| Poster |
Message |
 Madlobster
|
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Jesper: Minul pole vaja kellegi jaoks "targem paista", minu poldid ja mutrid ja muud vidinad sõidavad EMV tasemel võidu  Sry kui mu postitused mingi ennastupitava mulje jätsid, see ei olnud plaanis. Lihtsalt sinu kangi ja poldi küsimus näiteks oli juba olemuslikult valesti esitatud ja sellele ei ole võimalik vastata. Umbes sama hästi võiks küsida et "kui ma viskan kivi üles, siis miks ta hakkab põhjapoolse horisondi suunas kukkuma, kus on loogika?", noh ei olegi loogikat, sest kivi ei panegi sinnapoole jooksu.
Noh tegelikult koos madisega te vastasite sellele küsimusele ära. Jah kõigepealt on vaja piisavalt suurt jõudu, mis vastujõu ületab, et hakkaks toimuma liikumine. Liikuma hakkamisel hakkab energia minust läbi kangi polti minema. Kui polt saab nii öelda täis ja rohkem ei mahu siis ta lendab puruks nagu madis kirjeldas. Nagu siin korduvalt öeldud siis võimsus on aja ja töö korrutis.
Samade pööretega keerab lühikse sabaga keerates poldi kiiremini pooleks kui pika sabaga. Kuna minu võimsus ei ole piisav et lühikse ajaga vajalik kogus energiat üle kanda võtan pika saba, mis võimaldab mul sama koguse energiat üle kanda pikema aja vältel, seega vähem korraga.
Kompressori kohta siis selline värk, et selline 90% kulutatud energiast soojuse saamine on ise endalgi lihtne tõestada. Võta radikas 5 kw ja võta kompressor 5 kw.Väikses ruumis temperatuure mõõtes ühe ja teisega suurt vahet sisse ei tule.
See, miks sa veel tööd saad teha, kui nii suur kogus on soojaks läinud tuleb sellest, et sa tööd tehes võtad selle sooja tagasi. Kõik on näinud, kuidas kompressoripaagist suvel kiiresti õhku välja lastes ava jäässe läheb. Ja energia ülekanne on sooja näol. |
| 23.01.2015 at 10:47 |
|
Jesper
 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
No loomulikult kui sa seal väikeses ruumis selle suruõhu mõjul näiteks auke puurid, siis tänu sellele et puur on suhteliselt algeline viis metalli kristallvõre lõhkumiseks, läheb päeva lõpuks valdav enamus soojuseks. Kui kasutegurit arvutada sellisel tasandil, et palju energiat läks aatomitevahelisel tasandil sidemete ümber kujundamise peale ja palju niisama nühkimiseks, siis on kõik levinud metallitööstuse protsessid väga tühise kasuteguriga. Samas kui sa näiteks suruõhuga raskeid asju tõstad, siis on pilt täiesti teistsugune.
Aga see kompressori jäätumine on puhtalt gaaside kokkusurutavusest tulenev kõrvalnähtus - kui sa kasutaks hüdrokompressorit ja -tööriista, siis seal neid kokkusurumisel soojenemise ja paisumisel jahtumise efekte ei ole, aga tööd tehakse samamoodi.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 23.01.2015 at 11:52 |
2 edits. Last edited 23.01.2015 at 11:58 by Jesper
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Jesper: No loomulikult kui sa seal väikeses ruumis selle suruõhu mõjul näiteks auke puurid, siis tänu sellele et puur on suhteliselt algeline viis metalli kristallvõre lõhkumiseks, läheb päeva lõpuks valdav enamus soojuseks. Kui kasutegurit arvutada sellisel tasandil, et palju energiat läks aatomitevahelisel tasandil sidemete ümber kujundamise peale ja palju niisama nühkimiseks, siis on kõik levinud metallitööstuse protsessid väga tühise kasuteguriga. Samas kui sa näiteks suruõhuga raskeid asju tõstad, siis on pilt täiesti teistsugune.
