| Poster |
Message |
 Jesper
 |
 Tallinki ramp
quote:
anryo:Pikkus on laevaFIRMA jaoks "väga" oluline, sest seda müüakse ja selle alusel vaadatakse, mitu ühikut laeva mahub.
Eks marketingi- ja majandusinimeste puudulik arusaamine maailma asjadest on ennegi, noh, ütleme nii et laevu kreeni ajanud...
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 15.12.2013 at 19:07 |
1 edit. Last edited 15.12.2013 at 19:08 by Jesper
|
partel
 |
Tallinki ramp
Ehk teeks sõbraliku kompromissi, et mõlemad nii pikkus kui kaal on olulised? 
Kusjuures veel mitte ainult kaal, vaid ka veose asukoht, nagu Ply vihjas.
Laev siiski ümber ei läinud vms.
Minu jaoks on potentsiaalselt eluohtliku tehnika korral alati mureks, et kas tehnikavõhikutest juhatus hoolduse/turvalisuse pealt liigselt kokku ei hoia...
____________________________
_ |
| 15.12.2013 at 19:53 |
|
PlyVal64
|
Tallinki ramp
quote:
anryo: quote:
PlyVal64: Pikkus pole tegelikult laevafirmale üldse "oluline", vaid ja ainult kaalud loevad.
Eh? Ja ise veel täiskasanud inimene...
Pikkus on laevaFIRMA jaoks "väga" oluline, sest seda müüakse ja selle alusel vaadatakse, mitu ühikut laeva mahub. Jah tõesti LAEVA jaoks on kaal võib-olla olulisem, sest selle alusel arvutatakse püstivus ja lisatakse ballasti, kuhu ja kui palju vaja.
Anryo, ro-ro ja müüdavad liinimeetrid on tühine osa kogu maailma laevandusest ja mereärist. Ro-Ro puhul tehakse juba ette konstruktorbüroos ära eeldatavate kaaludega arvutused ballasttankide suuruste ja asukohtade jaoks arvestatuna liinimeetrite ja võimalike kaalude asukohtadega (suhteliselt lihtne planeerimine ja arvutus arvutile, lisaks on raskete tükiarv väike, sõidukad ei kaalu laeva jaoks "midagi" ), sest üldiselt on ratastel maismaatranspordil kaalupiirid. Aga kui juba ka ro-ro laeva siseneb eriveos, mis erineb oluliselt "keskmisest" koormatud veoautost, arvutab (tavalselt vanemtüür või lausa erispetsialist) laeva püstuvuse üle ja selline veos paigutatakse ülitäpselt ette nähtud kohta.
Aga tuhat korda olulisem on ülitäpne kaal konteinervedudel, mis on oluliselt suurem äri kui ro-ro ja seal on vaja korraga täita mitu ülesannet: püstuvus, laadimine-lossimine vahesadamates ehk konteiner peab olema ka kättesaadav jne. 15 000 TEU laeva laadimine (ehk 7500 40-jalast konteinerit) on pisut teine asi kui talsingi trammi oma  Seal võib konteineri kaaluerinevus olla mõnest tonnist penoplastist isegi 100 tonnini, minu kogemuste raskeim 40`HC kaal oli 64 000 kg... ja pane see nüüd MAFIga samale rambile(kokku pea 70T), lisa sinna veel paar tavalist veokat ja kukubki 200-tonnine rampa alla.
Aga füüsikaseadustele alluv põhimõte on laevadel ikkagi sama, lihtsalt Soome lahe ro-ro on "andestavam", kuna ka ilmaolud on kordi kergemad. |
| 16.12.2013 at 10:27 |
1 edit. Last edited 16.12.2013 at 10:28 by PlyVal64
|
pimeroolis
|
Tallinki ramp
quote:
PlyVal64: quote:
anryo: quote:
PlyVal64: Pikkus pole tegelikult laevafirmale üldse "oluline", vaid ja ainult kaalud loevad.
