparatuur töötab vaid ja ainult selleks, et pöördemoment pikitasandis oleks null (ehk rakett lendaks otse üles) ja ristitasandis oleks vähim vajalik lennu stabiliseerimiseks. Ma Saturni numbrit ei tea, kuid väidetavalt olevat Sojuzi stabiliseerimismootorid arendanud vaid kümneid njuutoneid. Aga kuna see kopsik on õige mitu meetrit läbimõõdus, siis pöördemomenti tuleb siit päris kenasti. Tõsi, kosmoseasjadega on see häda, et need toimivad ebamaistes mõõtkavades, üsna mitmes mõttes. Ning maapinnal seisva inimese jaoks "otse üles" ei ole seda mitte meie toimetamist aegruumi lõimede vahelt kiikava SiniRohelise Mehikese jaoks.
Aga tõsisemalt rääkides: nii pöördemoment kui võimsus on võrdselt reaalsed (või virtuaalsed, kui soovite). Mõlemad on tuletatud ühikud. Kusjuures pöördliikumisel on pöördemoment esimese taseme tuletatud ühik (ehk mõõdetud jõud korda mõjusirge kaugus pöörlemise teljest ehk õlg) ja võimsus teise taseme ühik (pöördemoment (juba arvutatud ühik!) korda pöörlemissagedus radiaanides). Siit ka segadus: võimsuse arvutamisel võime saada sama tulemuse üsna erinevate sobilike tegurite korral.
Kangiseadus töötab raudselt - olematu mootorivõimsuse kompenseerimiseks on vaja rammusa ülekandearvuga jõuülekannet. Tõsised Mootorid aga saavad ilma hakkama.
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)"vana hea" teema. Ega ometi keegi ei ole nende väidete osas eriarvamusel?
- energia jäävuse seadus kehtib
- kiirendamine on keha kineetilise energia suurendamine. Hõõrdejõude kõrvale jättes
- keha kineetiline energia suureneb tehtava (kasuliku) töö võrra. Hõõrdejõude kõrvale jättes
- ajaühikus tehtav (kasulik) töö on võimsus
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:v6sa:
quote:madis:
...
Kangiseadus töötab raudselt - olematu mootorivõimsuse kompenseerimiseks on vaja rammusa ülekandearvuga jõuülekannet. Tõsised Mootorid aga saavad ilma hakkama.
Ehk teisisõnu (varalahkunud klassikut tsiteerides) - "... käigukast on nõrga mootori tunnus"
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:olevtoom:Pöördemoment on üldiselt nepritšom, kuid tema abil on hea iseloomustada automootori jõu tekitamise karakteristikut.
Auto iseloomustamiseks ongi ainus realistlik näitaja pöördemoment, mida siis suurendatakse ülekandearvudega ja just see liigutabki autot! Võimus jääb kogu aeg samade pöörete juures samaks ja väheneb teekonnal mootor-vedav ratas sisehõõrdumiste tõttu. Tavaline autokasutaja, kes füüsikatunni asemel nokkis peldikus tatti, ei saa sellest aru, et kui ta vahetab maanteel näiteks 6.käigu palt 4.käigule et kelelstki mööda sõita, siis ta SUURENDAB pöördemomenti veorattas JA pöörete tõstmisega viib mootori suurima võimsuse alasse. Aga liigutab autot erksamalt ikkagi moment, kiiruse muutus sõltub võimsusest. Aga et mõlemad on omavahel seoses, siis peaks ka mõlemat tähtsaks pidama.
Isand Võsa, võimsus on oluline suurtel kiirustel väikese ülekandearvu puhul. Madalatel käikudel ei oma suur võimsus mingit olulist rolli, siis mängivad rolli hoopis teised autoga seostatavad parameetrit, eelkõige "pidamine", ülekandearvud jms. Kuna suurem numbriline võimsusnäit tähendab automaatselt ka suuremat momenti, siis saab ülekandearvu valikuga parandada sekunditega mõõdetavat kiirendust. Aga üks on kindel: 1000 kg kohalt liigutamiseks on vaja mingi kindel suurus jõudu. Kui võtta kaks kõigilt muult näitajatelt identset 1FWD autot ning panna nad köit vedama, siis ei võida mitte suurema võimsusega auto vaid see, kes kaotab peamise veoratta pidamise teisena... ja karta on, et selleks on lahjem isend, sest rakenduv moment on "piisav" iseenda ja teise paigalt lohistamiseks. Ning see võimsam "lohiseb" tagurpidi ja üks rehv põleb alt ära.