Aga see kompressori jäätumine on puhtalt gaaside kokkusurutavusest tulenev kõrvalnähtus - kui sa kasutaks hüdrokompressorit ja -tööriista, siis seal neid kokkusurumisel soojenemise ja paisumisel jahtumise efekte ei ole, aga tööd tehakse samamoodi.
Pole vahet, kas sa puurid metalli või puud või lihvid või kasutad klambripüssi Ühesõnaga vahet pole.
100 kw kompressorilt saad umbes 10kw sooja kätte juba el mootorist. Lisaks on 100kw kompressoril muljet avaldav jahutusradikas, kus tuleb töö ajal ca 70 kw eest sooja. Lisaks tuleb sooja veel kompressori tööorganist kiirgatava soojuse näol ning veel sellele lisaks on see õhk, mille sa kokku surusid kuum. Kõik see kokku liita on umbes siia sinna 90+ protsenti sisse pandud elektri energiast.
Kokku surumisel tekib soojus. Vedelike ja tahkeid materjale on oluliselt raskem kokku suruda kui gaase. Füüsikas on iga kõrval nähtus energia üle kandumine. Ruumi jahtumine kõrvalnähtusena tähendab soojusenergia kasutamist. |
| 23.01.2015 at 12:15 |
|
v6sa
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madlobster:
...
Kontrolltöö:
Seinas olev polt minu raskuse all meetrise kangiga (kang on nii pidi, et ripun) katki ei lähe aga 10 meetrise kangiga läheb. Mina kaalun ühe palju nii meetrise kangi otsas kui ka 10 meetrise kangi otsas. Minu kaal ei muutu ja kangi enda sees ka energiat pole, kus siis see energia tuleb, et polt ikkagi puruneb ? Ja miks ta meetrise kangi otsas 10 korda kauem rippudes ei purune?
...
Oeh, ikka segadus. Kuigi vahepealne tekst tundus juba paljulubav
Kui me eeldame, et Sinu kaal vahepeal ei muutu ja ainsaks muutujaks poldi purustamisel on kangi õla kümnekordne pikenemine, siis on tulemuseks ju pöördemomendi tõus kümme korda. Sest rõhtsalt paikneva kangi otsal rippuva massi mõjul tekib pöördemoment M=m*g*l. Kui suurendame pikkus l 10 korda, siis kasvab ka korrutis 10 korda. Lisaenergia aga tuleb Sinu 15,7... korda pikemast teekonnast, mida pead maha vantsima poldi purustamiseks kümme korda pikemat võtit kasutades. Palju selleks leiba tuleb rohkem süüa, mina arvutada ei oska.
Kuniks M jääb alla poldi materjali elastsuspiiri, võid seal rippuda aegade lõpuni ja midagi ei juhtu.
Reaalses maailmas aga asjad muutuvad. Ehk kui Sinu rippumisest tekkiv M on väga-väga lähedane elastsuspiirile hakkab polti hakkab pika aja jooksul mõjutama ümbritsev keskkond (niiskuse toimel tekkiv oksüdatsioon, temperatuuride vaheldumine, võib-olla veel midagi), siis võib tekkida olukord, kus:
a) polti avas kinni hoidvad jõud vähenevad sedavõrd, et takistav moment langeb alla pöörava momendi ja polt hakkab pöörlema või;
b) keskkonnatingimuste mõjul poldi materjalis kahanenud sisejõud vähendavad elastsuspiiri alla pöörava momendi ja polt puruneb. Reaalelus võiks kõne alla tulla korrosiooni mõju, mistõttu poldi töötav ristlõikepindala väheneb piisavalt. Iseküsimus, kaua roostetamine siiski aega võtab...
Mõlemad variandid eeldavad, et Sa pead kangi küljes rippuma aastaid Sealjuures liigutamata (soovitavalt ka hingamata), et kangi otsale mõjuv mass püsiks samana.
