quote:Jarmo:Nüüd tuleb lahendada ainult see väike mure, et kuskilt veel kogu komplekti (ajakiri, särgid, kleepsud)
trükkimiseks vajaminev raha kiiresti leida
Ma võin sind kleepsude trükkimisega aidata. Mul seisavad kleepsumasinad demosaalis muidu niisama.
quote:mrtn:Ma võin sind kleepsude trükkimisega aidata. Mul seisavad kleepsumasinad demosaalis muidu niisama.
Vabandust, et säärase pika hilinemisega vastan.
Aitäh pakkumise eest, jätan igatahes meelde. Hetkel on küll mõned versioonid laual, kuid tagavaraks on alati hea meeles hoida erinevaid kohti.
Igatahes, loodan, et järgneva kommertspostituse peale väga ei pahandata, aga lugu on säärane, et Diskustom Magazine on nüüd valmis, väljas ja saadaval.
Kustomid & customid, hot rodid, lowriderid ja muud suuremal või vähemal määral modifitseeritud masinad, mis tehtud veidike ebatavalisemast
materjalist kui seda on näiteks tavalised '32 Fordid jne.
Osta saab kodulehelt: http://www.diskustommagazine.com/
Millalgi hiljem ka mõningate edasimüüjate käest.
Maksta saab arve alusel pangaülekandega või läbi PayPal’i, millalgi tulevikus ka pangalingid.
Ajakiri on trükitud kvaliteetsele 130gr paberile ja kaaned on 350gr. Kõik on läikiv, libe ja lakitud. Mõõdud 200x250mm. 88 lehekülge.
Õmmeldud liimköide seisab hea selle eest, et ajakiri ka aastate pärast kollektsioonis endiselt hästi vastu peaks.
Tekstid on inglise keeles.
Esimeses ajakirjas on kuus autoesitlust: 1970 Nissan Gloria, VW Beetle “The Frankenrod” kastikas volksrod, BMW 318, 1961 Ford Falcon “Pantastic”,
1980 Mitsubishi Debonair ja 1962 Buick Skylark. Kõik masinad muidugi teemale kohaselt rohkem või vähem ümber lõigatud.
Samuti on ülevaated kolmest üritusest: Kustom Kulture Forever (Herten, Saksamaa), Diskustom Meet (Eesti) ja Kustom Kulture Show (Helsinki, Soome).
Viimased paar kuud, nädalat, päeva ja tundi olen korralikult kuuma andnud ja eile sain trükikojast kätte ajakirjad ning täna hommikul lõpetasin veel kodulehe.
Töö järgmise numbriga on ka juba alanud - sel pühapäeval tehakse Jaapanis fotosessioon järgmise numbri esikaaneautoga, milleks on radikaalselt moditud
Dodge Dart.
Ajakirja saab ka tellida. Tellides on hind 15% soodsam ning lisaks tuleb kerge sääst ka saatekuludelt võrreldes ükshaaval ostmisega.
Kustomid, rodid.Muide, ma tahaks hirmasti seda oranži autot trükkida proovida, kui sa faili saaksid anda. Mul on kõige suurema värviruumiga kleepsuprinter üldse. Enamikust ei tule oranž välja.
quote:mrtn: Muide, ma tahaks hirmasti seda oranži autot trükkida proovida, kui sa faili saaksid anda. Mul on kõige suurema värviruumiga kleepsuprinter üldse. Enamikust ei tule oranž välja.
Saada mulle palun oma meiliaadress jarmo@kustom.ee peale ja panen sulle pildi teele
Kustomid, rodid.Üritan peatselt teha ka suurema ülevaate sellaastasest Yokohama Hot Rod Custom Show'st, hetkel aga isuäratajaks vähemalt mõnedki pildid:
Kustomid, rodid.Ühe väikse seltskonnaga on tulemas filmiõhtu, kus vaadatakse üht šedöövrit vansploitation-žanrist - Van Nuys Blvd. (1979) ja see andis hea põhjuse kirjutada
ka ühest legest custom van'ist: "Wild Cherry".
