Boeing 787Ee, PlyVal64, ainuüksi USA-s lennatakse aastas umbes 700 miljardit reisijamiili (ehk kui 300 reisijaga lennuk lendab 1 miili siis see on 300 reisijamiili, ja enne kui keegi nokib, jah, ma teisendasin selle meremiilideks). Kui keskmises purjekas on 5 inimest ja see liigub 5 sõlmega, siis sinu väide tähendab et igal hetkel ööpäev läbi on vees ja täispurjes ~80 miljonit purjekat. Tundub paar-kolm suurusjärku mööda, sest USA-s on kokku koos mootorpaatidega üldse ainult 13 miljonit hobiveesõidukit http://wiki.answers.com/Q/How_many_sailboats_are_there_in_the_US
Aga purjetamine on lahe küll, kadedaks teeb lausa.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
18.01.2013 at 18:26
3 edits. Last edited 18.01.2013 at 18:41 by Jesper
Boeing 787Lennukid on ja jäävad ohtlikeks aparaatiteks, no matter what.
Seda teemat siin lugedes tuleb meelde eelmise aasta seiklus saksamaale mingi kuradi AirBalticu Bombardier Q400 lennukiga.
Uhh, elu sõit, ma ütlen. Mingil hetkel oli mul juba ükskõik kuidas sealt maa ja taeva vahelt alla tulen, peaasi et see asi läbi saaks. 737ga lennata selle kõrval on ülim luksus, uskuge mind. Too Bombardier oli kas sõitmas oma viimaseid tiire või siis kehvasti hooldatud, igaljuhul naha võttis märjaks nii lend kui ka maandumine....ja selle kõige kõrval hämmastas mind enim stjuuardesside lahke naeratus justkui muinasjutus. Ma jäängi mõtlema oma päevade lõpuni kas nad ei mõista mis sorti riskiga nad igapäev tegelevad või nad on sedavõrd harjunud - igatahel need võikad kolksud ja maandumisel täiega teed otsiv ja räigelt kere väristav alumiiniumplekist karp 350 kilti tunnis....no vat enne läheks Afganistani veepüstoliga kui teist tiiru sinna lennukisse....mitte mingit stabiilsust polnud. Absoluutselt. Selle kõrval on purjekaga sõitmine justkui anekdoot.
edit. ja see viimane tiir pani mind mõtlema, et järgmine kord istun lennukisse kui see on vaid kõige viimane võimalus transpordiks. Tasub ennast sellest kraamist eemale hoida, ma arvan.
quote:Jesper: Ee, PlyVal64, ainuüksi USA-s lennatakse aastas umbes 700 miljardit reisijamiili (ehk kui 300 reisijaga lennuk lendab 1 miili siis see on 300 reisijamiili, ja enne kui keegi nokib, jah, ma teisendasin selle meremiilideks). Kui keskmises purjekas on 5 inimest ja see liigub 5 sõlmega, siis sinu väide tähendab et igal hetkel ööpäev läbi on vees ja täispurjes ~80 miljonit purjekat. Tundub paar-kolm suurusjärku mööda, sest USA-s on kokku koos mootorpaatidega üldse ainult 13 miljonit hobiveesõidukit http://wiki.answers.com/Q/How_many_sailboats_are_there_in_the_US
Jesper, vaat nüüd jõudsimegi asja tegeliku tuumani: miilid või kilomeetrid pole tegelikkuses üldse tähtsad! Absoluutselt kõike, mis on seotud inimese eluga, saab ja tuleb arvutada vaid ja ainult tundides!!! Mitte üks muu mõõtühik peale aja ei ole inimeludes arvutades oluline. Arvutame sama asja ümber reaalseteks sõidutundideks per inimene ja lennuliiklus pole kaugelt enam nii ohutu.
