| Poster |
Message |
 Lowrider
|
 kliimamuutustest
Tsiteerides eelmise lehekülje lõppu, kuna tekkis vahepeal uus lehekülg :P
quote:
Lowrider: Vabandust, et vana teema üles võtan.
Küsin teie arvamust: kui hästi sobib sõna "globaalne soojenemine" selle hirmsa ülearuse lumega ümber maakera mis ka meil siin kaost tekitab  ? Ning lisaks ka see et meil nüüd Detsembris ja Jaanuaris sellised külmad tulnud on, tavaliselt jäävad need Veebruari kaela.
Meil siin on puukuuris viimane riit varsti käsil, sellist asja nagu tihti ette ei tule Jaanuarites.
quote:
asjaarmastaja:  Tuleb rohelistelt vastust nõuda küsimusele KUHU JÄÄB KLIIMA SOOJENEMINE?! Tahan palmipuid ja aastaringset suve Eestisse!! 
Ma arvan, et on võimalik see, et oleme selles tsüklis kus hakkab asi jälle jahtuma. Aga mine sa tea, eks seda näeb, vaatame mis ta üleüldiselt aasta või paari jooksul teeb.
|
| 06.01.2010 at 18:29 |
1 edit. Last edited 06.01.2010 at 18:30 by Lowrider
|
asjaarmastaja
 |
kliimamuutustest
`90-e alguses anti sarjas "Mosaiik" välja ühe saksa klimatoloogi raamat "kliima eile, täna, homme". Seal oli juba kirjas, et kui lähiajal on oodata mõningast kliimasoojenemist siis kaugemas perspektiivis ( 1000-1500 aastat) on oodata pikemat külmaperioodi või isegi jääaega... Ja kliima on kõikunud sooja-külma vahel kümneid miljoneid aastaid, inimene on liiga väike putukas seal midagi suurelt muutma. Asja põhimuutjad on ikka Päike ja muutused Maa orbiidis, samuti mandrite triivimine... |
| 06.01.2010 at 18:46 |
|
Pierre
|
kliimamuutustest
quote:
asjaarmastaja: Ja kliima on kõikunud sooja-külma vahel kümneid miljoneid aastaid...
Õige jutt. Niimoodi ongi! Niimoodi on alati olnud ja on ka edaspidi.
Lihtsalt et tänapäeval on kogu selle teema ümber käiv butafooria rahategemise variant.
See "kliimasoojenemine" on majandusharu, täpselt nagu tootmine, turism jne.
Eriti head näited on esiteks see "milleeniumi jama" kus arvutid väidetavalt aastat algava numbriga 2 ei saanud näidata, siis see väidetav "maailma lõpp" aastal 2012 ning praegune "tappev seagripp". See kõik on kunstlikult ülespuhutud, nagu ka erinevad vandenõu teooriad a la "estonia" põhjalaskmine jmt, inimese loomuses on aastatuhandeid olnud uskuda igasugust jama, kõiksugu jumalaid, legende jms, ja kuniks selle pealt saab keegi raha teha, sellega jätkatakse. Lihtne.
Mäng inimlikkuse peale, keegi paneb ikka raha sisse, eksole.
Aga las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.  |
| 06.01.2010 at 19:07 |
|
Madman
|
kliimamuutustest
No kui nüüd varsti hakkab uuesti ilm jahenema siis tekib muidugi palju kisakõrisid kes teatavad et tänu neile ja nende poliitikale ongi kliima õigele teele jälle suunatud ja et see ka nii jätkuks siis kehtestame ühe kliimamaksu või muidu auravad varsti ookeanid ära.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 06.01.2010 at 19:08 |
|
asjaarmastaja
|
kliimamuutustest
quote:
[b]
Aga las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.
Kahjuks on nii, et nende koerte haukumise maksame me kõik väga kallilt kinni: igasugu keskkonnamaksud, kvoodid, ajuvabad piirangud, "taastuvenegia" jne... igasugu Kioto lepped ja Kopenhaagenid ju selle ehedaimaks näiteks |
| 06.01.2010 at 19:24 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
Lowrider: Vabandust, et vana teema üles võtan.
Küsin teie arvamust: kui hästi sobib sõna "globaalne soojenemine" selle hirmsa ülearuse lumega ümber maakera mis ka meil siin kaost tekitab ? Ning lisaks ka see et meil nüüd Detsembris ja Jaanuaris sellised külmad tulnud on, tavaliselt jäävad need Veebruari kaela.
Meil siin on puukuuris viimane riit varsti käsil, sellist asja nagu tihti ette ei tule Jaanuarites.
Need paar tsüklikest mis nädala paar kohati kõrgemat tempi näitavad ei ole globaalselt üldse arvestatavad. Kui globaalselt kraadikese soojemaks läheb siis sademeid hakkabki rohkem tulema, talvel on selleks lumi.
