| Poster |
Message |
 Fog
 |
 Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Mina võin ütelda, et usaraua juurde tõi mind seesamune tikutaku sait.
Kuskil aasta 2001 alguses kolasin lihtsalt netis, ning sattus näppu. Sai õhinaga loetud artikleid ning jõuvalemite abil helesiniseid unistusi joonistatud mõttes.
Olles alles koolijüts suutsin mingi ime läbi kuskilt 2003 aastal pea 30K leiutada, ning american.ee kuulutustes ühte Fierot silmatud...
Kuna mul on alati olnud kiiks mainstreamist erinevate ja või alamõõduliste asjade vastu, ning nendega õigetele asjadele silmade ette tegemises, siis ongi minu usarauateekond pigem erandlik. Mitte Firebird vaid Fiero, Mitte Van vaid Lumina jne.
Loomulikult ei aidanud sellele kaasa ka 2003 FTC dragi eelõhtul "raja proovimine" kus holeshotiga sai krevett päris korralikult maha jäetud...
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 05.04.2011 at 21:16 |
|
hunt
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Aasta oli siis '91.
Läksin mina Soomemaale ja tahtsin osta '84 Lincu Mark VII't (see bemmi diisliga, millest siin ka juttu on olnud). Ostsingi ära.
Siis müüja hakkas rääkima, et tal sõbral ka auto müügis ... oli jah ... Camaro IrocZ aastast '87. 5,7 motoorega.
Tol ajal oli selline säädus, USA-s talvituvad soomlased said 10-ks kuuks tuua auto verovabalt Soome sõitmiseks tuua ... mille järel pidid auto kas ''välismaale'' müüma või USA-sse tagasi viima .. vero'de maksmine ei tulnud kellelgi mõttessegi ... no ja sellest ehk selline hind - tolleks hetkeks 4 a. vana Camaro eest küsiti 4200 $.
No ja kogemata juhtus tagataskus veel kübeke cashi olema ja otsustamine ei võtnud kaua aega ...
Kusjuures ta oli veel kenakesti järgi aidatud ka .. mis seal tehtud oli, ei tea siiamaani .. müüja poeg, kes väikestviisi motospordiga tegeles, oli seal miskit näppinud ....
Igatahes kui väheke sügise poole sai ja natuke vihma maha riputas, siis mina ei mõistud temaga küll enam sõita ... njah, ka rehvid polnud suuremad tegijad ... ja poes peale Volga rehvide muud ei müüdud ...
Kahjuks polnud tol ajal rahaliselt võimalik ''nii kallist'' autot talveks garaaži seisma panna ja nii ta Piiteri poole suuna võttiski.
Oh aegu ammuseid ...
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
|
| 05.04.2011 at 22:01 |
3 edits. Last edited 08.04.2011 at 09:38 by hunt
|
tfr
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
quote:
hunt: Igatahes kui väheke sügise poole sai ja natuke vihma maha riputas, siis mina ei mõistud temaga küll enam sõita ... njah, ka rehvid polnud suuremad tegijad ... ja poes peale Volga rehvide muud ei müüdud ...
Minu esimene pikem kogemus, sh talv USA-rauaga oli aastal 1998. Autoks '83 TransAm, millel tehase 305 + see automaatse vaakumite peal toorega karpa oli vahetet 350 ja täismanuaalse karpa vastu. Talverehve seadus see aeg veel ei nõudnud ja kesse neid siis osta raatsis, suvekatel oli muster ka selline nagu ta oli. Aga kombinatsioon manuaalse toorega karpast + automaatkastist lubas häda korral käituda nii, et käik D peale, tooreklapist veidi pöördeid peale ja siis ise välja nügima 
Kodu oli tol ajal Õismäel, kontor Pärnu mnt Hendriksoni küüru kõrval. Igatahes kodus targa-katuse mahakiskumine ja kontori juures peale tagasilappamine võttis sama kaua, kui mitte rohkem aega kui sõidu peale kulus. Aga no ilma ei saanud
Veel üks tore seik, mis meenub, oli millalgi hilisel õhtul koju minnes, kui õnnestus linnas umbes 72km/h radarisse sõita. Politseinik oli õnneks siuke lõbus ja sõbralik, vaatas ka autot ja küsis siis selle kohustusliku kütusekuluküsimuse. Ausa vastuse peale, et kuna karpa regull on hetkel ka nii nagu on, siis linnas tuleb ikka 25 ära, mõtles sekundi ja andis siis dokumendid tagasi koos kommentaariga et "hea küll, ma siis trahvima ei hakka, tankimine on juba piisav karistus" |
| 05.04.2011 at 22:14 |
|
partel
 |
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Oluline artikkel oli see teada-tuntud ÄP artikkel punasest Camarost.
