Poster |
Message |
devilc
Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Põnev lugemine jah, hästi kirjutatud kah. Tänud Peep. et viitsid - saame me muudki, kel endal see reis kah kunagi plaanis, selle juba nüüd virtuaalselt läbi teha. |
02.08.2006 at 23:19 |
|
Ennukas |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
quote: Astro SS: quote: Ennukas: Sai tsikliga Jaanipäeva paiku Austria-Alpides kallutatud.
1500cc mootor, mis California mudelil suht lahja segu peale regullitud, hakkas üleval päris reipalt hüüdma... alla tulles oli osa erksusest kadunud....
(huviga järge oodates)
Kõrgemal on õhk hõredam ja sellest tulenevalt on mootoril võimu vähem , või tahad sa midagi muud väita ?
Kui segu tavaolukorras lahjaks sätitud, siis mägedes tänu hõredamale õhule läheb ilmselt segu rikkamaks...? Teist seletust ei osanud leida... Seda siis karpadega mootori puhul... Sissepritsega ei tea....
|
03.08.2006 at 07:49 |
|
peep Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Pagani tehasest Lamborghinisse on sõita vaid 15-20 minutit. Kitsas ja mitte eriti sile asflatee lookleb põldude vahel. Ja see tee on täis fiatpandasid ning traktoreid. Kuid nende vahele juhutub aeg-ajalt kogu tee laiuse täitvaid, madalaid, kiledega kaetud liikureid. Need on testisõidul olevad Lamborghinid, mis sealsetes põllumeestes küll ilmselt erilisi emotsioone ei tekita aga traktorite vahele erekollast Murceliagot näha oli mulle elamus omaette.
Ajalooline peahoone oli täpselt selline, nagu ma juba lapsepõlves nähtud piltidelt teda mäletan. Nad ongi säilitanud seal niipalju algupärast kui võimalik, isegi tootmistsehhi põrandal asuvad keraamilised plaadid on pärit hoone ehitamise ajast.
Vanast peahoonest vasakul asub uus ja kaasaegsem administratiivhoone ja samuti väike tehasemuuseum, kuhu kõigepealt suundumegi.
Ukse ees seisavad Gallardo Roadster ja Murcielago.
Kahel korrusel on rida Lamborghini tänavasõiduautosid, hulk mootoreid ja samuti GT klassi võistlusautod ning Vormel ühed.
Algupärane 1973 aasta Countach 400 on minu arvates kõige ehedama joonega ja omas ajas oli tegu täiesti ulmelise disainiga. Rääkimata, et tollal tähendas 375 hj. ja 260 kmh võimekust, mis oli tavaautodest vähemalt sama palju üle, kui täna näiteks Bugatti Veyroni näitajad.
Espada, stiilsemat neljaistmelist sportautot oleks '70-ndate alguses raske leida. Neljaliitrine V12, 350 hj. ja 250 kmh. Need arvud olid maailma tipptase ja kena disain pealekauba. Üks auto, mis minu unistuste autokogus kindlasti olemas oleks.
Silhouette sisu. Tüüpiline vanakooli käsitöö.
Countachi 25 aastapäeva erimudel.
Rida Diablo'l põhinevaid GT klassi võistlussõidukeid.
Lai, madal ja nende sõnul kes sõita saanud, tänavasõiduks ebanormaalselt võimas.
1966 aasta Lamborghini 400 GT Monza.
Olen ennast Lamborghini mudelitega hästi kursis olevaks pidanud aga see auto valmistas tõsise üllatuse positiivses mõttes. Tegu on sõltumatu Itaalia keretöökoja poolt valmistatud ainueksemplariga, mis oli aastaid "kadunud", seistes ühe Hispaania playboy garaazhis ja on netist saadud info põhjal läbinud vaid 7 t. km. ning pole kunagi restaureeritud. Kogu see põnev lugu on loetav siit.
Minu arvates on sellel masinal lihtsalt super välimus, ühest küljest elegante ja suursugune, teisest küljest parajalt macholik-jõuline. Piltidelt ei saa ehk aru aga kõrval seistes tekitas masin tunde, et kui temaga õnnestuks mägiteedel cruisata, suur puust rooliratas käes ja V12 müdisemas, siis poleks õnneks enam midagi vaja.... Muuseas hiljem kohtusin mehega, kes seda regulaarselt teeb ja ta tõesti tundus suht. õnnelik olevat.