Need külmarekordid ei ole mitte tänane jama, võtsin netist väikesed võrdlused (copy-paste):
TALVE REKORDID
Millal algab talv? Kalendri järgi 22. Detsembril. Kuid astro - noomiline talve algus ei pruugi sugugi ühte langeda tege - like ilmastikuoludega. Inimeste, loomade ja taimede jaoks on talv käes alles siis, kui maapinda katab püsiv lumevaip ning ilm on pidevalt külm - ööpäevas langeb keskmine õhutemperatuur alla kolme kraadi.
Eestis saabuvad tõelised talveilmad tavaliselt detsembri lõ - pul või jaanuari algul. Ent esineb ka erakordseid meteoro - loogilisi nähtusi. Aeg - ajalt püstitab talv oma võimutsemise rekordeid.
Üks varasemaid talve algusi oli Eestis 1965. aastal. Juba novembrikuus märgiti Tallinnas 21,3 kraadi ja Tartus 21,2 kraadi külma. 11.-12.novembrini katsid peaaegu terve Eesti lumehanged, mis jäid kogu talveks püsima.
Hästi külmad ilmad olid Eestis 1966.aasta veebruaris: mandril täheldati 30 - 35 kraadi, kohati kuni 41 kraadi külma, saartel kuni 34 kraadi külma.
Kuid oma külmarekordid püstitas talv Eestis 1940.aastal ööl vastu 17.jaanuari, mil Jõgeval registreeriti -43,5 kraa - di, ning 1941.aastal ööl vastu 3.jaanuari, mil Võrus re - gistreeriti -43,4 kraadi.
Kirde - Siberis, Verhojanskis ja Oimjakonis asub Maa põh - japoolkera külmapoolus. Seal on jaanuaris päris tavaline, kui pakane on viiekümne kraadi ümber alla nulli. 6.veebruaril 1933 mõõdeti Oimjakonist 40 km kaugusel asuvas Krest Tomptori meteoroloogiajaamas 67,7 kraadi ja Verhojanskis 60,6 kraadi pakast.
Gröönimaad katab peaaegu tervenisti kuni 3 km pak - sune jää. Selle maailma suurima saare siseosas on kõi - ge külmemal kuul - veebruaris - keskmiselt 47,2 kraadi pakast. Kuid 6.detsembril 1949.aastal registreeriti Grööni - maa seniseks absoluutseks miinustemperatuuriks 66,1 kraadi alla nulli.
Väga külmad ilmad valitsevad püsivalt ka Alaskas Yukoni platool. Kõige külmem oli seal 3.veebruaril 1947, mil termomeetris peatus piiritus 62,8 kraadi juures.
1971.aasta jaanuaris mõõdeti Alaskas Endicotti mägedes - 62,1 kraadi.
- Maailma kõige külmem manner on Antarktis. Seda katab kohati 4,5 km paksune igijää ja -lumi ning siin on isegi suvel ööpäevane keskmine temperatuur kuni -35 kraadi, talvel aga langeb temperatuur alla -70 kraadi.
11.mail 1957.aastal registreeriti lõunapoolusel asuvas USA-le kuuluvas Amundsen - Scotti teadusjaamas 73,6 kraadi külma ning sama aasta 17.septembril 74,5 kraadi külma.
Kui õhutemperatuur on 80 kraadi alla nulli, muutub petrooleum sültjalt paksuks, raud läheb nii rabedaks, et seda võib puruks lüüa nagu klaasi. Inimene peab väljas töötades kasutama erirõivastust ja näokatet, muidu võivad külmuda kopsud, silmad, mureneda hambad.
Sajab lund. Lumikate kaitseb maapinda külma eest. Isegi kõige käredama pakasega ei lange temperatuur sügava lume all rohkem kui paar kraadi alla nulli, tavaliselt püsib null kraadi ümber.
Eestis sajab lund 50 - 80 päeva aastas. Kõige varem kujuneb jääv lumikate Haanja, seejärel Otepää ja Pandivere kõrgustikul. Kõige hiljem jääb lumi püsima Saare- ja Hiiumaal. Lumikate püsib tavaliselt kuni 180 päeva, pehmel talvel aga ainult 20 päeva ümber. Lumikatte keskmine paksus on 30 - 40 cm. Haanjas on lumi kõige sügavam - üle 50 cm. Ühtlase lume rekordsügavuseks on olnud 90 cm.
Eestis esineb kõige enam ja kõige võimsamat lumetuisku tavaliselt jaanuaris ja veebruaris. Kõige arvukamalt on tuisupäevi, kokku üle 30, Põhja - Eestis. Ent lumesaju ajal paisuv tuul on põhjustanud ka päris varaseid tuisuilmu. Üks erakoreselt tugev tuisk tabas Kirde - Eestit 21.novembril 1975.aastal. Tallinn - Narva maanteel olnud sõidukid sõna otseses mõttes uppusid hangedesse. Liiklus seiskus täielikult. Tugev tuul vaibus alles kahe päeva pärast.
Põhja - Eestis poolteist päeva kestnud saju järel on mapinda katnud ühtlaselt 34 cm paksune lumi.
14. - 15.aprillini 1921.aastal sadas USA -s Colorado osariigis 24 tunniga ligemale 2 m sügavune lumevaip maha. Rekordhulgal sadas lund 1955. - 1956.aasta taalvel Washingtoni osariigis 25,4 m.