Wild Cherry on 1975 Chevy Van, shorty kerega ja üsna hea näide toonasest vännikultuurist. Kuigi värvitöö ja muude modide osas võib-olla isegi mitte üleliia wild,
sest oli ka olulislt metsikumaid custom van'e, kuid siiski aus ja perioodikorrektne kraam. Ühtlasi sai see konkreetne buss ka omajagu kuulsaks vaid tänu mõnele
sekundile tolles ülalmainitud filmis, saades niiviisi piisavalt cult staatuse, et läbi aastakümnete huviliste meeltel püsida.
Viimase paari aasta sündmused on aga veel omakorda päris huvitavad olnud.
2016 liikus Facbook'is ringi pilt samast bussist, vedelemas katusele langenud puuga kuskil kõrbes. Chris Carter, bussi praegune omanik, läks asjast üsna põlema
ja aasta jooksul suutis Google Mapsi abil bussi asukoha USA pealt üles leida ning läks kohale. Väidetavalt oli värava eramaale avanud bussiomanike naaber ning väidetavalt
oli ta saanud ka ühendust bussiomanike pojaga, kes oli olnud väga rõõmus, et keegi seda vänni taastada tahab ning seega justkui oli kõik aus. Noh, täpselt ei teagi
vist mitte keegi peale Carteri enda, kuid igatahes algas siit huvitav lugu.
Carter viis bussi omale töökotta ja üheksa kuu jooksul taastas hiilgeaegade konditsiooni. Paljud huvilised annetasid selle projekti ehitamise jaoks 5900$ ning lisaks ka juppe, velgi jne.
Tulemus tuli hea, kõik on rõõmsad, et cool buss jälle teedel.
Vahepeal aga, kuus kuud pärast bussi äravedamist, oli paberitejärgne omanik Laura Godin avastanud, et vänn on kadunud ning teatas politseisse vargusest ja all hell broke loose.
Godin väitis, et mingit luba pole Carter saanud ja nende naaber olevat värava ainult mingi segaduse tõttu avanud ja pojaga polda vist ka keegi sel teemal rääkinud ja üldse on Carter
selle bussi lihtsalt tuimalt vasakule pannud. Kuna nemad ise sellel maatükil ei ela, siis seepärast märkasidki vargust alles nii hilja ja vännil on nende jaoks sentimentaalne väärtus ning
tegelikult neil siiski on plaan buss taastada, kuigi see oli juba mitukümmend aastat seal mädanenud.
Lege pada-sõimab-katelt keiss, mõlemal justkui on õigus aga veidi nagu pole ka, võta siis kinni.
Carter igatahes arreteeriti oktoobris 2018. Buss leiti alles paar nädalat pärast arreteerimist ning see oli seks hetkeks hoopis äielikult laiali kistud ja tühjaks veetud ning aerosoolidega
mustaks värvitud elik hiljutisest taastamisest polnud midagi järgi.
Saaga sai lõpu alles käesoleva aasta maikuus. Chris pidi endistele omanikele maksma 5000$, sai tingimisi karistuse ning bussi võis jätta endale. Kui ma nüüd ei eksi, siis on Wild Cherry
praeguseks jälle endises hiilguses.
Sattusin põnevale autole ja mõtlesin kohe, et see on huvitav materjal jagamiseks, sest tänapäevases vaates on see väga hea näide traditional kustom'ist,
teisalt juba selle auto valmimisel oli see toonaste kategooriate järgi radical full custom, kuigi mitteentusiastile nägi välja nagu stock auto.
Alustan aga kerge taustajutuga hoopis veidi eemalt servast.
Customiseerimise algusaegadel kolme- ja neljakümnendatel oli customite ehitusel kandvaks ideeks tehasekujunduse täiustamine ja elegantsemaks muutmine.
Näidete põhjal kirjeldades: eemaldati mõningaid liiste ja linke (shaved, nosed, decked), ümardati mõningaid nurkasid (rounded corners), silendati
kerepaneelide liitekohti, uputati tulesid ja numbrimärke (frenching), madaldati katust (chopping) ja keret (sectioning), madaldati ka vedrustust
kuid tagasihoidlikult ja tehti veel mitmeid muid trikke. Eesmärgiks oli more streamlined ja smooth'i ning hea flow'ga välimus. Võib öelda, et eesmärk
oli ehitada maitsekalt. Ühtlasi oli peamine suund ka see, et üritati vaadata tulevikku ning püüti kasutada võimalikult uusi ja modernseid detaile ning ehitusvõtteid
(tänapäevases traditional kustomiskenes jällegi pigem vaadatakse tagasi ning püütakse tabada just seda toonast perioodikorrektset traditional biiti).