Eh? Ja ise veel täiskasanud inimene...
Pikkus on laevaFIRMA jaoks "väga" oluline, sest seda müüakse ja selle alusel vaadatakse, mitu ühikut laeva mahub. Jah tõesti LAEVA jaoks on kaal võib-olla olulisem, sest selle alusel arvutatakse püstivus ja lisatakse ballasti, kuhu ja kui palju vaja.
Anryo, ro-ro ja müüdavad liinimeetrid on tühine osa kogu maailma laevandusest ja mereärist. Ro-Ro puhul tehakse juba ette konstruktorbüroos ära eeldatavate kaaludega arvutused ballasttankide suuruste ja asukohtade jaoks arvestatuna liinimeetrite ja võimalike kaalude asukohtadega (suhteliselt lihtne planeerimine ja arvutus arvutile, lisaks on raskete tükiarv väike, sõidukad ei kaalu laeva jaoks "midagi" ), sest üldiselt on ratastel maismaatranspordil kaalupiirid. Aga kui juba ka ro-ro laeva siseneb eriveos, mis erineb oluliselt "keskmisest" koormatud veoautost, arvutab (tavalselt vanemtüür või lausa erispetsialist) laeva püstuvuse üle ja selline veos paigutatakse ülitäpselt ette nähtud kohta.
Aga tuhat korda olulisem on ülitäpne kaal konteinervedudel, mis on oluliselt suurem äri kui ro-ro ja seal on vaja korraga täita mitu ülesannet: püstuvus, laadimine-lossimine vahesadamates ehk konteiner peab olema ka kättesaadav jne. 15 000 TEU laeva laadimine (ehk 7500 40-jalast konteinerit) on pisut teine asi kui talsingi trammi oma Seal võib konteineri kaaluerinevus olla mõnest tonnist penoplastist isegi 100 tonnini, minu kogemuste raskeim 40`HC kaal oli 64 000 kg... ja pane see nüüd MAFIga samale rambile(kokku pea 70T), lisa sinna veel paar tavalist veokat ja kukubki 200-tonnine rampa alla.
Aga füüsikaseadustele alluv põhimõte on laevadel ikkagi sama, lihtsalt Soome lahe ro-ro on "andestavam", kuna ka ilmaolud on kordi kergemad.
. . . kurat nüüd peab küll küsima, kas eelnev jutt on päris kaine peaga kirjutatud. 40HC merekonteineri "payload" on kogemuse põhjal 26-28500kg + mingi ca 4000kg võrra tühikaalu, oleneb konteineri valmistajast. Ehk maks kogukaal 32000kg kuni 36000kg mida suudavad teisaldada nn "sideloader" tüüpi konteinerveokid. Ka sadamakraanade, tõstukite tõstevõime piirdub reeglina 40 tonniga. Ilmselt ei lähe selline 64 tonnine konteiner kuhugi laeva isegi kui see sellele laksule vastu peaks pidama ja selle keegi suudab kohele lohistada ja maha tõsta. Või ajad sa midagi segamini. Poolhaakes veoki kogukaal piirdub maks 43 tonniga...?
____________________________
Ford Excursion 6.0 Limited
...rõõm ilma diislita on teesklus... |
| 16.12.2013 at 15:23 |
1 edit. Last edited 16.12.2013 at 16:19 by pimeroolis
|
ramman
|
Tallinki ramp
Ise näinud, kuidas vanarauplatsil laaditi 40-jalast konti. Kont oli otsa peal püsti ja laoti servani metalli täis. Siis pandi uksed kinni ja kahe suure masinaga keerati nö. normaalasendisse. Siis tuli veokas kohale ka hakati seda konti peale tõstma. Suur liigendraamiga laadur ja kaks metallikoppa jaksasid vaevu seda kuskil 10-15 cm tõsta. Siis, kui kõigil olid rattad ja tugikäpad maasta lahti ja veokijuht seda nägi, saatis ta nad kuradile. Küsis, kas te olete debiilikud, et sellist asja tahate auto peale panna. Vähe sellest, et trahv on pool riigi eelarvet, on see metalli täis kont nii raske, et lihtsalt lõhub masina ära.