Lumekübemed on õige tillukesed, enamasti murdosa millimeetrist. Kuid pilvedest langedes võivad lumekristallid üksteisega liitudes moodustada kuni 8 mm läbimõõduga helbeid ja kuni 1 cm läbimõõduga räitsakaid. Väiksemad lumehelbed kaaluvad 0,003 grammi, suured helbed isegi pool grammi. Kõige suuremate räitsakate läbimõõduks on olnud 12 cm. Niisuguseid labakindasuurusi räitsakaid sadas 1892.aastal Saksamaal. |
| 06.01.2010 at 19:31 |
|
vvt
 |
kliimamuutustest
Kliima soojanemine ei too Eestisse krokodille, vaid tublisti ekstreemset või väga ebastabiiselt ilma. Kaugel pole ilmselt aeg, kui Eestisse tekib oma "tornaadode allee".
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.01.2010 at 08:15 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
vvt: Kliima soojanemine ei too Eestisse krokodille, vaid tublisti ekstreemset või väga ebastabiiselt ilma. Kaugel pole ilmselt aeg, kui Eestisse tekib oma "tornaadode allee".
Vaevalt, see aeg kui ta üldse tuleb, on kaugemal kui inimkonna algus tänasest. |
| 07.01.2010 at 13:39 |
|
partel
|
kliimamuutustest
Nojah, üks asi on see, et inimesed lihtsalt ei tea kuidas asjad tegelikult on. Otsustavad asjade üle ilma elementaarsete teadmisteta keemias ja füüsikas.
Kui paljud näiteks teavad, et keemiatööstus mitte ei suurenda saastamist, vaid selle olemasolu hoopis vähendab emissioonide koguhulka, hetkel 2+ korda, mis suureneb tulevikus võib-olla neljani. S.t. netos, keemiatoodete kasutamisest tekkinud sääst miinus tootmisel tekkinud.
Paljud ei tea, et tervelt pool koguenergiast kulub hoonetele. Keemiatööstuse toodetud isolatsioonimaterjalide kasutamine vähendab katlamajade tossutamist kordades rohkem kui isolatsioonimaterjalide tootmine ise emissioone tekitas jne.
Mis muutustesse puutub, siis energias ei muutu midagi üleöö, kuna asjad on pikaaelised. Jõujaamade, hoonete eluiga on kümneid aastaid, autokütus saab olla ainult see, mida olemasolev autopark tarbida saab jne jne. Uue naftamaardla kasutuselevõtt on 8 aastat, selle toodangu jaoks võib tarvis minna uut tüüpi rafineerimistehast (USA's panevad need 100% BTW).
Nafta, gaasi ja söevarusid on küll ja veel, probleem on julgeolek, tootmisvõimsused ja rafineerimine. Hinnatõus lubab lihtsalt kasutusele võtta uusi leiukohti ja kallemaid meetodeid.
Need annavad jätkuvalt 80+ % ja igaühe tarbimine suureneb, mitte ei vähene...
Näiteks Hiinas on naftatarbimine elaniku kohta pea 10 korda väiksem kui USA's ja Indias u. 20 korda. Vihjeks, et sealne automüük kasvab "pisut"...
Mis "kliimamuutusesse" puutub, siis läänemaailm on praktiliselt pankrotis ja poliitikud on aru saanud, et massilist töötute armeed huvitab rohkem töö leidmine kui äärmiselt küsitav kliimamuutuse värk ja mõistagi uued energiamaksud.
____________________________
_ |
| 07.01.2010 at 13:45 |
|
JanbertSS
|
kliimamuutustest
"The Great Global Warming Swindle" - http://video.google.com/videoplay?docid=-5576670191369613647#
"Global Warming or Global Governance" - http://video.google.com/videoplay?docid=4860344067427439443&hl=et&emb=1#
____________________________
'87 MCSS
'48 Stylemaster
'75 Trailduster |
| 07.01.2010 at 15:22 |
|
madis
|
kliimamuutustest
Kliima EI OLE LINEAARNE.
Kui saab ületatud teatud tasakaalupunkt, siis võib nt. Golfi hoovus lakkada või teistpidi käima hakata. Keskmine temperatuur Euroopas langeb.. ohoh...10..20 kraadi. Just tänu "lokaalse" soojusallika kadumisele.
Kas inimene seda mõjutab ? Mõjutab. Iseasi kui palju. Kuid ekstrapoleerige viimase kahesaja aasta andmeid tulevikku ja kuna energiatarve kasvab siis ON see mõju mingil hetkel märgatav.
Lahe on lahmida bläää konspiratsioon blää mina tean oma talupojatarkusega aga see ei ole tõsiseltvõetav jutt niikuinii. |
| 07.01.2010 at 15:34 |
|
mrtn
|
kliimamuutustest
muide, kas te olete tähele pannud, et meie asume enamvähem Alaska kõrgusel? Tänu Golfi hoovusele on meil oluliselt soojem kliima. |
| 07.01.2010 at 15:40 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
madis: Kliima EI OLE LINEAARNE.
