72 Dodge ChallengerTervitused
Maalrid oskavad ehk vastata, et kui kaua peaks värvitud pind kuivama ennem kui võiks kivikaitse peale kanda? Kivikaitse ju niiskust väga vist läbi ei lase.
72 Dodge ChallengerMinule soovitas maaler iluliistu paigaldamisega oodata paar kuud. Siin mängib vist rolli ka kas lahusti või vee baasil. Meelde jäänud kuskilt saunast et hea tulemuse saamiseks lastakse 1 kuu kuivada, lihvimine ja järgmine kiht.
Tahan rattad alla saada:
Probleemiks kõver torsoon.
E ja B body moparitel peaks olema kuni aastani 72 samad torsoonid. Kui kellelgi kel E või B body on vedelema jäänud siis võiks mulle pakkuda neid.
Küsin korra maalrite käest nõu. Otsustasin, et kapotialuse värvin ise kuna vaja mootor vahele tõsta. Mingit pahteldust kapoti alla ei tee. Mure tekkis mul sellega, et jäi veidike lakki puudu ja paar üksikut lokaalset kohta on seetõttu veidike "karedad". Kuna üks koht on hästi nähtavas kohas siis tahaks kogu asja ära parandada. Inglise keelsetes terminites on vist selle asja nimi orange peel kui ma õieti olen aru saanud.
Kuidas sellisel juhul peaks käituma. Ma saan aru, te peale lasta uut kihti nüüd hiljem ei saa. Kui vaja teha lihv siis milline? Mis paberi fraktsiooniga? Kas peaks ka värvi kihi uuesti laskma? Ühesõnaga ilma hea nõuta ei tahaks asja kallale kohe asuda.
72 Dodge ChallengerSelline tähelepanek, et minu Roadrunner-i kohta ütlesid Benefit-i inimesed, et kui mul laki poleerimisega tuleb välja, et lakikihist ei jätku paksuse mõttes siis nad karestaksid Mequiars-i kuldse karukeelega üle ja lakiksid terve auto lisa lakikihiga/kihtidega üle.
72 Dodge ChallengerLugesin päris mitemid ameeriklaste foorumeid kus paljudel algajatel on analoogseid probleeme koos pildimaterjalidega. Hakkasin mootoriruumi külgesid ja tulemüüri ülemist osa vastavalt siis kananahka maha lihvima ja normaalset välja tulnud osa karukeelega karestama. Mootoriruum on üsna nurgeline ja seetõttu jõudsin isegi nurkadest krundini välja. Algne mõte oli lihtsalt uuesti värv peale ja krunt selga. Kuna aga mõnes serva kohas on krunt väljas siis kardan natuke, et kui üle ei krundi siis jäävad laigud.
Meeriklaste foorumites juttu lugedes on jäänud arusaam, et kui mingist kihist läbi lähed siis võib kogu asi jääda läbi kumama.
Mul on selline tunne, Martin, et kui laki kiht jääb vajaka ja lihtsalt üle lakkida uuesti, siis õnnestumine on paljuski suure kogemuse ja tunde küsimus. Mõnel juhul võib sellise parandusega pääseda, mõnel juhul aga jäävad "halod" läbi kumama.
72 Dodge ChallengerPunane värv üldiselt katab kehvasti. Läheb päris mitmeid kihte, enne kui enam läbi ei kuma. Niiet, pole mõtet tervenisti uuesti kruntida, lihtsalt lase neile krundi kohtadele mitmeid kihte. Kui juba hea tundub, siis lase igaks juhuks veel. Ja kihtidel lase ikka vahepeal kuivada natuke. Mina lakiks terve mootoriruumi uuesti. Karukeelega karedaks ja uus lakk peale.
Kui halja plekini läbi nühkisid, siis soovitan küll krunti kasutada nendes kohtades.
quote:hrt6nis: Tervitused
Maalrid oskavad ehk vastata, et kui kaua peaks värvitud pind kuivama ennem kui võiks kivikaitse peale kanda? Kivikaitse ju niiskust väga vist läbi ei lase.
Miks värvitud pinnale kanda kivikaitset? Kas plaan jätta kivikaitse kõige viimaseks kihiks? See oleks küll väga vale tegevus.