Lisaks autodele, oli väljas mitmeid avamerepaatide mootoreid ja F1 masinaid. Kui F1's Lambo erilist edu ei saavutanud, siis avamerevõistlustel on esinetud väga edukalt. Lamorghini mootoriga Spirit of Norway on mitmel aastal nii maailma- kui euroopa tiitlivõistlustel auhinnalaua puhtaks teinud.
Muuseumist avaneb võimalus läbi akende vaadata ja pildistada tootmistsehhi. Esiplaanil on näha Gallardo konveierit.
Olles kõik eksponaadid üle vaadanud ja pildistanud, tuli meil veel ca. pool tundi oodata, kuni kohtusime Christina'ga, kes oli meie vastuvõtjaks ja giidiks tehase külastusel. See ongi tema põhitöö, suurem firma suuremad võimalused...
Christina oli lõbus, vanem naisterahvas, kes hoolimata sellst, et ta peab ilmselt iga päev neli-viis korda sama juttu rääkima, ei tundunud olevat eriti tüdinud ja suhtles heameelega. Autodest, kui sellistest, ta palju ei teadnud ehk pidi ise tähelepanelik olema ja silmad lahti hoidma. Ausalt öeldes oli see küllalt keeruline, kuna lihtsalt nii palju oli vaadata ja raske oli kontsentreeruda.
Saime teada, et tehases on 1500 töötajat ja nad toodavad momendil 8 Gallardot ja keskmiselt 2,6 Murcielagot päevas. Just esitletud Gallardo roadster on väga populaarne mudel, kogutoodangust moodustab see 85%.
Tehase üldine töörütm erines oluliselt Porsche omast, kõik toimus kuidagi rahulikumalt, aeglasemalt ja vabamalt. Muidugi, tootmismaht on ka 16 korda väiksem.
Gallardo koostamine toimus konveieril, kuid see liikus vaid korra tunnis, ühe tööjaama juurest järgmise juurde. Murceliago'sid koostati ratastega alusraamidel, neid ühe töökoha juurest teise käsitsi edasi lükates. Tootmisprotsessi poole peal oli neil kahel autol selge vahe, üks on puhas käsitööauto, teine seeriatoode. V10 mootorid tuuakse Saksamaalt, V12 toodetakse koha peal.
Vaadates tööd mootoriosakonnas, meenutas see mõnda tüüpilist USA performance shop'i tegevust. Valust tulnud detailid puhastatakse käsifreesidega, samuti viimistletakse plokikaaned. Vänt ja nukkvõllid lihvitakse toorikutest välja samasuguste käiapinkidega, nagu kunagi meie autoteenindustes näha oli. Peale pesu vaatab üks naisterahvas endoskoobiga kõik kanalid üle, et leida sinna jäänud metallilaaste ja siis eemaldab need pinsettide abil. Töömehed olid enamuses vanemas eas, keegi kuhugi ei kiirustanud, rahulikult tegeleti oma reaga.
Igal pool kohtab VW ja Audi märke, Sakslased pidid teostama ranget kvaliteedikontrolli. Minu küsimuse peale, et kas jalka MM tiitli võitmisele järgneval päeval koostatavad autod saadetakse otse Saksa kvaliteediauditisse ja sealt edasi lammutusse, puhkes Christina naerma ja ütles, et seda võib neilt sakslastelt oodata küll.
Peale koostamist läbib iga mootor dynopingis testitsükli, mis kestab tund ja 20 minutit. Seejärel, kui auto on valmis, sõidetakse temaga shassiidynol ca. 20 minutit, mille käigus kontrollitakse kõikide süsteemide tööd ja lõpuks tehakse veel ca. 80 km. ring maanteel. Seda siis iga autoga !
Tundus, et selles tehases on leitud sobiv tasakaal itaalialiku loomingulise segaduse ja saksa ornungi vahel. Ja numbrid räägivad samuti oma keelt, Lamborghinil läheb äriliselt paremini, kui kunagi varem.