Kui saab ületatud teatud tasakaalupunkt, siis võib nt. Golfi hoovus lakkada või teistpidi käima hakata. Keskmine temperatuur Euroopas langeb.. ohoh...10..20 kraadi. Just tänu "lokaalse" soojusallika kadumisele.
Kas inimene seda mõjutab ? Mõjutab. Iseasi kui palju. Kuid ekstrapoleerige viimase kahesaja aasta andmeid tulevikku ja kuna energiatarve kasvab siis ON see mõju mingil hetkel märgatav.
Lahe on lahmida bläää konspiratsioon blää mina tean oma talupojatarkusega aga see ei ole tõsiseltvõetav jutt niikuinii.
1-2 kraadi ikka
|
| 07.01.2010 at 16:17 |
|
Madlobster
|
kliimamuutustest
Mis moodi see asjake tegelikult käib ei tea ei minu talupoja mõistus, ei härra madis või kes iganes teine. Isega väga palju raha ja uurimisaega kulutanud teadlased ei saa üksmeelele.
Elame kõik sedaviisi mida ise õigeks peame ja kuhu maani kellege talupoja mõistus küünib ja ongi kõik. Ei suuda meie oma tagasihoidliku talupoja suu-auruga seda golfi hoovust ei ühte ega teistpidi käima panna. Ja ei tea me isegi seda, kas kõikide talupoegade tegevus kokku seda hoovust mõjutada suudab. Eks kõigil ole oma infoallikad, mida usaldatakse on selleks siis naabrinaine, mõni usu-foorum, wikepedia, teaduslik kirjandus, kroonika, delfi vms. Mis aga tegelikult saama hakkab näitab tulevik ja tagantjärgi saame me siis kõik targad olla või siis meie lapsed või lapselapsed jne. |
| 07.01.2010 at 16:28 |
|
Märt
|
kliimamuutustest
Mis soojenemisest siin juttu on? Floridas kukuvad külmunud leeguanid puu otsast alla juba
Näha kohe, et talupoja mõistust liiga palju neil
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
| 07.01.2010 at 17:02 |
|
vvt
|
kliimamuutustest
Point on selles, et ei ole asi lineaarne jah. 1-2 kraadi soojenemist tõstab tublisti polaarmütside sulamist. Mitte et 1-2 kraadi pärast palju rohkem sulaks, vaid polaarmütsidest ja liustikest murdub lahti järjest suuremaid "magedaid" tükke, mis purjetavad rõõmsalt soojemas suunas. Hoovusi tekitab muuhulgas üsna õrn merevee soolsuse vahe. Muuhulgas, sest tekitajaid on veel. Sellest hakkabki lumepall veerema.
Inimene võib tekitada küll näiliselt väikese % Co2-te, kuid vahe on selles, et ainult inimene (ok vulkaanid ka) suudab seda laiali paisata nii pidevalt, kõrgele ja nii suurele alale. Co2 on teatavasti õhust raskem. Ehk enamik maakera Co2 toodangust, mida annab lagunemine, tekib praktiliselt maapinnal, ühtlaselt, hõredas kontsentratsioonis ja taimestik konsumeerib selle ja seetõttu ei mõjuta ta päikekiirguse liikumist. Küll aga mõjutab seda kõrgele paisatud Co2 - lennukid, korstnad.
Ja kui tõsta natuke temperatuuri, siis mis juhtub selle lagunemisega. Troopikas laguneb kõik kiiremini. Co2 tekib rohkem, taimed ei jõua seda enam konsumeerida. Järgmine lumepall.
Ja Co2 tase atmosfääris on viimasel sajandil pidevalt kasvanud - selles pole teadlastel midagi vaielda, puhas mõõtmise fakt. Ja polaarjää ning liustike vähenemine on samuti tõendatud fakt? Mida uskmatu toomas veel vajab? Et korvpallisuurusi raheteri sadama hakkaks? Küsimus pole selles Co2 koguses, vaid viisis ja kontsentratsioonis, kuidas seda toodetakse. Kui inimene suurendab Co2 emissiooni 20%, võib sellel olla sama efekt nagu kõdunemise neljakordistumisel.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.01.2010 at 19:19 |
2 edits. Last edited 07.01.2010 at 19:24 by vvt
|
viplala
|
kliimamuutustest
Talupoeg on üks huvitav leiutis, ta on selles masinavärgis üks imepisike, tähtsusetu vidin aga ometi ilma selle vidinata ei töötaks masinavärk. Miks? Sest nendest pisividinatest ju terve masin koosnebki. Ja siis on aju, mis seda kremplit juhib. Aju oli ka kunagi talupoja hakatis aga ta käis koolis ja õppis, sai targaks. Mis targaks saamisest veelgi tähtsam on, ta õppis kahtlema asjades, õppis juurdlema ja analüüsima... Õppis fakte tõestama ning väiteid kahtluse alla seadma. Ja mis seal salata, teinekord ka moonutama ning manipuleerima nendega.