Mehed (kopajuhid) isekeskis pärast suitsu kõrval arvutasid, et liigendraamiga laadur peaks kuskil 18-20 tonni üles tõstma ja kumbgi metallkopp peaks lähedalt võttes ka seal 20 tonni juures üles punnitama, kogukaal võib seal 65-70 tonni olla.
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 16.12.2013 at 18:27 |
|
partel
|
Tallinki ramp
Maht vs mass - ükskord ladus kopajuht selle kallurikasti moodi konteineri üsna tavalist ehitusprahti täis, veokas tuli kohale, hakkas konksuga kasti peale sikutama ja esirattad õhus.
Pea pool kraami tuli välja võtta...
Muidugi omaaegse metsaveo teljekoormustest ei hakka vast rääkima...
____________________________
_ |
| 16.12.2013 at 19:10 |
|
vvt
|
Tallinki ramp
Noh, kodumaiste idikatest metsavedajate kombeid vast on ülekohtune rahvusvahelistele vedajatele kohe laiendada (kes teavad hästi, mis saab, kui nt Soomes vahele jääda). 200 tonnise kandevõimega (+varu dünaamiliste koormuste tarbeks) purunemises kolme, kokku 130-tonnise deklareeritud massiga rekka ülekaalu on ka tiba räme süüdistada, selleks pidanuks iga auto 60+tonni olema. Sellised sõlmed projekteeritakse ju mitte staatilise, vaid dünaamilise koormuse järgi, 200-tonnisele staatilisele koormusele arvestatud asi võib puruks minna, kui sellele lisanduvad laeva kõikumisest tingitud liikumised.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 16.12.2013 at 20:27 |
|
pimeroolis
|
Tallinki ramp
quote:
ramman: Ise näinud, kuidas vanarauplatsil laaditi 40-jalast konti. Kont oli otsa peal püsti ja laoti servani metalli täis. Siis pandi uksed kinni ja kahe suure masinaga keerati nö. normaalasendisse. Siis tuli veokas kohale ka hakati seda konti peale tõstma. Suur liigendraamiga laadur ja kaks metallikoppa jaksasid vaevu seda kuskil 10-15 cm tõsta. Siis, kui kõigil olid rattad ja tugikäpad maasta lahti ja veokijuht seda nägi, saatis ta nad kuradile. Küsis, kas te olete debiilikud, et sellist asja tahate auto peale panna. Vähe sellest, et trahv on pool riigi eelarvet, on see metalli täis kont nii raske, et lihtsalt lõhub masina ära.
Mehed (kopajuhid) isekeskis pärast suitsu kõrval arvutasid, et liigendraamiga laadur peaks kuskil 18-20 tonni üles tõstma ja kumbgi metallkopp peaks lähedalt võttes ka seal 20 tonni juures üles punnitama, kogukaal võib seal 65-70 tonni olla.