80M purje. Ma ei arvestanud kiireimate purjega alustega - purjelaudadega. Kui paneme ka need juurde ning purjelaudade poolt aastas läbi kihutatavad miilid on ka üle maailma täiesti aukartust äratav number, tõuseb küll hukkunute arv aga "koguläbisõit" kogu maailma peale hakkab üha enam lennuliiklusele lähenema. Jääbki vahe sisse vaid lennukite ülisuures kiiruses kõikide teiste transpordiliikidega võrreldes, keskmiselt 800 km/h ja see annab ka võimaluse sellisteks mittemidagiütlevateks numbriteks. 10 tundi on 10 tundi. Surma saamise poolelt pole vahet, oled selle ajaga liikunud alguspunktist 50 või 5000 miili eemale. Oluline on mitu laipa on iga "reisijatunni" kohta. Ma kahtlustan, et arenenud maailmas põhjal arvutades on ka rongiliiklus selles mõõtkavas suhteliselt ohutu, India ja ladina-ameerika viib seda muidugi alla. Ja näiteks Eestis annab tänu ühele kopteriõnnetusele ikka väga-väga kaua "liugu lasta" raudteel absoluutse ohutuse osas. Kui mitu lendamisega seotud laipa on praeguse Vabariigi ajal? Päris mitukümmend risti kalmistutel. Raudteelt tuleb meelde vaid see õnnetu Aegviidu jama aga purjede alt ei tule mul ühtegi meelde. Sellist, kus fataalne tagajärg oleks tingitud kas juhtimisveast või tehnilisest rikekst. "Lahtise püksilukuga" üle parda kukkumine siia alla ei klassifitseeru! Purjelaudureid ei tea, äkki mõni on nõrkenud, purje lõhkunud vms ja uppunud. Isegi lohemehed on vist enamasti kusagile eluga jõudnud.
Jälle võtan isiklikust seisukohast ja kogemusest: kuna lendasin ja purjetasin sama distantsi, siis arvutame teistpidi. Lendasin koos ruleerimistega (kus võib ka fataalne õnentus juhtuda) kokku 10 tundi. Purjetasin, otsad kaist lahti, otseselt 86 päeva ehk ~2000 tundi! See on ajaliselt KASSADA KORDA rohkem... Läbisõidu kohta on lennuk tõesti ohutu aga ajaühiku kohta pole ta teps mitte seda! Eriti Eestis, sest on meil lennuõnnetusi olnud olematu lennukipargi kohta arutult palju! Vaat et kolmandik kogu lennukipargist on alla kukkunud.
18.01.2013 at 18:57
1 edit. Last edited 18.01.2013 at 19:01 by PlyVal64
Boeing 787200 korda ongi kõigest kaks suurusjärku, aga noh põhimõtteliselt ma ei vaielnudki vastu (selleks puuduvad teadmised), lihtsalt ma olen see **** kes metsikult mööda olevaid arvestusi nähes elektriseerub
Aga noh, ma ikka jään seisukohale et üksikisiku tasemel tehku igaüks mida tahab, reisigu purjekaga, rongiga või motorolleriga. Mind see ei häiri üldse et kõigile ei meeldi lennuk sama palju kui mulle. Mind häirib see, kui need inimesed hakkavad kambakesi oma sisemiste hirmude või eelistuste tõttu nõudma mingite täiendavate piirangute või normide kehtestamist - see piirab ja muudab kallimaks minu vabadust, milleks on eelistada kuhugi kohale jõudmiseks lendamist.
Dreamlineri lennupaus on samas muidugi õige ja hea, kui on viga siis see tulebki ära parandada. Aga see on lihtsalt ühe lennukitüübi üks viga, ei enamat.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Pierre:igatahel need võikad kolksud ja maandumisel täiega teed otsiv ja räigelt kere väristav alumiiniumplekist karp 350 kilti tunnis....no vat enne läheks Afganistani veepüstoliga kui teist tiiru sinna lennukisse....mitte mingit stabiilsust polnud. Absoluutselt. Selle kõrval on purjekaga sõitmine justkui anekdoot.
Viimati Viinist EA pommitajaga tulles oli ka maandumisel selline paberlennuki ja teeotsimise tunne sees. Suht fun kui tiivad loperdavad ja lennuk maanub külg ees (natuke liialdan viimasega). Aga samas, need piloodid on ka nagu kätega asja juures ja loodetavasti saavad kogu aeg kogemust ja toovad crew ja "trashi" eluga alla nagu Launchpad McQuack olgu kasvõi lennuk rusudeks. Selle viimase Concorde'i õnnetuse asjaoluna on toodud veel üks aspekt, et tehikaimelennuk on sisuliselt nii ära automatiseeritud, et lendurid ei peagi enam midagi õieti tegemagi. Kui aga mingi jama juhtub, automaatika feilib, siis on paanika-jaanika, sest kogemus manuaalse juhtimisega hädaolukorras ilma näidikuteta on kasin. Ehk siis piloodid on nagu rohkem maskottidena kaasas, et reisjatel imelik tunne ei tekiks kui kedagi kokpitis ei olegi ja juhtimine toimub automaatselt ja/või vahepeal maapealt.