Jalgratta näide pädev vaid seni, kuniks jalgratturil on piisavalt "võimsust" kõrgeimal valitud käigul mäe vallutamiseks. Ning tulles tagasi reaalelulisuse nõude juurde, siis jalgratturi võimsus tuleneb tema massist (mille mõju omakorda oluliselt saab mõjutada ratta kinemaatikaga), millega pedaali alla surutakse. Jätame siinkohal proffide korvid ja lukustuvad kingad kõrvale ja vaatame siiski tavalist jalgratast. Käikudega säärast, et asi oleks autole lähemal. Väiksemate käikudega pole probleemi ka järsemal nõlval - ülekandearv on piisavalt head võimendust pakkuv. Mida kõrgema käigu valime, seda väiksemaks jääb võimendus kuni selleni välja, et ühel hetkel ei piisa jalgratturil enam massi enda ja ratta edasiveeretamiseks. Surub ju seesama m*g ratturit koos sõiduvahendiga mööda maapinda allapoole tagasi. Paljude poolt vihatud vektorarvutus näitab seda ilmekalt: jalgrattarehvi ja teepinna puutekohal ratta ja pedaalija massist ning keti mõjul pöörleva ratta pinnal rakenduva tangentsiaaljõu mõjul tekkinud summaarne jõuvektor peab olema suurem, kui eelmainitud masside ja raskuskiirenduse mõjul mööda kaldpinda alla suunatud vektor. Nagu ikka, võidab see, kel suurem: kuniks "vedav" jõud võidab, ratas kiirendab. Kuniks vektorid on võrdsed, kiirus püsib (või seistakse paigal). Kui võidab "pidurdav" vektor, hakatakse tuldud teed tagasi veerema. Mida enamus rattaid vabalt teha ei lase Ja rattureid ei oska...
Väga hästi iseloomustab inimese arusaamist vastus küsimusele: kui suur on (siia pane suvaline translatoorselt ehk rangelt edasi-tagasi liikuva asja nimetus) pöördemoment. Kui inimene hakkab arvutama, siis pole ta asjale pihta saanud. Seda ei saa olemas olla, kuna pöördemoment on alati mingi telje (reaalse või kujuteldava) suhtes. Kui pöörlemise telge pole, ei saa olla ka pöördemomenti.
Võimsus on aga ajaühikus tehtud töö (mis ei pea mitte olema kasulik ja enamasti kadude tõttu ka pole sajaprotsendiliselt seda) ekvivalent ja seda saab arvutada igale mingil moel energiat muundanud kehale/protsessile. Kaldkriipsuga seetõttu, et iga keha tööd tehes võtab ühtlasi osa mingist protsessist.
Viimane käis kompressori kohta. Kasutegur antakse tarvitatud elektri suhtena paaki surutud gaasi potentsiaalse energia kasvu suhtena. Kui hästi või halvasti seda energiapotentsi aga riistadega kasulikuks tööks (näiteks ülalmainitud poldi purustamiseks) pruugitakse, on juba lugu hoopis keerukamast lauluraamatust. Muide, üsna lähedasest alkokütusel käiva V8mootori võimsuse ja veerandmiili lõppkiiruse suhet käsitlevast Mõlemal juhul pole võimalik seda ilma märkimisväärsete lihtsustusteta vanaemale arusaadavasse keelde panna (kui vanaema just füüsikaharidusega pole). Mida rohkem lihtsustusi aga teeme, seda rohkem piirame oma seletuse tegeliku kehtivuse tingimusi. Ehk kaugeneme "tegelikust elust"... |
| 23.01.2015 at 12:56 |
6 edits. Last edited 26.01.2015 at 13:40 by v6sa
|
tõnisson
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kui nüüd võidusõidust rääkida, siis hobujõud iseloomustab auto kiirendusvõimet tunduvamalt paremini kui pöördemoment, just nagu Fog ütles.