Heh, ma hästi ei mäletagi, kuidas Lauriga tuttavaks saime, kas oli 1999.a. Speedest kui pakkusin talle Camaro modimise raamatut, ja ta selle vastu võttis?
Igatahes:
Oli siis Terminaatori kontsert Nõmmel. (Ma olin BBC Camaro roolis)
Sai siis üritusele cruisatud, nii et külg ees, kihutamistest lastehaiguste põdemise raames.
Kohale jõudes andis Lauri karmi käsu: "Need rehvid on suitsetamiseks!"
Seda mõtet toetasid ka fännid.
Seda sai siis käsku järgitud, muuhulgas suitsetasin Nõmme ristmiku nii täis, et liiklus jäi seisma.
Järgmisel hommikul, kui teised mälumängu mängisid (et mida ma eile õhtu tegin?), siis mina kaine autojuhina läksin uksest välja ja mida ma nägin?
Big-block Camaro ukse ees ja võtmed minu taskus.
Oli ikka eriline tunne küll!
Oli vaja poes käia, parklas mehed lausa passisid, et millal "omanik" käima paneb.
Mõistagi pidi neid burnoutiga lohutama.
Peale upgradi 500+ hj, reverse manual valve body, sai Tartus cruisatud, aknad all miinuskraadide juures.
Musta Camaroga olen sõitnud ikka sadu kilomeetreid küll ja andsin Newtonile ka sõita Pirita sirgel.
Austamisväärsed isikud selles vallas on lisaks:
Erkki, Jyrki, Seppo
Erkki puhul sai sõidetud 600 hj vabalthingavaga, mis on vast parim kogemus, gaasipedaal ei ole nii tundlik, nagu 1000+ hj blowermootori puhul, kõik on konkreetne F-body kompaktsuse tõttu.
Seppo andis mulle 450+ hj Chevy Novat sõita, lisaks väikese pisiasjana on ta nii Soomes Seppolandias kui ka Eestis tiimibussis ulualust pakkunud. Seda siis pehmelt öeldud tema kiitmiseks..
Jyrki on "Parsa-King", sain jah oma ebakompetentsust näidata ja ja vaid 10.9 @ 215 sõidetud. Ta on siiski maailma tipptasemel vend.
Tänaval 800+ hj 528 cid asjaga manööverdamisoskust näidates siiski oskasin gaasipedaali moduleerida millimeetri täpsusega.
Eks näis, mis tulevik toob...
____________________________
_ |
| 06.04.2011 at 12:12 |
|
meintz
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
quote:
partel:
Oli siis Terminaatori kontsert Nõmmel. (Ma olin BBC Camaro roolis)
Sai siis üritusele cruisatud, nii et külg ees, kihutamistest lastehaiguste põdemise raames.
Kohale jõudes andis Lauri karmi käsu: "Need rehvid on suitsetamiseks!"
Seda mõtet toetasid ka fännid.
Seda sai siis käsku järgitud, muuhulgas suitsetasin Nõmme ristmiku nii täis, et liiklus jäi seisma.
heh-heh olin seal ja mäletan seda
päris esimene kogemus oli miski väääääga ammune cruise, mis sai minu mäletamist mööda alguse (või siis jällegi et liitusin mina cruisajatega) Estonia ees parklas ja lõppes Piibel väikse joonestamisega. Lasa mahitusel mahutati mind punavalgesse LeMansi, milles mööda linna kulgemine andis unustamatu elamuse. Tollest ajast on veel eredamalt meelde jäänud Peebu punane Camaro ja Georgi kollane Firebird, aga ka Rustangi Mustang. Samuti üsna algusest on meeles esimene American Beauty Car Show, kus kõik osalejad mahtusid ära lossihoovi ja kuhu ma Augustibluusi väisates täitsa kogemata sattusin.