. . . läheb natuke OT-ks kätte ära , loodetavasti modede närv veel kestab natuke Jah niimoodi tõesti laaditakse mõnedel jäätmeplatsidel neid konteinereid. Aga nendel platsidel on ka oma kaalud ja auto tuleb platsile tühjalt üle kaalu ja kui ta suudab konteineri omale selga tõsta või tõstetakse, siis sõidab ta jällegi koos koormaga üle kaalu ja kui "payload" (lubatud max koorem sellele konteinerile) on lõhki, siis konteiner võetakse uuesti maha ja sealt kougitakse üleliigne välja. Kuna sadamates on laevade laadimistel(lossimistel) väga ranged reeglid. Igatsugu ülekaalud on välistatud. Ja kui tõesti ülekaaluline konteiner satub kohale saabuma, siis ei tõsteta seda laeva(enamus tõstukitel kaalud peal ja konteineri kaalu määramine suht lihtne), vaid see läheb vahelattu, kus see saatja kulu ja kirjadega laaditakse ümber nii et kaalud klappima hakkavad. Julgen seda rääkida kuna olen päris mitu aastat sellist "sideloaderit" juhtinud ja nende reeglitega tuttav kuna muidu seda tööd eriti kaua teha ei lasta. Tõstuk ise selline http://heavycherry.com/machineinfo/other/-hammar_160s_side_loader__33_ton_side_loader_3_ass_-2001-semi_trailer-swap_chassis.html jaksab tehase seades 32-34 tonnise kogukaaluga konteineri selga tõsta, kui tugijalgadel korralik kõva alus on, noh väikse piiraja tuuninguga saab paar tonni tõstejõudu juurde, mis toob aga juurde riskimomendi. Kui midagi peaks viltu vajuma, siis võib selline tjuning kellelegi kalliks maksma minna. Sadamatõstukite ja kraanade tõstejõud 40t piires, nii et 60t konteineri maha tõstmine ei õnnestu. Ja kindlasti ei hakata sadamas mingid "kudagi-moodi-üle...." tsirkust nende tõstmisel tegema.
____________________________
Ford Excursion 6.0 Limited
...rõõm ilma diislita on teesklus... |
| 17.12.2013 at 06:35 |
|
partel
|
Tallinki ramp
Laevade hooldusest, nägin just CNN klippi, võib olla mäletate kui kariibikruiseril tulekahju oli ja triivima jäi:
http://en.wikipedia.org/wiki/Carnival_Triumph
Ühe hooldamata diiselgeneka kütuseliini leke läks põlema ja praktiliselt oldi ilma powerita. Veevärk ei töötanud, luksreisijad said titepõlve meelde tuletatud ja potil pissil käinud jne .
Point selles, et juba aasta varem hakati raporteerima, et mootori korraline hooldus tegemata, kokku oli neid paras patakas, paraku tagajärjetult ja karistus käes...
Ja ma ei taha seda intsidenti üleliia üldistada kogu laevandusele.
____________________________
_ |
| 17.12.2013 at 09:55 |
|
Maik
|
Tallinki ramp
mootori hooldus on midagi muud,kui kytuseliini hooldus,
yldjuhul neid ju ei hooldata eriti. Parimal juhul vahetakse ala kummi osa v2lja mis mootorini viib,kui see näeb vana voi oline välja.
Ehk suht pisike jupp.
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 17.12.2013 at 10:57 |
|
partel
|
Tallinki ramp
Kusjuures ühel teisel laeval tuli juba varem leke.
Aga asi pole seadmes/laevas/lennukis/autos/firmas/valdkonnas, lihtsalt jama on kui ohusignaalid on olemas, aga need ei jõua "kuhu vaja", ning tulemuseks inimohvrid...
Asi ikka firma "management systemis", mitte konkreetses seadmes.
Samuti on jama, et tehnikafirmade juhtkonnas pole insenere, erandiks näiteks Northrop Grummani (B-2 stealth pommitaja) boss Wes Bush, kes oli satelliitide elektroonik.
http://www.northropgrumman.com/AboutUs/CompanyLeadership/Pages/Detail.aspx?itemId=0001&loc=%2F&rel=%2F&name=CorporateLeadership
"Hoiame paar taala kokku, küll kestab" kultuur mulle eriti ei meeldi...
____________________________
_ |
| 17.12.2013 at 11:24 |
|
johndoe
|
Tallinki ramp
Eks selle kokkuhoiu vastu aitaks kontroll mis vastutab. Saksas terendab mõne mehe/naise peakohal ruuduline päike kuna prantuse mitte meditsiinilise silikoniga rinnaimplataadid said TÜV kinnituse. |
| 17.12.2013 at 12:17 |
1 edit. Last edited 17.12.2013 at 12:18 by johndoe
|
partel
|
Tallinki ramp
Kontroll ei jõua ju igale poole. Iga masina juurde ei saa ju panna 24/7 valvet. Kellegi hilisem karistamine ei ole ju lahendus.