Talupojal aga puuduvad eelpool nimetatud omadused. Ta ei suuda ega oska kasutada neid. Olgugi, et ta on ka koolis käinud ja saanud osa kõikidest algteadmistest, ei õpetatud seal kunagi asjade üle järgi mõtlema. Seal ei õpetatud üht maailma tähtsama sõna mõtet. Seal ei õpetatud endalt küsima MIKS. Seega jäi ja jääb alatiseks talupojale ainult talle omased arvamused, need on need, mida parasjagu räägib üldsus ehk ülejäänud talupojad. Olgugi, et täna on igasugune info paremini kättesaadav ja erinevate ajude poolt on ka erinevad faktid (pooled neist kallutatud või valed) välja toodud, ei muuda see talupoja jaoks sittagi kuna ta ei oska lihtsalt endalt küsida MIKS.
Jah madis, selle mõistusega ei oska kindlasti keegi tõde välja tuua aga piisaks kui suurem osa talupoegi prooviksid kas või natukene oma peaga mõelda. Kaasa arvatud terve maailma ajakirjandus, mis kahjuks (teinekord ka õnneks) on arvamuste kujundajad.
Ma ei tea miks kliima soojeneb või külmeneb aga praegune, kliimasoojenemise vastane võitlus, mädaneb. Mädaneb kuna faktid millele ta toetub on valed.
|
| 07.01.2010 at 19:27 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
vvt: Point on selles, et ei ole asi lineaarne jah. 1-2 kraadi soojenemist tõstab tublisti polaarmütside sulamist. Mitte et 1-2 kraadi pärast palju rohkem sulaks, vaid polaarmütsidest ja liustikest murdub lahti järjest suuremaid "magedaid" tükke, mis purjetavad rõõmsalt soojemas suunas. Hoovusi tekitab muuhulgas üsna õrn merevee soolsuse vahe. Muuhulgas, sest tekitajaid on veel. Sellest hakkabki lumepall veerema.
Inimene võib tekitada küll näiliselt väikese % Co2-te, kuid vahe on selles, et ainult inimene (ok vulkaanid ka) suudab seda laiali paisata nii pidevalt, kõrgele ja nii suurele alale. Co2 on teatavasti õhust raskem. Ehk enamik maakera Co2 toodangust, mida annab lagunemine, tekib praktiliselt maapinnal, ühtlaselt, hõredas kontsentratsioonis ja taimestik konsumeerib selle ja seetõttu ei mõjuta ta päikekiirguse liikumist. Küll aga mõjutab seda kõrgele paisatud Co2 - lennukid, korstnad.
Ja kui tõsta natuke temperatuuri, siis mis juhtub selle lagunemisega. Troopikas laguneb kõik kiiremini. Co2 tekib rohkem, taimed ei jõua seda enam konsumeerida. Järgmine lumepall.
Ja Co2 tase atmosfääris on viimasel sajandil pidevalt kasvanud - selles pole teadlastel midagi vaielda, puhas mõõtmise fakt. Ja polaarjää ning liustike vähenemine on samuti tõendatud fakt? Mida uskmatu toomas veel vajab? Et korvpallisuurusi raheteri sadama hakkaks? Küsimus pole selles Co2 koguses, vaid viisis ja kontsentratsioonis, kuidas seda toodetakse. Kui inimene suurendab Co2 emissiooni 20%, võib sellel olla sama efekt nagu kõdunemise neljakordistumisel.
Co2 taseme tõus ei ole mitte põhjus vaid tagajärg samuti nagu söömisega, algul sööd ja alles siis situd. |
| 07.01.2010 at 19:38 |
|
Madlobster
|
kliimamuutustest
Peale viiendat lehekülge teeme selle teema pdf dokumendiks ja saadame kliimateadlastele. Siis neil pole vaja enam pead murda, sest siin kõik kenasti kirjas ja lahti seletatud. Ning saavad sellest teemast teha omale kena kokkuvõtte kliima konverentside tarvis. |
| 07.01.2010 at 20:06 |
|
Pierre
|
kliimamuutustest
quote:
madis:
Kui saab ületatud teatud tasakaalupunkt, siis võib nt. Golfi hoovus lakkada või teistpidi käima hakata. Keskmine temperatuur Euroopas langeb.. ohoh...10..20 kraadi. Just tänu "lokaalse" soojusallika kadumisele.
Kui kaob Golfi hoovus, tekib mingi muu asemele. Maailm on kord nii loodud, et kõikjal ei valitse ühesugune kliima, meresoolsus, tuuled jne. Maakera käib ringi. Iga maavärin ja maalihe liigutab platoosid millel me asume. Vb mõne miljoni aasta pärast näeb maakaart välja hoopis teistsugune kui täna, nagu see on ju alati muutunud, kui lihtsalt üks protsess maailma arengus. Kui meil tänu Golfi hoovuse kadumisele enam elada ei saa, siis pakime asjad kokku ja läheme teise nurka. See on enne meid ka nii olnud, inimkond asustas väga erinevatel aegadel erinevaid paiku jne.