Kõik koostamistsehhi põhilised kohad nähtud, väljume tehasest, saame kaasa meenena mõned promo DVD'd ja ajakirjad, ning täname võõrustajat. Muljeid on ühele päevale juba palju kogunenud aga eest on veel Feruccio Lamborghini muuseum, mis asub samas Modena külje all. Sellest järgmises osas. |
03.08.2006 at 11:17 |
3 edits. Last edited 03.08.2006 at 11:41 by peep (Moderator)
|
220TEI |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Ootame põnevusega selle omamoodi "järjejutu" järge! |
03.08.2006 at 11:46 |
|
peep Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Tänu tähelepanelikele lugejatele on kahes esimeses osas parandatud mõned fakti ja kirjavead. |
03.08.2006 at 16:50 |
|
erkineeger |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Väga hea kirjutis lugeda-vaadata |
03.08.2006 at 17:57 |
|
peep Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Kiirustasime tehasest edasi Lamborghini perekonna muuseumisse, kuid kogemata sai navi'sse vale aadress söödetud ja sattusime linnakesse, kus seda muuseumi mitte polnud. Seal oli küll huvitav ajalooline keskus aga peale mõningast tiirutamist ja oma legendipaberite uurimist taipasime, et koht pole õige. No egas midagi, uus aadress masinasse ja kasutades Tallinna tänavatel omandatud sõidustiili, hilinesime vaid pool tundi. Tõsi oli juba tööpäeva lõpp ja ma olin kindel, et ega me enam sisse ei saa aga õnneks kohtusime muuseumi peremehe, Fabioga just hetkel, kui ta oli välisust kinni keeramas.
Ja sisse me saime, tuled pandi põlema ja Fabio hakkas rääkima Lamborghini traktoritest, golfikärudest, konditsioneeridest, hüdraulikaseadmetest, helikopterist, arvutusmasinatest ja natuke autodest ka.
Suur osa muuseumist oligi pühendatud mehele selle omaaegse tööstusimpeeriumi taga ja tema tegevusele, autod olid küll kandvas, kuid mitte peaosas.
Muuseumi seinad olid täis fotosid, nii perekonna omi, kui inimestest, kes on olnud kuidagi seotud Lamborghini autode, äri või perekonnaga. Sellel fotomontaazhil on vasakult Enzo Ferrari, Adolfo Orsi (Maserati kauaaegne omanik ja juht), Feruccio Lamborghini ja Alejandro de Tomaso. Viimane mees oli oma tippajal lisaks omanimelisele firmale veel Maserati, Moto Guzzi, Benelli, Ghia ja Vignale omanik.
Autode arv muuseumis ei olnud suur, kuid enamus neist olid millegi poolest unikaalsed.
Selle Fiat'il põhineva, kuid ulatuslikult modifitseeritud autoga osales Feruccio noorena võidusõitudel.
Lamborghini 350 GTV makett, esimene auto üldse, mille Lamborghini tootis ja pani vaatamiseks välja 1963 aasta Torino näitusele. Kokku on neid tehtud kaks eksemplari, ühes Jaapani erakogus on olemas ka sõitev auto. V12 mootori ja shassi konstrueeris Bizzarini ja disain on Scaglione'lt.
Üks minu jaoks tundmatu nimega prototüüp, mis põhineb Espadal. Fabio sõnul olid omaaegsed Indoneeslastest omanikud otsustanud kõik kasutult vedelevad prototüübid hävitada ja sedagi masinat ootas metallipress aga siis õnneks omanik vahetus, autode jäänused õnnestus päästa ja nüüd neid jõudumööda restaureeritakse.
Jaramal põhinev ralliauto, mida küll kunagi võistlemiseks ei kasutatud, kuna Lamborghini põhimõtteliselt ei osalenud oma autodega motospordis.
Feruccio isiklik auto, Miura SV, selle muuseumi pärl.
Miljonite postrite kangelane, 1985 aasta Countach. endalgi rippus see koolipoisina seina peal koos C3 Vette plakatiga.
Fabio oli jutukas mees, kelle inglise keel samuti päris hea ehk rääkisime pikemalt. Tema ongi see mees, kes saab pidevalt vanade Lamborghinidega sõitmas käia, nimelt on tema kohustuseks perekonna autodega ajalooliste sõidukite kogunemistel ja sõitudel osalemine. Just järgmine nädal pidi ta Miuraga minema kuhugi kokkutulekule. Ja vähemalt Itaalia piires ta alati sõidab kohale, mitte ei veeta masinaid sinna treileril.
Muuseumi hoone on tegelikult kasutusel konverentsisaalina, teisel korrusel oli saal koos vajamineva tehnikaga. Kollektsioon on vaid dekoratsiooniks, mida siis võimalusel ka eraldiseisvalt esitletakse.
