| Poster |
Message |
 Astro SS
|
 detonatsioon ja hõõgsüüde?
quote:
Mart ja auto: Astro SS eksib ,väites ,et bensiini isesüttimine toimub madalamal rõhul kui diiselkütusel -asi on täiesti vastupidi.
Nüüd tuleb vist raamat välja otsida ja mälu värskendada.
edit: bensiini isesüttivus on pea 2 korda suuremal rõhul kui diislil.
edit2: (see on fakt 1969 aasta raamatust : Esimese ja teise liigi autojuhi õpik) - saage aru vanakoolimehed ju 
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 16.01.2006 at 17:14 |
Last edited 16.01.2006 at 20:33 by Astro SS
|
Sarv
  |
detonatsioon ja hõõgsüüde?
Kas diiselmootorit võib nimetada detonatsioonimootoriks?
____________________________
We may be human, But we're still animals.
Eldorado '85 |
| 16.01.2006 at 17:52 |
|
Astro SS
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
quote:
karikas: quote:
Ma ei oleks selles nii kindel
Vihje: Pärtel...
Aga selles vihjes pole ju sõnagi selle kohta, et hõõgsüüde toimub varem, kui küünla süüde peaks toimuma. Segu süttib kuumusest ikka suht ÜSS lähedal, kuna siis on segu maksimaalselt kokku surutud (st. surumisest kuumaks aetud). Pealegi kõrgetel pööretel toimub süüde üsna varajase nurga alt, kui segu on veel üsna jahe ja kuumad detailid ei suuda seda ringlemise tõttu isesüttimiseks vajaliku temperatuurini kütta. Segu silindris paigal seisaks, siis on teine asi.
Hõõgsüüdet ei julge palju kommenteerida, sest see ei ole minuteada puhtalt kuumsüüde. Hõõgsüüteks on vajalik tahm, kui ma ei eksi. St. täristad natuke väga rikka seguga, tahmad küünlad ja klapid ära, ning need jäävad hõõguma. Aga võin ka eksida.
Loodan et sai nüüd mingi pildi ette.
Henry
Kui küünla elektroot on ära põlenud , siis distantsi lõpus on süüteküünlal hoopis teine funktsioon --> keermestatud punn silindris.
Kui küünal kütus ei süüta , vaid seda teeb hõõguv väljalaskeklapp siis sel juhul on kindlasti tegemist hõõgsüütega , olenemata sellest kas süütab kütuse varem või hiljem kui seda teeks süüteküünal.
Hõõgsüüde ei ole ohtlik kuna põlemiskiirus on sama nagu normaaltingimustel põlemiskiirus 25-30 m/s ,detonatsiooni korral on põlemiskiiruseks 2000m/s
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 16.01.2006 at 18:00 |
|
Anduke
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
Selline tabelikene koolivihikust:
................. Bensiin / Diisel
Isesüttimine u.400 / u.250
Leekpunkt -20_-40 / üle61
Tsetaaniarv <10 / >45
Oktaaniarv >93 / u.0 |
| 16.01.2006 at 18:10 |
|
karikas
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
quote:
Astro SS:...bensiini isesüttivus on pea 2 korda suuremal rõhul kui diislil.
Ei ole mõtet vaielda, kumb sütib suuremal rõhul. Diiselmootoril süütab segu siiski temperatuur, mitte rõhk. Vajalikku temperatuuri saavutatakse gaaside kokku surumisel. Seepärast on talvel diiselmootorile hõõg-süüteküünlaid vaja - sa võid ju õhu pressida kokku samale rõhule, mis suvel, kuid süttimiseks piisavat temperatuuri ei teki.
Pakuks mõtisklemiaineks veel ühe dilemma - et miks ei saa diiselkütuse puhul karbussi kasutada, vaid aegade algusest peale on kasutatud otse-sissepritset? Vihjeks oleks siin süütenurk (õigemini ise-süttimise nurk). Ja edasi võiks mõelda, kas detonatsioon või hõõgsüüde saab olla kuidagi probleemiks, kui põlemine toimub paralleelselt pihustumisega.
Näen, et Astro SS sai lõpuks aru, et antud näide Top Fuel lehelt ei küündi kuidagi vvt väidet kahtluse alla seadma, kuid milleks nii pikk quote minu kommentaarist sellele?
Henry
|
| 16.01.2006 at 19:31 |
|
Astro SS
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
Eelmise sajandi aguses tehti diiselmootoreid karbussidega !!
Ilma rõhuta ei tehki ka temperatuuri.
Kas rõhk ei mängi üldse rolli ?
