Natuke nalja vol 39Teoreetiliselt kärbese kiirus suureneb üle 55 jõudsalt,kui nö. vastutuule takistus kaob ja ta satub liikumatusse õhku vs väliõhk ja kärbes sama effektiivsusega edasi oma tiibu liigutab.
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
Sõidab mööda teed traktor, ilma tagumise aknata (teate küll selline üles või ära käiv aken), 50km/h. Tagant läheneb traktorile kärbes, kiirusega 55km/h (selline kiire kärbes )
Jõudes traktorini, lendab pidurdamata, tagumisest aknast sisse. Mis nüüd juhtub, kas kärbes lendab 55km/h vastu esiakent surnuks? Kui sa traktori kabiinis sees oled, pead ju paigal püsima või peab kärbes edasi 50km/h lendama või seisma jääma?. Viimasel juhul sõidab traktor alt ära ju
oleneb k2rbsest - vastu esiakent lendaks ta pidurdamata umbes 5km/h kiirusega...surma sellest vast ei saa...kui lendab maapinna suhtes 50km/h ehk traktori suhtes 0km/h j6uab ta l6puks samasse kohta kuhu suundub traktorist...s6idukist v2lja p22seb ta siis, kui v2hendab oma kiiruse alla 50km/h-ni...
Te pole teoreemi lisanud superkärbse õhutakistuse vähenemist traktorisse jõudmisel, ehk siis võib juhtuda küll, et kärblane samas tempos rühkides võib londi ära lömastada .
Edit: Krt Maik'i post jäi järgmisele lehele
PS! Selle tumedama nahaga ja chevide asja võib kõrvutada viimase tuuriga eestis "disko pole oluline ...." - paneks siis näiteks nime "ülaosa pole oluline ahter on põhiline"
Natuke nalja vol 39Ma pakuks et kärbes kukub tänu traktori taga olevatele juhuslikele keeristele selle protsessi käigus lihtsalt alla. Aga kui on väga tark ja osav kärbes, siis põhimõtteliselt on võimalik ka ristivastupidine tulemus, rändlinnud näiteks lendavad tõusva V tähe kujuliselt, kuna sedasi saab ära kasutada ees lendava linnu tiivalöökide ebaefektiivsusest tekkinud keeriste energiat ning parve summaarne energiakulu on väiksem kui juhuslikus formatsioonis.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Sõidab mööda teed traktor, ilma tagumise aknata (teate küll selline üles või ära käiv aken), 50km/h. Tagant läheneb traktorile kärbes, kiirusega 55km/h (selline kiire kärbes )
Jõudes traktorini, lendab pidurdamata, tagumisest aknast sisse. Mis nüüd juhtub, kas kärbes lendab 55km/h vastu esiakent surnuks? Kui sa traktori kabiinis sees oled, pead ju paigal püsima või peab kärbes edasi 50km/h lendama või seisma jääma?. Viimasel juhul sõidab traktor alt ära ju
No erirelatiivsusteooria (ruumi ja aega ühendav teooria) kohaselt on tegemist klassikalise mehaanika juhtumiga. Siin on selle järgi tegemist siis 2D-ruumiga (mitte 3D, sest aega ei arvesta!). Selleks, et nüüd kirjeldada antud toimuvaid sündmusi, liikumist, on vaja koordinaatsüsteemi nagu näiteks atemaatikast teada ristkoordinaadid. Kahe punkti vaheline kaugus selles ruumis ds2 = dx2+dy2+dz2. Kahe punkti vaheline kaugus ei sõltu sellest, kuidas me koordinaattelgi pöörame. Öeldakse, et kahe ruumipunkti vaheline kaugus on invariant (pöörete ja nihete suhtes). Samuti – vektori pikkus ei sõltu sellest, kuidas me koordinaattelgipöörame või nihutame.Võtame ka aja nüüd appi. Oletame, et üks süsteem liigub teise suhtes mingi kiirusega V x-telje suunas. Meie näite puhul siis inimene on traktoris, kärbes lendab samal teljel. Traktor liigub ühtlase kiirusega 50kmh. Mõlemad võivad valida taustsüsteemi sellise, et nemad on selles paigal. Mõlemad vaatavad, et nemad on paigal, aga see teine sell seal liigub mingi kiirusega. Selliseid koordinaatsüsteeme, mis liiguvad üksteise suhtes konstantse kiirusega, nim. inertsiaalsetekstaustsüsteemideks (ITS). Seda, kuidas asukoht ühes ITS-s avaldub teise ITS-ikoordinaatide järgi, kirjeldavad Galilei teisendused: x’=x-vt, y’=y,z’=z,t’=t, juhul kui liikumine toimub x-telje