Igatahes, vedas meil, et saime sellegi koha nähtud ja jälle targemaks. Tänud Fabiole ja esimene päev Modenas oli sellega lõppenud. Uuel päeval juba uued aga mitte vähem eredad elamused... |
04.08.2006 at 09:49 |
1 edit. Last edited 04.08.2006 at 09:57 by peep (Moderator)
|
peep Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Tene päev Modenas algas Panini autokollektsiooni külastamisega. Panini perekond tegeleb põllumajandusega, nende farmi põhitoodanguks on parmesani juust ning veiniäädikas. Väga hea parmesan, nagu võin ise kinnitada.
Tee farmini lookleb põldude vahel ja on lõpupoole vaid ühe auto laiune, nagu siinmail tavaks. Jõuame farmi väravateni, mis meenutavad mulle ameerika filmidest nähtut, uhke väravakaar farmi nimega ja selle taga sirge pikk tee, mis viib majadeni.
Farm andis julgelt meie omaegsete kolhoosikeskuste mõõtmed välja, hooneid on seal mitmeid, kaks suurt katusealust lehmadega, laod, tootmishooned, traktoriangaarid, jne.
Olin eelnevalt kella üheksaks kokku leppinud kohtumise aga kui kohale jõudsin, ei paistnud mind seal keegi vastu võtvat. Ja mingit autokollektsiooni ka esmapilgul silm ei tabanud. Vaid farmi toodangut müüva väikese poe ees oli roostes II MS aegne õhutõrjesuurtükk, mille all kiri "Mälestusmärk inimlikule rumalusele".
Paar töömeest, kes keevitasid midagi, näitasid minu küsimise peale õige suuna kätte ja sadakond meetrit edasi, teiste angaaride kõrval, seisis väliselt eimidagiütlev hoone.
Seevastu sisenedes, ma esialgu lihtsalt ei uskunud oma silmi. Maja oli täidetud eksootilise autokollektsiooniga, lisaks suurepärane tsiklite kollektsioon, racing mootorid stendidel, hulganisti fotosid ja plakateid seintel, rekvisiidid jpm. autoalast.
Lisaks oli maja seest stiilselt viimistletud, allkorrusel kivimosaiikpõrandad, üleval lauad, rauast, nikerdustega tugipostid ja kaared. Eks nii mõnigi meist on oma garaazhi kaunistamisega vaeva näinud, sama võis näha seal, ainult korrutatud umbes sajaga.
Kohe sisenedes on ukse ees põrandale laotud Maserati märk ja seda mitte ilmaasjata, tegu on ühe olulisema Maserati kollektsiooniga maailmas.
Omaette põnev on selle kollektsiooni tekkimislugu. Panini perekond ei ole põlvest-põlve Maseratisid kogunud, vaid nad omandasid enamiku oma kollektsioonist 1996 aastal. Alejandro de Tomaso, tolleagne Maserati tehasekogu omanik, otsustas rahaliste raskuste tõttu kõik need haruldused maha müüa. Esimese pakkumise tegi ta Fiat'ile, kui uutele Maserati omanikele ja nende keedumise järel oli plaan kogu ükshaaval oksjonil võõrandada. Osa autodest juba veetigi UK'sse, et need 1997 aasta märtsis Brooks'i oksjonimajas maha müüa. Kui info sellest plaanist avalikkuse ette jõudis, tekkis Modena regioonis üks korralik itaaliapäraselt lärmakas skandaal, protesti avaldasid Maserati klubid, ex-võidusõitjad, Modena regiooni- ja linnavõimud ja kohalik- ning riiklik ajakirjandus. Isegi Itaalia kultuuriminister oli avalikkuse ees oma negatiivset seisukohta väljendanud, rahvusliku kultuuripärandi riigist väljaviimist ja kollektsiooni "lahustamist" taunides.
Sepeale astus esile hr. Umberto Panini, tegi Alejandro de Tomaso'le rahaliselt sobiva pakkumise, hüvitas Brooksi oksjonimaja kulud ja autod toodi UK'st tagasi ning nad leidsid uue kodu tema farmis, spetsiaalselt selle jaoks ehitatud, konditsioneeritud hoones. Sellega tõusis Panini perekond positiivseks kangelaseks kohalike silmis ja minu arvates polnud see ka kõige kehvem rahaline investeering !
Alates kollektsiooni omandamisest on Panini perekond sinna autosid juurde muretsenud, tegelenud kehvemate eksemplaride taastamisega ja igati asja edasi arendanud. Põhiline eestvedaja on hr. Umberto poeg Matteo, kelle nime sai enamike võistlusmasinate külgedelt lugeda. Kleepsudest nähtus, et Matteo osaleb aktiivselt historic võistlustel ja kokkutulekutel, nagu näiteks Goodwoodi kiirusenädal.