Edasi tuli juba Ctree süsteemiga kiirendustel jõlkumine, cruised, järgmised Beautyd, tollel ajal Oldsi, praeguse Lasa LeMansiga ringitiirutamised ja ühel hetkel ka lõpuks oma van, mis hetkel kahjuks seisab. Peale avariid üritasin bussi küll mitmel korral maha müüa, kuid hing ei andnud rahu ja lõpuks on ikka nii läinud et hetkel käivad taastamistööd ja loodetavasti saab sellega varsti jälle kriips-kõrvuni-näoga ringi kulgeda see haigus on ravimatu!  |
| 06.04.2011 at 12:48 |
1 edit. Last edited 06.04.2011 at 12:49 by meintz
|
KOLLA
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Minu haigestumine sai alguse ammustel 70-datel kui vanaisa juures sai sirvitud Ameerika näituse kataloogi , mis toimus Hrussovi sula ajal Moskvas ja kuulatud jutte eksentrikust naabrimehest , kes ´Pätsi limu `hobuste ja voorimehega enda hoovi roostetama tõi , kus juures auto oli veel aastaid hiljem suisa paugu pill olnud . Lõplikult kaotasin südame , aga Saksamaal , Vene sõjaväes olles kui Elbel õppustel olles Nato vaatlejad soomustatud tSuburbaniga kohale veeresid . See torniga K 3500 oli ikka selline kontrast , et Kindralid hiljem saunas arutasid , miks nemad peavad mustade Sillidega sõitma ! |
| 06.04.2011 at 18:07 |
1 edit. Last edited 06.04.2011 at 18:10 by KOLLA
|
partel
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Üks "haiguse" põhjuseks on järgmine intsident:
Ühel hommikul sai siis big-block Camaroga Georgi töökotta cruisatud, et Camarot pesta. Lauri roolis ja Georg pardal.
Mingi buss pidurdas ees ja oli muidu tüütus.
Lauril sai siis mõõt täis.
Lahendus oli lihtne:
1. Röögatada "Türa!!!"
2. Lüüa gaasipedaal põhja
Teadagi sai siis asi oravaks tehtud.
Georg ütles seejärel, et see möödasõit oli ilus.
Lauri kommenteeris, et see 100 km/h tuleb nii kiiresti.
Heheh, praegugi naeran!
____________________________
_ |
| 08.04.2011 at 09:36 |
|
mikimouse
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Rauakolakad on alati huvitavaid tundeid tekitanud, ju se lihtsalt geenides. Elus on ka mõned bemmid läbi proovitud ja turboriisi näpitud, aga se pole ikka see ...
Ja ma ei tea ühtegi inimest, kellel peale ABCS üritust pea kasvõi natukene segi ei oleks  Läks minu turboriis ja igapäevabemm ka kohe hoobilt müüki peale seda, kui juhuslikult sellele üritusele sattusin esmakordselt
____________________________
|
| 08.04.2011 at 15:58 |
|
Timo
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Paneks siia oma nakatumise loo ka kirja.
Asi sai alguse ´89 aastal, kui mu isa USA´s sugulastel külas käis. Tagasi tulles oli tal hunnik fotosid, kõrge säärega bootsid ja asjakohane püksirihm, koos nimetähtedega suure pandlaga. Bootsid ja rihma ostis sugulase ´´jeans and boots´´ poest, mida sugulane sealmail pidas. Piltidelt on selgelt meeles lumivalge ´80nendate Cadillac Fleetwood, mille number oli ühe eestimaise mehe nimega ja mis tundus tol hetkel eriti ulme ja sealt see huvi selle va asjanduse vastu tekis ja siis vist nakatusingi . Hiljem, ma arvan, et aastal ´95 tekis perre ka selline huvitav auto, nagu ´89.a. Ford Aerostar, mis samuti sel hetkel täiesti teisest ilmast tundus ja mis ilmselt haigust veelgi võimendas. Lubasid saades tundus täiesti ulme, et ka minul võiks kunagi ´´ameeriklane´´ olla, aga mõni aasta hiljem oli juba õige auto olemas . Nüüdseks omanud viite ja selgeks on saanud eelistused ja selleks kindlasti GM´i toodang.
Üldse on see kõik USA´ga seonduv endalegi arusaamatult külge ja meeldima hakanud, millest loomulikult mitte keegi aru ei saa. Öeldakse ikka, et mis sa kummardad seda burgeri kultuuri ja omad neid mõtetult suuri ja januseid autosid, nagu ei oskaks normaalselt elada.
Aga sellega on juba nii, et näpu annad ja käe võtab.
Peace, Timo.