Tegelikult on kivikaitse poorne materjal ja tuleb kindlasti üle värvida (jutt klassikalisest kivikaitsmest). Kui kasutatada toonitavat ,,Cobrat" ei pea üle värvima vaid segad õige tooni kivikaitsmesse.
Kõigepealt tavaliselt lastakse kivikaitse, eelnevalt täitekrunditud pinnale ja peale seda värvitakse/lakitakse (oleneb materjalidest).
Mis puutub värvi kuivamisse, siis värskelt värvitud pinda võib katta või värvida üle, kui värvitud pinda on võimalik matistada. Muidugi seejuures tuleks olla ettevaatlik ning värvimise ajal ,,meelitada".
Eespool oli juttu epost ja happekrundist, siis need kaks materjali omavahel ei sobi kokku, ei soovita koos kasutada, töö tuleb hiljem nagunii ümber teha. Pead otsustama pigem mida kasutada.
Esiteks, kas liiva /klaasi/soodaga pritsitud pind katta koheselt happekrundiga, muidugi eelnevalt tuleks mineraal välja harjata (läheb tõsiselt kiireks ning rakendada koheselt väljendit pea võimatu), siis katta täitekrundiga. Peale seda on võimalik vastavalt vajadusele pahteldada jne.
Ise pooldan pigem pritsitud pinna katmist roostemuunduriga, pinna harjamist, katmist epoga. Selle variandi puhul on piisavalt aega pinnad töödelda/puhastada põhjalikult ning kanda peale korraliku paksusega epo kiht. Epo peale saab pahteldada ja epo hea omadus, kui pind on kuivanud, ei allu lahustitele (nitro, akrüül). Täitekrunt teadagi (isegi läbi kuivanuna mõningal määral imeb lahustit endasse (,,tõstab"), rääkimata pahtlitest, mille tulemusena on mõningate ,,spetsalistide" värvitud/pahteldatud autod hiljem lainelised.
Kui värvitav pind on värvitud ,,apelsini nahka" on seda akrüül värvi 1K puhul kergesti võimalik välja lihvida ja poleerida. Kui lakki on vähe pinnale peale kantud, ei ole teist võimalust kui lihvida pind siledaks ning uuesti värvida ja lakkida. Seejuures järgi minu soovitust eelpool olevas jutus ning ole värvimisel ettevaatlik. Kui pinna oled lihvimisel läbi värvi ja krundi lihvinud, pead kindlasti alla kruntima. Jällegi üleminekud on ,,meelitamise" teema.
Miks aga oma elu nii raskeks teha ja kapoti all kasutada varianti 2K? Pigem oleksin akrüüli valinud,,peisi+ lakk asemel. Teiseks, kui kapotialust polnud plaanis pahteldada, hakkab lainelisus/muud ebatasasused rohkem läikival pinnanal rohkem silma. Samas ka eeltöö peab olema peenema fraktsiooniga lihvpaberiga tehtud. Poolmatt pind oleks OK (maitse asi muidugi).
Kui rääkida punasest, siis kihte tuleb siiski kogu värvitavale pinnale ühe palju panna, muidu juhtub selline kurb lugu, et mõningad kohad oleks nagu punasema punasega värvitud.
Edu soovides, ehk sain pildi veidi selgemaks teha.
Põhjaga tegin nii, et krunt>värv>kivikaitse>värv (ilma lakita värv siis). Kivikaitse alune sai värvitud poemüüja soovituse tõttu. Lisa kulu värvile siiski kogu projekti mõistes üpris väike. Pigem ajakulu just karukeelega põhja üle tegemisel.
Liivapritsitud pindade töötlusega läksin mina seda teed, et käisin kõik traatkettaga üle. Ajakulu oli ikka väga suur ja magada sai ka vähe. Katsin happekrundi ja täitevkrundiga. Selline lahendus tundus mulle täiesti mõistlik kuna neid kohti ma pahteldama ei pea. Välisplekkide kallale ma ise ilmselt üldse ei lähe. Jäävad maalrile.