Oleks küll soovinud kasvõi korraks temaga kohtuda, kuid kogu meie külastus möödus nii, et ca. 3 tunni jooksul olime hoones üksi ja uurisime ja pildistasime autosid. Kusjuures kõikidel olid uksed lahti ja võtmed ees. Ei mingeid valvureid ega turvakaameraid, vaid üks töömees käis läbi ja pani meile tuled põlema, et oleks parem vaadata. Kas selline asi on tänapäeva maailmas võimalik ? Ju siis on...
Uksest paremale asus väike baar, koos stiilse vanaaegse kohvimasinaga.
Peasissepääsu kõrval oli kaks laitmatult taastatud Maserati tsiklit. Siin pilti küll ainult ühest.
Järgmine eksemplar mida märkasin, oli vähendatud mõõtkavas vormel. Tegu oli tomiva, sisepõlemismootoriga, täiskomplektse sõidukiga. Lambroghini muuseumis oli ka analoogne, mille Feruccio oma pojale lasi teha. Itaalia Modena regiooni rikkurite omapära ? Sellise omaaegset hinda võib vaid aimata....
Kollektsioon oli paigutatud nii, et keskel seisid võidusõiduautod, vasakul Maserati tänavamasinad ja paremal muud margid. Kahjuks autodel polnud infotahvleid juures, kõik minu kommentaarid põhinevad netiandmetel või omast peast ehk faktivigu kindlasti leidub.
De Dion-Bouton oli autonduse algaastatel üks juhtivamaid tootjaid, nii tänavamasinate kui võidusõiduautode osas.
Chrysler, mudeli ja aastarvu võivad targemad lisada.
Ülistiilne Lancia margi kuldajastust.
Võib ette kujutada, kuidas see '32 aasta must Cadillac oma nooruses mööda Palermo tänavaid veeres, sõidutades mustades ülikondades automaatrelvadega mehi, kes nalja ei mõistnud.
Siinkohal kuulutan välja autotundmisvõistluse. Edit: mille võitis Vanaisa, kelle andmetel on tegu LaSalle'ga.
BMW 507 Haruldane, V8 mootoriga roadster, toodetud '55-´59 kokku vaid 254 tk.
Ja ülaltoodud BMW otsene, ning palju kuulsam konkurent, Mercedes 300 SL "Gullwing". Pöörake tähelepanu stiilsele reisikirstule.
Kollektsioonis oli kümmekond Maserati racing mootorit.
Pilku püüdsid kaks Alfat, üks kupee ja teine lahtine.
Maserati Barchetta oli Maserati poolt "one-make" võidusõidusarja jaoks konstrueeritud ja ehitatud sportprototüüp.
Maserati tänavasõidukite rivi oli pikk ja sisaldas peamiselt haruldasi ainueksemplare, minu poolt allpool vaid mõned pildid.
Maserati 124, Giorgetto Giugiaro poolt disainitud prototüüp, mis esitleti Torino näitusel 1973. Mootoriks loomulikult V8.
Maserati Bora, läbisõit 300 km.
Maserati Merak, turbomootoriga prototüüp.
Nüüd võidusõiduautode juurde. Kuna ma üksikasju peast ei teadnud, siis lingitud on netis leiduv info. Igatahes, igaüks neist tekitas vastapandamatu tahtmise kasvõi kord elus antiikse võistlusmasinaga ringrajale sattuda.
Kohe sissepääsu ees seisis 1936 a. Maserati Tipo 6CM.
Maserati 420M/58-Eldorado.
See Maserati Tipo 250F ei asunud peasaalis, vaid ühes kõrvalruumis, mille uks lahti oli. J.M. Fangio võitis analoogse masinaga F1 maailmameistritiitli aastatel '56 ja '57. Mis modifikatsiooniga konkreetselt tegu, ei oska kindlalt väita aga pakun, et see on 2,5 l. V 12 mootoriga 250 F T2.
Maserati Tipo 63, 3 l. V 12 mootoriga, Le Mans'i võistlusteks ehitatud versioon. Kõige kenam võistlusmasin seal kogus ja ta olevat äsja restaureeritud.
Lotus Elan. Auto tundus olevat tänapäevases võistluskasutuses, sees oli kaasaegsed rihmad/istmed ja tulekustutussüsteem.