Oluline ikka firmasisene anomaalia-alane info liikumine ja vastavad parandused.
Ning üldse töökultuur/tööeetika.
____________________________
_ |
| 17.12.2013 at 12:48 |
|
Stang-R
|
Tallinki ramp
quote:
johndoe: Eks selle kokkuhoiu vastu aitaks kontroll mis vastutab. Saksas terendab mõne mehe/naise peakohal ruuduline päike kuna prantuse mitte meditsiinilise silikoniga rinnaimplataadid said TÜV kinnituse.
Väike täpsustus:
Implantaadid ei saanud TÜV kinnitust.
Lühidalt: Prantsuse implantaate tootev firma tellis Saksa firmalt tööstuslikku silikooni, mis on odavam kui meditsiiniline.
Mingil hetkel märgati, et selle firma implantaate kasutanud naiste hulgas oli vähki haigestujate hulk suurem kui võiks, otsene seos on senini konkreetselt tõestamata.
Prantsuse firma läks kiirelt pankrotti. Nüüd on vaja, et keegi maksujõuline jääks süüdi, kes siis muu kui silikooni tootja.
Selgus, et tootja oli küll tarbijat informeerinud, et toode ei ole mõeldud med. kasutamiseks, kuid puudus nö. kavatsuste protokoll, kuna samas oli teada, et
Prantsuse firma toodab med. tooteid. Saksa firma aga teatas, et prantslased tootsid ka muid mittemed. tooteid, mistõttu neil oli alust arvata, et tööstusliku silikooni kasutamine on OK. Kuna "paber" aga puudub, siis on tegu 50/60 juhtumiga, silikoonitootja maine aga on juba kahjustatud.
Eelnev viis selleni, et plastitootjad võtavad nn. ohutsooni toodete ( meditsiin, autotööstus, lennukitööstus - interjööri detailid jne.) valmistajatelt garantiikirju, et need on võimalikest ohtudest teadlikud, kuna keegi taha, et neid näit. bensiinipaagi korgi jaoks mõeldud materjalist südamestimulaatori valmistamise eest kohtusse kaevatakse.
____________________________
Mustang 68 HT |
| 17.12.2013 at 13:39 |
2 edits. Last edited 17.12.2013 at 13:44 by Stang-R
|
PlyVal64
|
Tallinki ramp
quote:
pimeroolis:Või ajad sa midagi segamini. Poolhaakes veoki kogukaal piirdub maks 43 tonniga...?
Ma olen seda ennegi avalikult julgenud öelda: vaid narkootikumid ja inimesed on asjad-kaubad, mida ma pole oma töös aidanud üle tollipiiri vedada... Relvi olen vedanud 100% legaalselt omades selleks suisa eraisikuna luba. 60 grosstonnage kondid de facto olid 20 aastat tagasi absoluutselt tavalised. Sellises kogukaalus autorongi peale isegi ei "mõeldud", see kippus pigem "elementaarne" olema. De jure olid mõned muidugi hoopis muude numbritega Jne. Ehk need on asjad, millest ma väga põhjalikult tean  Õnneks on tänane päev hoopis teine ja selle jamaga ei pea tegelema. Mitte vaid mina aga üldises plaanis.
