| Poster |
Message |
 Jesper
 |
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madlobster: Aga reaalselt pole olemas ühtegi seadet, mis suudab, mis tahes ülekandel töö ühe kiirusega ära teha
Novott, ja selle pärast me sätimegi oma autodel ülekanded ja asjad nii, et mootor töötaks koguaeg max võimsusel või selle lähedal. Et töö, olgu see siis mäkke tõus või veerandmiili läbimine, saaks võimalikult kiiresti tehtud. Väga lihtne värk kõik, pole vaja sisse tuua mingeid meetreid, sekundeid, njuutoneid, rongivaguneid ja äratuskella seiereid.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 22.01.2015 at 00:25 |
1 edit. Last edited 22.01.2015 at 00:33 by Jesper
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
viplala: Mul tekkis üks loll küsimus. Kas pöördemoment suureneb vastavalt kiiruse ja massi poolt tekitatud kineetilisele energiale?
Ei suurene. |
| 22.01.2015 at 00:27 |
|
viplala
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madlobster: quote:
viplala: Mul tekkis üks loll küsimus. Kas pöördemoment suureneb vastavalt kiiruse ja massi poolt tekitatud kineetilisele energiale?
Ei suurene.
Ok, ma lähen lollide küsimustega edasi siis  . Kui see jalgrattur (kellest siin ennist juttu oli) on end mäkke üles vändanud, ning seejärel ennast uuesti sealt mäest mitte midagi tehes alla veeretab ja põhja jõudes on on tema ees uus mägi, millest ta inertsiga üles tuiskab, siis kus asub jalgratta ratta pöördemoment tol hetkel? Pöördemoment ju peab olema kuna liikumine toimub aga liikumine toimub kineetilise energia arvelt. Massist ja liikumisest saab ju tekitada pöördemomenti või ei saa siis, või saab...
E: Pöördemoment maakeeli on töö tegemine millegi vedamiseks. Jalgratta rattale teeb tööd jalgratas ja jalgrattur oma massiga, mis vastavalt mäest alla tulemise protsessile on muutunud energiaks. Kui me hakkame nüüd jalgratta ratast pidurdama, muutub pöördemoment vägagi tuntavaks. Kineetiline energia on ju samuti töö. Seega peaks võimsus suurenema vastavalt kiirusele ja massile. Krt, ma lähen magama parem |
| 22.01.2015 at 00:43 |
1 edit. Last edited 22.01.2015 at 00:54 by viplala
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
viplala: quote:
Madlobster: quote:
viplala: Mul tekkis üks loll küsimus. Kas pöördemoment suureneb vastavalt kiiruse ja massi poolt tekitatud kineetilisele energiale?
Ei suurene.
Ok, ma lähen lollide küsimustega edasi siis . Kui see jalgrattur (kellest siin ennist juttu oli) on end mäkke üles vändanud, ning seejärel ennast uuesti sealt mäest mitte midagi tehes alla veeretab ja põhja jõudes on on tema ees uus mägi, millest ta inertsiga üles tuiskab, siis kus asub jalgratta ratta pöördemoment tol hetkel? Pöördemoment ju peab olema kuna liikumine toimub aga liikumine toimub kineetilise energia arvelt. Massist ja liikumisest saab ju tekitada pöördemomenti või ei saa siis, või saab...
Mootori pöördemoment ei suurene. Kuid kogu pöördemoment hetkeliselt suureneb, sest sa kasutad lisaks ka salvestatud energiat (hoorattas olevat energiat) Jalgratta ratastel on olematu inerts seega suht tühine pöördemoment. Tonnine ketas @ 10k rpm on üsna kobe pöördemoment aga sa oled pidanud selle ketta sellise kiiruse juurde saamiseks suure hulga tööd ära tegema.