Maailm on üle elanud mitu jääaega, 10km läbimõõduga taevakeha mahaprantsatamise ja mida kõike veel ning meie mõtleme siin CO2´est jms? Nagu juba öeldud, maailm on varemgi soojenenud ja jahenenud, ilma et ükski jumal seda mõjutaks, inimesest, teadlasest või talupojast, rääkimata.
Praegune vaidlemine kliimasoojenemise, majanduslanguste ja muu poliitika ja bürokraatia üle on lihtsalt üks etapp inimkonna arengus, vanasti põletati "nõidasid" ja vallutati maid, enne seda ehitati templeid, kummardati jumalaid ja ohverdati õed/vennad. Nii tundus siis õige lihtsalt.
Kõik on mööduv, arengu käigus muutuv.
Vahepeal võib taevast suur kivi kukkuda, mõni jääaeg tekkida vms ja hakkame otsast peale...inimene ei saa emakest loodust muuta, see masinavärk käib omasoodu.
Ma näeks maailma tegelikku lõppu kuidagi nii, et erinevate gravitatsioonide kogumina tuntud n.n. "must auk" imeb meie milky way sisse (kah igavesest juba käimaolev protsess) ja meil kaob ära atmosfäär (ja muud -sfäärid) ning kõik sinna juurde kuuluv või kustub päike ära, lakkab energiat ja gaase produtseerimast. See on aga miljardite aastate teema, ehk väga kauge tulevik. Me oleme ära lugenud 2000 ja 10 aastat, mõned tuhanded ka e.m.a ja e.Kr.s väntame väsimatult maailmalõpust igal kümnendil.
Planeet "Maa" on miljoneid aastaid vana, meie galaktika veel rohkem, uskumatu, et 100a heitgaase selle mõne kümnendiga hävitab.
Sellepärast see "kliimasoojenemise" teema mädanebki.
|
| 07.01.2010 at 21:53 |
1 edit. Last edited 07.01.2010 at 21:56 by Pierre
|
Madlobster
|
kliimamuutustest
Minu mõte rändab härra Pierrega ga täpselt samasi radasi. Ei usu mina ka mitte kuidagi et lehma puuks ja meie toodetav co2 selles suures masinavärgis mingeid mainimist väärt mõju avaldab. Need hammasrattad on ikka kuradima suured ja pisike inimene on seal kõrval nagu tilk kust ookeanis. Keksib ja kisendab nii mis kole ja peab ennast kõikvõimsaks jumalaks ja maailmanabaks. Ka ilma inimtegevuseta hävines suur osa maailmast (dinosauruste aeg) Jäätus ja sulas terved mandrid liikusid ühest kohast teise. Millised hoovused siis olid, kust tulid ja kuhu suundusid, mis põhjusel ümebr suundusid ja teised tekkisid? Mis enne dinosauruseid oli?
Aga nagu ennegi olen öelnud ühed arvavad nii teised naa ja kummagi poole maailmast arusaamist muuta on praktiliselt võimatu kuna inimene on oma veendumustes suhteliselt kinni. Mina põletan kummi ja bensiini nii palju kui jaksan, söön liha joon viina ja lasen peeru nii et viliseb ning ei tunne ennast maailma hävitamises mitte üks gramm süüdi. Teine võtab espumisaani ja käib jala ning siunab minusuguseid. Ja loodab sedaviisi meie emakese maapalli kindlast hukust päästa. Minusgused koonduvad ühte nurka espumisaani ja biokoti mehed teise nurka. Mis siis nüüd edasi ? Vaidleme? Surume kätt? Mängime malet või kaarte? Viskame saabast või kakleme? |
| 07.01.2010 at 22:46 |
|
madis
|
kliimamuutustest
Vvt toob paar põhjendatud argumenti, sellele on mõnel smartassil vastu panna ainult üldine möla stiilis "ei see tee midagi" ja "need lollid seal" jne jne.
Täiesti mõttetu on diskussioon, kus argumentidele pannakse vastu mingi hülgemöla.
Millest me räägime ? Kas argumentideks võib kasutada füüsikat, või jääb füüsika alla "mina arvan et ega ikka ei ole küll ja need kuradi teadlased" stiilis talupojatarkusele ?
|
| 08.01.2010 at 00:05 |
|
Madlobster
|
kliimamuutustest
quote:
madis: Vvt toob paar põhjendatud argumenti, sellele on mõnel smartassil vastu panna ainult üldine möla stiilis "ei see tee midagi" ja "need lollid seal" jne jne.
Täiesti mõttetu on diskussioon, kus argumentidele pannakse vastu mingi hülgemöla.
Millest me räägime ? Kas argumentideks võib kasutada füüsikat, või jääb füüsika alla "mina arvan et ega ikka ei ole küll ja need kuradi teadlased" stiilis talupojatarkusele ?