Üks lihtne tehe on näiteks klassikalise 24-purgise 0,33 kastiga, mille mõõdud on 407x273x119 mm ja kaal 8 kg. 40-jalase HQ sisemõõdud on 12039x2350x2693 mm ehk sinan sisse mahub ilma alusteta ladudes 29x8x22= 5100 kasti ehk 40 800 kilo ehk 122 400 purki! Ja selliseid konte tuli meil Belgiast absoluutselt kogu aeg ja see on täpne number. Ma olen selliseid õllekonte kümneid ja kümneid vastu võtnud ning vormistanud. 20 aastat tagasi Konestoni aegadel. Uste avamine oli ooper omaette,et kastid pähe ei kukuks. See, et ette on nähtud sellise kondi täismass 30480 – 32500 kilo ei tähenda mitte midagi. Reaalsed kaalud olid 45 tonni juures ja olid mõned julgepüksid, kes neid siis sadamast lattu ka vedasid. .Samas on HQ maht 76 m3 ja selle võid mistahes materjali erikaaluga läbi korrutada ja vaadata, palju on võimalik sinna üldse kaalu sisse toppida Ja usu, inimesed on "leidlikud"... õnneks on 21.sajandil politseikaalud, tollikaalud jms igal pool ehk kontroll korralik ja sedasorti jama on vist väga väheks jäänud. Aga otsustab mõni järjekordne "leidlik" ökomoomitaja saata pilgeni täis topitud sedasorti kondiga voolukivist kaminaid, mille materjali erikaal on 2,9 tonni kuupmeeter ja ka 200 tonni pole küsimus sinna ruumi sisse laduda!!!
Edit: ok, näiteks millega sai veokate kaalud paar korda ulmenumbritesse aetud oli volfram, mille kaal on 19,2 tonni kuupmeeter Kuupmeeter on muidugi väga julm maht selle metalli jaoks aga sinna kanti kippusid mõned korrad asjad minema. Veokas laaditid täis kõikmõeldavat muud (vana)metalli lubatu piirini (vastuvõtja maa ehk Rootsi oma muidugi ), mis ka deklareeriti aga siis oli seal all veel "peidus" 10 tonni volframit. Jagatuna rekkahaagise põhjale pole teist nähagi aga kaalu on jubedalt. Need ka ainsamad korrad, kus seda metalli olen käes hoidnud: peenikesed ruutsendise pindalaga pulgakesed, mis igaüks kaalus juba "dajooba". Meeter pikk 1x1 cm latt kaalub 1,9 kilo! Korra olid mingid keretinale sarnased latijupid pisikeses pappkarbis ja seda oli tõsine pingutus tõsta. Jne. Need "toredad" metalli-ajad Eestis  |
| 17.12.2013 at 13:54 |
1 edit. Last edited 17.12.2013 at 14:38 by PlyVal64
|
johndoe
|
Tallinki ramp
quote:
Stang-R: quote:
johndoe: Eks selle kokkuhoiu vastu aitaks kontroll mis vastutab. Saksas terendab mõne mehe/naise peakohal ruuduline päike kuna prantuse mitte meditsiinilise silikoniga rinnaimplataadid said TÜV kinnituse.
Väike täpsustus:
Implantaadid ei saanud TÜV kinnitust.
Lühidalt: Prantsuse implantaate tootev firma tellis Saksa firmalt tööstuslikku silikooni, mis on odavam kui meditsiiniline.
Mingil hetkel märgati, et selle firma implantaate kasutanud naiste hulgas oli vähki haigestujate hulk suurem kui võiks, otsene seos on senini konkreetselt tõestamata.
Prantsuse firma läks kiirelt pankrotti. Nüüd on vaja, et keegi maksujõuline jääks süüdi, kes siis muu kui silikooni tootja.
Selgus, et tootja oli küll tarbijat informeerinud, et toode ei ole mõeldud med. kasutamiseks, kuid puudus nö. kavatsuste protokoll, kuna samas oli teada, et
Prantsuse firma toodab med. tooteid. Saksa firma aga teatas, et prantslased tootsid ka muid mittemed. tooteid, mistõttu neil oli alust arvata, et tööstusliku silikooni kasutamine on OK. Kuna "paber" aga puudub, siis on tegu 50/60 juhtumiga, silikoonitootja maine aga on juba kahjustatud.