Diiselmootoris on survetakti lõpus rõhk 45 bar ja temperatuur ca 800c.
Otsin lingi ka .
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 16.01.2006 at 19:39 |
Last edited 16.01.2006 at 19:52 by Astro SS
|
karikas
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
quote:
vvt: Sellist hõõgsüüdet, mis süütaks töötaval mootoril segu enne sädet, pole veel oma silmaga näinud 
Mina olen. Juhtus sõbra autoga, kui jahutusvedelik välja voolas. Mida aeg edasi, seda õrnemalt pidi gaasi vajutama, et minek säiliks. Muidu kostis krõbinat ja minek vähenes tunduvalt. Mida kõvemini vajutas, seda vähem oli minekut. Järeldan, et segu süttis niipalju süütest varem, et tekkis detonatsioon. Mida varem süttimine toimus, seda varem põles segu ennem ÜSS-i ära ja seda rohkem läks energiat raisku selle kokku surumiseks. Mainiks siia juurde ära, et mootor oli niivõrd pommikindel, et sõitis mitu aastat veel peale seda muretult, võimalik et sõidab siiani.
Põhimõtteliselt on võimalik otsepritse abil ehitada ka sama ökonoomset bensiinimootorit, kui diisel, tõstes surveastme üle 20-ne. Ainult et seni pole suudetud bensiini jaoks töökindlat kõrgsurvepumpa ehitada, bensiin ju ei määri. Minuteada muud takistust ei ole. Vist ei tule kah, kuna ennem tehakse muutetava surveastmega mootor valmis - mida väiksem täiteaste, seda kõrgem võib surveaste olla. Täiteastme põhiliseks piirajaks on aga gaasipedaal.
Henry |
| 16.01.2006 at 20:05 |
|
Astro SS
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
Ajame vee veel segasemaks ja mainime ,et
bensiinimootor võib töödata surveastmega maksimaalselt max ca 12:1 ,
samas diiselmootor saab hakkama ka surveastmega min ca 14:1 .
Kui diiselmootorisse imetaks diisli ja õhu segu , siis millisel rõhul toimub isesüttivus?
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 16.01.2006 at 20:41 |
|
Astro SS
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
To karikas : diiselmootoritel ei soojenda eelsüüteküünlad (eelpõlemsikambriga mootoritel) õhku vaid, tulikuumadele küünaldele pihusatake kütust ,mis aurustub ja süttib piisava rõhu korral
Otsepritsega diiselmootoritel soojendatakse sisselaskekollektoris oleva spiraaliga õhku, ei ole eriti effektiivne
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 16.01.2006 at 20:48 |
Last edited 16.01.2006 at 20:49 by Astro SS
|
karikas
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
quote:
Astro SS:bensiinimootor võib töödata surveastmega maksimaalselt max ca 12:1 ,
samas diiselmootor saab hakkama ka surveastmega min ca 14:1 .
Jah, nii see reeglina on, kuid on olemas ka mootoreid, mis on võimelised mõlemiga käima. Sõiduautodel neid ei kohta, kuid näiteks mõnel vanemal tankil küll. Surveaste pole bensiini puhul probleemiks, töötab probleemideta ka 20:1-le. Küsimus on selles, kui kõrgele tõuseb rõhk. Kui täiteaste on pooliku gaasi tõttu 50%, siis rõhk süüte hetkel on sama kõrge, kui 10:1 surveastmega täisgaasil. See tähendab praktiliselt kahekordset vahet kasuteguris.
quote:
Astro SS:
Kui diiselmootorisse imetaks diisli ja õhu segu , siis millisel rõhul toimub isesüttivus?
See on hea küsimus. Just seepärast ei olegi karbussiga diisleid. Isesüttimine on üsna juhuslik nähtus ja seda on raske prognoosida. See ei sõltu mitte ainult õhu temperatuurist, vaid ka detailide temperatuurist, pööretest jne. Palju kindlam on pihustada õigel hetkel. Targemad diislid oskavad sellist süüdet ajastada, näiteks külmema õhu puhul pihustatakse hiljem, et süttimine toimuks kindlasti samal ajal. Mis puutub süüteküünaldesse, siis tõesti, kogu silindrisse minevat õhku on väga ebaefektiivne ülesse soojendada. Lihtsam on väga väikest ala kütta, milleks kulub vähem energiat.
Arutelu on diisli näol juba üsna offtopicuks läinud, samas detonatsiooniteema on nüüd suht põhjalikult läbi võetud 
Henry |
| 16.01.2006 at 23:52 |
|
Mart ja auto
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
quote:
Astro SS: Nüüd mõtle pisut kütustele.