Väga kõrgelt haritud teadlased vaidlevad üksteisele vastu ja laovad üksteise võidu argumente välja nagu potiknois kaarte. Mille järgi siis nüüd see kohalik talumees (nagu mina näiteks) peaksin aru saama millisel poolel on õigus. Valin ühe poole olen kellgi jaoks hülge möla ajaja, valin teise poole siis olen kellegi jaoks harimatu idioot. Milline võiks siis olla minu jaoks see ainus ja õige info allikas, milles ma ei tohiks kunagi kahelda (isegi siis kui mainekate ülikoolide teadlaste rühmad on toonud välja hulgaliselt vastu argumente teiste mainekate teadlaste väidetele)
Mis ma siis nagu tegema peaks 
Hülge möla on see kui keegi taob rusikaga vastu rindu ja teatab ainult et temal on õigus ja teised ei tea midagi.
Antud väitlus ei ole siin paari füüsikalise katse üle laboris ega ka igiliikuri loomise üle vms füüsika seadusi eirava totruse üle. Tegemist on natuke suurema masinavärgiga kui esmapilgul paistab ja ei saa ükski uurimisasutus selles küsimuses väita, et absoluutne tõde kukub kuldmunadena ainult nende asutuse teadlaste suust (teised alles õpivad)
Ei väida ka mina, et mul on 100% õigus. See on lihtsalt minu arusaam. Kas õige või vale seda tõenäoliselt meie vanad silmad enam ei näe. Ja kui näevadki siis ikkagi jääb vaidlus selle üle, et näe juhtus küll nii aga kas oleks ka ilma inimtegevuseta juhtunud. Või oleks ilma inimtegevuseta juba tüki maad varem hulka täbaramalt juhtunud.
Füüsika on tore asi ja seletab lahti palju asju. Kui aga mõjutus-tegurite hulk läheb väga suureks (nagus seda siis on kliima ja selle muutumine tulenevalt erinevatest teguritest) siis enam lihtsast katsest laboris ei piisa ja arvamused hakkavad lahku minema. Inimesed teevad maailmas palju toredaid asju. Asju tehakse, millestki motiveerituna. Motivaatoriteks on erinevad asjad, kellel teadmishimu, kellel südametunnistus, kellel raha jms. Ei näe ma iga põõsa taga hunti kuid kindlasti ei kuula ma suu ammuli kõiki jutte ega võta neid vääramatu tõena, mis esitatakse nii öelda ametliku versioonina. Kas Estonia põhjamineku ametlik versioon on õige? Kas BinLadeni ja USA sõja ametlik versioon on õige? Kas segripp hävitab kõik, kes pole ennast vaktsineerinud (ka minu (kes arvab (jälle arvab ), et selle vaktsiini võib keegi "ametliku" versiooni esitaja omale teatud mulgust sisse toppida võimalikult sügavale) jne Kõikide nende "ametlike" versioonide taga on inimesed (nagu ka meie), kes on oma tööd teinud millestki motiveerituna. Kas on selleks motivaatoriks olnud üle maailmse õnne, rahu ja õigluse loomine?, oma kukru täitmine?, töökoha hoidmine? või midagi veel?
Millise suuna keegi omaks võtab, mida usub oleneb samuti väga paljudest asjadest/välistest ja sisemistest teguritest (haridus, perekond, sõbrad tuttavad, kasutatavad infoallikad jne jne) Mõni usub jumalat ja on 100% kindel, et see päästab ta halvimast ja suunab pardiisi igavese elu juurde. Kas neil on õigus saan ma kahjuks või õnneks teada alles siis kui ära suren ja siis mind paadunud ateistina põrgusse igaveste piinade juurde suunatakse.
Edit: Jah co2 tase on tõusnud see on fakt (kas, milliseid ja kui suuri mõjutusi see, millise aja jooksul kaasa toob?) Milline oli co2 tase 100 aastat tagsi aga 1000 aastat tagasi aga kümme miljonit aastat tagasi mis juhtus, kas juhtus
Liustikud sulavad jälle mõõdetav fakt (kas, milliseid ja kui suuri mõjutusi see, millise aja jooksul kaasa toob?) Millised olid liustikud ja kus nad asusid miks nad kasvasid kahanesid 100 aastat tagsi aga 1000 aastat tagasi aga kümme miljonit aastat tagasi mis juhtus, kas juhtus miks juhtus
Mis toimus ja miks toimus sada miljonit aastat tagasi kakssada, viissada, tuhat jne?
Kas see ei ole fakt, et palju kirutud co2 tase ja liustike asukoht ja paksus on läbi aegade samuti koguaeg muutunud? Või on see fakt usukumatu toomase hülge möla või idioodi heietus?
Miks kellegi faktid on paremad kui kellegi teise faktid?
Kindalasti on kuskil kunagi ka korvaplli suuruseid rahe terasi sadanud ja uskumatu toomas vahtis mokk töllakil ja ei uskunud. |
| 08.01.2010 at 01:11 |
4 edits. Last edited 08.01.2010 at 01:34 by Madlobster
|
Pierre
|
kliimamuutustest
quote:
madis:Täiesti mõttetu on diskussioon, kus argumentidele pannakse vastu mingi hülgemöla.