Mootoril on ikka üks ja see sama pöördemoment, mida mõõdetakse, mida ta suudab kütuse põletamise teel järjest anda. Salvestatud energia hetkeks tagasi anda ja siis sel momendil mõõta ei kirjelda mootori suutlikust. |
| 22.01.2015 at 00:54 |
|
Jesper
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Mäest alla ja üles veereval jalgrattal polegi mingit pöördemomenti kuskil, tööd teeb selle katse puhul otsejoones maakera keskpunkti poole suunatud raskusjõud
Ärge mõelge lihtsaid asju keeruliseks... Lennukist alla visatud koka-koola pudelid kiirendavad päris hästi ilma igasuguse momendita.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 22.01.2015 at 01:07 |
|
DevilDeVille
 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ma endiselt arvan, et võiks selle asja vvt orikateemasse kolida 
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
|
| 22.01.2015 at 01:09 |
|
viplala
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Jesper: Mäest alla ja üles veereval jalgrattal polegi mingit pöördemomenti kuskil, tööd teeb selle katse puhul otsejoones maakera keskpunkti poole suunatud raskusjõud
Ärge mõelge lihtsaid asju keeruliseks... Lennukist alla visatud koka-koola pudelid kiirendavad päris hästi ilma igasuguse momendita.
Kui sa proovid jalgratta ratast keskelt pidurdama hakata, toovad kodarad sinna ju pöördemomendi koju kätte, olenemata sellest kas ratas liigub üles või alla mäge. |
| 22.01.2015 at 01:17 |
|
DevilDeVille
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
viplala: quote:
Jesper: Mäest alla ja üles veereval jalgrattal polegi mingit pöördemomenti kuskil, tööd teeb selle katse puhul otsejoones maakera keskpunkti poole suunatud raskusjõud
Ärge mõelge lihtsaid asju keeruliseks... Lennukist alla visatud koka-koola pudelid kiirendavad päris hästi ilma igasuguse momendita.
Kui sa proovid jalgratta ratast keskelt pidurdama hakata, toovad kodarad sinna ju pöördemomendi koju kätte, olenemata sellest kas ratas liigub üles või alla mäge.
Ärme kindlasti arvesta inertse, kodarate pingeid ja huiteabmida. Seda asiotaaži kannatab detailidega nussides lõpmatuseni komplitseerida, samas, kui oluline on mitulehte tagasi (ja kaugeltki mitte minu poolt) suht selgesti üleskrihveldatud.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
|
| 22.01.2015 at 01:36 |
1 edit. Last edited 22.01.2015 at 04:00 by DevilDeVille
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
DevilDeVille:
Ärme kindlasti arvesta inertse, kodarate pingeid ja huiteabmida. Seda asiotaaži kannatab detailidega nussides lõpmatuseni komplitseerida, samas, kui oluline on mitulehte tagasi (ja kaugeltki mitte minu poolt) suht selgesti üleskrihveldatud.
See detailidega nussimine on samas põnev, sest seda enam tekib mitte teadjatel arusaam energiast, selle kasutamisest, energia jäävuse seadusest jne.
Elulised näited äratuskellast, jalgratturist kuni kosmoseraketini kirjeldused suurendavad kindlasti teadmisi ja arusaamisi energiast, tööst jne
Energia ei teki kuskilt ega ei kao mitte kuhugi vaid muundub ühest olekust teise.
JA EDIT: Sapakaga poest piima tuues on kodara paine jah pohui, aga rajal tuhandik sekundeid taga ajades vända esimese püti kaelast kuni rehvi välis pinnani on läbipaine juba väga suur ja iga kodara/võlli/rehvi paine eraldi on vägagi määrav ning iga mikromeeter arvestamist vajav ja lisaks kasulik/üldhariv jutt.
Ega foorum polegi koht, kus enda üleolekut demoda, vaid hariva eesmärgiga, kus erinevate elualade inimesed oma teadmisi jagavad.
quote:
viplala:
Kui sa proovid jalgratta ratast keskelt pidurdama hakata, toovad kodarad sinna ju pöördemomendi koju kätte, olenemata sellest kas ratas liigub üles või alla mäge.
Kõiki energiaid on võimalik muundada pöörlemisenergiaks ning seda siis mõõta pöördemomendina. On selleks päikse-energia, mis miljoni aasta pärast nafta põletamisega pöörlema pannakse või mäe otsa veetud jalgratturi lihakeha sealt uuesti alla veeretades sellel pole vahet. Energia on energia, mis olekus ta parajasti on ei muuda see selle suurust ega hulka. |
| 22.01.2015 at 10:10 |
4 edits. Last edited 22.01.2015 at 10:36 by Madlobster
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Pöörlemisenergia on kineetiline energia, mv2/2, lihtsalt taandatuna pöörlevatele kehadele.
