| Poster |
Message |
 juhe
|
 kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Von Guericke demonstreerib keiser Friedrich III-le oma vaakumipumpa. Ta on valmistanud seadeldise, mis koosneb kahest õõnsast poolsfäärist. Need asetatakse kohakuti ja seejärel pumbatakse õhk seest välja. Kummagi poole kylge seotakse 4 (suvaline arv) hobust, kes hakkavad pooli lahku tirima. Mitme hobuse jõuga poolkerasid laiali tõmmatakse? |
| 21.06.2006 at 08:51 |
|
kadjakas
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
juhe: Von Guericke demonstreerib keiser Friedrich III-le oma vaakumipumpa. Ta on valmistanud seadeldise, mis koosneb kahest õõnsast poolsfäärist. Need asetatakse kohakuti ja seejärel pumbatakse õhk seest välja. Kummagi poole kylge seotakse 4 (suvaline arv) hobust, kes hakkavad pooli lahku tirima. Mitme hobuse jõuga poolkerasid laiali tõmmatakse?
Siis nelja hobuse jõuga. |
| 21.06.2006 at 09:17 |
|
vr_
  |
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
kusjuures nõrgemate hobuste jõuga...
samas ei saa ma kuidagi aru, mismoodu sinu näide siia teemasse sobib..
sa parem arvuta mis jõud siis mängus on kui mõlema poole hobused saavad umbes 30 meetrit hoogu üles võtta enne kui köis trammi läheb:P
____________________________
Imperialist 71 |
| 21.06.2006 at 09:23 |
|
ollo
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Madlobster:Toon lambist pähe kargavate nr näited. Ehk oletame, et auto kere deformeerumise lõpp faasis on liikumise kiirus pidurdunud 50 km/h, siis juht saab seina sõites laksu nagu oleks deformeerumatu sõidukiga sõitnud seina 50 km/h. Kui nüüd on mängus kaks autot siis mõlema auto deformeerumise lõpp faasis on jääk kiirus neil veel 50 km/h ja need nr tuleb siis liita.
Rõhutan veel, et kõik andmed ja numbrid on laest võetud ning reaalses elus toimuvas avariis mängib rolli veel miljon pisasja.
Seina sõitmist analüüsides lähtutakse reeglina asjaolust, et sein ei deformeeru ja ei saa kokkupõrkel haiget, s.t. kogu kokkupõrke energia jagatakse autole. Jättes siinkohal selle väite paikapidavuse üle vaidlemata, võib 2 _ühesuguse_ (sama massiga) auto laupkokkupõrkel endale ette kujutada, et need sõidavad mõlemad, teine teiselt poolt, vastu olematu paksusega seina. Kui me nüüd 2 auto laubakat endale ette kujutame, siis see mõtteline sein sealjuures ei liigu kokkupõrkel mitte kuhugi, seisab üsna kenasti paigal. Täpselt samuti, kui ühe auto kokkupõrkel piisavalt massiivse seinaga ei liigu sein, kurivaim, suurt mitte kuhugi. 2 auto kokkupõrkel vabaneb 2x rohkem energiat, kui ühe auto seinasõitmisel, aga see ka neeldub 2 autosse, seega saab kumbki auto kokkupõrkel TÄPSELT samasuguse laksu, kui ta oleks saanud vastu deformeerumatut seina sõites.
Olukord muutub oluliselt, kui kokku saavad sama kiirusega liikuvad Estfield ja 20t massiga Scania, aga mitte sellest ei olnud siin ju jutt... või millest siin üldse jutt oli 
|
| 21.06.2006 at 09:45 |
|
Tanelus
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Vaatan, et jutt on siin päris füüsikaks ära läinud. Tegelikult algatasin teema, sest lugesin artiklit õhkpatjade kohta, mis vigastavad inimesi. Tänud siiski, kes antud teemast ka rääkisid ja vähendasid väheke hirmu! 
____________________________
ex. frd_trs'92
vlv_850'96 |
| 21.06.2006 at 09:58 |
|
juhe
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Puutub asjasse nii palju, et sisuliselt on sama olukord kahe samasuguse ja võrdse kiirusega liikuva auto laupkokkupõrkel, yks pool tekitab teisele ainult vastasmõju ja seina sõitmisega vahet pole. Pilt on mõlema auto suhtes symmeetriline. Kui Smartiga rekkale vastu sõita, siis on muidugi teine lugu.. arvatavasti tunneb midagi sarnast tennisepall servi vastuvõtmisel.
Kui ka hobused enne hoogu võtavad, siis on ikkagi situatsioon ekvivalentne sellisega, kus yks pool on rakendi asemel puu kylge seotud.
Peace. |
| 21.06.2006 at 11:31 |
|
vr_
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
juhe: Puutub asjasse nii palju, et sisuliselt on sama olukord kahe samasuguse ja võrdse kiirusega liikuva auto laupkokkupõrkel, yks pool tekitab teisele ainult vastasmõju ja seina sõitmisega vahet pole. Pilt on mõlema auto suhtes symmeetriline. Kui Smartiga rekkale vastu sõita, siis on muidugi teine lugu.. arvatavasti tunneb midagi sarnast tennisepall servi vastuvõtmisel.
Kui ka hobused enne hoogu võtavad, siis on ikkagi situatsioon ekvivalentne sellisega, kus yks pool on rakendi asemel puu kylge seotud.
Peace.
