quote:Stang-R: mättamaa peaks siledaks saama tavalise randaalimisega, suurtest maa sees olevatest kividest sõidab üle, väiksemad tõmbab lahti.
Enamusel põllumeestest peaks selline olemas olema.
Neid nimetatakse rullrandaalideks. Tahavad heaks tööks 10+ km/h saada. Seda päris kuumaastikul ikka ei arenda. Ning jälle: postmargisuurusel lapil ei mahu kiirendama-aeglustama-pöörama. Niisama aeglaselt aerutades ei tee rullrandaal midagi. Või noh, kolmkümmend korda läbi sõites ilmselt midagi tekib.
Kui leiab raske randaali, siis see kolme-nelja korraga ikka midagi teeb.
Kas keegi oskab teemaalgatajat suunata mõnda tööriistarenti, kus Spitfire viidatud näriline saadaval oleks? Tõenäoliselt sobivaim riist õuemuru tootmiseks.
Teine võimalus on ATV järgi sihuke nikats siduda ja paar päeva edasi-tagasi sõita. Alguses on kole, aga kunagi saab päris heaks.
Kui mõnel tuttaval on olemas säärane nõukogude korra imesaavutus, nagu Tšehhide TZ-4K-14 koos originaalmullafreesiga, siis sellega saab küll ilusa muru väikese vaevaga, kui juht taipab kivide suhtes silmad lahti hoida.
quote:Rõhtvõlliga aiamaafressiga ei ole mõtet end vigastama hakatagi - need on mõeldud pehme maa kobestamiseks.
Vene motoblokile käivad need lõiketeradega freesid rataste asemele, ma hästi ei kujuta küll ette kuidas see asi tegelikult töötab, sest tegemist on väga jõulise masinaga, millega nt heinamaa niitmisel vööni ulatuvast rohust on kinni hoidmiseks vaja keskmisest rohkem jõudu ja seda masinat (selleks, et niiduk töötaks), tuleb seal pöörded päris põhjas hoida. Kujutan ette, et kui sama poweriga hakata nüüd rataste asemel freesid, putrama mööda puujuuri, kive ja mättaid täis maastikku
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Põllutöömasina küsimusSõltub mis eesmärgil seda pinda siledaks vaja teha on? Kas sa tahad uue muru rajada?
Üldiselt kui tahad kiiret ja head tulemust, siis tuleks kogu pinnas randaali / kultivaatoriga (kas traktoriga järgi, või kui ei ole väga hull pinnas, siis need on ka nt Bobcatiga tehtavad) läbi käia, seejärel siluda (kas lati või kamba rehitsejatega) + rajada muru vms.
Kui aga on igav, aega palju ja tahad niisama nokitseda, siis eelpool on väga palju erinevaid variante välja toodud
Põllutöömasina küsimusMina siluks sahaga, traktori jälgedesse paneks üle jäävad mättad, veidi riisumist ja kõik. Ma julgen arvata: see kõige odavam viis kui tahta siledat rohumaad.
quote:vvt: Kas on olemas selline masin, millega on võimalik pehmelt öelda muhklik murupind kuidagi freesida ühetasaseks?
Ma ei kujuta MURUpinnalist asja ette, mida tavalise muruniidukiga ei saaks siledaks. Murutraktor on juba tõsine tööriist.... ja järgiveetav Y-teradega hooldusniiduk suisa "unistus".
Suurem probleem on sellistel puhkudel hoopis "kari naisi rehadega" kokku saada ja tööle panna, kes selle niitmise jäägi kokku riisuvad. Kui kulu ja muu jama on pealt ära veetud, siis natuke raudreha ja labidaga silumist ning ongi heinamaast muruplats valmis. Ma olen nii teinud väga palju tuhandeid ruute ja tuleb vaikselt aga juurde - ilma hooldusniidukita. Ning mereäärne roheala on täitsa täpselt kirjelduse kohane, kui esimest niidet tegema minna. Seal olen mõned korrad enne rohukettaga maha trimmerdanud, "pokud" on trakatsile ka rasked siluda, lisaks lõhuvad masinat. Aga hooldusniidukile on need tühi-tähi koos peenema võsaga.