Ega füüsikat ei olegi võimalik "talupojakeeles visualiseerida", valemid on olemas ja neid tuleb kasutada, "maakeelset ekvivalenti" ei ole mõtet otsida.
Klassikalise füüsika puhul veel natuke õnnestub, kuid vähegi komplitseeritumate asjade puhul vajub kolinal kokku. Nt "elektron tiirleb ümber tuuma" on suht nonsenss.
P.S. Devildeville, sa võid vait ka olla, teema on asjalik ja ei pea koguaeg mölisema nagu oss pühajärve ääres pudel peos. |
| 22.01.2015 at 10:52 |
|
DevilDeVille
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis:
P.S. Devildeville, sa võid vait ka olla, teema on asjalik ja ei pea koguaeg mölisema nagu oss pühajärve ääres pudel peos.
Teema on olemuslikult küll asjalik aga trikk ongi selles, et mõistuslikel olenditel on sellest arusaamisega niisamagi kõik korras ja lollidele on siinsed jutud füüsikast nagu suahiili keel. Selles valguses muutubki asi lõppeks eneseimetlemiseks. Loomulikult võin ma vait olla ja enamuse oma elust olengi 
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
|
| 22.01.2015 at 11:30 |
|
PlyVal64
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madlobster: Kui sa võtmele toru taha paned, ega sul jõudu juurde ei tule. Sa lihtsalt vähendad töö tegemise kiirust, mille arvelt kasvatad pöördemomenti. Jõud, mis sul on jääb samaks.
Aga minul on jõudu ühe palju. Kuid siiski väikse võtmega 10mm polti purus keerata ei jaksa aga näe kahe meetrise sabaga võtmega keeran kõik poldid pooleks.
No ei ole nii!!! Sinu "jõud" on väga erinev, samaks jääb võimsus või töö tegemise hulk. Moment ongi jõud füüsikalises mõistes. Kui paned selle võtme niipidi, et pead polti pooleks väänama "ülevalt alla" on Sinu jõud piiratud Sinu keha kaaluga - sa võid kasvõi miljoni meetri pikkuse kangi otsas n-korda lõuatõmbeid teha ja kulutada ära sama energiahulga, mitte sittagi ei juhtu. Paned sama võtme teistpidi ja saad tõsta "turjaga", on Sinu jõud hoopis teine ja piisavalt tugeva poldi ning piiiika saba puhul tõstad hoopis auto maast lahti aga polt puruks ei lähe ja lahti ei tule. Kulutasid ära lühikese ajaga ära sama energiahulga ehk tegid tööd rakendades meeletut jõudu, toss on väljas aga tulemus on sama Sitemal juhul a'la off-roadi sõites vajutad iseenda munadeni pehmesse maasse... Aga see on juba meie endi "ehituse" omapära, kus käelihased on ühed "kõige nõrgemad" ja oleme piiratud omaenda eluskaaluga ja jalad-selg kokku see "kõige tugevam". Mootor seevastu on "ühesugune" ja kuna peale osade laevamootorite saavad absoluutne enamus ringi käia vaid ühte pidi, siis nende tekitatavad jõu- ja võimsusnäitajad on kogu aeg samad. INIMEST ei tasu füüsikasse sisse tuua, eelkõige jalgratturit, sest siis tuleb kohe küsid aka, kas pedaali vajutataks epäkaga või kannaga, sadula-keskjooksu omavaheline auskoht jne
|
| 22.01.2015 at 12:39 |
1 edit. Last edited 22.01.2015 at 12:40 by PlyVal64
|
ervin
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
priit, loe nüüd uuesti läbi, mida sa kirjutasid. see sinu "miljoni meetrine kang" justnimelt muudabki ju sinu keha staatilise massi pöörlevaks liikumiseks. survet avaldad sa seljuhul mingile kangi osale, mitte tervele kangile, suunaga ülevalt alla. |
| 22.01.2015 at 13:02 |
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
PlyVal64: quote:
Madlobster: Kui sa võtmele toru taha paned, ega sul jõudu juurde ei tule. Sa lihtsalt vähendad töö tegemise kiirust, mille arvelt kasvatad pöördemomenti. Jõud, mis sul on jääb samaks.