USA customiseerijate suureks eeskujuks olid tihti ka Euroopa sportlikud autod ja püüti oma projektidele ka nende pealt erinevat meeleolu üle tuua (näiteks sectioning oli üks põhiline selleteemaline võte).
Aastate jooksul kõik arenes muidugi omasoodu edasi ja juba viiekümnendatel läks moodi radikaalne customiseerimine tihtilugu isegi customiseerimise enese pärast.
Paljuski dikteeris seda ka asjaolu, et autod osalesid ju näitustel ja auhinnad olid reaalselt motiveerivad ning mida rohkem inimesi su auto ümber sagis, seda suurem
oli võimalus võita. Kuidas saada rohkem inimesi oma auto ümber sagima? Tee radikaalsemalt, et tähelepanu püüaks. Nii see kõik ongi arenenud - katuseid chopati
jõhkramalt, autosid madaldati järjest lähemale maapinnale ja tehti igasuguseid muid võtteid, mis tõmbasid tähelepanu ja ühtlasi tekkis nii ka palju erinevaid suundi.
Ühesõnaga - julgeti katsetada ja mindi "all out".
Kui nüüd ajaloos tagasi vaadata, siis on tegelikult ka näiteks tänapäevane stancemaailma ränk camber vaid evolutsiooni tulemus, mis sai alguse ju juba
kolmekümnendatel, sest püüti üksteist üle trumbata ja erinevaid võtteid aeti seeläbi järjest krehvtisemaks. Paljud asjad loomulikult olid toona ja on ka tänapäeval
sellised, mille kohta võiks mingisuguse keskmise arusaama järgi öelda "maitsetu", kuid teisalt on maailmas nagunii alati olemas piisav hulk inimesi kes ehitavad
maitsekaid asju ja hoiavad sellega nö klassikalise liini lippu lehvimas, kuid kõrvale ongi vaja ka inimesi, kes maitsekusest üleliia ei hooliks ja lihtsalt teeks sõgedusi,
sest just see osa oma kontrastsuses ongi see, mis erinevaid stiile ja kultuure edasi arendab ning kindlustab, et kogu customiseerimiseteema ei stagneeruks.
Liigume sissejuhatusest nüüd tagasi vendade Roy ja Reno Peretto 1949 Mercury customi juurde. Praegu muidugi oleks õigem öelda kustom, sest "k"-täht tähistabki
eelkõige just traditsionaalset customit, kuid toona (nelja-, viie-, kuue- jnekümnendatel) ei mõelnud keegi veel midagi traditsionaalsest ajajärgust, vaid oli lihtsalt
custom ja K praegune tähendus on pigem tänapäevane kasutus (kuigi selle võttis kasutusele George Barris ja ka just lihtsalt cool'ima välimuse tõttu elik isegi
sõna kirjapildist tehti ju custom ).
PS! Mulle endale meeldib küll ka üleüldse palju seda k-varianti kasutada paljuski lihtsalt seetõttu, et see näeb cool välja, kuid kui kirjutan teemadest, siis kasutan
nii c- kui k-versioone teadlikult ega paiguta neid kogemata.
Kaldusin taas kõrvale, jätkame uuesti Perettode autoga.
Nagu alguses öeldud, siis see custom on väga hea näide traditsionaalsest radikaalsest full kustomist, mille puhul on just näha see püüdlus jääda maitsekaks, kuid
samas on kasutatud väga palju erinevaid ning ka hardcore'maks peetavaid customtrikke, et saavutada just sellist kergelt euroopa päritoluga sportlikuma auto
meeleolu, kuid kiirel pealevaatamisel võib vähemtreenitum silm seda täitsa vabalt ka tehaseautoks pidada. Viimaste fotodena postitasin pildid ühest madalast, kuid kere
poolest täiesti stock välimusega sama aasta Mercuryst, et oleks hea võrrelda (kui kedagi huvitab, siis see beež Merc on tuntud kui Tovar's Merc, väga ilus pill).
Vennad ehitasid autot vahemikus 1954 ja 1956 ning 1949 Mercuryt meenutab laias laastus vaid iluvõre ja spidomeeter, sest pea kõik muu on võetud kuskilt mujalt või ise
tehtud.