Eelnev viis selleni, et plastitootjad võtavad nn. ohutsooni toodete ( meditsiin, autotööstus, lennukitööstus - interjööri detailid jne.) valmistajatelt garantiikirju, et need on võimalikest ohtudest teadlikud, kuna keegi taha, et neid näit. bensiinipaagi korgi jaoks mõeldud materjalist südamestimulaatori valmistamise eest kohtusse kaevatakse.
Läheb siis kohtu alla kuna ei kontrollinud vaid usaldas. Ja kuna TÜV-Rheinland on vastutav siis läheb ka kohtu alla. Pidi kontrollima ja ei kontollinud nüüd tuleb keegi "kinni" panna.
|
| 17.12.2013 at 14:26 |
|
vvt
|
Tallinki ramp
quote:
Väike täpsustus:
Implantaadid ei saanud TÜV kinnitust.
Lühidalt: Prantsuse implantaate tootev firma tellis Saksa firmalt tööstuslikku silikooni, mis on odavam kui meditsiiniline.
Mingil hetkel märgati, et selle firma implantaate kasutanud naiste hulgas oli vähki haigestujate hulk suurem kui võiks, otsene seos on senini konkreetselt tõestamata.
Prantsuse firma läks kiirelt pankrotti. Nüüd on vaja, et keegi maksujõuline jääks süüdi, kes siis muu kui silikooni tootja.
Selgus, et tootja oli küll tarbijat informeerinud, et toode ei ole mõeldud med. kasutamiseks, kuid puudus nö. kavatsuste protokoll, kuna samas oli teada, et
Prantsuse firma toodab med. tooteid. Saksa firma aga teatas, et prantslased tootsid ka muid mittemed. tooteid, mistõttu neil oli alust arvata, et tööstusliku silikooni kasutamine on OK. Kuna "paber" aga puudub, siis on tegu 50/60 juhtumiga, silikoonitootja maine aga on juba kahjustatud.
Eelnev viis selleni, et plastitootjad võtavad nn. ohutsooni toodete ( meditsiin, autotööstus, lennukitööstus - interjööri detailid jne.) valmistajatelt garantiikirju, et need on võimalikest ohtudest teadlikud, kuna keegi taha, et neid näit. bensiinipaagi korgi jaoks mõeldud materjalist südamestimulaatori valmistamise eest kohtusse kaevatakse.
Muide taoline eesrindlik EL praktika kinnitab ka Eestis jõudsalt kanda - mitte ainult keemiaga seoses.
Näiteks selline aktuaalne teema (seoses Maxima varinguga) nagu ehituse omanikujärelevalve.
Selle asemel, et inimene oleks päev läbi objektil ja hoiaks silma peal, et ehitaja korralikult teeb, tegelevad meie suured omanikujärelevalve firmad ehitajatelt igasugu sertide ja tõendite kausta kogumisega, et ehituse probleemide korral (mille vältimiseks neid palgataksegi) välistada iseenda vastutust (et süüdi oleks ehitaja).
Ehk siis laiemalt toimub see, et asjade korralikult ära tegemisega keskendutakse järjest enam oma tagumendi kaitsmisele igasugu paberite ja sertidega.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 17.12.2013 at 14:44 |
|
jass
|
Tallinki ramp
Ühelgi ehitajal ega omanikul ei ole sellist raha, et palgata ehitusjärelvalve 8 h päevas objektile kontrollima igat ehitaja liigutust. Selleks on peatöövõtja projektijuhid, objektijuhid ja objektijuhi abid.
Ehitusjärelvalve kontrollib milliseid töövõtteid ehitaja kasutab, milliseid materjale kasutab ning käib ja teeb pistelist kontrolli regulaarselt ning võtab vastu lepinguga kokkulepitud vahe etapid (nagu näiteks kaetud tööd, mida ei ole enam valmimisel võimalik kontrollida). Ka on ehitusjärelvalvel õigus tööd peatada või keelata alltöövõtjal ehitustõid jätkata kui leitakse reeglite rikkumisi.
