| Poster |
Message |
 hunt
 |
 Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Selle kaks koma kolm nädalat aastast kütan lihtsalt sunniviisiliselt kaminat. Elekter ka abiks, selle aja jooksul vast vaeseks ei jää. |
| 20.08.2005 at 12:08 |
|
klaabu24
|
 Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
On üks hea moodus veel Traffodes kasutatav õli ,kasutab vana mul igapäeva elus seda ja see toimib.
Tuleb ainult tüüsid kohendada traffo õli järgi et see sealt paremini läi jookseks.
On ka olnud et kouidagi ei taha põleda siis on sipa diislit hulka segatud ja toimib
Ei aja see traffo õli tossu eriti ja ei haise. |
| 22.08.2005 at 07:21 |
|
jaanus
 |
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
http://journeytoforever.org/biofuel_library/ethanol_motherearth/me4.html |
| 30.08.2005 at 04:39 |
|
aif
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Piilu seda, http://www.green-trust.org/2000/biofuel/babington/default.htm
Ei vaja teine karmi filtreerimist ja pole düüse mis ummistuma kipuvad.
aif |
| 30.08.2005 at 08:50 |
|
Bikerman
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Kas sul siis nahkdiivanis naftat polegi või?Variant 2 ,auk maasse,nii sügavale,et õige kraam tulema hakkab.
See muidugi minu-sama murega vana soovitus.
|
| 01.09.2005 at 21:39 |
Last edited 01.09.2005 at 21:40 by Bikerman
|
ats
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
aga kas põlevkiviõli pole alternatiiv? praegu ca 4 krooni liiter. 2010 tuleb sellele ka aktsiis otsa küll. |
| 03.09.2005 at 15:23 |
|
Astro SS
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
quote:
ats: aga kas põlevkiviõli pole alternatiiv? praegu ca 4 krooni liiter. 2010 tuleb sellele ka aktsiis otsa küll.
põlevkiviõli teemat sai just topiku alguses käsitletud (postitaja : wagoneer)
vihje: ebameeldiv kõrvalmõju 
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 03.09.2005 at 20:43 |
|
karikas
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Lisan siia ühe mõtte, mida sai kunagi vaagitud. See küll müra näitajate poolest ei hiilga ja kütuse suhtes on kapriisne, kuid kasutegur ahjukütuse puhul võib päris hea olla.
Et kui kasutada mõna vanat diiselmootorit ära - juhtida selle veesärgist maja küttevesi läbi ja panna see vales tööresiimis tööle. Lahendus peaks olema umbes selline, et sisse tulev õhk tuleks soojaks kütta välja mineva heitegaasiga või siis surveastet tuleks suurendada või midagi muud ette võtta, et süttimiseks vajalik temperatuur saavutatakse võimalikult vara. Sellisel juhul jõuab suurem osa kütust ennem ÜSS ära põleda ja töötab vända pöörlemist pidurdavana. Silindris tekib tohutu kuumus, kuna gaasid teevad negatiivset tööd. Mida aeglasemad pöörded, seda rohkem jõuab temperatuur gaasidest lahkuda ja peale ÜSS on seal täpselt niipalju energiat, et vänta pöörlemas hoida, millest enamik läheb teistes silindrites põlenud gaaside kokku surumiseks.
Sellises resiimis võib mootor toimida ka lausa soojuspumbana, kui ta piisavalt aeglaselt käib. Selle võimaldamiseks tuleks üüratu hooratas vända otsa kinnitada. Kui gaasid on piisavalt kaua kokku surutud ja jahutus piisavalt tõhus, siis võib töötsükli lõpuks nende temperatuur olla madalam, kui sisse tuleva õhu oma.
Mootori töö resiimi stabiliseerimine peaks käima pihustusnurga seadmisega. Ruumide temperatuuri järgi reguleeritakse kütuse hulka ja pöörete järgi pihustamisnurkka. Läheb temperatuur alla, pihustatakse rohkem kütust, pöörded hakkavad tõusma ja pihustama hakatakse varem, et pöördeid kontrolli all hoida. Ainus probleem on see, et süttimine ei pruugi toimuda piisavalt vara, et ebatõhus tööresiim säiliks. Surveastme tõstmisel on kindlasti ka mingid piirid. Võimalik, et süttimistemperatuuri alla viimiseks tuleb kasutada ka muid suure detonatsioonikindlusega kütuseid. Ja miks mitte pihustada odavuse mõttes sisselaskesse teisi kõrgematel temperatuuridel põlevaid õlisid. Jama ainult, kui nende nõgi silindri seina külge jääb ja soojuse eraldumist takistama hakkab.