Aga minul on jõudu ühe palju. Kuid siiski väikse võtmega 10mm polti purus keerata ei jaksa aga näe kahe meetrise sabaga võtmega keeran kõik poldid pooleks.
No ei ole nii!!! Sinu "jõud" on väga erinev, samaks jääb võimsus või töö tegemise hulk. Moment ongi jõud füüsikalises mõistes. Kui paned selle võtme niipidi, et pead polti pooleks väänama "ülevalt alla" on Sinu jõud piiratud Sinu keha kaaluga - sa võid kasvõi miljoni meetri pikkuse kangi otsas n-korda lõuatõmbeid teha ja kulutada ära sama energiahulga, mitte sittagi ei juhtu. Paned sama võtme teistpidi ja saad tõsta "turjaga", on Sinu jõud hoopis teine ja piisavalt tugeva poldi ning piiiika saba puhul tõstad hoopis auto maast lahti aga polt puruks ei lähe ja lahti ei tule. Kulutasid ära lühikese ajaga ära sama energiahulga ehk tegid tööd rakendades meeletut jõudu, toss on väljas aga tulemus on sama Sitemal juhul a'la off-roadi sõites vajutad iseenda munadeni pehmesse maasse... Aga see on juba meie endi "ehituse" omapära, kus käelihased on ühed "kõige nõrgemad" ja oleme piiratud omaenda eluskaaluga ja jalad-selg kokku see "kõige tugevam". Mootor seevastu on "ühesugune" ja kuna peale osade laevamootorite saavad absoluutne enamus ringi käia vaid ühte pidi, siis nende tekitatavad jõu- ja võimsusnäitajad on kogu aeg samad. INIMEST ei tasu füüsikasse sisse tuua, eelkõige jalgratturit, sest siis tuleb kohe küsid aka, kas pedaali vajutataks epäkaga või kannaga, sadula-keskjooksu omavaheline auskoht jne
Noh jah kui füüsikat väga palju visualiseerida ja maamehe näiteid tuua siis vahest kipub segadus tekkima. Nii nagu madis ütles kuid mulle see visualiseerimine ikkagi hirmsasti meeldib
Ma saan aru, mis priit mõtleb. Ja ta ei mõtle valesti.
Kätega poldi puruks keeramist ja mootori võimsust paralleelselt visualiseerida on tiba keerukas. Mootor, mis töö ajal keerab polte pooleks oma võimete piiril, nii et jämedam polt pannes mootor seiskub omab sellist pöördemomenti (jõudu), mis jõuab neid peenemaid polte pooleks keerata. Kui lisada käimakott ja pöördeid langetada suudab ta ka need jämedamad poldid pooleks keerata. Aga jämedate poltide pooleks keeramise kiirus on väiksem kui ilma käimakotita peenemate poltide. Seega kiiruse arvelt suurendati jõudu. Mootori jõud jäi samaks.
Sest erinevas olukorras on erinevad tegurid.
100 kilo tõstma hakates otse ülekandega jõuab teatud võimsusega mootor tõsta x aja jooksul y kõrgusele
Kui vahetada mootor kaks korda nõrgema vastu siis tuleb 2x aega kulutada, et 100 kg y kõrguse saavutaks
Ei võrdu samaga, et mina tirin polti kangiga y kauguselt x aega ja polt puruneb seega 0,5y kauguselt tuleb tirida 2x aega (polt ei purune)
Segadused tekivad seoses ülekannete sisse toomisega ja samuti erinevaid liikumisi vaadates (pöörelmine, kukkumine, lohisemine jne) Samuti on segadus pöördemomendi juures, millal üldse midagi liikuma hakkab. Ja siis oleneb, mis nurga alt keegi läheneb.
Visauliseerimisel peab olema väga täpne, sest vead on kerged tulema.
Kontrolltöö:
Seinas olev polt minu raskuse all meetrise kangiga (kang on nii pidi, et ripun) katki ei lähe aga 10 meetrise kangiga läheb. Mina kaalun ühe palju nii meetrise kangi otsas kui ka 10 meetrise kangi otsas. Minu kaal ei muutu ja kangi enda sees ka energiat pole, kus siis see energia tuleb, et polt ikkagi puruneb ? Ja miks ta meetrise kangi otsas 10 korda kauem rippudes ei purune?