____________________________
Chevrolet Astro AWD 96 varuosadeks
Chevrolet Astro AWD 95
Fordson model N 1935 |
| 08.04.2011 at 20:13 |
|
kotkloom
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Haigestusin aastal 1992 ja ostsin ka sama aasta suvel 1977 a. Jeep Cherokee 4x4, reaskuuese 358 cid (4,2l) bensumootoriga ja kulgesin sellega 10 aastat
____________________________
Jeep Cherokee 4x4 `77 4,2L
Jeep Cherokee 4x4 `90 4,0L
Dodge RAM 1500 4x4 Quad Cab`99 5,9L V-8 Magnum (4 inch lift) |
| 09.04.2011 at 00:42 |
|
ERAK
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Tervitus, kaaspatsiendid.
Minu haiguslugu hakkas idanema kui lapsukesena Rakveres jäid silma/kõrva Soome ehitustööliste (kes ehitasid Rakvere lihakombinaati) 3gen Bird'id/Maarod ja 4gen Vetted...Fired olid juba natuke varasemalt tuttavad filmist Ritari Ässä ...vahtisin neile ikka ammulisui järele ja meeldisid väga need masinad. Üks sõber küll kommenteeris, et nii nõmedat veoauto (ZIL) häält teevad, aga minule meeldisid
Haigus süvenes pikkamööda, näinuna ajajooksul Rootsis/Soomes lahedaid USA autosid ning sümptomid läksid konkreetsemaks kui olin 2000 aastal tööl Rootsis ühes lilledega tegelevas suurfirmas Seal ostis mingi Rootsi tööline enesele 90' K1500 4x4 Stepside kastika. Siis sain esimest korda reaalis tõsise USA'kaga ise sõita. Relval olid 33'' BFG rehvid ja "sirge, tühi, pikk topeltväljalase"- müdises väga mõnusalt ja sain pardal olla kui omanik tiba offroadis sellega. Tekkis kinnisidee ka endale selline masin soetada ning augustikuu viimasel päeval, 2004 aastal sai see unistus ka Rootis elades teoks tehtud ning see pill endale ä ostetud.
Masin oli minu käes ca 5a ja on nüüdseks vahetunud 99' WS6 T/A vastu, lisaks on hoovile siginenud selline pseudousakas
T/A meeldib küll väga ent tegelikult kuulub hing ja süda ikkagi 4x4 fullsize kastikatele 
____________________________
kümblustünni rent
kaubikurent
sõidukid Rootsist
rehvide müük |
| 09.04.2011 at 17:42 |
1 edit. Last edited 09.04.2011 at 18:28 by ERAK
|
supp
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
ma olen ka olnud selle haiguse küüsis, aga perearsti soovitusel olen end viimasel aastakümnel ravinud volvode ja alfaromeotega ja muu antiusabiootikumiga. Samas nakkuse sai ilmselt 80nendate lõpus kui mul isa hoovi veeres firebird rehvi vahetusse, loomulikult saaremaal ei olnud tookord keegi teadlik "ridariässast" ja muust, seega oli ikka üllatus suur sellist imeasja näha, ehedalt on meeles kuidas ülejäänud rehvid pandi auto kapotile (kuna pagassi ju masinal polnud eriti), ning omaniku jutt, et teda olla ameerikas imelikult vaadatud kui soovis porilapakaid osta, no mida iganes aga see bird oli 4sil mootoriga ja omanik kurtis kuidas oli vaz 06 käest maanteel "sisse saanud" , kui ulme ta oli. Edaspidi sai endalegi massinaid uuritud ja millegi pärast oli arusaam mul 90nendateks, et see peab olema 2 uksega ja nn väikese tagumise küljeklaasiga, nii saigi kb nähtud kuulutuse peale ostetud 78a olds cutlass cupee (enne seda sai muidugo ka üks wagoneer soetatud), paraku eheda usaka maitse sai ikka suhu kui tuttava mendi caprice classic proovitud ja see kohe ka endale ostedud - see sõiduproov ei lähe kunagi meelest, ei tahtnud oldsi enam isegi sisse istuda. hiljem sai f350 besukaga miile möödetud, ja ilmselt kogu maailma küte sinnaga kadus, seega või lugeda ennast haigusest tervenenuks, ehk üritan mitte proovida, kuid võibolla siiski tasuks |
| 09.04.2011 at 18:13 |
|
Rein000
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Ega jah, kui kõige suurem Volvo on väikseks jäänud, siis edasi ongi siia seltskonda maandumine |
| 11.04.2011 at 22:39 |
|
Cha
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Mina elasin Paul Kerese majast 4 maja kaugusel ja väikese poisna velosin Aate ja Õie tänava (nüüd Paul Kerese tänav) nurgale ja vaatsin ohutust kaugusest, kui nad oma kaht ameeriklast kitsast väravast välja manööverdasid: lähedale ei saanud minna, sest tema väga kuri naine ajas poisikesi eemale - kriimustavad veel meeriklase ära...