Põllutöömasina küsimusKõige lihtsam on sellist mättalist pinda siluda talvel kui maa on külmunud. Siis on vaja lihtsalt ühte teraga jumzi taolist traktorit, millega tera maas lund platsilt lükata. Teraks peab olema ikka kõva metall, mitte kummilabad või plekirisu. Tera lõikab ideaalselt ära kõik pokud ja muu mudru, ning kevadel on platsist saanud golfiväljak. Talvel, kui maa on külmunud, ei lähe tera maasse, vaid ainult silub nagu habemenuga karvu lõua otsast. Kevadel ei tunne te platsi enam äragi. Kõik on sile ja tasane. Aga seda platsi tuleks terve talve lumest puhastada mitte ainult ühe korra üle lükata. Ikka tera maha ja iga lume langemisega plats puhtaks. Tulemus saab hea.
Põllutöömasina küsimusNii, järgmine teema - kuidas vabaneda rästikutest.
Ilmade soojaks minnes on täiesti ülbeks muutunud ja eile tabasin ühe enamvähem ukse eest.
Algul vaatan, et vaskuss, selline kohvipruun aga vaatan lähemalt - rästik mis rästik
Seejuures maskeerub väga hästi, märkasin alles meetri kauguselt ning seda ka liikumise peale.
Agressiivsust ei ilmutanud, pigem üritas jalga lasta.
Maha tapma ei hakanud, nabisin kinni, pistsin ämbrisse ja viisin 0,5 km eemale metsa, kus lahti lasin.
Netis räägitakse rästikutõrje kohta, et niida (ei pidanud neile meeldima see okkaline rohutüügas ja kasutage eeterlikke õlisid.
Noh teadjamad, mis eeterlik õli on piisavalt odav/kättesaadav, et sellega pool hektarit hoovi kannatab üle piserdada?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Põllutöömasina küsimusVõta hobune
Vist oli ükskord "Maahommikus", kus üks perekond võttis endale hobuse (sellise kehvas seisus).
Lõpuks öeldi hobuse plussiks seda, et rästikud kadusid hoovist ära.
Põllutöömasina küsimusMind ennast need elukad väga ei koti, muidu poleks ka kinni püüdmisega hakkama saanud. Aga väiksele lapsele ja koerale võivad need üsna ohtlikud olla, koera puhul on tavaline, et surakas saadakse kuskile koonu külge (mis võib kaasa tuua hingamisteede kinni paistetamise) ja väike laps laseb ju ka käpuli ringi. Sestap pole nalja natukeski - tuleks need kuskile eemale peletada.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:spark: Võta hobune
Vist oli ükskord "Maahommikus", kus üks perekond võttis endale hobuse (sellise kehvas seisus).
Lõpuks öeldi hobuse plussiks seda, et rästikud kadusid hoovist ära.
Hobuse kappamine paneb maa värisema ja neid võnkeid tajuvad roomajad hoiavad eemale. Pmst seal, kui käib vilgas elutegevus, sinna nad ei roni, ainult vb siis, kui nende suurem kogukond on seal end juba sisse seadnud. Sel puhul tunnevad nad end juba rahulikult. Ja nii tundubki siin olevat.....vaata ringi....neid peaks u. iga 300m2 suurusel alal olema 1-2tk.
Ja parim lahendus on meelitada sinna elama mõni kotkas. Mis on muidugi veel keerulisem ülesanne.....
Põllutöömasina küsimusKevadel kui kiirelt soojaks läheb võib vabalt juhtuda et rästikud tuhisevad meeltesegaduses üle hoovi. Suvel see ei ole enam teema. St üldjuhul nad ei kooserda lagedal platsil ringi.
Rästikud on suhtkoht paiksed - võid iga päev sama elukat samas kohas peesitamas vaatamas käia. Oma peesitamiskoha valivad nad sellise et sealt oleks kiirelt võimalik millegi alla, kõrge rohu jms sisse plehku panna.