Kuis a just nii peeneks tahad minna siis kehtib väide, et kaks 50km/h autot laubakal on nagu üks auto 100ga
sest kõik on suhteline ja taustsüsteemiks peame võtma ühe kahest autost.. tõttöelda mul nüüd kadus järg ära kumma poole eest sa väitlesid
Ja ei ole võrdne, sest puu ei võta hogu vahepeal
____________________________
Imperialist 71 |
| 21.06.2006 at 12:01 |
1 edit. Last edited 21.06.2006 at 12:01 by vr_
|
maert
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
vr_:
Kuis a just nii peeneks tahad minna siis kehtib väide, et kaks 50km/h autot laubakal on nagu üks auto 100ga
jah, üks auto 100ga vastu paigalseisvat autot (mitte seina)
____________________________
maert |
| 21.06.2006 at 12:37 |
|
vr_
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
me vist ammu juba räägime kõik samast asjast erineva sõnakasutusega
____________________________
Imperialist 71 |
| 21.06.2006 at 12:55 |
|
tohoh
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Kokkuvõtteks:
1. Õhkpadi läheb ruttu-ruttu täis ja siis tasakesi jookseb tühjaks tagasi (kui peale suruda).
2. On vaks vahet kas sõita vastu jäika kiviseina või vastu (plekk)patja, milleks auto kindlasti ka on.
____________________________
Ford Mustang ´96
Põrnikas `69
Dodge Avenger ´08
GAZ 24 ´84 |
| 21.06.2006 at 15:51 |
|
juhe
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
vr_:
Kuis a just nii peeneks tahad minna siis kehtib väide, et kaks 50km/h autot laubakal on nagu üks auto 100ga
Mida selle väite all täpselt mõeldakse?
quote:
vr_:Ja ei ole võrdne, sest puu ei võta hogu vahepeal
On kyll. Puu mittehoovõtmine ei muuda absoluutselt asja. Kui natuke järgi mõelda saab aru ja on igati loogiline ka. |
| 22.06.2006 at 01:31 |
|
vr_
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
juhe:
On kyll. Puu mittehoovõtmine ei muuda absoluutselt asja. Kui natuke järgi mõelda saab aru ja on igati loogiline ka.
oletame et 4 hobust paremale jooksmas hoogu võttes, ja 4 vasakule.. oletame et hobused jooksevad kõva 50kmh ja on massilt kokku tubli tonni..
Seleta mulle nüüd ära kuhu kaob 50kmh liikuva ühe tonni jagu massi kineetiline energia?
Tunnistan, et pole päris kodus füüsikas viimased aastad.
____________________________
Imperialist 71 |
| 22.06.2006 at 08:53 |
1 edit. Last edited 22.06.2006 at 08:53 by vr_
|
silver
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
ei suuda vaiki olla ja tahan ka natuke mõliseda
http://www.zone.ee/allarnoges/fyysika_exam.htm#_Toc12164417
Siin praegu kaks autot teineteisele vastu liikudes moodustavad suletud süsteemi, sama massi ja sama kiirusega on neil võrdne impulss
Seega kuna ühe auto impulss on teada 50km/h *m, siis peab ka teisel autol olema impulss sama suur e. 50km/h*m ja kuna need tasakaalustavad teineteist siis "paugu" energia =50km/h*m+50km/h*m ja energia paugu korral vabaneb soojusena, suure kolina ja kriginaga.
Veidra asjana tuli meelde selline asi kus to.ta cor.lla-ga põrkasin kokku-sõitis teine mul kõrvalteelt küljepealt sisse. To.ta mootor liikus kõhu alla nagu peab, aga sellise võimsusega pauguga padjad lahti küll ei läinud. Tädi kes pulkade vahel oli pääses ise ehmatusega, aga teadis rääkida et auto Eestist uuena ostetud ja eelnevaid lakse polnud saanud. Seetõttu hakkas ennast huvitama hoopis selline asi, kuidas ja kas keegi kontrollib neid patju enne kui need külge pannakse. Loomulikult neid keegi õhku ei lase, aga on vist nii et seeriatoodang võetakse ja lihtsalt visatakse külge ja siis võib juhtuda et ei toimi aga selle tõenäosus on ka mingi 5 % et ei toimi. |
| 22.06.2006 at 09:30 |
|
ylovoitka
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
'05 Peugeotil ka ei löönud lahti, kui viiene bemm laupa pani 30+20 km/h. Kere detailid olid tulemüürist läbi tulnud ja läbi armatuuri esiklaasi liikunud.
Endal pea tilbendas laksu ajal otsas nagu litsi lapse häll, kael nädalaid valutas ja raske oli hingata..
Kui mälu ei peta, siis kiirendus, mille korral Pauguotil padjad avanevad oli kas 5 või 9 g-d! |
| 22.06.2006 at 11:25 |
|
wagoneer
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Mul eelmine sügis onnestus 98` a 5-se baierlasega põrgata kokku S80 volliga. Minul juhipoolne nurk ja vollil kaassõitja poolne esiratas. Minu kiirus oli 60+ ning volli sõitis kõrvalt teele ette. Baierlase juhi nurk ning radikad olid moos samuti oli mootor patjadelt maha tulnud. Peale matsu lendasid autod külgepidi kokku. Ei vollil ega baierlasel tulnud lahti ükski padi.
Kuna ma olin just mõni nädal enne matsu käinud UM-is täiskontrollis(sisaldab ka bagide kontrolli) ja kõik oli ok, siis uurisin pärast UM-ist,et miks nad lahti ei läinud. Peale autoga tutvumist jõuti järeldusele,et löök tabas esmalt juhi nurka ajal mil üritasin ära pöörata ning mats lihtsalt hajus ära ega olnud piisavalt tugev aktiveerimaks ei esimest ega ka külgmisi bage.
Randmed ja kael olid mõned päevad valusad aga ei midagi hirmsat.
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
| 22.06.2006 at 11:46 |
1 edit. Last edited 22.06.2006 at 11:48 by wagoneer
|
1 2 