Kompressor annab oma võimsusest ligi 99% sooja, aga näe suruõhutööriistad teevad tööd. Ega siis keegi ometi 100kw energiat ei kuluta, et 1kw tööd saada? |
| 22.01.2015 at 18:50 |
3 edits. Last edited 22.01.2015 at 21:19 by Madlobster
|
Jesper
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Poldi purunemine ei nõua sinu lihtsustatud käsitluses üldse energiat, ainult mingit piiri ületavat jõudu. Reaalses elus reaalse poldi puhul on sul vaja kõigepealt saavutada jõud mille all polt taastumatult deformeeruma hakkab ja siis seda nii kaua "peal hoida" kuni poldiga jokk on, ehk siis vabalt võibki juhtuda et lühiajaline koormus ei tee poldile midagi, pikaajaline või tsükliline koormus aga saab sellest lõpuks jagu.
Kompressoris ei lähe 99% soojuseks. Tüüpiline kasutegur on 80% tuuris.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 22.01.2015 at 20:15 |
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Jesper: Poldi purunemine ei nõua sinu lihtsustatud käsitluses üldse energiat, ainult mingit piiri ületavat jõudu. Reaalses elus reaalse poldi puhul on sul vaja kõigepealt saavutada jõud mille all polt taastumatult deformeeruma hakkab ja siis seda nii kaua "peal hoida" kuni poldiga jokk on, ehk siis vabalt võibki juhtuda et lühiajaline koormus ei tee poldile midagi, pikaajaline või tsükliline koormus aga saab sellest lõpuks jagu.
Kompressoris ei lähe 99% soojuseks. Tüüpiline kasutegur on 80% tuuris.
Vajavad jõudu aga mitte energiat Kuidas saada jõudu ilma energiata?
Ja soojuseks läheb 100kw kompressoril umbes 20kw? |
| 22.01.2015 at 20:28 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Poldi purunemiseks keeratakse polt elastse piirini nagu vedru, seega salvestatakse energiat sinna. Purunemisel see energia vabaneb kineetilise energiana, tükid lendavad laiali. Osa muutub hõõrdumisel soojuseks.
|
| 22.01.2015 at 21:40 |
|
Jesper
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kuidas saada jõudu ilma energiata - näiteks kui leivapäts vedeleb laual, siis mõjutab ta lauda jõuga u 10N jõuga, ja laud mõjutab leivapätsi 10N jõuga vastu. Jõud on olemas, aga mingit energia ülekannet või muundumist ei toimu.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 22.01.2015 at 21:41 |
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis: Poldi purunemiseks keeratakse polt elastse piirini nagu vedru, seega salvestatakse energiat sinna. Purunemisel see energia vabaneb kineetilise energiana, tükid lendavad laiali. Osa muutub hõõrdumisel soojuseks.
Jah aga küsimusele see seletus vastust ei anna
quote:
Jesper: Kuidas saada jõudu ilma energiata - näiteks kui leivapäts vedeleb laual, siis mõjutab ta lauda jõuga u 10N jõuga, ja laud mõjutab leivapätsi 10N jõuga vastu. Jõud on olemas, aga mingit energia ülekannet või muundumist ei toimu.
Polti see paraku katki ei keera
Kus saab jõudu ja kus jõud on. Need on ka erinevad küsimused.
Nagu kus on energia ja kust saada energiat.
Vastus: energia on nafta sees.
Kuidas saada energiat
Tuleb nafta põlema panna.
Kus on jõud?
Jõud on leiva sees
Kust saada jõudu?
Tuleb leib ära süüa
|
| 22.01.2015 at 21:59 |
1 edit. Last edited 22.01.2015 at 22:09 by Madlobster
|
Jesper
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Jah, ja lisaks juust on kollane ning kuum pliidiraud kõrvetab.
Minu pedagoogilised võimed on siinkohal ammendunud. Sinu jutust kumab läbi soov leida mingit "lõplikku tõde" või universiaalset mõistet, mis seoks kogu maailma asjad üheks kimbuks kokku "lihtinimesele arusaadaval moel", aga sellist asja ei ole olemas. Praktilises inseneerias on oluline iga reaalse protsessi tükeldamine mingile seadusele alluvateks lihtsamateks mudeliteks, sa ei saa oma poldi purunemise või näiteks veerandmiilisõidu analüüsimiseks kasutada mingit "kõigeteooriat", vaid pead võtma füüsikaseaduste ja mudelite tööriistakastist sobivaid tükke ja neid omavahel kombineerima.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 22.01.2015 at 22:15 |
|
olevtoom
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madlobster:
Vastus: energia on nafta sees.