Veel on variandid panna hoorattale mingi pidur, mida veega jahutada ja ka väljalaskegaase saab küttevega jahutada. Igal juhul oleks ühel autofanaatikul hea eksperimenteerida sellise kütmisviisiga 
Henry
Edit: Veel on võimalus panna näiteks R4 kahe silindriga tööle ühendades töötavate silindrite väljalaksed järgmise sisselaskega. Nii läbib gaas veel ühe kompressiooni tsükli, eraldades soojust ja aidates pöördeid pidurdada. |
| 05.10.2005 at 17:24 |
Last edited 05.10.2005 at 17:37 by karikas
|
foke
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Siin häid mõtteid , Esitan siis konkursile kah oma versiooni, mida muide on maailmas ehitatud, minuteada vähemalt 1 on Taanis.
Tuleb ära kasutada suvist päikest ja mitte mingeid päiesepatareisid, vaid lihtsalt päikest
Kaeva hoovi auk, no bassein. Suurus võiks olla mingi kolmsada tonni - nt. 8 x 8 x 5 m = 320 m3. Isoleeri ära ja lase suviläbi seda basseinivett väikse tsirkpumbaga katusepleki alt läbi, mööda peeneid torusid. Kui päike enam sooja ei anna eriti, kaaneta isolatsiooniga bassein ära. Oletame, et vesi on aetud nt. 70'C, siis selle jahtumisel 30'C-ni peaks sealt kätte tulema 40'C x 320T x 1,16kWh = 14 848 kWh.
Korralikult ära isolaarida ja peaks jätkuma terveks talveks
Hea on see, et suvel, kui vesi veel liiga soe pole, saab ujumas ka käia, ja veel teatud aeg kannatab vanni võtta - päris mõnus ju? |
| 05.10.2005 at 18:52 |
|
madis
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Foke, sa pole esimene kes nii arvab !
Probleemiks kujuneb kahjuks isoleerimine, kuna kontaktpind on väga suur
Paari aasta pärast on plaanis seda teha, eks siis annan teada kuidas läks. |
| 05.10.2005 at 19:13 |
|
Jesper
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Mismoodi see soe sealt veest kätte saadakse? 70-kraadise vee puhul muidugi probleemi ei teki, aga 30 on näiteks dushiveeks ju juba suht leige? Soojuspump? |
| 05.10.2005 at 19:33 |
|
foke
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Põrandakütteks on 30*C veel ok.
Nagu Madis mainis, see päris niisamalihtne pole, selle ehitamine, soojustamine vajalik basseiniruum jne maksab kah midagi, lisaks vee roiskumise oht jne jne. Tarbevee jaoks peaks ikka soojusvaheti olema, ega sa seda basseini jooma hakka siis Kuni 40-ni saab vannivee lihtviisiliselt kätte.
Aga mul on suht kindlad andmed, et Taanis on midagi sellist terve väikese külakese tarbeks valmis ehitatud. Mälu järgi oli seal miskine 5-7 majapidamist. Oli vist kasutatud vanu raudteetsisterne mingis osas, mis hulga kaupa ära isoleeritud ja maha maetud. Muidugi tuleb tunnistada, et Taanis talv märksa lahjem ja suvi pikem. Lisaks ei ole seal kombeks ehitada 400+ m2 maju |
| 05.10.2005 at 19:45 |
Last edited 05.10.2005 at 19:46 by foke
|
PlyVal64
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Mina tean parimat lahendust: müüge oma arusaamatult kallis "kinnisvara" maha, ostke selle raha eest(õigemini poole) soojale maale normaalsetes mõõtudes maja ja unustage igasugused küttemured. Raha peaks nii palju üle jääma, et oma businessi ajada või lihtsalt mõni aeg jõudeelu elada. Muidugi, õigesse kohta kinnisvara soetades võib varsti päris rikkaks saada. Mina soovitaks Türgit.