Üldjuhul ehitusjärelvalvega lepitakse enne tööde algust kokku mismoodi ehitada ja milliseid materjale kasutada, tõestada sertifikaatidega, et materjalid vastavad seadustele ja projektiga ettenähtud nõuetele, see järel tööd algavad ehitusjärelvalve kontrollib kas tõesti kasutatakse neid materjale ja kontrollib paigaldus kvaliteeti sh kaasab teiste spetsialiste või mõõtelaboreid töö kontrollimiseks.
Nii palju kui ise olen ehitusjärelvalvetega kokkupuutunud ja ise ehitusjärelvalvet teinud käivad asjad nii pidi!
Kindlasti leidub inimesi kes ainult pabereid vaatab aga kuna ehitusjärelvalve kaitseb hoone omaniku huve peamiselt siis need paberivaatajad väga kaugele ei jõua. |
| 17.12.2013 at 19:34 |
|
pimeroolis
|
Tallinki ramp
quote:
PlyVal64: quote:
pimeroolis:Või ajad sa midagi segamini. Poolhaakes veoki kogukaal piirdub maks 43 tonniga...?
Ma olen seda ennegi avalikult julgenud öelda: vaid narkootikumid ja inimesed on asjad-kaubad, mida ma pole oma töös aidanud üle tollipiiri vedada... Relvi olen vedanud 100% legaalselt omades selleks suisa eraisikuna luba. 60 grosstonnage kondid de facto olid 20 aastat tagasi absoluutselt tavalised. Sellises kogukaalus autorongi peale isegi ei "mõeldud", see kippus pigem "elementaarne" olema. De jure olid mõned muidugi hoopis muude numbritega Jne. Ehk need on asjad, millest ma väga põhjalikult tean Õnneks on tänane päev hoopis teine ja selle jamaga ei pea tegelema. Mitte vaid mina aga üldises plaanis.....
nujah, täitsa usun, et 20 aastat tagasi võis eestis tõesti nii olla. Siis olid ju veel sellised metsiku lääne "seadused" . Pean tunnistama et ei ole eesti sadamatesse ühtegi koormat toonud. Töö rohkem niikui soome pool ja ka mõnes muus euroopa sadamas on käidud. Enamjaolt reeglid samad. Ja jälgitakse ka nende täitmist päris korralikult. Noh reaalselt on võimalik ju selliseid hiigelkonteinereid sadamate vahel liigutada kui nad laksule vastu peavad ja kus nad siis laetakse tühjaks ja kaup autodele. Maanteel aga sellised kastid mingite reeglite alla ei mahu. Kui nüüd just mingit eriveost ei vormistata, mis jällegi läheb suht kulukakas oma marsruutide, lubade ja saateautodega. Eks tänagi üritatakse vassida nende paberitega igatsugu kaalude ja ADR idega, et ei peaks "liiga" maksma. Aga kontroll on suht korralik ja reaalajas jooksev. Eks muidugi on ka see turvalisuse ja vastutuse asi. Ja operaatorid tahavad ka midagi teenida. Mis sest lifti asjast saand on siis. Remonditi lukud ära ja liinile?
____________________________
Ford Excursion 6.0 Limited
...rõõm ilma diislita on teesklus... |
| 18.12.2013 at 02:42 |
1 edit. Last edited 18.12.2013 at 02:43 by pimeroolis
|
Maik
|
Tallinki ramp
ramp on kinni keevitatud pysivalt, yhte asendisse, liinimeetreid kaotati mingi 100 aga nyyd soidab j2lle,m6lema korrusega nagu aru sain delfi artiklist.
Ma homme samale laevale,eks siis n2ha ole hea,et nad eile korda tegid selle,ajutiselt. L6ppkordategemine ja ylevaatus ilmselt alles tulevad..
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 18.12.2013 at 14:08 |
|
|
1 2 