Katus, kogu klaasiring ja uste ülemised osad on võetud 1953 Buick'i pealt (ühtede andmete kohaselt ka '52). Kere on streamline'ma look'i jaoks parajalt sectioned
elik lihtsustatult öeldes on kerepaneelidest horisontaalselt riba vahelt võetud ja kere on nüüd seega madalam.
Mootorikate ja tagaluuk on nosed ja decked välimusega elik sheivitud ja ümardatud nurkadega, kuid esimese luugi lugu on konkreetse auto puhul veidi keerulisem:
mootorikatte esiosa on '49 Mercury ja tagumine osa '53 Mercury pealt, kõik omavahel kokku sobitatud ja muidugi veel moditud. Kui ma õigesti aru olen saanud, siis tagaluuk ja
tagatiivad on '53 Mercury ning tiivad on pikendatud ja nende külge sobitatud 1956 Lincolni tagatuled. Tõenäoliselt on ka luuki sektsioneeritud ja pikendatud.
Iluvõre ümbrus on 1955 Chrysleri küljest ja iluvõre ise, nagu mainitud, auto algne iluvõre, kuid muidugi on sedagi modifitseeritud.
Esituled on kergelt frenchitud ja ülemine väljaeenduv osa ise ehitatud. Tagakoobastel fender skirt'id ja esikoopad seest polsterdatud - viimane oli toona populaarne võte.
Tihti värviti esikoopaid seest ka lihtsalt valgeks, mida siis mingi aja tagant üle võõbati, sest ajaga see piirkond ju määrdus. Ilukilbid on Flipper-tüüpi, väliserva soonte järgi
(two ripples) võiks arvata, et ehk isegi National'i mudel #3740.
Armatuurlauas on spidomeeter originaal, kuid muus osas on ka dash korralikult ümber ehitatud.
Mootor on aga stock 1949 Mercury flathead V8.
Auto oli mingil vahepealsel perioodil laiali kistud ja keegi isegi eemaldas katuse, kuid praeguseks on jälle taastatud.
Huvitava asjaoluna: mitmel lingil on vendasid nimetatud Parettodeks ja mõnel pool isegi mitte Roy vaid Ray. Olin ise ka tükk aega segaduses, kuid siiski leidus ühel lingil ports pilte
vanadest auhindadest ja show card'idest, kus on nimi esitatud ikkagi Reno Ja Roy Peretto kirjaviisil.
Muidu üsna sõge asi jah, viimasel paari nädala jooksul erinevais kanaleis päris palju ringelnud.
Huvitav, et Nivasid veel nii vähe tehtud. Mõned ikka on, aga võrreldes näiteks muude Lada mudelite praeguse modifitseerimisega, siis Niva ikka vaeslapse rolli jäänud.
Eelmisel kümmendil on tehtud ka säärane V8 ja airride’ga varustatud slammed Niva. Millegipärast mäletan kuskilt, et see tehti Austraalias, kuid võin ka eksida.
quote:altraditional: Teemasse sobivat 'tehaseautot' ka:
https://www.hemmings.com/classifieds/dealer/mccormack/unspecified/2373537.html
See on väga kõva asi jah. Põhimõtteliselt terve komplekt toonaseid kustomvõtteid on ära kasutatud.
Igatahes, pole kaua aega jõudnud siia midagi kirjutada. Mõtteid on, aga värvitööde ja ajakirja tegemise ning ühe peatselt väljatuleva uue
kustomiteemalise ettevõtmisega on tegemist nii palju, et no ei jõua kirjutada. Iga selle siinse peatüki tegemine võtab tavaliselt ikka
omajagu aega (pole just päris 15-30 minuti tegemine) ja nii ta veidi vaeslapse rolli jäänud ongi.
Täna aga töökotta enam ei läinud, sest tõmbasin hoopis arvuti taga Diskustom Magazine'i teise numbri kujundusega otsi kokku, saatsin
faile trükikotta ja oli veidi muud sättimist ning enne metsa seeneleminekut nüüd teen veel kiire postituse:
eile triibutasin ühte Eesti customiajaloo mõistes olulist autot.
Eks ta on ju kunagi ehitatud toonase kohaliku arusaamise järgi ja maailma mõistes customitega päris võrreldav (veel) pole, aga igal juhul on tegu kihvti ja
põneva autoga, mille potentsiaal on lihtsalt täies ulatuses realiseerimata, kuid see potentsiaal on igal juhul olemas. Lihtsalt oma ajastu laps meie riigi
praeguseni lühikese autokultuuri kontekstis.