11,5 miljoni krooniga osta Vahemere rannikule kolm suurt maja koos 2000 m2 maaga. Elekter ja vesi on küll kallimad, kui Eestis .. .aga kurat, kütma ei pea! Ja milline potensiaal
Hea Türgi kinnisvarafirma kuulutused |
| 05.10.2005 at 21:29 |
|
Madlobster
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
quote:
PlyVal64: Mina tean parimat lahendust: müüge oma arusaamatult kallis "kinnisvara" maha, ostke selle raha eest(õigemini poole) soojale maale normaalsetes mõõtudes maja ja unustage igasugused küttemured. Raha peaks nii palju üle jääma, et oma businessi ajada või lihtsalt mõni aeg jõudeelu elada. Muidugi, õigesse kohta kinnisvara soetades võib varsti päris rikkaks saada. Mina soovitaks Türgit.
11,5 miljoni krooniga osta Vahemere rannikule kolm suurt maja koos 2000 m2 maaga. Elekter ja vesi on küll kallimad, kui Eestis .. .aga kurat, kütma ei pea! Ja milline potensiaal
Hea Türgi kinnisvarafirma kuulutused
Sellistes soojades maades tekib jahutamise vajadus ja tihti peale on see kallim kui meil kütmine. Mis see türgi suve keskmine temp on? |
| 05.10.2005 at 21:38 |
|
Riho
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
quote:
PlyVal64: Mina tean parimat lahendust: müüge oma arusaamatult kallis "kinnisvara" maha, ostke selle raha eest(õigemini poole) soojale maale normaalsetes mõõtudes maja ja unustage igasugused küttemured. Raha peaks nii palju üle jääma, et oma businessi ajada või lihtsalt mõni aeg jõudeelu elada. Muidugi, õigesse kohta kinnisvara soetades võib varsti päris rikkaks saada. Mina soovitaks Türgit.
11,5 miljoni krooniga osta Vahemere rannikule kolm suurt maja koos 2000 m2 maaga. Elekter ja vesi on küll kallimad, kui Eestis .. .aga kurat, kütma ei pea! Ja milline potensiaal
Hea Türgi kinnisvarafirma kuulutused
Priit, ma ostan su maja ära, kui sa Türki kolid Tõsiselt.
|
| 06.10.2005 at 09:27 |
|
madis
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Kammoon, on alles soovitus. Müü oma kena maja ja krunt maha ning koli pommiauku elama... sae pekki.
Eestis elavad eestlased aga türgis türklased. Saksamaal sakslased ja rootsis elab kah mingi seltskond.
See et Eestis eestlased elavad on minu jaoks piisav põhjus et mitte ära kolida. Vaikne, rahulik, tuul ulub akna taga, kaminas tuli põleb..
Türgis igal pool sitahais ja kalmõkid röögivad tänaval. Saksamaast, Rootsist, Prantsusmaast jms ei räägigi, ainuke normaalne riik on ehk Norra ja Soome põhjapoolne osa. |
| 06.10.2005 at 10:31 |
|
madis
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Veel asjalikku juttu.
Seoses paagiarvutustega, kas keegi oskab öelda liiva/killustiku ja pinnase soojusjuhtivust normaalse niiskusesisalduse juures ? Nii suure paagi isoleerimisel võiks küll kasutada XPSi, kuid kindlasti peab lisama midagi odavat ja õhulist. |
| 06.10.2005 at 10:33 |
|
madis
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Küsisin Vesmaco klaasepoksiidpaakide hindasid:
18.5m3, d=2430 l= 4000, hind on 44,000.- krooni.
Tünnid saaks panna püsti, kärjekujuliselt. Nii oleks välispindala minimaalne.
Klassikaline pikali paak 50m3, d=2430 ja l=11 000 hind on 129000,- aga kuna neid on samuti mitu tarvis, kujuneb välispindala suuremaks.