quote:Pierre:igatahel need võikad kolksud ja maandumisel täiega teed otsiv ja räigelt kere väristav alumiiniumplekist karp 350 kilti tunnis....no vat enne läheks Afganistani veepüstoliga kui teist tiiru sinna lennukisse....mitte mingit stabiilsust polnud. Absoluutselt. Selle kõrval on purjekaga sõitmine justkui anekdoot.
Viimati Viinist EA pommitajaga tulles oli ka maandumisel selline paberlennuki ja teeotsimise tunne sees. Suht fun kui tiivad loperdavad ja lennuk maanub külg ees (natuke liialdan viimasega). Aga samas, need piloodid on ka nagu kätega asja juures ja loodetavasti saavad kogu aeg kogemust ja toovad crew ja "trashi" eluga alla nagu Launchpad McQuack olgu kasvõi lennuk rusudeks. Selle viimase Concorde'i õnnetuse asjaoluna on toodud veel üks aspekt, et tehikaimelennuk on sisuliselt nii ära automatiseeritud, et lendurid ei peagi enam midagi õieti tegemagi. Kui aga mingi jama juhtub, automaatika feilib, siis on paanika-jaanika, sest kogemus manuaalse juhtimisega hädaolukorras ilma näidikuteta on kasin. Ehk siis piloodid on nagu rohkem maskottidena kaasas, et reisjatel imelik tunne ei tekiks kui kedagi kokpitis ei olegi ja juhtimine toimub automaatselt ja/või vahepeal maapealt.
Külg ees maandumine Uus-Meremaal Wellingtonis (paberkott "is a must"):
Boeing 787Inimene kelle sõnades ma ei kahtle rääkis mulle loo kuidas ta kunagi oli tunnistajaks situatsioonile, kus reisja nõudis (enam ei mäleta kas lennujaama või lennufirma) töötajalt langevarju. Tükk aega oli vaielnud. Lõpuks oligi saanud ja võttis selle lennuki salongi kaasa.
Ise ei usuks kui keegi räägiks, aga mulle rääkis seda mu kunagine ülemus, suurfirma mänedzer, kes terve elu lennanud mööda maailma. Ju selliste asjade nägemine käib pika lennustaazhiga kaasas. Müstika, kuidas üldse langvari talle leiti ja anti, mingi pool-salajane regulatsioon? Ja kuidas selle langevarjuga vajadusel lennukist välja saada? Siis kui saba läinud
Muidu, pilootide kvalifikatsioon on tõesti küsimus. Krt, iga lennukimängu mänginud poisike teab, mida stalli puhul teha...
Muuseas, mõni aeg tagasi läks Venemaal üks Tu-154 elektrisüsteem "pimedaks", mootorid seiskusid ja näidikud kutud. Vana kooli mehed, aviohorisondiks kasutati veetopsi, vaadati, mis nurga all veepind on...
Boeing 787Fire83, no lihtsalt ei ole nii et kabiini pääseks rutiinselt piloodid kes on juhtimise ära unustanud. Mitte arenenud maailmas, kus on iga kuue kuu tagant pilootidele ette nähtud täiendkoolitus jms. Eks igasugu napakaid leidub kes on lapse rooli lasknud jne, aga see ei ole tavaline ja levinud asjade seis.