Kuidas süttib:
bensiinis leotatud kalts ?
diislis leotatud kalts ?
Pidasin silmas ,et ei ole mõtet võrrelda erinevaid asju. Siin on tegemist sellega ,et bensiin aurustub märksa madalamal temperatuuril ja selle tõttu sütibki kergesti. Diisli aur on muide väga kerge süttima. |
| 17.01.2006 at 10:09 |
|
kw107
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
Ma nüüd järeldan seda, et detonatsioon iseeneselikult ei teki. Ja hõõgsüüde ning detonatsioon on kaks erinevat asja. Olen ma õieti aru saanud |
| 17.01.2006 at 10:34 |
|
mynte
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
Rääkisime siin sõbraga detonatsoonist ning ei tahtnud kuidagi üksmeelele jõuda.. tema rääkis sama mis Fog.
quote:
Fog: Detonatsioon: Kütusesegu iseeneslik süttimine temperatuuri ja rõhu tagajärjel enne kui süüteküünal sädet annab, ehk kõvasti enne ÜSS jõudmist, ning bensiini põlemine toimub kompressioontakti ajal aeglustades ja rikkudes mootorit.
Põhiline põhjus: lahja segu, liiga kõrge ülelaaderõhk, süüte ajastus vale, liiga "külmad" küünlad.
Netis ringi otsides jäi silma aga selline leht. Ma loodan, et ma saan ikka õigesti aru ning selle järgi öeldakse, et detonatsioon toimub peale seda kui süüteküünal on sädet andnud ehk siis peale ÜSS-u.
quote:
Detonation
Detonation is the spontaneous combustion of the end-gas (remaining fuel/air mixture) in the chamber. It always occurs after normal combustion is initiated by the spark plug. The initial combustion at the spark plug is followed by a normal combustion burn. For some reason, likely heat and pressure, the end gas in the chamber spontaneously combusts. The key point here is that detonation occurs after you have initiated the normal combustion with the spark plug
|
| 15.03.2006 at 21:26 |
|
econ
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
Vanasti peeti detonatsiooniks ülikiiret ehk plahvatuslikku põlemist. |
| 16.03.2006 at 08:50 |
|
tehnic-man
|
 detonatsioon ja hõõgsüüde?
tekkis selline küsimus et kui suure surveastmega saaks 98bensiiniga veel muretult sõita? V6 originaal siis 9.2 ning plaan tõsta aga eitea kui palju kannatab et mitte osta lennukikütust
____________________________
V6power |
| 23.10.2008 at 17:43 |
|
Astro SS
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
quote:
tehnic-man: tekkis selline küsimus et kui suure surveastmega saaks 98bensiiniga veel muretult sõita? V6 originaal siis 9.2 ning plaan tõsta aga eitea kui palju kannatab et mitte osta lennukikütust
Väga palju sõltub põlemiskambri kujust......
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 23.10.2008 at 17:52 |
|
_siim_
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
Olenevalt kütte kvaliteedist ja kambri kujust kuni 12 aste tänaval,siis soovitaks juba cold air intake-i.
Lisades näiteks 1:10-nele bioetanooli tõstad juba detonatsioonikindlust tunduvalt.
Aga küsimus,mismoodi sa surveastet tõsta tahad?
V mootoritel kaantega väga mängida minuarust ei anna,pärast ei sobi enam intanke manifold...aga võibolla ma eksin. |
| 23.10.2008 at 18:28 |
|
tehnic-man
|
 detonatsioon ja hõõgsüüde?
no kui kaantest mõlemal 2mm maha võtta ja kollektoril ka natuke siis saab sobitada... kolbidega vast ei viitsi jamada
____________________________
V6power |
| 23.10.2008 at 20:18 |
1 edit. Last edited 23.10.2008 at 20:18 by tehnic-man
|
Olds
|
detonatsioon ja hõõgsüüde?
quote:
tehnic-man: no kui kaantest mõlemal 2mm maha võtta ja kollektoril ka natuke siis saab sobitada... kolbidega vast ei viitsi jamada
Jõudu sulle siis 2mm kaante mahalihvimisega  Nüüd mõtle, mida veel pead maha võtma ja kas asi üldse toimima hakkab...
____________________________
Premium Performance - Ameerika autode varuosad,remont,race osad & custom mootorite ehitus
Tim McAmis ametlik partner
COMP Performance Group brändide ametlik ainumaaletooja baltikumis |
| 24.10.2008 at 13:22 |
|
1 2 