Merenduses aga vist ka traktorite puhul tehakse lausa ju katsetusi, pukseritel on selleks "pollard bull". Laev läbi dünamomeetri kai külge kinni ja täiskäik edasi. Ja tulemus siis njuutonites või tonnides. Laeval libiseb sõukruvi läbi (alati), autol piirab antud testpinnasel veorataste pidamine. Asi muutub, kui teha sama asja juba 2. käiguga, 3.käiguga seda enam. Ehk kui panan needsinased kaks punni köit vedama juba 2.käiguga, ei pruugi lahjemal momendist rattas piisata, 3.käiguga ei piisa aga juba kindlasti.
edit: et tegu on ikkagi ka tugevalt dragi suunalise foorumiga siis näide sellest vallast. Kui auto seisab stages, mootor röögib aga auto ei liigu, on auto enda ja veorataste võimsus null. Küll mõjub moment, mis mootori tekitatavast pöördemomendist teiseneb sel ajahetkel väände- ja hõõrdemomendiks. Mootori enda võimus kaob kuumuse tekitamisse käigukasti ja selle võimsusega võiks talvel näiteks toa radikaid kütta Jõud on olemas, mis väänab kõiki võlle, hammakaid ja ka supportit, kus siis piduriklotside ja ketta vaheline hõõrdejõud koos rehvide ja teekatte vahelise hõõrdejõuga autot paigal hoiab. Pidurid ega rehvid/asfalt ei kuumene, küll võib näiteks kardaanirist jõu mõjul puruneda Aga juba esimese kaaresekundi pöörleva liikumise tekkimisel saavad kõik jõud ühisnimetaja pöördemoment ja mida rohkem kaaresekundeid koguneb, seda suuremaks muutub auto ja veorataste endi võimsus. Siin on ajaline nihe, mida minimaliseerides saadaksegi paremad ET'd. Kuid kõige aluseks on moment ehk jõud ja selle olemasolu, mida saab muuta. Suur võimsus ja kiirendusvõime, mis on ülioluline ka mäkke sõites, on omamoodi "lisaväärtus".
21.01.2015 at 13:39
2 edits. Last edited 21.01.2015 at 14:37 by PlyVal64
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:PlyVal64: Aga üks on kindel: 1000 kg kohalt liigutamiseks on vaja mingi kindel suurus jõudu.
1000 kg saab paigast ka käekella ajamiga. Oleneb ülekandest.
Jõudu on vaja kiirenduseks. St 1000 kg teatud ajaga teatud vahemaa võrdub kindla koguse jõuga. Suure jõuga lennutad 1000kg hetkega orbiidile, väikse jõuga liigutad millimeetri aastas.
Nii, et ei ole vaja 1000 kg liigutamiseks vaja kindel hulk jõudu.
Kui sa tead oma auto kaalu ja raja pikkust 1/4 mil siis saad välja arvutada palju jõudu on vaja, et see kogus rauda koos sinuga 9 sekundiga veerand miili taha liigutada.
Sealt edasi tegeled igasugu pidamise, takistuste jms probleemidega. Korduvalt on öeldud, et jõud on teatud aja ühikus teatud kogus tööd. Käimakoti ehk ülekandega saad paika panna paja pöörded, et need oleks kõige magusama koha peal samal ajal kui rehv teeb vajaliku koguse pöördeid 9 sekundiga veerand miili taha saamiseks.
Ma tegelt väga hästi ei saagi aru, mille üle siin jahvatatakse Jõud on ühik, mis näitab kui suure töö suudab mingi agregaat mingi aja jooksul teha.