Installatsioonihind on kõrge kuid arvestades energiahindade pidevat tõusu, võib investeering ära tasuda. Ja tulemuseks väga loodussõbralik kütteviis. |
| 06.10.2005 at 14:51 |
|
aif
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
quote:
madis: Küsisin Vesmaco klaasepoksiidpaakide hindasid:
Klaasepoksiidpaagid on tuntud oma penetreeritavuse poolest, st. pisim aps vms. jura tähedab kogu krempli lahti kaevamist. Põhjaveeprobleem langeb ära, sest paagid on pidevalt täidetud.
quote:
Installatsioonihind on kõrge kuid arvestades energiahindade pidevat tõusu, võib investeering ära tasuda. Ja tulemuseks väga loodussõbralik kütteviis.
Installatsioonihind läheb veel kõrgemaks sest plastid kipuvad olema sama tooraine peal kui autokütus. XPS'i kohta küll samas infot ei oma niipalju. Sellise patarei juures on võlusõna termiline mass st. mida homogeensem on keskkond selle ümber, seda parem. Ehk matta tuleb võimalikult sügavale ja võimalikult hästi isoleeritult.
Oled sa mingit tasuvust üritanud arvutada ja tasuvus vs. "ökoloogiline jalajälg" ?
aif |
| 06.10.2005 at 15:37 |
|
madis
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
Ma usaldaks siiski paake, kuna pool Eesti sitamajandusest baseerub nendel.
Ökoloogiline jalajälg ? Arvestades klaaspaakide eluiga, on see suhteliselt väike. |
| 06.10.2005 at 16:31 |
|
urmas
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
See paakide maha matmine tundub üsna utoopiline olevat. See tähendab, et tuleb 6 kuni 10 raudtee tsisterni kodu aeda ära matta &(
Juhtum1: Ise kasutasin aastaid öise energia salvestuskütet. Soojussalvestid olid keraamilise sisuga. Efekt seisneb selles, et keraamika max temperatuur võib olla 6-700'C. Seega võib suhteliselt väiksesse ruumalasse salvestada kogu päevaks vajamineva soojusenergia. Salvestid paiknesid akende all nagu tavalised vesiradikad. Polnud vaja mingit katlaruumi. Toas paiknev termoandur juhtis salvesti ventikat. Seguklapp tagas väljuva õhu max temperatuuriks ca 50'C. Kahjuks EE hinnapoliitika enam ei soosi sellist küttemeetodit kehtestatud ampritasude tõttu. Ja iga kontrolli lemmikküsimus oli, et "mis vorstivabrik teil siin on?". Salvestite koguvõimsus oli üle 60kW. Maja peakaitse oli 100A. Amper ei maksnud siis midagi.
Juhtum2: Nüüd kasutan elektriga otsekütet. Puudega köetav kamin toetab ka. Kui veel oleks sooja õhu tsirkulatsioon, oleks ok. Investeeringud on teiste süsteemidega võrreldes väikesed, ei mingei jamasid, ei midagi keerukat, ainult päevita ja maksa.
Juhtum3: Üks tuttav somm tegi seitsme korteriga ridaelamu. Kütteks kasutab öisel elektril toimivat põranda salvestuskütet. Siseneva soojuse kandjaks on plastikust veetorud. Salvestavaks elemendiks on ca 1m paksune kruusakiht põranda all. Peakaitsmed on vajalikust oluliselt väiksemad. Kaitsmed läheksid muidu kuumaks ja põleksid läbi, aga kaval somm on kaitsmete alla pannud elektiventilaatori. Säästetakse ilge raha ampritasude pealt ja kõik on legaalne. Soomes said olla peakaismeteks sellised sissekeeratavad keraamilised junnid. Meil see ilmselt pole lubatud, kuna sellist jura ei saaks mõistlikult plommida.
Juhtum4: Seesama kaval somm ehitas tuulegeneraatori, mis talle elktrit vuristas. Katsetused lõppesid sellega, et tuulegeneraator kukkus majale peale ja lõhkus pool katust ära.
P.S. Seesama somm oli koolis mingisugune õpetaja. Ametist lasti ta lahti selle pärast et sõitis oma vana Mustangiga tundide ajal niisama poose pärast läbi koolimaja ühest uksest sisse ja teisest välja.