Ühe (ehk Rambler 4d R6 motoga ja oma aja täieliku) oleksin hiljem saanud endale osta (oli küll osaliselt tikutoosides kruvide kaupa sel hetkel), aga õnnetu mikromoto ja igava välimuse tõttu jäi kaup katki.
Siiani mõtlen, kas keegi teab, mis see teine ameeriklane Keresel oli - välimuse järgi kui õieti mäletan, pidi olema 60 lõpu 70 alguse GM toode?
____________________________
Dr. Mopar is far better than any other doctor.
Try our new Hemiagra and Hemialis medicines: e-body, b-body or eb-body to distress or smthng like that :)
We are not responsible, if You will get long term heavy addictv8ion after. |
| 01.05.2011 at 01:02 |
2 edits. Last edited 28.05.2012 at 11:32 by Cha
|
hardtop
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Minu esimene kokkupuude ameerika rauaga oli 1992-1993.a,kui tookord Elvas üks,must 2 või oli ka 4 ukseline Lincoln suvel linnas ringi sõitis( Raul teab ehk täpsemalt rääkida,kellele kuulus). Kodus oli, Kanadast sugulase poolt saadetud Pontiac GTO plakat,mis läks teadmata teed kaduma segastel asjaoludel. Möödus tükk aega, kui ükskord 2006.a suvel nägin Elvas hoovipeal seda autot http://www.usaraud.ee/?id=5_5_20_976
Olgugi räsitud välimusest oli see esimene ameerika raud,mida elusuuruses sain käega katsuda. V8 mootori hääl ja suurus juba ainu üksi olid,midagi sellist,mida naljalt ei unusta. See jätab kustumatu mulje. Tunnistan,et tookord ei jaganud ma isegi suurt ameerika autode markidest,rääkimata siis mingi mudeli aastakäigu eripäradest, kõik Made in USA tundus nagu üks asi olema. Muidugi eks neil,kes alles avastavad ameerika raua maailma ilmselt alguses nii kõik tundubki. Tänaseks päevaks,minu huvi pole vähenenud, olen ka saanud aru,et millised autot on mulle käejärgi(loe: välja kujunenud margi ja mudeli eelistused) ja mida tasub tulevikus soetada, kuna ma oma ameerika rauani jõuan ei oska ma prognoosida,seda näitab tulevik.
____________________________
Oled Pontiaci huviline? Kliki siia http://www.originalho.com/HOStory.html või http://originalho.com/ |
| 01.05.2011 at 20:19 |
|
fleetwood
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Sepa Tom kimas omal ajal ringi Pontu Lemansiga..mingile vennastumise hetkel, kui sellega kruiisida sai ja kangemat kraami kõht täis oli, andis Tom mulle pulgad üle.....sinna see sõrm jäi...
____________________________
fuck the all economy.
CHEVY BLAZER K5 5,7
CHRYSLER 300M 3.5
Read The Fucking Manual.
|
| 08.05.2011 at 13:02 |
|
Maik
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Käisin keskoolis - peale seda tuli mõte - enam pole vaja peale kooli kedagi vedada ja seega sai maha müüdud Opel Senator ja otsitud endale
ÄGEDAT autot.. selleks sai siis Andruse Punane Firbird 5.0 .... olin siis vist 22? peale seda tunetud 99a camaro 3,8, siis 94a camaro 5.7l ja nüüd vette kompressoria alates 26-endast aastast.
Sellesmõttes olen haruldus,et siin linnas on usa rauda ülimalt vähe, kokku vast 1 pontiac firebird, mõni usa jeep ja see ka kõik
Siiani ülimalt rahul aamerika autodega, remondikulusid väga vähe olnud endal ja preagu 3-mas suvi corvettega on ülim nauding ja välja näeb ikka veel nagu ferrari :P
aga käib nagu zil... millel on karpa täiesti läbi ja regullimata..ja kütust võtab nats rohkem..ja edasi käib nagu 10 zil combined jõuga.