Kraana, mis suudab tõsta 100 tonni ei pruugi üldse võimas olla, sest pole antud aja ühikut. Ja kraana, mis jõuab ainult 100 kg tõsta ei pruugi üldse nõrk olla. 100 tonni aastas 10 meetrit suudab tõsta ka väga nõrga mootoriga kraana.
Tahtsid öelda äkki, et 1000 kg teatud vahemaa liigutamiseks kulub teatud hulk energiat. (siin tuleb lähtuda olukorrast, kus kasutegur on 100% ja soojuseks vms energiakulu ei ole)
Käekella mehanism 1000 kg liigutama pannes on sama vahemaa läbimisel kulutanud sama palju energiat kui BB. Üks kulutab selle hetkega, teine aastaga.
Edit: Kui sa võtmele toru taha paned, ega sul jõudu juurde ei tule. Sa lihtsalt vähendad töö tegemise kiirust, mille arvelt kasvatad pöördemomenti. Jõud, mis sul on jääb samaks.
21.01.2015 at 14:45
3 edits. Last edited 21.01.2015 at 15:28 by Madlobster
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:Madlobster:
...
Nii, et ei ole vaja 1000 kg liigutamiseks vaja kindel hulk jõudu.
Jälle on maakera sees teine maakera, mis on suurem, kui väline maakera...
Kui meil on vaja liigutada 1 tonn paigalt, siis on selleks vajalik teatud kogus energiat (ehk tehakse teatud hulk tööd). Kuidas see energia toodetakse, pole oluline. Tonn ei liigu enne paigast, kui vajalik jõud on saavutatud. Kas seda tehakse läbi meeletute ülekannete vintsi käitava muruniitjamootoriga või Jõmaka Buldooseriga (millel ka märkimisväärsed ülekandearvud), pole vahet. x kN on vaja toota. Lihtsalt kaod on erinevas suurusjärgus.
Kui midagi võrrelda, on oluline võrrelda samades tingimustes. Ei saa nii, et üks kord lohistame tonni jääl ja teine kord liimitud stripil ja tõdeme liigutamiseks vajaliku jõu erinevust. Sest erinevus ei tule mitte ajamist ega tonnist, vaid hõõrdetegurist. Ehk, nagu ülalpool juba õigesti märgiti, autode kiirendamisest rääkides haardetegurist. Ja suurematel kiirustel ka tuuletakistusest. Ülejäänud kaod (rehvide deformatsioon, kaod jõuülekandes jms) on kordades väiksema mõjuga.
Eduka kiirendamise eelduseks on see, et rehvi ja pinna kokkupuutepunkti ei kantaks jõudu rohkem, kui on sel hetkel haardejõud (+9 +13% asfaldil, kuna parim veovõime praeguse aja rehvidel on kerge nühamise juures). Kõik üle selle on puhas kliimasoojenemine ja rikkuse demonstratsioon. Kõik alla selle on nõrk mootor:P
Mida paljud ei adu, on nõrgima lüli reegel. Ehk määravaks saab see, mis on väikseim. Enamasti jääb kõrgematel käikudel puudu sellest mootori toodetud ja jõuülekande vahendatud jõust, mida alkeemiliste protsesside tulemusena kütuse keemilise energia muundamisest saadakse. Madamatel käikudel on kangiseaduse tõttu sedapalju võimendust, et puudu hakkab jääma haardejõust. Egas muidu kiirendusvõistluse rada liimita ja rehve soojendata. Parem haardetegur=suurem haardejõud=enam mootorivõimsust läheb kiirendamiseks.
Nüüd tuleb kindlasti keegi seletama, et tegelik elu on ikka teine. On jah - ka auto dünaamika teooria on oluliselt keerukam, kui PlyVal ülalpool kirjeldas. Aga põhjusmõtteliselt asi nii ongi: võrdsete köieveos võidab see, kes hiljem pidamise kaotab. Ning auto kiirendamise valemis tegureid enam, kui kolm (mass, jõud ja haardetegur). Aga keerukama mõistmiseks tuleb kõigepealt sellele lihtsalt asjale pihta saada, et maailmas on enamus asju omavahel kindlate seostega määratud ja ühte asja ei saa enamasti pidada teistest olulisemaks.