Maserati Tipo 61-Drogo, erikerega variant, ainueksemplar.
Lisaks võistlusautodele olid seinad kaunistatud sadade fotodega, ainuüksi nende vaatamiseks kulus hulk aega aga kõik olid ka vaatamist väärt.
See pilt meeldis eriti, annab hästi edasi ajastu hõngu. Autod ehitati võidusõiduks, tänavautod ja kõik muu toodang olid olemas vaid hädavajaliku raha teenimiseks, et olla rajal teistest kiirem.
Nüüd teisele korrusele.
Vasakul oli rida võdusõidumootoreid, kaks Barchetta maketti ja mitu "birdcage" tüüpi võidusõiduauto raami.
Maserati Chubasco, prototüüp.
Huvitav millise sertifikaadi Iron Butt organisatsioon väljastaks 5000 km. läbimise eest 125 cm tsikliga pea 100 kmh keskmise kiirusega ?
Piki rõduservi seisid rekordtsiklid, vormelid, kääbusautod ja palju-palju erinevat stuffi, mida ei jõudnud kõike pildistadagi.
Teisel rõdul asus ca. 60-70 tsiklist koosnev kollektsioon, tea kas kogu meie riigi peale saakski sellist kokku oma taseme poolest ? Igatahes mulle kui võhikule jäi mulje, et enamik neist olid kuidagi haruldased, mitte lihtsalt niisama vanad tsiklid.
Kolme tunniga oli enam-vähem kõik üle vaadatud ja pildistatud. Oleks väga tahtnud kedagi tänada aga kuna seda võimalust polnud, siis siirdusime üle platsi asuvasse poodi ja ostsime kaasa nende suurepärast 2 aastast parmesani juustu ning mõne kohaliku veini.
Muidugi pole sellised kollektsioonid maailma mastaabis haruldus, kuid mulle avaldas see koht kõige rohkem muljet kogu reisi jooksul. Osalt, kuna ma pole varem üksikisiku autoharrastamisega sellises mastaabis kokku puutunud ja osalt seetõttu, et igaüks võib tulla, neid hinnalisi sõidukeid vaadata ja asi toimib ilma nii tavaliste piirangute ja valveta. Loodetavasti see ka jääb nii...
Lõpetuseks veel üks pilt. Allkirjaks võiks panna lihtsalt "Cool !", nagu kogu Panini kollektsioon. Suured tänud ja edu neile !
Lisan mõned lingid, kus võib lähemalt tutvuda Panini kollektsiooni ja Maserati margiga.
UK Maserati klubi ülevaade Panini kollektsioonist.
Enrico kolmeosaline ülevaade:
1 osa
2 osa
3 osa
Enrico Maserati lehekülg on parim, soovitan lugeda. Thanks Enrico !
Ja ongi jäänud sellst reisist vaid veel üks osa, Ferrari Gallery. Stay tuned ! |
06.08.2006 at 20:25 |
6 edits. Last edited 06.08.2006 at 22:06 by peep (Moderator)
|
peep Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Viimane Modena autotootja, keda külastasin, oli Ferrari. Juba Maranello küllasse sisenedes on aru saada, kes siinkandis kunn on ? Tehas ise on tükk maad suurem kui teistel tootjatel, lisaks lugematul arvul Ferrari brändipoode, tänavatel liikus kümnete kaupa lõunale suunduvaid tehasetöölisi tunkedes, mis meenutavad F1 mehaanikute omi (isegi sponsorite nimed olid peal). Võrreldes Porsche tööliste vangalriietust meenutavate ilmetute ürpidega mõjus väga edevalt aga seda ju need itaallased oskavad.
Ferrari on samuti teistest oluliselt rohkem investeerinud show poole peale. Tehasesse lihtinimesed ei pääse aga kõik võivad külastada Ferrary Gallery't, mis on midagi ameerikaliku meelelahutuskeskuse ja automuuseumi vahepealset. Ta ei ole küll nii ehe kui eelnevad kohad, kus viibisime aga ega midagi pole ka ette heita, kõik oli kena ja maitsekas ning kohati isegi huvitav vaadata. Kui sinnakanti satute, siis tasub kindlasti külastada.
Põhiliselt kajastas väljapanek Ferrari edu F1's ja seda igati asja eest - tiim on selles sarjas läbi ajaloo olnud ülivõimas. Enzo Ferrari hoolis ainult võidusõidust, tänavamasinad teda ei huvitanud.