Elagu ameerika ilusad autod !
http://a8.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-snc4/36070_153315988037994_100000787822202_219243_5382061_n.jpg
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 08.05.2011 at 20:05 |
4 edits. Last edited 08.05.2011 at 20:10 by Maik
|
murukult
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
See oli kunagi ammu aastal 2000, kui sõber DevilDevill ühel "sinisel" reedel pakkus, et läheks vaataks Kuldses börsis olevaid ameerika autosid üle - lihtsalt niisama. Ei olnud meil kummalgi plaanis autot osta, kuid kuna eelmisel päeval oli hoolega maailma asju arutatud ning kõvasti aktsiisi riigile makstud, siis tundus mõte mõistlik.
Võtsin sõbra lõuna paiku peale ning tõsine uurimustöö võis alata.
Esimene auto oli 90-ndate keskpaiga Cadillac, kuid teine auto oli 74 aasta Corvette.... ning kaugemale me ei jõudnudki. Erinevalt DevilDevillest ei olnud mina varemalt ameeriga raua/plasti fänn, kuid pärast seda ilmutust muutus ka minu elu.
Segastel põhjustel jäi küll lõpuks see Vette ostmata ning sai hoopis pulmad peetud, kuid napilt 5 aastat hiljem läks asi siiski vältimatult oma rada ning olen tänaseni rahul oma 77 aasta Vettega.
____________________________
77 C3 |
| 08.05.2011 at 21:30 |
|
erik
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
quote:
peep: täpsemalt LT1 4-gen Camaro,
See lauseosa ehk Peebu ostetud Camaro oli minu "haiguse" tekkimise põhjus. Tehnikamaailm vist oli see ajakiri, kus seda autot presenteeriti. Enne seda olin tähele pannud Pärnus sõitvat suure tiivaga rohekat tooni z28-t, mis esimesed kahtlased mõtted tekitas. Peebu omast avaldatud artikkel oli see viimane piisk karikas. |
| 24.05.2011 at 23:51 |
|
savisaar
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Siin foorumis pole enam tükkaega käinud, aga taas ma siia jõudnud olen. Räägin siis kohe algusest peale, enne kui see meelest ära läheb...
Haigestumise aastat ei oska öelda, kuid vanus oli siis 11-13(täpselt ei mäleta, praegu olen 17) Ühel päeval peale kooli telku ees isaga, mingit seriaali vaadates(mingi mees kes nägi õnnetusi ette ja üritas neid ära hoida). Jäi silm ühele kaadrile, kus sõideti Lincoln Towncar-iga (95-97), mul jäid silmad suureks ja imestasin oi milline auto, kindlasti miskisugune eritellimusena filmi jaoks tehtud. Küsides siis isalt, et kas selliseid autosid päriselt ka on olemas maailmas , oli vastus jaatav, sellestajast peale ma teadsin (ja tean siiani), et ükskord ma kunagi selle praegu veel nii kättesaamatuna tunduva lincolni omale koju toon( kui siin foorumis sai hõisatud, et "võib-olla soetan omalegi paari-aasta pärast sellise" siis hr. Vanapagan naeris mu laginal välja . Peale filmi lõppemist sai kohe netti mindud ja uuritud, et kas on siis olemas selliseid või mitte, ja suureks üllatuseks oligi . Algul ainult konsentreerituna Lincoln-e vahtides, hakkasin ka huvi pärast teisi ameeriklasi vahtima, ja koheselt hakkasid nad ka meeldima(eks oma roll oli ka sellel, et need ameeriklased on uunikumid ja neid linnapildis nii tihti ei kohta,kahjuks) Mõni aasta mööda läinud, sai vanematele pinda käidud, et "ostame ka ameeriklase" isa seepeale, et no mis sellel (nüüdseks endisel) praegusel legendil´91 siis viga ja mina ei taha midagi müüa. Siis muutusin ma realistlikumaks ja lõpetasin "unistamise võimatust" seega huvi oli passiivne, kuid mitte kadunud(lihtsalt panin ta ootele). Sel ajal olen ma muidugi pea kõik Pärnus toimunud "Elu Nagu Ameerikas" külastanud, ja teen seda ka see aasta . Üks eredaimaid hetki ameerika autode seltsis(ja neid ka käega katsudes) oli kui sain nn. "võimaluse" külastada "suurte meeste" garaaži, siinkohal eriline tänu Soonetasujale, kes mulle väikse sõidu pakkus oma GMC (või oli Chevy, ei mäleta enam) bussiga, nii kui ma sinna sisse istusin, jäi suu lahti-lihtsalt ülimugav auto(need istmed ei lähe mul meelest), see oli ka üldiselt esimene kord kui ameeriklasega sõita sain ( vanaisal oli kunagi ford econoline, aga ma olin nii pisike siis, et mäletan ainult, et see pruuni värvi oli). Siis olen veel igasuguste rollerite jms asjadega tegelenud-noo autot need asjad asendada ei suuda(praegu liiklen veel rolleriga, kuna autolube pole ju momendil). Isa ostis omale Mb e 290td 97, millega ta suutis panna mu MB-sse "armuma", ka just oma mugavuse poolelt( Bmw-si ma näha ei taha )-ja nüüd ongi nii, et olen omale ka väikestviisi esimest autot vaatamas, ja kui mb-d mulle ei anta siis valin ma kindlasti oma esimeseks "tibuks" ameeriklase(korralikuma ikka, mitte mingit "euroliku välimusega lutsu" , võimalik, et see võib-olla Lincoln või mõni muu "neljakandiline V-8" Bensukulu ja bensiinihinnad/diislihinnad mind ei morjenda.