Langevarju ei saa minuteada tänapäeval salongi võtta, kuna seal on automaatavamissüsteemis mingisugune pürotehnika sees.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Boeing 787See on paratamatu, et inimesed ei ole oma tegemistes kõik päris võrdsed ja mingite eksamite sooritamine või kusagil koolitusel käimine ning reaalne elu on ekstreemsetes situatsioonides erinevad asjad. Kuigi arvutimängus võib see ju lihtne tunduda, siis ilmselt praktikas asjad päris nii ei ole ja igasuguste kangelaspilootide tegudes on ka suur osa õnnel. Palju neid juhuseid ikka on, kus piloot mitte midagi teha ei ürita jama ära hoidmiseks? Minu arust võtab kogu selle asja kõige paremini kokku siin eespool kusagil olnud võrdlus tiibadega bussiga. Ja bussi juhivad arenenud maailmas bussijuhid, mitte võidusõitjad. Lennufirmad on kindlasti välja arvutanud, kas kasulikum on leppida mõne lennuki alla kukkumisega või palgata endisi hävituslendureid ja hooldustiimi vormelitiimide mehhaanikuid ja tippinsenere. Nii et tuleb leppida sellega, et lennundus on lennufirma enda jaoks ainult puhas äri ja kärbete programm, et maksimaalset kasumit toota. Ilmselt on ka välja arvutatud, et kui suurel protsendil juhtudest võiks mõnest asjalikust hävituslendurist kasu olla võrreldes tavalise liinilenduriga. Kui tõenäosus oleks suur, siis neid ka palgataks või tõstetaks liinilenduritele kehtestatud nõudeid ja väljaõpet. Edit: Rahaline kasu ma mõtlen, sest kontooras huvitab ehk ainult PR-pealikku see, mitu hinge parasjagu punktist A punkti B jõudis.
Boeing 787Selle Airbusi allakukkumisega meenub üks lugu kus räägiti, et ühed sensorid (vist kiiruse omad) olid sel lennukil ära külmunud. Sisuliselt torud, mille otstesse kogunesid veepiisad kuhjusid ja hetkega külmusid. Lenduritel puudus arusaam lennuki kiirusest. Loo lõpus tõdeti, et kuigi on olmas koolitus lendamiseks ilma kiirusanduriteta, ei olnud piloot seda saanud. Ma ei pidanudki silmas, et kabiinis on lendurid, kes ei oska lennata, vaid et üleautomatiseerimisel on omad ohud.
Boeing 787Ärge jumala eest Perthi lennake Austraalias siis. ;-)
Lennujaam on kurikuulus crosswindi tõttu ja kuna nad kasutavad ainult ühte maandumisrada väga suure hulga lennukite jaoks, siis igasugused huvitavad turbulentsid on ka veel abiks.
quote:fire83: Selle Airbusi allakukkumisega meenub üks lugu kus räägiti, et ühed sensorid (vist kiiruse omad) olid sel lennukil ära külmunud. Sisuliselt torud, mille otstesse kogunesid veepiisad kuhjusid ja hetkega külmusid. Lenduritel puudus arusaam lennuki kiirusest. Loo lõpus tõdeti, et kuigi on olmas koolitus lendamiseks ilma kiirusanduriteta, ei olnud piloot seda saanud. Ma ei pidanudki silmas, et kabiinis on lendurid, kes ei oska lennata, vaid et üleautomatiseerimisel on omad ohud.
Boeing 787trs200, USAs on märgatav hulk (protsente ei mäleta kahjuks, a no äkki oli 30% tuuris?) kommertspilootidest endised õhujõudude või mereväe lendurid. Tüüpiline hävitajapiloot lendab 8 aastat, siis tulevad nooremad peale. Ehk siis see, et sinu poolt reisimiseks valitud lennukil on juhtumisi hävitajapiloot sangas, ei ole üldse mingi haruldus või ime.
Ja muideks ka top-notch F16 piloot alustab oma tsiviilkarjääri laineri parempoolsel istmel - sellel alal on karjääriredel väga aeglane, nagu arstidel.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
19.01.2013 at 12:32
2 edits. Last edited 19.01.2013 at 12:55 by Jesper
Boeing 787Mina ükskord tabasin end mõttelt, mismoodi on saavutatud Ryanairi jt odavlennufirmade teistest tuntavalt odavam piletihind? Lennukid maksavad samasuurele ostjale ühepalju, kütus maksab ühepalju, personal Ryanairi sildi all ka ei sõida kindlasti 3 korda väiksema palgaga....et millest see hinnavahe
See näljane eineke, mida EA nt serveerib või üks stjuuardess 50 reisija peale, ei maksa ka kümneid eurosid igas pileti hinnas......