Toorik aga on alguseks väga hea ja faktiliselt on ta muidugi ka praegu custom. Uuel omanikul on aga tahet asja edasi arendada ning tegin talle inspiratsiooniks
Photoshopis kerge ideekavandi. Ma ei ole küll nii kõva kibe käsi, et väga ilusti ja puhtalt suudaks shoppida, kuid idee annab edasi. Sellise kava järgi ehitades võib
sellest customist isegi kustom saada.
Praegu on masin lihtsalt mõnusamalt toimima kõpitsetud ja omanik lasi ka kiirelt mingi värvilahenduse peale pluss siis minul triibud teha, et käesoleval hooajal veel
paar kuud sõitu nautida ning sügisel siis vast custominuga sisse lüüa ja autot korralikult edasi teha.
Kavandil tegin säärased kustomtrikid:
- pikendasin ust, katust ja klaase;
- katuse crown’i võtsin veidi maha, kuid mitte liiga pancaked;
- sheivisin (eemaldasin) lingid ja lukud;
- lasin madalamaks;
- velgedeks on siin versioonil leged customveljed Supreme (ei, need ei ole Torq Thrust II, mida paljud tihti ekslikult arvavad, kuid mis ei ole tegelikult väga hea customivelg),
aga sobiksid hästi ka Cragar S/S või Star Wire. Kui tahta laia whitewalli, siis oleks pigem vaja plekkvelgi kroomilukilpidega, suurus max 15” ja kõrge ning kitsas rehv;
- frenchisin (uputasin) esituled;
- ka stanged on kerele lähemale frenchitud ning alumised osad eemaldatud;
- tagarattakoopale fender skirt (koopa kate nö);
- sheivisin ka vihmarenni ning sel puhul ka ümardasin ukse ülemise nurga, sest nii on smoothim. Kui renn oleks alles, siis võib ka uksenurk terav jääda.
- tegin ka alumise uksenurga smoothimaks, sest seal oli veidi kummaline nurk muidu sees;
- tagaklaas on stock, aga ettepoole kallutatud;
- esiklaasi kohalt antenni delete ning hirv ka minema;
- esisuunatuled sheivitud.
Peaks tegema veel ka eraldi esi- ja tagaotsast ideekujunduse, seal on ka tegelikult palju võimalik smoothida ja modida. Kuid samas toimiks see auto ka hästi nende modidega
ning näiteks esiotsal iluvõre ja tagant tuled võivadki stockiks jääda, jätab mõnusa fiili. Tagant küll luugi peaks puhtaks sheivima ja numbri hoopis alla stange peale viima.
quote:Jarmo: Üleval hetkeseis ja all see, mis tast saada võiks
Ma pole muidugi omanik, et otsustada, aga mina jätaks ta kindlasti sinna ülemisse seisu. Sellisena on ta oma vildakas disproportsionaalsuses killuke Eesti autoajalugu, alumine on selline mittemidagiütlev ei-liha-ega-kala.
Kustomid, rodid.Eesti autoajalugu on ta igal juhul, ka edasi ehitades. Lihtsalt customitele ongi omane, et nad aja jooksul millekski edasi morfeeruvad ning see ei teeks temast vähem ajalugu.
Aga tõsi ta on, et selles lühikeses katuses on mingi oma võlu ja eile õhtul tegin ühe versiooni veel. Selle puhul on ainult katus madaldatud, kuid
uksi, aknaid ega midagi pikendatud ei ole. Pildilt tundub nagu katus oleks pikem, kuid see tuleb sellest, et madalama tagaklaasi tõttu on ülemine
kurv veidi kaugemal, klaasi alumine serv on aga samas kohas nagu originaalil.
Sellisel kujul jääks autole alles iseloomulik business coupe laadne kuju.
Kustomid, rodid.Kuna algset volgat on kustomiseeritud vaid uksepostist tagantpoolt (esimene pilt), siis tundub midagi nagu tasakaalust väljas.
Ettepoole tõusva uksejoone horisontaali viimine (katuse madaldamine) ja tulede/stange "uputamine" kulub tasakaalu mõttes igati ära ja jätab alles ka algse idee (kolmas pilt).