Nüüd pole muud kui oodata...oma esimest...
Seniks päikest, ja vabandan, et nii pika teksti siia kribasin |
| 05.04.2012 at 16:26 |
1 edit. Last edited 05.04.2012 at 16:50 by savisaar
|
krss
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
Minu lähemad ja kaugemad kokkupuuted USA rauaga: 1977a päris tatikana hakkas isa mulle õpetama autoga sõitmist, vahegaasi jms vigureid, autoks oli Pobeda, mis lõpetas oma maise teekonna alles 90ndatel (sinnani igaaastane remont, värvimine, keevitamine jms), mingi seos USA rauaga on Pobi ideoloogial siiski olemas # 80ndate keskpaigas sain esimest korda sõida USA autoga, milleks oli mõne aasta vanune Chevy Caprice, tuttavad Moskvast tulid külla # 90ndad tegelesin algusest lõpuni hobikorras autoäriga, USA raua ees oli mingi kahtlane aukartus, kuna vist kõigi teiste levinud autoriikide tootjate masinaid jõudsin selle aja jooksul osta/remontida/edasi müüa # 1999a algas täpselt 10a kestnud eluperiood, mille hulka kuulusid peaaegu iga-aastased komandeeringud USAsse, kus käisin ka autoüritustel ja seal sai sõita ikka igasuguste masinatega # esimese USA auto ostsin omale käesoleva aastatuhande algul - ammuse unistuse, diisel-Eldorado asemel ostsin hoopis 1964a Ply Valiant 318CID manuaalkastiga, tänavalegaalne kiirendusauto, võistlustele kordagi ei roninud, otsesõitmine pole siiski minu teema, millekski muuks see auto varasemate autokogemuste valguses aga eriti ei sobinud # praegugi kulgen igapäevaselt suure neliveolise Chevyga, kuna see on nii kuratlikult mugav ja vajan mahukat autot. Auto tootjamaa on minu jaoks endiselt teisejärguline... lihtsalt nii mugavaid autosid ei leia eriti teiste tootjate valikust.
Seda haigust, et kuulaks rocknrolli, lehvitaks kusagil USA lipuga või kummardaks mingi konkreetse autovalmistaja toodangut, mul endiselt pole. Ja ega ausalt öeldes ei kibele ka üritustele, kus selline liputamine käib, minu jaoks on USA lihtsalt üsna tagurlik ja jälestusväärne paik (sealne ajalugu kordab end, et mitte öelda, kokutab, lihtsalt vahendid on teised) ja iga kord seal käies loodan, et ehk rohkem enam kunagi minema ei pea . Kuid autosid osati kunagi ammu seal maal tõesti hästi teha. Eks paistab, kui kaua omale sellist luksust lubada on võimalik.