sihis. X-koordinaadid ITS-des erinevad, muud jäävad samaks. Ka aeg kulgeb mõlemas ITS-s ühtemoodi. Inimesed vananevad ühtemoodi, suppläheb sama ajaga keema… sõltumata sellest, kas seda supipotti vaatab traktoris olev inimene või lendav kärbes. Galilei teisenduste korral toimuvad sündmused kõigis ITS-des samaaegselt, st kivi kukkumine vette registreeritakse kõikides ITS-des samaaegseteks. Kui kaks kivi kukuvad vette samaaegselt ühes ITS-s, siis juhtub see nii ka teises. Mis neist ITS-des on sarnast, mis erinevat? Ilmselt kiirused. v’=v1+V. Traktor siis sõidab kiirusega 50 km/h, inimene selles 0 km/h, siis kärbse suhtes liigub inimene kiirusega -5 km/h, paigalseisva vaatleja suhtes suhtes aga +50km/h või -55 km/h, sõltuvalt suunast. Seega, kiirused on suhtelised. Milline on ülesvisatud palli trajektoor? Üheljuhul sirge, teisel parabool! Peabki nii olema – koordinaatsüsteemid ei ole samad. Aga palli lennuaeg on sama. Mis veel on sama? Samaks jäävad näiteks mõjuvad jõud. Newtoni teine seadus kehtib mõlemas ühtemoodi. Kui ühes ITS-s mõjuv jõud on 50N, siis on see ka suvalisesteises ITS-s niimoodi. Sama ka Newtoni I ja III seadusega. St, vähemalt mehaanikaseadused on ITS-des ühesugused. F=ma=ma’. Impulsi jäävuse seadus, mehaaniliseenergia jäävuse seadus – need näevad mõlemal juhul samasugused välja. Kui ühessüst-s on energia jääv, on seda ka suvalises teises ITS-s. Klassikaline relatiivsusprintsiibi kohaselt mehaanika katsetega ei saa teha vahet, kas süsteem liigub ühtlaselt (st ühtlase kiirusega) või on paigal, teisisõnu – ei leidu ühtegi eelistatud taustsüsteemi.
Järeldused:
Tegelikult on ainult üks järeldus - Onu Albert soovitaks kärbsel kohe jehhat tõmmata, kui ei taha tema suunas 5kmh liikuva mitmekümnetonnise (keha liikumisel tema mass suureneb kordades, aga see on juba teine teema) raudkolakaga vastu pead saada.
01.07.2010 at 01:05
1 edit. Last edited 01.07.2010 at 01:05 by BlueStang
Natuke nalja vol 39Mis siin nüüd nii teaduslikuks minna, mina kui harimata maapoiss mõtlen asja läbi lihtsamalt.
Inimene ei istu traktoris paigal, tal on maa suhtes 50km/h kiirus sees. Selle kiiruse sai ta tänu traktori kiirendusele, mis lükkas inimesele inertsi sisse istme/roolist kinni hoidmise kaudu ning hoiab selle ühtlase. Kui kärbes lendab traktorisse, siis ta peab jääma paigale, kuna traktoris sõidab lisaks inimesele ka see õhk, mis kabiinis on, 50km/h koos traktori ja juhiga. Kui traktori kabiinis nüüd just avatud akna tõttu hullu tuuletõmmet pole(no kujutame ette et õhk seisab seal traktori suhtes täiesti paigal) siis pmtselt kärbse kiirus peaks hoobilt kiirenema, kuna ta kasutab ju liikumiseks tiibadega tehtud energiat, mis saavutatakse õhu abil. 55km/h traktorist väljas saavutas ta maa suhtes paigal oleva õhuga(ütleme et tuulevaikne on), traktorisse jõudes aga sattus ta õhku, mis traktori suhtes on paigal, aga maa suhtes liigub 50km/h. Seega saab ta maa suhtes 50+55kmh kiirust, traktori suhtes aga 55kmh. Seda siis, kui ta kasutab samasugust tiibade liigutamisel tekkinud energiat ka seal traktoris olles. Teoreetiliselt peaks tõesti kärbes lendama 55kmh vastu traktori esiklaasi, kuid iseasi on see kas ta tolle pooleteise meetriga suudab tolle lisakiiruse saavutada.
Selline on jorsi arvamus, kellel koolis on füüsika ja matemaatikaga raskusi. (edit: kui tahate mulle vastu vaielda minu teoorias, jäägem natuke lihtsama eesti keele juurde, mul kombeks füüsika ja matemaatika tundides tukkuda ning igast termineid ei mõista )
01.07.2010 at 01:51
2 edits. Last edited 01.07.2010 at 01:54 by Lowrider
Natuke nalja vol 39Kui kärbes isegi suudaks lennata 55-ga, ei jõuaks ta iial traktorini.
Lihtsalt traktori taga tekkiv õhukeeris paiskaks ta trajektoorilt kõrvale.