Selliselt oleks minu arvates tegemist terviklahendusega.
Kui mu mälu ei peta, siis sellest volgast oli mingi 15a tagasi ka mingis ajakirjas juttu (vist Hüürus meisterdatud?)
quote:fuel:
Ettepoole tõusva uksejoone horisontaali viimine (katuse madaldamine) ja tulede/stange "uputamine" kulub tasakaalu mõttes igati ära ja jätab alles ka algse idee (kolmas pilt).
Kui mu mälu ei peta, siis sellest volgast oli mingi 15a tagasi ka mingis ajakirjas juttu (vist Hüürus meisterdatud?)
Kaldun pigem ise ka viimase variandi poole, sest niiviisi tekib ilus proportsioon, kuid auto säilitab oma karakteri.
Varasemalt olin selle auto puhul alati mõelnud, et tingimata oleks vaja pikendada uksi, klaase ja katust ning kui tolle esimese, pildil keskmise,
kavandi ära tegin, siis vaatasingi, et oh, jube lahe. Aga kui tegin ka teise kavandi, kus katus ainult madalamal, aga mitte pikem, siis
mõistsin, et niiviisi on see auto hoopis põnevam.
quote:fuel: Kuna algset volgat on kustomiseeritud vaid uksepostist tagantpoolt (esimene pilt), siis tundub midagi nagu tasakaalust väljas.
On tasakaalust väljas. Minu point oligi, et sellise vildakana on ta selline tähis Eesti autoajaloos, ja paljudes elementides on ta siiski täiesti äratuntavalt GAZ-21.
Nende alumiste piltide peal on suht mittemidagiütlev üks-miljoneist "wannabe-ameeriklane", kus ei algset Volgat ega seda vahepealset Leivategija kätetööd enam üldse ära ei tunne.
Kustomid, rodid.Mis puudutab ajaloo säilitamist, siis ideena on see küll tore, aga reaalse maailma reaalsus on see, et kui omanikul autoga isiklikku sidet pole, siis mädanevad need "päästmisele ja säilitamisele" määratud isendid reeglina kuskil aiaveeres kuni oma loomuliku lõpuni. Sellist pühendumuse, raha- ja ruumiküllust pole kellelgi, et igat üheksakümnendate vallatust aegade lõpuni kuivas garaažis hoida, noh vahest Mati Heinsaril oleks olnud, aga noh... jah. Pigem teha mõned korralikud pildid, saag sisse lüüa ja masinast enda oma teha, sedasi elab ta veel kaua ja pakub omanikule ka kümne või kahekümne aasta pärast piisavalt pinget, et asja sõidukorras ja visuaalselt värskena hoida. Ka välismaa kuulsaid autosid ehitatakse regulaarselt ringi, värvitakse, vahetatakse tehnikat jne, see on juba kord customite saatus - muuseumid neid ju ei taha, kokkuost aga võtab hea meelega vastu.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Kustomid, rodid.Postitasin siia millalgi väikse loo ühest kuuekümnendate keskel valminud omapärasest ja väga legeks saanud,
kuid praeguseks juba aastakümneid kadunud olnud hot rod'ist Uncertain-T.
The Rodders Journal ajakiri on oma koroonajandi tõttu oma eelmise numbri täitsa tasuta lugemiseks veebi üles pannud ja seal on
põhjalik lugu Uncertain-T ajaloost ning ka selle aasta alguses näitustele jõudnud tribüütversioonist, mis viimase seitsme aastaga
Uus-Meremaal saladuses hoides ehitati.
Originaalse ehitaja Steve Scott'i tsitaat:
“At the shows I’d go back and look at the roadsters and their details. And
while I was looking, my mind was re-engineering everything. It bummed me out that everyone was doing the same stuff. I think that
was building the foundation for The Uncertain-T.”
Üleüldse ka on The Rodders Journal väärt lugemine, sest see on väga hea allikas traditional hot rod'ide ja kustomite osas ning sealt
saab ka palju põnevat infot kustomiskene olnud aegade kohta.
Kustomid, rodid.Kodumaise vintaazi talletuseks, objekt mida julgeks üsnagi customiks nimetada, mitte lihtsalt nõuka ajal kättesattuvast kokku visatuks.
.. 10 11 12 13 14 15 16 