Jäi tsipa arusaamatuks, miks Ferrari 14 tiitlist ainult viimased kuus ära mainiti ?
Meeldis, et autod polnud vaatajatest eraldatud. Kui mõni detail huvi pakkus, sai asja lähedalt uurida.
Autode taga seinal Ferrari F1 masinad läbi ajaloo ja kahjuks jäi lähemalt pildistamata aga tagumisel otsaseinal oli äärmiselt huvitavalt kokku pandud portreed Enzo'st alates noorukieast kuni vanaduseni, sajad fotod.
Toorik ja valmistoode.
12 silindriga autodele oli eraldi saal.
F1 mootorite rida, võitude nimekiri iga mootori taga oli muljetavaldav.
Mootor turbode kuldajastust F1's.
Kõige-kõige tänavamasinate rida:
GTO
F 40
F 50, kümnendi parim superauto EVO ajakirja valikul.
Ja Enzo. Veel ehk liiga värske, et eeltoodutega samaväärses staatuses olla.
Ainus auto seal galeriis, mis ei olnud punane.
Dino on tõeliselt kena ja stiilne.
Ferrari positsiooni näitab ka nende isiklik ringrada, teised tootjad ei saa säärasest luksusest unistadagi.
Peale Gallery vaatamist külastasime mitmeid Ferrari brändikaupade poode, kuid minust jäid need asjad ostmata, kuna selliste hindade maksmiseks peab ikka väga-väga suur fänn olema.
Väga oleks tahtnud tehast külastada, kuna kindlasti on seal palju huvitavat vaadata aga selleks tuleb vist kõigepealt Eestisse Ferrari klubi teha ja siis üritada tehasekülastus välja meelitada. Loodetavasti meie foorumit lugevad Ferrari omanikud võtavad ideest kinni !
Ja sellega oli minu autoteemaline reis lõppemas, suund sai võetud Austria kaudu Saksa peale, teine pool päevast möödus edukalt kiirteedel ummikuid vältides ja kiirestisõidu võimalusest viimast võttes. Tempo oli hea, õhtuks olime keset Saksamaad Fulda linnas, järgmisel päeval Rootsis ja sealt laevaga koju tagasi.
Kes plaanib sellist reisi, siis soovitan eelnevalt neti abil põhjalik ettevalmistus teha. St. välja kirjutada kohad, kuhu soovite minna, aadressid, telefoninumbrid jne. Modenas oli kõikides kohtades, v.a. Ferrari Gallery, vaja ette helistada ja külastuse võimalus ning aeg kokku leppida. Mingit erilist legendi pole vaja, lihtsalt ütlete, et soovite külastada ja asi peaks sujuma.
Ei hakka siia telefoninumbreid panema, kuna need on netist lihtsalt leitavad ja pealegi võivad muutuda aja jooksul. Lisaks arvestage, et mina külastasin ainult murdosa kohti, mis on väärt vaatamist ehk valik on palju suurem. Tasub põhjalikult kaaluda, mida võtta, mida jätta ?
Nürburgringi osas ütleks niipalju, et plaanin sinna kindlasti järgmisel suvel veelkord minna mõne sobivama liikuriga ja kutsuks teisigi huvilisi kaasa. Kevade poole võiks teema konkreetsemalt käsile võtta, ega ta odav lõbu pole aga ma usun, et mõne autotäie rahvast saab siit kokku ikka. Ega kõik sõitma pea, foto/filmi mehi ja treenereid/mehaanikuid on ju ka vaja ja hea feeling ning super elamus on kõikidele garanteeritud.
Kokkuvõttes jäin ise väga rahule ja loodetavasti õnnestus osa sellest positiivsest emotsioonist ka Teile edasi anda !
The end... |
07.08.2006 at 22:21 |
|
Iff |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Väga hästi kirjutatud reisikiri. Tänud |
07.08.2006 at 22:59 |
|
hents99 |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Aitäh jagatud elamuste eest!
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
07.08.2006 at 23:23 |
|
rat_013 |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
tnx - väga ehedad muljed, poolenisti tunne nagu oleks ise kohal olnud
____________________________
impreza n/a |
07.08.2006 at 23:31 |
|
v6sa |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Kiidan ja kummardan - nii tahedat lugemist pole tükk aega kohanud. |
08.08.2006 at 07:31 |
|
mr.zeed |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Eh, see reisikirjeldus oli niivõrd hea, et jäi selline tunne nagu oleks ise selle reisi teinud. Tänud Peep!