500ft/lbs @ 4000rpm = 380.81hp
500ft/lbs @ 8000rpm = 761.61hp
Kui võtta kindla töömahuga mootor, ei saa suurendada lõputult pöördemomenti, küll saab aga liigutada seda kõrgemale pöördele ja muuta mootor võimsamaks.
____________________________
446+727+Dana60
225 slant six+904+8 3/4
446+727+NP203+9 1/4+dana44 |
| 23.01.2015 at 15:55 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis: Jätkan rasket tööd rahvahariduse vallas
kg, m ja s on ilmselt "naturaalsed ühikud", onju Bluestang
Tubli on - carry on...
Sellega ma muidugi olen nõus, et otseselt mõõdetavad ehk nn naturaalsed tegurid on kg, m ja s.
Aga selles osas muidugi pean objektiivsuse juurde jääma, et autot lükkav jõud on reaalne (primaarne) tegur ja võimsus ainult sekundaarne ehk iseloomustav näitaja ning võimsus autot kuhugi ei liiguta.
Vaadates, mis teemaarendusi siin vahepeal genereeritud on, siis hakkab kergelt kõhe...
Aga näha on, et see teema ei ole ainult osadele tqhq tegelastele probleemiks vaid ka lombi taga - igaks juhuks siia ka üles:
TORQUE AND HORSEPOWER EXPLAINED FOR SEMI-IDIOTS
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 26.01.2015 at 13:03 |
1 edit. Last edited 26.01.2015 at 13:03 by BlueStang
|
v6sa
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
tõnisson: Kui nüüd võidusõidust rääkida, siis hobujõud iseloomustab auto kiirendusvõimet tunduvamalt paremini kui pöördemoment
...
Kuidas saab üks arvutatud number midagi iseloomustada paremini, kui selle tuletatamiseks kasutatu?
Üleüldse on mingi üksik number vähe, et midagi öelda mootori võimekuse kohta reaalelus. Ikka pöördemomendi kõver on aluseks mootorite võimaliku suutlikkuse hindamiseks. Mitte võimsuse kõver, sest see on alati tõusev pöörlemissageduse kasvu tõttu. Kuigi midagi räägib asjatundjale ka võimsuse kõvera kuju...
Maksimaalne võimsus (mis pahatihti saavutatakse pööretevahemiku lõpus) on suuresti teoreetiline number, milleni küünditakse vaid harvadel hetkedel. Maksimaalse momendi lähedases alas sõidetakse aga märkimisväärselt suur osa ajast. Ning "parim kiirendus" on just pöördemomendi kõvera tõusva haru pööretevahemikus. Jutumärkides seetõttu, et suure võimsusega masinatel võib mootori pakutav oluliselt ületada pidamist ning lõppkokkuvõtteks muundub mootoris põletatud energia lihtviisiliselt soojuseks. Millest osa võib suitsuna ka nähtavaks muutuda |
| 26.01.2015 at 13:38 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: quote:
madis: Jätkan rasket tööd rahvahariduse vallas
kg, m ja s on ilmselt "naturaalsed ühikud", onju Bluestang
Tubli on - carry on...
Sellega ma muidugi olen nõus, et otseselt mõõdetavad ehk nn naturaalsed tegurid on kg, m ja s.
Aga selles osas muidugi pean objektiivsuse juurde jääma, et autot lükkav jõud on reaalne (primaarne) tegur ja võimsus ainult sekundaarne ehk iseloomustav näitaja ning võimsus autot kuhugi ei liiguta.
Vaadates, mis teemaarendusi siin vahepeal genereeritud on, siis hakkab kergelt kõhe...
Aga näha on, et see teema ei ole ainult osadele tqhq tegelastele probleemiks vaid ka lombi taga - igaks juhuks siia ka üles:
TORQUE AND HORSEPOWER EXPLAINED FOR SEMI-IDIOTS
No vot.
Kuidas me mõõdame "naturaalselt" massi ? Võrdleme teise massiga (kangkaalud) või mõõdame njuutoneid ja tuletame (vedrukaal).