EDIT (kohe järgneva OT kohta): niikaua, kuni Eestis pole automaksusid, on suht mõistlik omada mitut autot. Suurema/janusema/luksuslikumaga sõidad harvem ja paned selle raha tagasi teenima (nii et ise roolis oled, võõrad kipuvad auto ära lõhkuma). Ise tegin niimoodi kogu tudengipõlve jooksul - oleks januse autoga vähem sõitnud, oleks ka elamiseks raha vähem olnud . Alati on võimalik ka kokku hoida, aga kardan, et selle eest ei anta pärast auhinda, kes omaenda mugavuse ja naudingute arvelt lõpuks rohkem kokku on hoidnud ja ega endaga kaasa seda raha siis enam ju ei võta... |
| 05.04.2012 at 22:52 |
1 edit. Last edited 06.04.2012 at 17:04 by krss
|
Lowrider
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
quote:
savisaar: siis valin ma kindlasti oma esimeseks "tibuks" ameeriklase(korralikuma ikka, mitte mingit "euroliku välimusega lutsu" , võimalik, et see võib-olla Lincoln või mõni muu "neljakandiline V-8" Bensukulu ja bensiinihinnad/diislihinnad mind ei morjenda.
Nüüd pole muud kui oodata...oma esimest...
Ma mitte ei taha teise inimese unistusi purustada, aga kui sul just rikkad vanemad pole siis küll too bensiinikulu sind morjendama hakkab . 18-aastaseks saad ja korralikud juhiload kätte antakse siis järsku esimese hooga sõite niipalju vaja teha nii enda jaoks kui ka sõpradega, et see "neljakandiline V8" seisab sul enamus ajast maja ees isa MB kõrval, oodates kui kusagilt vähegi bensuraha tekib .
Ega ma olin ise 17 aastasena samasugune, mõtlesin et s*tta kah täisealiseks saan tahaks hirmsasti mingit odavat maanteelaeva, Chevy Caprice ideaalis, las too kulu olla mis ta on, sõidan lihtsalt vähem. Aga vot täisealiseks sain oli tulemus see, et hästi ei meeldi isegi VW Golfi või muu taolisel näol isikliku auto ostmise mõte, missugused kulud tekkima hakkavad, samal ajal ju omale vaja süüa ja õlut ka osta ja tudengielu täiel rinnal elada . Piisab kui saab isa tojooda kulul sõidud tehtud niikauaks kui omal rahasi ei liigu. |
| 05.04.2012 at 23:36 |
|
savisaar
|
Kuidas ma haigestusin raskesse haigusesse?
quote:
Lowrider: quote:
savisaar: siis valin ma kindlasti oma esimeseks "tibuks" ameeriklase(korralikuma ikka, mitte mingit "euroliku välimusega lutsu" , võimalik, et see võib-olla Lincoln või mõni muu "neljakandiline V-8" Bensukulu ja bensiinihinnad/diislihinnad mind ei morjenda.
Nüüd pole muud kui oodata...oma esimest...
Ma mitte ei taha teise inimese unistusi purustada, aga kui sul just rikkad vanemad pole siis küll too bensiinikulu sind morjendama hakkab . 18-aastaseks saad ja korralikud juhiload kätte antakse siis järsku esimese hooga sõite niipalju vaja teha nii enda jaoks kui ka sõpradega, et see "neljakandiline V8" seisab sul enamus ajast maja ees isa MB kõrval, oodates kui kusagilt vähegi bensuraha tekib .
Ega ma olin ise 17 aastasena samasugune, mõtlesin et s*tta kah täisealiseks saan tahaks hirmsasti mingit odavat maanteelaeva, Chevy Caprice ideaalis, las too kulu olla mis ta on, sõidan lihtsalt vähem. Aga vot täisealiseks sain oli tulemus see, et hästi ei meeldi isegi VW Golfi või muu taolisel näol isikliku auto ostmise mõte, missugused kulud tekkima hakkavad, samal ajal ju omale vaja süüa ja õlut ka osta ja tudengielu täiel rinnal elada . Piisab kui saab isa tojooda kulul sõidud tehtud niikauaks kui omal rahasi ei liigu.
Eks teise "kulul" on ikka uhkem paarutada,(oma rahakotil on kokkuhoid.D) aga ma tean küll mida suur bensukulu tähendab , see legend võttis ka linnas kütust korralikult,ühesõnaga kõik mis sisse ostsin-kõik sõi ära Aga see-eest pakkus ka sõidurõõmu...Mugav luksus on kallis asi
Ja seda tõepoolest näeb...kui load taskus, kas siis USA-kat võib igapäevaselt kasutada, või on pigem pühapäeva auto-vähemalt "saan kunagi" öelda, mul on USA auto majaees |
| 06.04.2012 at 14:27 |
|
|
1 2 