Päikesevanni lõpetavad nad u 2-3 paiku päeval.
Seega - kõige lihtsam meetod niida muru, väldi igasuguseid rusu, laua jms hunnikuid kuhu alla neil on võimalik peituda. Ntx ostad hunniku sõnnikut ja kujutad ette et paned sellele kile peale niiskuse säilitamiseks - ideaalne koht nii nastikutele kui ka rästikutele.
Nastik on üldjuhul pikem, peenem ja must, rästik lühike, paksem ja pruun veidi tumedama siksakiga aga on ka mustavalgekirju isendeid.
Ja lõpuks - harjuge oma naabritega koos elama
quote:Seega - kõige lihtsam meetod niida muru, väldi igasuguseid rusu, laua jms hunnikuid kuhu alla neil on võimalik peituda. Ntx ostad hunniku sõnnikut ja kujutad ette et paned sellele kile peale niiskuse säilitamiseks - ideaalne koht nii nastikutele kui ka rästikutele.
Mul üks kolleeg, kel maja Saaremaal, ütles, et tal panevad rästikud mööda 1 cm pikkuseks niidetud kultuurmuru ringi küll.
Eriti räme pidi olema kui kevadel soojaks läheb, kiviaiad lausa susisevad, rekord pidi olema 10 rästikut korraga kiviaial päikest võtmas
Niipalju juba sain targemaks, et küüditamisel pidi olema iva siis, kui viia isend mitme km taha, siis ei pidavat tagasi ronima. Mingi 500 m pidid lõhna järgi tagasi tulema.
Kas selline tarkus nagu vanasti räägiti, et jäta pudelisse tilk piima ja pane pudel sedasi poolviltu maha, pidi piima lõhna peale pudelisse ronima ning ei oska enam välja tulla - toimib?
Harilikumatest lindudest pidi madusid sööma toonekurg, ainult selle meelitamine pole ka niisama lihtne. Mul on maal üks koht, kus pesa oli tehtud kõrgepingeliini posti otsa.
Elektrilevi pani kõrvale ekstra posti pesa jaoks (müüakse kohe sellise alusega) ja tõstis sügisel pesa ringi. Tühjagi, kured tassisid sealt oma pesa materjali uuesti elektriposti otsa ja ehitasid uue
Niikaua tassisid kuni see elektripost likvideeriti ära (pandi nats teise kohta). Siis võtsid oma pesaposti omaks.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Põllutöömasina küsimusKampriõli(haisev vanakoolikas, juhuks kui on mingi mittehaisev eurovariant vahepeal leiutatud). Kui angerjad sauna ja välipeldikusse kippuma hakkasid ja see juba tüütuks muutus.
Kuigi see on pigem jah kevadine teema, kui nad pärast paaritumist rändama hakkavad. Suvel tavaliselt hoovi peal neid pole.
Põllutöömasina küsimusRästikud ei trügi inimese valdustesse, vaid meie oleme tunginud nende õuele...
Nagu enamusele loomadele, ei meeldi ka neile teravad tehislikud lõhnad, sealhulgas tärpentiin. Iseküsimus, kas enne saab täis põliselaniku või sissetunginud inimese mõõt...
Vibratsioon ja kuivus on madudele ebameeldivad. Soojad varjulised kohad aga mokkamööda, nagu õigesti öeldi. Aidaesised kivid on läbi aegade rästikuile meeldinud Omad teadsid ette vaadata, võõrad ei pidanudki aida ees lösutama.
Kinnitamata andmetel ei meeldi neile ka üle tuhariba roomata.
Koos peletusmeetmetega tasub rakendada ka meelitusmeetmeid mõne ohutuma nurga juurde. Või tülika naabri õuele, eksole.
quote:v6sa: Rästikud ei trügi inimese valdustesse, vaid meie oleme tunginud nende õuele...
Just-just! Nemad olid siin liigina ammu enne meid ja jäävad siia ka peale meid. Seega tuleb lihtsalt ära harjuda.