____________________________
Lincoln Mark VIII '97 LSC |
08.08.2006 at 10:11 |
|
Kaido |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Inimene ühineb mr Zeedi arvamusega - aitäh |
08.08.2006 at 11:14 |
|
imre16 |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Mõnus tekst rohke pildimaterjaliga! Väga lahe. |
08.08.2006 at 12:20 |
|
devilc
Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Tänud! |
08.08.2006 at 17:59 |
|
220TEI |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Aitähh!!! Kahju et järjejutt lõppes, ning loodame et Peep leiab jälle võimaluse reisida. |
08.08.2006 at 18:01 |
|
Speedy 7 |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Panini kollektsiooni peatükk oli ülekõige. Suurepärane lugemine. Tänud |
08.08.2006 at 21:55 |
|
otipoiss |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Mind kui suurt Ferrari fänni oleks huvitanud pikem jutt, ja rohkem pilte Ferrarist, kuid siiski on see reisikiri väga tore ja ma kavatsen selle veel korra läbi lugeda, niipea kui aega saan. |
11.08.2006 at 17:38 |
|
peep Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Heameelega oleks Ferrarist rohkem rääkinud aga see Gallery oli rohkem meelelahutus suunitlusega, ning tehasesse ma kahjuks juurdepääsu ei omanud. |
11.08.2006 at 17:54 |
|
hulgus |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Südantkosutav lugemine oli, tänu.
2005 kevadel sattusin kogemata Sinsheimi linnakesse, Lõuna Saksas, Heilbronni lähistel, otse A6 ääres.
Seal siis üks nooremapoolne tehnikamuuseum, mis küll niimõnelegi vanemale silmad ette tegi. Kahjuks siiani pildimaterjal üles riputamata, kuid näiteks ainuüksi Ferraride kollektsioon oli muljetavadav. alustades F1 tiimibussist 60. aastatest, Schumi eelviimase võiduautoga lõpetades.
Samal ajal oli ka ajutine ekspositsioon Rolls-Royce sünnipäeva tähistuseks, võimas...
Lisame hea valiku lennumasinaid (mh. Concorde ja TY 144), sõjatehnikat ja saab selgeks, et ühe päevaga jõuad muuseumi napilt läbi käia...
soovitan.
ps: et ikka foorumi teemas püsida, siis sellises koguses ja kvaliteedis erinevate ajastute Corvette ... |
11.08.2006 at 20:59 |
|
James Herne |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
quote: peep: Nürburgringi osas ütleks niipalju, et plaanin sinna kindlasti järgmisel suvel veelkord minna mõne sobivama liikuriga ja kutsuks teisigi huvilisi kaasa. Kevade poole võiks teema konkreetsemalt käsile võtta, ega ta odav lõbu pole aga ma usun, et mõne autotäie rahvast saab siit kokku ikka. Ega kõik sõitma pea, foto/filmi mehi ja treenereid/mehaanikuid on ju ka vaja ja hea feeling ning super elamus on kõikidele garanteeritud.
Lisan siia infoks, et Nürburgringi reisi kulud on ca 20K auto kohta ehk siis 10K per noose. Ja veel tahaks lisada, et Peebu kommentaar "super elamus on kõikidele garanteeritud" on väga lahjalt öeldud selle kohta, mis sealt ringrajasõidu fänn saab. Ma olen Nürburgis käinud kuus korda (rajal küll ainult kolm korda) ja ma ei tea mida paremat saaks elu üldse pakkuda kui Nürburgringi Nordschleifel gaas põhjas viimase piiri peal sõita. Üks ring on nii pikk, et kui oled 4-5 minutit täiega kangutanud, siis tead et samapalju aega täielikku naudingut on veel alles ees. |
17.08.2006 at 01:46 |
1 edit. Last edited 17.08.2006 at 01:47 by James Herne
|
James Herne |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
Nürburgringi stardiraja veebikaamera ja ringi lahtiolekuajad:
http://www.sportauto.ee/n-ring.html |
08.09.2006 at 00:11 |
|
peep Moderator |
Autofänni reisikiri: Nürburgring-Alpid-Modena
quote: racerx: quote: peep:
Väga huvitav asi.
Lisainfot saab igaüks
http://www.scottownersclub.org/scott_motorcycle_history.htm
|
11.09.2006 at 15:02 |
|
|