Muidugi ei kehti kõik need arutelud "superkärbse" puhul.
quote:Lowrider: Mis siin nüüd nii teaduslikuks minna, ... ... jäägem natuke lihtsama eesti keele juurde, mul kombeks füüsika ja matemaatika tundides tukkuda ning igast termineid ei mõista )
ohoh, sa ise ju paned kohe lambist siin tõsist teadust
ma enda kommi copypastesin ja mixisin nalja pärast siit http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/kaasfyys/kaasfyys7.pdf
01.07.2010 at 09:04
1 edit. Last edited 01.07.2010 at 09:05 by BlueStang
Natuke nalja vol 39Tundub, et inglise jalkameeskond saab seekord iga nurga alt. Väike valik täna läbi käinud naljadest sellel teemal:
Osama Bin laden has just appeared in a new TV message proving he is still alive. He said, 'The English football team were shit again'. British intelligence have dismissed it, saying it could have been recorded at any time in the last 44 years.
Q: What's the difference between the England team and a tea-bag?
A: The tea-bag stays in the cup longer.
Illusionist David Blaine is heartbroken that the record he got for doing nothing in a box for 42 days has just been beaten by Wayne Rooney.
quote:Lowrider: Mis siin nüüd nii teaduslikuks minna, ... ... jäägem natuke lihtsama eesti keele juurde, mul kombeks füüsika ja matemaatika tundides tukkuda ning igast termineid ei mõista )
ohoh, sa ise ju paned kohe lambist siin tõsist teadust
Olin unine, mis teha . Aga Galileidest ja relatiivsustest ei jaga mõhkugi :P
Tolle loogika peale tulin seetõttu, et toda arutelu lugedes tuli meelde kui ükskord nägin sääske autos lendamas ja korraks turgatas pähe, et kuidas ta siis 100kmh + oma kiirus maa suhtes lennata saab.
Lapsena see-eest mõtlesin pidevalt, et kui visata sõitvas autos pesapall otse üles, kas ta lendab siis auto kiirusel tagaaknasse.
01.07.2010 at 12:41
2 edits. Last edited 01.07.2010 at 12:45 by Lowrider
quote:Lowrider:
Lapsena see-eest mõtlesin pidevalt, et kui visata sõitvas autos pesapall otse üles, kas ta lendab siis auto kiirusel tagaaknasse.
Noh kui sa ta mõne kiirema 1/4 miili autos stardi ajal üles viskad, siis saab vist tagaaknast lahti küll
Siit veel üks ülesanne. Teatavasti kaalub õhk 1,2kg/m3. Oletades, et enne tagaklaasi (salongisiseselt) asub 1.5 m3 õhku ja auto kiirendab 0-100km/h 2 sek, siis milline jõud mõjub, õhu survel, tagaklaasile kiirenduse hetkel ja kas sellest tulenevalt esiklaasi ees tekib ka hõrendus? Juhul kui tekib, siis kui esiklaasile liimida jalgupidi kärbes, kas ta lämbub ära, kui piisavalt kaua kiirendada?
quote:Lowrider: Mis siin nüüd nii teaduslikuks minna, ... ... jäägem natuke lihtsama eesti keele juurde, mul kombeks füüsika ja matemaatika tundides tukkuda ning igast termineid ei mõista )
ohoh, sa ise ju paned kohe lambist siin tõsist teadust
Olin unine, mis teha . Aga Galileidest ja relatiivsustest ei jaga mõhkugi :P
Tolle loogika peale tulin seetõttu, et toda arutelu lugedes tuli meelde kui ükskord nägin sääske autos lendamas ja korraks turgatas pähe, et kuidas ta siis 100kmh + oma kiirus maa suhtes lennata saab.
Lapsena see-eest mõtlesin pidevalt, et kui visata sõitvas autos pesapall otse üles, kas ta lendab siis auto kiirusel tagaaknasse.
Sel hetkel kui sa sõitvas autos palli õhku viskad liigub juba pall maa suhtes 100km/h. Et pall taha akknasse lendaks peab kas keegi palli mõjutama või siis auto kiirus maa suhtes järsult suurenema.
Tee proovi. Mine papsiga sõita, võta mõni ese (soovitatavalt mitte raske ja terav) kaasa. Sõitke mõistliku kiirusega, viska ese õhku ja pidurdage, vaadake mis esemega juhtub. Ta lendab esiaknasse, sest ese liikus üles viskamisel maa suhtes auto vana kiirusega, kui auto pidurdab, toimub auto negatiivne kiirendus, kuid aga mitte esemel.
Kärpse teooriaga on sedasi et tegu on kahe taustsüsteemiga mille suhtes kärbes lendam mõlemi suhtes erinevate kiirustega (maa suhtes 55km/h ja traktori suhtes 5km/h)
Seda kõike saab veel keerulisemalt ja pikemalt seletada, kuid pole suur kirjameister :-D
1 2 3 4 5 6 7 .. 
:
.