MOTT
edit: ühe artikli kommentaator on ka otse öelnud:
quote:Mees
19.09.2012 11:04
Kas keegi tõesti arvas, et Ryanair odavad piletid on mingi võlukunst ja nad on leidnud võimaluse kulusid kokku hoida viisil millest teised lennufirmad pole kuulnudki?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Boeing 787Ma ei mõtelnudki seda, et tuleb f22 sangast ja hakkab kohe airbusiga high-G barrel rolli tegema, vaid et inimeste võimed on erinevad ja sõjaväes hävitajate peal on oma ala füüsiliste ja vaimsete võimete tipud, kel ilmselt ei jookse olulisel hetkel kuulid kokku vms. See on hea statistika, et 30% on endised sõjaväelendurid USA-s. Eks see protsent ole arvestatav ka Venemaal ja teistes sellistes piirkondades, kus hävitajaid nii palju liigub, et mingeid endisi lendureid üldse tekib.
Boeing 787No mina jällegi väidan, et kui keegi tuleb oma füüsilise ja vaimse võime tipust, F22 sangast ja maandub paremale istmele, siis vasakus istmes ilmselgelt on veel tipu-tipum tegelane ees Muidugi satub igasuguseid sekka, arvestades et maailmas peaks olema suurusjärgus paar-kolm miljonit kommertspilooti on mõeldamatu et neist mitte keegi ei oleks laisk, hooletu, alkohoolik jne.
Sullenberger maandus Hudsoni jõkke ja sai medali, aga maailmas tehakse iga päev miljon lendu mille piloodid suudavad linde vältida ja ei saa medalit
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Boeing 787Boeing 787 ja f22 on ikka täiesti kaks erinevat maailma. F22 sanga kogemustega ei ole suurt midagi peale hakata, kui peaks Boeing 787 rooli istuma. Üks on nagu kiirkaater, teine omakorda nagu suur reisilaev, mida ei olegi võimalik eriti manööverdama panna. F22 piloodi algteadmised lennundusest tulevad kasuks, kuid reaalselt, oskus sellist emalaeva hallata, vajab täielikku ümberõpet ja kõvasti praktikat.
quote:Jesper:Sullenberger maandus Hudsoni jõkke ja sai medali, aga maailmas tehakse iga päev miljon lendu mille piloodid suudavad linde vältida ja ei saa medalit
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Lippadi loppadi lendamist küll kogetud. Kord maandub EA bojeng tugevas tuules Tallinna, kord miski pisikese kükatsiga Philadelphiast NYCi paterdatud ( kogu tee oli tunne nagu istuks rallika kõrvalistmel ja käib miski MMi etapp, üles alla paremale vasakule kord üks külg ees kord teine, fun oli ), siis 747 esimesed 40-50 min lendu olid justkui ühel koledal tallinna tänaval sõitmine. Kunagi londonist EA bojengiga start kus sai kogetud esimest korda, et tänu rihmale püsin üldse tooli küljes, kuna stardijärgsel tõusul kadus "tugi" alt, peris mitu hetke oli selline korralik kaaluta olek.
Meenutaks praeguse 787 kõrvale 777 lugu kus kuskilt hiinast londonisse teel olnud lennuk vahetult enne maandumist sattus probleemi küüsi kus mootoritelt kadus jõud ära. Hiljem uuriti puuriti välja et et kui mootorid pöördesse aeti ei läbinud piisav hulk kütust enam kütuse torustikku kuna sõelad olid jääst umbes (võrreldes varasemate mudelitega oli miskit vist ümber tehtud). Oli vist kah mitu aega 777 lennukeeld peal (võin eksida). http://en.wikipedia.org/wiki/British_Airways_Flight_38
Ah jaa, alati enne lendama minemist on hää vaadata NG pealt temaatilisi saateid erinevatest aktsioonidest tiivulistega.
Edit: ise lendan hää meelega, ei juhtu seda küll tihti (korra paar tavaliselt aastas aga on ka edevamaid hetki olnud). Tüütumad on muidugi need midrange lennud 2,5-5 h eriti siin pool lompi kus tavaliselt käigus siis 737, a319/a320. Teisel pool lompi enamasti sama kuid Chicago denveri liinil oli täiesti tore 767 kus entertainment ei puudunud. Lisaks tavapärasele kilakolale sai kuulata ka kokpiti sidet maapealsetega.
____________________________
Caddilac Coupe DeVille'79 (D'Merchant)
19.01.2013 at 18:38
3 edits. Last edited 19.01.2013 at 18:52 by antoonio
1 2 3 4 
.