Millest me räägime ? Kas argumentideks võib kasutada füüsikat, või jääb füüsika alla "mina arvan et ega ikka ei ole küll ja need kuradi teadlased" stiilis talupojatarkusele ?
Ma olen arvamusel, et see on tore, kui siin foorumis on väga kõrgelt haritud inimesi ja ilmselgelt teistest paremaid olendeid. Lihtsalt, et tore on ka vaielda teemadel, millel pole antud foorumiga põhimõttelist pistmist vaid lihtsalt igaüks avaldab oma nägemuse asjast. Kas seda nimetada hülgemölaks, on juba igaühe enda asi.
Ma enam vähem viisaka mehena kuulaks ikkagi enne ära mida härra vvt ja madis koostöös füüsikast ja keemiast pajatavad, enne kui oma margi täielikult täis teen.
quote:
Madlobster:Tegemist on natuke suurema masinavärgiga kui esmapilgul paistab ja ei saa ükski uurimisasutus selles küsimuses väita, et absoluutne tõde kukub kuldmunadena ainult nende asutuse teadlaste suust (teised alles õpivad)
Minu arvamus on sama, tegemist ON suurema masinavärgiga kui inimkond adub, füüsika ja keemia jäävad meile ka peale jääaega, maailmalõppu (kui see pole täielik) jne. Nende olemasolu sellisena nagu nad täna on, põhjustavad teised tegurid, kuivõrd maailma muutumine muudab ka füüsika ja keemia, lõppude lõpuks selle see maailm ju ise loonud on. Ja just sellisena nagu me teda täna tunneme. Maailm ei ole alati olnud üks ja seesama, me lihtsalt pole suutnud veel niikaua teadlikku ühiskonda pidada et kõike siin toimuvat registreerida oleks õnnestunud. Me vaid oletame.
Nii minagi.
quote:
Pierre:Praegune vaidlemine kliimasoojenemise, majanduslanguste ja muu poliitika ja bürokraatia üle on lihtsalt üks etapp inimkonna arengus, vanasti põletati "nõidasid" ja vallutati maid, enne seda ehitati templeid, kummardati jumalaid ja ohverdati õed/vennad. Nii tundus siis õige lihtsalt.
Ja täna oleme siis sellises seisus, kus raha eest on võimalik osta omale "kliimat". Et lubatud kasvuhoonegaaside hulka müüakse raha eest on selge kõigile, mina küsiks: mida meie teha saame kui maailm hakkab pöörduma ühesse oma järjekordsesse hävingusse? Ostame omale parema kliima?
Hää küll, vb taevast kukkuvale kivile saadame raketi vastu aga kuidas me hoiame ära selle kõige-kõige?
Mis on siin raha võim? Kuidas hoiame ära siis sulavad jäämäed? Maksudega?
Ühiskond kus me elame on läinud liiga raha põhiseks. Müüakse kõike mida võimalik. Õhku ka. Aga kust selle vastu midagi samaväärset osta saab on veel teadmata...
Nii mina arvan. Ei pretendeeri 100% tõele. |
| 08.01.2010 at 02:03 |
1 edit. Last edited 08.01.2010 at 02:06 by Pierre
|
madis
|
kliimamuutustest
Õudne lahmimine käib. Ma kirjutan selgelt ja lihtsalt paar fakti:
1. Kliima on mittelineaarne. Suvel rannas istuge lapsega koos veepiiril ja tehke märjast liivast lossi. Lödistad peovahelt liivasuppi. Torn kasvab. Suht lineaarselt. Suvalisel hetkel kukub suur osa sellest kokku. Täiesti mittelineaarne ja etteennustamatu tegevus.
2. KLIIMAMUDEL ei ole vaidlusobjekt, ükski teadlane ei vaidle teisega selle üle kas termo- ja aerodünaamikaseadused kehtivad.
3. Inimene muudab tasakaalu tänu sellele et toob ringlusesse tagasi salvestunud süsiniku.
4. Jah, ka vulkaan purskab igasugu p****. Nt. keskajal põhjustas üks vulkaanipurse "väikese jääaja" tänu atmosfääri saastumisele.
5. Inimtegevus on määratult väike võrreldes päikese ja ookeaniga, kuid TÄIESTI SAMAS SUURUSJÄRGUS eelpoolnimetatud vulkaanipurskega.
6. Jah, tasakaalupunkt võib muutuda ka meist sõltumatult, kuid see on sama kui arvata et pohh need turvavööd, äkki kukub mulle lennuk hoopis kaela.
7. Linnades on temperatuur 5..10 kraadi kõrgem kui linnast väljas. Praegu on linnade alla pinda x% (vähe) kuid linnad kasvavad. Ja kasvavad..
Teadlaste vaidlusobjekt on see, kas olemasolevate mudelite põhjal saab ekstrapoleerida järeldusi A või B.
Ja kliimamaksud on ja kasvavad ja hästi elab see kes suudab rohkem säästa.
Ma hea meelega diskuteerin sel teemal, kuid Mad ja Pierre palun kasutage füüsika argumente, mitte "kõhutunnet" ja süüdistamist |
| 08.01.2010 at 08:14 |
|
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