Eks ta pisut hirmutav ju on, lisaks on rästik ainus madu, kes mitte ei mune vaid visuaalselt "poegib". Viimane on küll ka munemine ega muna läheb emase avausest väljumisel katki ja tavaliselt kõrgemalt kohalt, näiteks õunapuu otsast, potsatavad alla juba elus rästikupojad Muuseas, need on eriti kõrge mürgi kontsentratsiooniga (pole veel kedagi ära söönud) aga mürki ennast on õnneks ülivähe.
Kultuurselt maod õuepealt ära suunata on muidugi kena tegevus aga üldjuhul on nii, et rästik ja nastik on nõus koos olema vaid egles. Õuepinda nad väha jagada ei taha, seega tasub nii rästikute kui hiirte eemal hoidmiseks üks oma kodunastik kodustada.
Mis veel: maod ei taha ka üle kuklaste "maanteede" roomata, üldse hoiavad nad kuklastest kaugele, sest kuklaste jaoks on nad mõnus praad. Samas peab jälle iga kevad kuklaseid "õpetama" mööda krundi perimeetrit käima aga need pisikesed tegelased on uskumatult õppimisvõimelised. Tõmbad sipelgapulbriga triibud ette ja hakkavad uusi teid käima.
Kodune nastik on aga igati tore tegelane. Kui kohe röökides mitte plagama panna vaid natuke vaadata, on kahel maol lihtne vahet teha. Igal juhul on nastikul peenike siugjas pea ja kollased "kõrvatagused", seda näed igal juhul! Rästiku pea on kerega võrreldes suur ja "anna teed" märgi kujuline. Värv ja sik-sak ei ole üldse obligatoorsed, kui kollast pole, siis torkida ei tasu.
Põllutöömasina küsimusRäägi, mis pulber see on, millega kuklasi treenida? Mul on krundil 3 suurt pesa ja sealt tuleb iga aasta veel spin-offe, mida ma metsa ringi kolin, aga vahel on vaja küll nende trajektoore painutada
11.05.2016 at 12:55
1 edit. Last edited 11.05.2016 at 12:56 by charger
quote:charger: Räägi, mis pulber see on, millega kuklasi treenida? Mul on krundil 3 suurt pesa ja sealt tuleb iga aasta veel spin-offe, mida ma metsa ringi kolin, aga vahel on vaja küll nende trajektoore painutada
Põllutöömasina küsimusReaalselt see kolimine ei toimi. Inimesi on vähe, töökoormus suur ja parimal juhul saad telefoni teel juhendamise, kuidas see töö ise ära teha. Proovisin sel kevadel ja ikka võtsin ise labida kätte, kasutasin oma kaubikut, uurisin välja koha, kuhu viia jne.
Probleem on selles, et vaja on tabada õige hetk - kui kõik sipelgad on koos emadega esimesi kordi kevadel päikese käes pesa peal. Sel ajal keegi kohale saada on suht lootusetu.
11.05.2016 at 16:28
1 edit. Last edited 11.05.2016 at 18:44 by charger
quote:charger: Reaalselt see kolimine ei toimi. Inimesi on vähe, töökoormus suur ja parimal juhul saad telefoni teel juhendamise, kuidas see töö ise ära teha. Proovisin sel kevadel ja ikka võtsin ise labida kätte, kasutasin oma kaubikut, uurisin välja koha, kuhu viia jne.
Probleem on selles, et vaja on tabada õige hetk - kui kõik sipelgad on koos emadega esimesi kordi kevadel päikese käes pesa peal. Sel ajal keegi kohale saada on suht lootusetu.
Jälle targem
Aga proovin ära ja annan teada.
vvt - kohalik keskkonnateenistus vist = kohalik ov?
Mulle isiklikult tundus ka selline teenus liiga hea et olla tõsi - aga eks siis näis kuidas see tegelikus elus toimib.
1 2 3 
Omad teadsid ette vaadata, võõrad ei pidanudki aida ees lösutama.