Sellest epo ja roostemuunduriga katmisest olen siiamaani püüdnud natuke eemale hoida kuna ei ole saanud täpselt aru, mis moodi see protsess peab käima. Saan aru, et peale pritsi on vaja traadiga ikkagi üle käija. Siis edasi mis puudutab roostemuundurit ma täpselt aru ei saa. Kannan roostemuunduri peale. Kui kaua see seal peab olema? Osad räägivad, et happejäägid on vaja maha saada? Mõni räägib traatharjaga harjamisest. Keegi räägib veega üle pesemisest ja sooda lahusega neutraliseerimisest. Veel olen kuulnud, et roostemuunduriga tehes jääb igasuguseid ebavajalikke kemikaale krundi alla. Ühesõnaga minu jaoks on see teema natuke segane. Kuigi, ma olen nõus välisplekke, mida hakkaks pahteldama, on oluliselt lihtsam epoga teha.
Küsin veel targematelt küsimuse, kes on keretina kasutanud. Teatavasti kantakse pinnale spetsiaalne krunt. Krunditav ala on suurem kui on keretinaga täidetav koht. Need keretina krundiga krunditud kohad, kuhu keretina ise peale ei ulatunud, kipuvad pindmist roostet jube kähku endale peale võtma. Kas piisaks kui ma lihtsalt pinnad ära puhastaks ja ära krundiks või tekib seal selle krundi ja pleki vahel mingisugune reaktsioon mis paneb pinna roostetama?
Kapotialuselt lihvisin kahe päevaga laki ja ilmselt ka suure osa värvist maha. Kruntisid täitevkrundiga, värvisin ja lakkisin uuesti. Seekord siis tulemusega olen ise suhteliselt rahul. Hirmuga lasin lakki rohkem ja mõne koha pealt sain veidike jooksma, kuid neid kohti saab parandad kui tahtmist peaks olema. Tundub nii, et see mees kes esimese auto laseb kananahaks laseb teise auto hirmust jooksma ja vastupidi.
Järgmine samm oleks siis vaikselt tehnikat peale tõsta.
72 Dodge ChallengerRoostemuunduriga m8llates: on meelde j22nud, et v2hemalt 1 p2ev peaks sellega tegelema. St peale kandma, siis iga natukese aja tagant niisutama. Metallipinnale j22vad soolad. Nendest tuleb lahti saada. Ma ise olen survepesuga puhtaks lasknud, enne kruntimist puhtaks nyhkinud ja nitroga yle k2inud. Ok, viimast tegelikult ei pea tegema.
Ah jaa, peale liivapritsimist tuleb ikka pinnad 2ra puhastada. Hapendamine selles osas ei aita.
____________________________
V2ntv6ll on selleks k6ver, et mahuks mootorisse 2ra.
72 Dodge ChallengerProovin seda egoasja ilmselt mõne väiksema detaili peal.
Kui palju peaks kardaani esimene yoke kastist sees/väljas olema kui autol on tehnika peal ja istub oma tavalisel kõrgusel. Mul hetkel seis selline:
Kannatab kuskil 3cm veel kasti sisse minna.
Interneti tarkus küll väidab et big block a727 saba on teise pikkusega kui small blockil kuid mulle tundub, et ehk saaks isegi kardaani lõikamatta asja kokku.
Teine probleem on hetkel sellega, et moparil on kasutusel kahe erineva laiusega yokeid 8 3/4 sillale. Ehk kellelgi vedeleb väiksemat tüüpi yokei mis käib tagasilla otsa.
72 Dodge ChallengerKeretina on mõtetu asi, kasutati vanasti liidete silumiseks, kui puudusid korralikud pahtlid. Tina alt hakkab hiljem roostetama, kuna tinakrunt on happe baasil. Ei soovita.
quote:hrt6nis: Proovin seda egoasja ilmselt mõne väiksema detaili peal.
Kui palju peaks kardaani esimene yoke kastist sees/väljas olema kui autol on tehnika peal ja istub oma tavalisel kõrgusel. Mul hetkel seis selline:
Kannatab kuskil 3cm veel kasti sisse minna.
Interneti tarkus küll väidab et big block a727 saba on teise pikkusega kui small blockil kuid mulle tundub, et ehk saaks isegi kardaani lõikamatta asja kokku.
Teine probleem on hetkel sellega, et moparil on kasutusel kahe erineva laiusega yokeid 8 3/4 sillale. Ehk kellelgi vedeleb väiksemat tüüpi yokei mis käib tagasilla otsa.