Kuidas me mõõdame "naturaalselt" võimsust ? Võrdleme teise võimsusega ? Paneme kinnisesse konteinerisse ja võrdleme analoogse köetava konteineriga (nii mõõdetakse eriti tülikaid ja segaseid süsteeme).
Kuidas mõõdame meetrit ? Võrdleme "etaloniga". Aga etalon on aja jooksul muutunud, enam pole plaatina-iriidiumitükk vaid on hoopis kole aparaat laseri baasil...
Kokkuvõtteks, ei saa kasutada füüsikas nimetust "naturaalne". See oligi mõte. Meie vaidlus on tasemel "kas 2*100, kas seal on tähtsam 2 või 100".
|
| 26.01.2015 at 16:35 |
|
Madlobster
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis:
Kokkuvõtteks, ei saa kasutada füüsikas nimetust "naturaalne". See oligi mõte. Meie vaidlus on tasemel "kas 2*100, kas seal on tähtsam 2 või 100".
+1 |
| 26.01.2015 at 18:03 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
noh-jah - madis, eks ma kasutasin sedasama sõna, mille ise välja viskasid
no puhtalt sellepärast, et paremini aru saaksid - (leia lühend nn minu postitusest)
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 26.01.2015 at 20:32 |
|
jeff01
 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Teema vajub ära. Mis siis ehitatakse ilma HPta NMi mootor või ilma NMita HP mootor? |
| 07.02.2015 at 21:39 |
|
vr_
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis:
Kokkuvõtteks, ei saa kasutada füüsikas nimetust "naturaalne". See oligi mõte. Meie vaidlus on tasemel "kas 2*100, kas seal on tähtsam 2 või 100".
Pigem oli siin vaidlus tasemel, et 2*100=200 et mis on tähtsam kas 100 või 200
____________________________
Imperialist 71 |
| 09.02.2015 at 11:40 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
tooks asjalikud arutelud siia teemasse tagasi...
quote:
v6sa: quote:
tõnisson: ....
Turbiin stallib 5200 peal.
Üle joone 6750 ja turbiin libiseb 7%
...
Mootori piiraja sekkub teil kustmaalt?
Selle mootori puhul on kõik alla 5200 pöörde tekkiv pöördemoment vaid turbiinis õli soojendamiseks Reaalselt kasutatav osa ongi redline miinus 5200.
Kiidan väga reaalselt numbrite näitamise ning hariva arutelu eest mootori näitajate võrdlemisel. Lisan juurde veel selle, et kuna pikema käiguga mootoril on ka vändaraadius suurem, siis selline mootor ka toodab sama kolvipealse jõu/rõhu tingimustes enam väänet. Mis on hea madalalt jõristamise ülesannete täitmisel aga üsna kasutu "istun kiirteel tugitoolis ja ootan selgasõitvat rekkat" -tüüpi rakenduses.
Te siin otseselt ei tahtnud väände suurusest ja asukohast väga rääkida, aga proovisin siin kilde kokku pannes midagi tuletada - kas on miskit sellist, 5200 tq peak 650Nm, launchi teete 500rpm peale seda 500hp pealt (seal 600Nm) ja siis lasete 500rpm joosta üle hp peak 550hp (kokku siis rpm range 1000rpm ja käiku vahetas kukub tagasi 1000rpm vórra?), finish 6750rpm peal ja 7000rpm juures hakkaks juba piiraja sekkuma, infot väga pole, kas läks väga puusse - kui väändegraafiku paika saaks, siis saaks vähe lähemalt vaadata asjale sisse
edit:
info täpsustust ei tulnud, aga aega ka pole väga olnud tegeleda - tegin midagi väga esmast ära olemasoleva póhjal
midagi sellist äkki toimub rajal - kui mööda läks ka...
päris heaste seatud kombo - ega siin midagi muuta polegi väga
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 23.08.2021 at 18:55 |
5 edits. Last edited 31.08.2021 at 07:55 by BlueStang
|
|
.. 10 11 12 13 14 15 16 