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:v6sa:
quote:Madlobster:
...
Nii, et ei ole vaja 1000 kg liigutamiseks vaja kindel hulk jõudu.
Jälle on maakera sees teine maakera, mis on suurem, kui väline maakera...
Kui meil on vaja liigutada 1 tonn paigalt, siis on selleks vajalik teatud kogus energiat (ehk tehakse teatud hulk tööd). Kuidas see energia toodetakse, pole oluline. Tonn ei liigu enne paigast, kui vajalik jõud on saavutatud. Kas seda tehakse läbi meeletute ülekannete vintsi käitava muruniitjamootoriga või Jõmaka Buldooseriga (millel ka märkimisväärsed ülekandearvud), pole vahet. x kN on vaja toota. Lihtsalt kaod on erinevas suurusjärgus.
Palju neid maakerasi on ma ei tea. Aga minul on jõudu ühe palju. Kuid siiski väikse võtmega 10mm polti purus keerata ei jaksa aga näe kahe meetrise sabaga võtmega keeran kõik poldid pooleks.
Ja mille vastu sa nagu protestid? Põhimõtteliselt räägid peaaegu sama asja aga minu jutus on maakerad?
Mina jaksan ka 100 tonni õige ülekandega üles tõsta, see ei tähenda, et mul palju jõudu on.
Ja ole täpsem!
Tonni liigutamiseks teatud vahemaa kaugusele on vaja teatud kogus energiat.
21.01.2015 at 15:42
1 edit. Last edited 21.01.2015 at 15:46 by Madlobster
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:Madlobster:
...
Nii, et ei ole vaja 1000 kg liigutamiseks vaja kindel hulk jõudu.
...
Sinu sõnad?
Kui Sa pikendad võtme saba, ei muutu sellest polti purustava töö hulk (vajalik energiamäär), vaid väheneb selle tootmiseks vajaliku jõu hulk pikema varre otsale.
Ära võrdle ämbreid vartega, keegi pole rääkinud tonni teisaldamisest loetud vahemaa taha, vaid selle paigaltliigutamisest.
Aga see on muidugi õige, et sama tonni liigutamiseks sama kaugele täpselt samades tingimustes on vaja sama kogus energiat kulutada (ehk tööd teha).
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:No JUST. Seda ma siin üritangi seletada, et võimus on ainult tegelikult eksisteerivate suuruste järgi tuletatud NUMBER, mis näitab, kui palju on kiiruse tõusul veel võimet teha tööd et autot kiirendada.
Võisus ainult näitab, mitte ei liiguta autot.
Taolise juhtumi kohta on tqhq teooria sektsioonis väga hea BMW-põhine näide. Tasub otsida.
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:v6sa:
quote:Madlobster:
...
Nii, et ei ole vaja 1000 kg liigutamiseks vaja kindel hulk jõudu.
...
Sinu sõnad?
Kui Sa pikendad võtme saba, ei muutu sellest polti purustava töö hulk (vajalik energiamäär), vaid väheneb selle tootmiseks vajaliku jõu hulk pikema varre otsale.
Et 100 polti pooleks keerata vajad sa ühe palju jõuputru vahet pole, kas sa teed seda lühikse või pika sabaga.
quote:madis: "Tonni liigutamiseks teatud vahemaa kaugusele on vaja teatud kogus energiat."
Vale. Tonnile kiirenduse andmiseks on vaja teatav kogus energiat, peale seda liigub igavesti. Vaakumis
Noh lähtume, et oleme maa peal õhu sees ja gravitatsiooniväljas. Siis ikkagi tonni liigutamiseks teatud kaugusele on vaja teatud kogus energiat.
Vahet pole, kas sa liigutad ta sinna ühe sekundi või ühe aasta jooksul
quote:No JUST. Seda ma siin üritangi seletada, et võimus on ainult tegelikult eksisteerivate suuruste järgi tuletatud NUMBER, mis näitab, kui palju on kiiruse tõusul veel võimet teha tööd et autot kiirendada.
Võisus ainult näitab, mitte ei liiguta autot.