Pildilt vaadates on varem olnud esimese tumeda triibuni. Kui tõstsid saba siis pidi väljapoole liikuma, tõsta tungiga saba maast lahti ja kontrolli palju ta sisse jääb.
72 Dodge ChallengerMina kui omale kardaani teha lasin,sain kuskilt välismaistest mopari foorumitest vaste,et lükata yoke lõpuni ja siis uuesti ca. tolli jagu tagasi ja selle järgi kardaani pikkus.Vaatasin samuti seda kulumist yokei peal ja umbes nii ta oligi. Mul olemas väiksemaid kardaani riste,kui vajad.
Auto hakkab välja nägema juba nagu auto.
Mingi aeg kui hakkasin maalrit otsima, siis tundus see nii keeruline ülesanne, et vaikselt ise pihta hakates jõudsin kogemata ise lõpuni. Nüüd on vaja suurem osa autost kokku panna. Paak alla, torustik, tuled klaasid, nina värvida akna tõstukid reguleerida, juhtmestik, tuled jne jne jne, mis tundub, et on ka üsna aega nõudev tegevus.
Üldised uuendused olen hoidnud usaraus. http://usaraud.ee/index.php?id=15_47_48_2144
72 Dodge ChallengerSee masin saab varsti lõpuks omal jõul ka liikuma. Elekter on 95% valmis. Mingeid väiksemaid kolinaid ja naginaid on vaja elimineerida, karbussi choke vajab timmimist ja mingid väiksemad nipet näpet veel. Tegemist vajab veel osa sisust, eelkõige esiistmed, lagi ja väljast iluvõre, kuid nood asjad ei sega otseselt masinaga sõitmist ja nendega on võimalik hiljem tegeleda. Kõik elektri osa on masinal paigas, tuled ja viled toimivad.
Kogu masin on ilgelt madal. Näeb päris lahe välja aga ebapraktiline. Praegu ei saa ma isegi üle garaaži lävepaku sellega normaalselt. Tagumist otsa ma ilmselt timmida ei saa kuna lehtvedrud on aastatega lihtsalt ära vajunud. Esisilla puhul saan torsoone peale keerata, et veidi kõrgemale tõsta. Kui esimest otsa mitte tehase poolt ette antud kõrgusele tõsta, võib väidetavalt tekkida probleem hiljem silla stendis, kus reguleerimis ulatuse tõttu jäävad esirattad sisse poole kaldu.
Kui keegi veel sellist nuhtlust plaanib omale osta, siis minul on kulunud kõike ise tehes üle 4 aasta.
27.07.2020 at 08:29
1 edit. Last edited 27.07.2020 at 08:53 by hrt6nis
72 Dodge ChallengerSaab ka see masin varsti legaalselt liikuma. Masin arvel ja numbrid olemas.
Nüüd on veel talve jagu aega nipet näpet nokitseda ja kevadel ülevaatusele.
72 Dodge ChallengerKas keegi oskab karpa seadistamisel veidi nõu anda. Olen kasutanud seadistamiseks segu kella ja tundub, et see on kohati isegi nuhtluseks. Sõidab nagu ilusti, ülevaatusel mõõdeti isegi heitgaase ja läks kenasti läbi kuid linna kiirustel sujuvalt sõites kus pöörded on 900...1200 vahel on segu ülirikas, ca 11...12 vahepeal. Tühikäigul drive asendis on pöörded ca 650 ja segu 14,0.
Karpa on Street demon 750 ja nukk 218 durationiga. Varraste vahetusega mul seda välja arstida ei õnnestunud kuna siis läks kõrgemal pöördel segu lahjaks ja ega demoni tuning kitis neid vardaid väga palju pole ka. Minu enda loogika oleks, et tühikäigust veidi kõrgema pöörde puhul peaks rohkem rolli mängima "transfer slot" aga seal nagu midagi eriti sättida vist otseselt ei saa. Timing on 18 kraadi. Ahjaa ja mootor 400 cid.
Autost endast ei ole midagi ammu lisanud kuid hiljaaegu olen auto sisu veidi hubasemaks saanud:
1 2 3 