Kuidas saada energiat
Tuleb nafta põlema panna.
Kus on jõud?
Jõud on leiva sees
Kust saada jõudu?
Tuleb leib ära süüa
Väga hea ... minagi olen märganud, et siinses teemas lähevad vahepeal sassi mõisted "jõud", "võimsus" ja "töö". Kui filosoofilist pläma ajama hakata, on see ehk suuresti sellest tingitud, et kunagi sõna "Kraft" vasteks vale sõna võeti. Esialgne, 19. sajandi lõpus kasutatud "tung" oleks parem.
[OT]Mille poolest on eestikeelne sõna "jõud" unikaalne?[/OT]
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera |
| 22.01.2015 at 22:19 |
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Jesper: Jah, ja lisaks juust on kollane ning kuum pliidiraud kõrvetab.
Minu pedagoogilised võimed on siinkohal ammendunud. Sinu jutust kumab läbi soov leida mingit "lõplikku tõde" või universiaalset mõistet, mis seoks kogu maailma asjad üheks kimbuks kokku "lihtinimesele arusaadaval moel", aga sellist asja ei ole olemas. Praktilises inseneerias on oluline iga reaalse protsessi tükeldamine mingile seadusele alluvateks lihtsamateks mudeliteks, sa ei saa oma poldi purunemise või näiteks veerandmiilisõidu analüüsimiseks kasutada mingit "kõigeteooriat", vaid pead võtma füüsikaseaduste ja mudelite tööriistakastist sobivaid tükke ja neid omavahel kombineerima.
Et kui võimed ammenduvad siis tuleb juustu jutuga teine lollimaks teha, et ise targem paista?
Küsimused ei olnud üldse pahatahtlikult esitatud ega vaja ka vastamiseks kogu kõrgteoreetilisi tükeldatud, lihtinimesele mõistetavat mudeli analüüsimise tööriistakasti. Või mis iganes.
Need küsimused on väga selgelt ja ka noorele tütarlapsele arusaadavas keeles seletatavad. Kui sinu pedagoogilised võimed seda ei võimalda, ära siis teisi sellepärast ohmuks pea. Kindlasti on sul teistel aladel rohkem võimeid kui pedagoogilisel alal. Võib-oskad sa imeilusasti laulda vms |
| 22.01.2015 at 22:26 |
|
Jesper
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Minul pole vaja kellegi jaoks "targem paista", minu poldid ja mutrid ja muud vidinad sõidavad EMV tasemel võidu Sry kui mu postitused mingi ennastupitava mulje jätsid, see ei olnud plaanis. Lihtsalt sinu kangi ja poldi küsimus näiteks oli juba olemuslikult valesti esitatud ja sellele ei ole võimalik vastata. Umbes sama hästi võiks küsida et "kui ma viskan kivi üles, siis miks ta hakkab põhjapoolse horisondi suunas kukkuma, kus on loogika?", noh ei olegi loogikat, sest kivi ei panegi sinnapoole jooksu.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 22.01.2015 at 22:40 |
1 edit. Last edited 22.01.2015 at 22:45 by Jesper
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
olevtoom:
[OT]Mille poolest on eestikeelne sõna "jõud" unikaalne?[/OT]
Vaid j tähe lisamisega saab horrorist force ja vastupidi?
Aga tegelikult pole õrna aimugi
|
| 22.01.2015 at 22:46 |
1 edit. Last edited 22.01.2015 at 22:47 by Madlobster
|
olevtoom
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madlobster: quote:
olevtoom:
[OT]Mille poolest on eestikeelne sõna "jõud" unikaalne?[/OT]
Vaid j tähe lisamisega saab horrorist force ja vastupidi?
Aga tegelikult pole õrna aimugi
Ainsuse ja mitmuse vorm langevad kokku.
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera |
| 23.01.2015 at 08:24 |
|
|
.. 10 11 12 13 14 15 16 