Meeter on kokkulepitud mõõtühik, mis kirjeldab vahemaad
Kilogramm on kokkulepitud mõõtühik, mis kirjeldab eseme kaalu, ehk kui suur on gravitatsiooni mõju esemele
Sekund on kokkulepitud mõõtühik, mis kirjeldab aja kulgu
Võimsus on kokkulepitud mõõtühik, mis kirjeldab kui tugev on mootor kui ta suudab ühe kilogrammi ühe sekundi jooksul ühe meetri kaugusele viia.
Autot liigutab päikseenergia, mis talletus taimedesse, mis muutusid naftaks, mis pandi plahvatama, mis surus kolvi alla, mis keeras väntvõlli, mis liigutas ühte kilogrammi, ühe sekundiga ühe meetri kaugusele
Milline mõõtühik on rohkem olemas või reaalne kui teine mina sellest paraku aru ei saa
Jalgrattur ja mägi.
Jalgratturi võimsus näitab kui kiiresti teatud ülekande teguriga sellise kaldega mäest üles saab.
Jalgratturi pöördemoment näitab kui järsust mäest selle ülekandega üles saab.
Käiguvaheti/kast näitab, et mäest saab üles igal juhul aga kulub rohkem aega, kuigi jalgratturi võimsus jääb samaks
Ideaalis võtavad samas kaalus autod samas kaalus juhiga üheaegselt tallinnast võhmasse sõites sama koguse bensiini.
21.01.2015 at 18:33
5 edits. Last edited 21.01.2015 at 19:50 by Madlobster
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)Kui jalgratturi võimsus jääb samaks, siis saab ta mäest alati ühekiiresti üles, olenemata valitud käigust
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
21.01.2015 at 22:26
2 edits. Last edited 21.01.2015 at 22:36 by Jesper
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)Siin pole midagi proovida, mäe otsa sõitmine on fikseeritud hulk tööd (jalgratturi potentsiaalse energia muut), võimsus on töö tegemise kiirus, ehk siis kui võimsus on sama ja töö kogus on sama siis tehakse see alati ära ühekiiresti.
Igasuguse karu urrumulgu kaudu mambo-jambo tuletamise maratoni vältimiseks ma võin ka kohe ära öelda, miks reaalses maailmas jalgrattur eri käikudel eri kiirustega mäkke ronib - sest ta jalgade võimsus ei ole pedaalipööretest sõltumatu. Kogu moos, nii lihtne see ongi.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:Jesper: Siin pole midagi proovida, mäe otsa sõitmine on fikseeritud hulk tööd (jalgratturi potentsiaalse energia muut), võimsus on töö tegemise kiirus, ehk siis kui võimsus on sama ja töö kogus on sama siis tehakse see alati ära ühekiiresti.
Igasuguse karu urrumulgu kaudu mambo-jambo tuletamise maratoni vältimiseks ma võin ka kohe ära öelda, miks reaalses maailmas jalgrattur eri käikudel eri kiirustega mäkke ronib - sest ta jalgade võimsus ei ole pedaalipööretest sõltumatu. Kogu moos, nii lihtne see ongi.
Jah põhimõtteliselt ma olen nõus. Aga reaalselt pole olemas ühtegi seadet, mis suudab, mis tahes ülekandel töö ühe kiirusega ära teha (mis tahes pööretel oma võimsust säilitada). Aga jah minu väljendis jalgratturi võimsus jääb samaks on viga sees. Kui pöörded muutuvad siis muutub ka ratturi võimsus. Ratturi kulutatud energia hulk jääb samaks tahtsin kirjutada aga kirjutasin nii ja siis endaarust kirjutasin õieti ja siis sinu lauset lugedes jooksis korra juhe kokku. Kell on palju ka juba
21.01.2015 at 23:46
4 edits. Last edited 22.01.2015 at 00:22 by Madlobster
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)Mul tekkis üks loll küsimus. Kas pöördemoment suureneb vastavalt kiiruse ja massi poolt tekitatud kineetilisele energiale?
.. 10 11 12 13 14 15 16 
palju nüüd sellest ajast möödas on? 14 aastat juba? 