Juhtum5: Eraisikud reaktiivenergia eest ju ei maksa. Et kui peale voolumõõtjat panna selline must kast, mis voolu ja pinge piisavalt ära nihutab, siis jääb voolumõõtjal ju miskit lugemata. |
| 06.10.2005 at 18:54 |
|
Lembit
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
quote:
madis: Foke, sa pole esimene kes nii arvab !
Probleemiks kujuneb kahjuks isoleerimine, kuna kontaktpind on väga suur
Kui teed basseini maja alla, siis läheb enamus lekkivast soojusest ikka majasse.
Taanlased on üldse lahedad vennad. Kunagi käisin seal prügiga töötavat katlamaja kaemas - oli väga lahe üritus. Neil oli ka maja kõrvale mingid augud puuritud sügavale maa alla, kus mingi akumuleerimine oli varem töötanud. Paraku see süsteem seal miskipärast tuksi läks ja ei olnud enam kasutusel.
Uue maja ehitamisel tundub see basseinimõte väga lahe. Mul paraku kaevatav sügavus hoovis 0,8 - 1,2 m 
|
| 06.10.2005 at 19:40 |
|
madis
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
150-200 kuubikut on jah 3 raudteestsisterni. 2.5m läbimõõduga tünnikeste korral oleks punkri mõõtmed nii 9x5 meetrit. Tundub päris suur. Samas kui ruumi on siis punker pole probleem, betoonirakised jms teeks valmis ja valaks ära kah. Probleemiks on vajalik kogus isolatsioonimaterjali (paks kiht üle 500m2) ja siis paakide eest maksmine. Kollektorit ei ole arvutanud, kuid arvan et see ei kujune protsentuaalselt kuigi kalliks.
Elame-näeme.
Põhjalik arvutus võib resulteerida ka väiksemas paagis, kuna ka talvel on teataval määral päikest saadaval. |
| 06.10.2005 at 19:50 |
|
Lembit
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
quote:
madis: 150-200 kuubikut on jah 3 raudteestsisterni. 2.5m läbimõõduga tünnikeste korral oleks punkri mõõtmed nii 9x5 meetrit. Tundub päris suur. Samas kui ruumi on siis punker pole probleem, betoonirakised jms teeks valmis ja valaks ära kah. Probleemiks on vajalik kogus isolatsioonimaterjali (paks kiht üle 500m2) ja siis paakide eest maksmine. Kollektorit ei ole arvutanud, kuid arvan et see ei kujune protsentuaalselt kuigi kalliks.
Elame-näeme.
Põhjalik arvutus võib resulteerida ka väiksemas paagis, kuna ka talvel on teataval määral päikest saadaval.
Kui teha kuubikujuline mahuti küljepikkusega 6m, (maht ca 200 m3), ja panna sellele hea soojusisolatsioon (~25 cm villa üldise soojusjuhtivusega .2 W/m2K) arvestades vee keskmiseks temperatuuriks 50 kraadi saan läbi mahuti seina lestategeva soojuse hulgaks ca 2kW. Arvestades 220 päevast kütteperioodi, teeks sellisel juhul läbi isolatsiooni lesta ~10500 kWh soojusenergiat. Ehk siis rohkem, kui seal sees algselt oli.
Seega peab paremini isoleerima. Pool meetrit mineraalvilla peaks olema juba alla .1 W/m2K.
Paremini arvutada oskavad sellid võivad muidugi üle arvutada, ega ma väga osav tegelikult selles ei ole... |
| 06.10.2005 at 20:42 |
Last edited 06.10.2005 at 20:43 by Lembit
|
spark
|
Otsin lahendust masuudiga kütmisel,eksperiment!!
quote:
foke: Siin häid mõtteid, Esitan siis konkursile kah oma versiooni, mida muide on maailmas ehitatud, minuteada vähemalt 1 on Taanis.
Tuleb ära kasutada suvist päikest ja mitte mingeid päiesepatareisid, vaid lihtsalt päikest
Kunagi oli sellest juttu TEHNIKAMAAILMA kodu & ehitus numbris (see võis olla 2...3 aastat tagasi), kellel on olemas otsige üles! |
| 06.10.2005 at 22:28 |
|
|
1 2 3 4 
