| Poster |
Message |
 vvt
  |
 Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Rahvas muideks kahtlustab juba ammu, et sinu äraoleku ja nende vihjete vahel seos on 
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 21.11.2003 at 14:04 |
|
partel
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Ahh, ega korralikku mootorit dünoda saa.
Bob R. ja Kenny D. ajasid ühte twin-turbo big-blocki pöördesse, 2800 hj kandis murdus dünovõll pooleks nagu kõrsik.
Top Fuel'i puhul võetakse sõidu järel andmed dataloggerist ja füüsika abil saadi tulemuseks 8000 hj kandis.
Rattadünol on esiteks piiriks rehvide pidavus ja ka mingisugune maksimumvõimsus.
Mõni võib öelda, et rattadünol on paras katsetada pardi päramootoreid, aga minu arust on tänavasõiduks isegi 300-400 hj päris korralik. Gaasi põhja eriti tihti ei pane.
____________________________
_ |
| 21.11.2003 at 16:15 |
|
vvt
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
 muud polegi lisada
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 21.11.2003 at 16:31 |
|
rollingjack
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
quote:
partel:
Rattadünol on esiteks piiriks rehvide pidavus ja ka mingisugune maksimumvõimsus.
Rulldünodel sõiduautodele on tõepoolest tavaliseks piiriks 360 kW ehk 500hp, suuremaid, nii 1800 hp leiab ka. Aga 2800 hp ja võll pooleks  |
| 21.11.2003 at 17:05 |
|
hundu
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
http://www.sporttiauto.com/fin/index.php?_Session=eddb65f2893d1f83d505003dcedc53c2
kogemata leidsin...
____________________________
beetle ´66
deville ´97 |
| 10.12.2004 at 13:05 |
|
tfr
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
quote:
hundu: http://www.sporttiauto.com/fin/index.php?_Session=eddb65f2893d1f83d505003dcedc53c2
kogemata leidsin...
Tubli..  |
| 10.12.2004 at 13:44 |
|
hundu
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
sorry, sealt ei vaadanud....
____________________________
beetle ´66
deville ´97 |
| 10.12.2004 at 15:09 |
|
kuccu
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Laki Tuning on nüüd ka endale soetanud Dyno rullid koos kõige kaasaegsema mõõte ja häälestus tehnikaga. Ruumid on valmis, vajavad veel ainult ilmet.
Nagu ikka kõik hea asub seegi Laki 7 hoovipeal |
| 10.12.2004 at 15:31 |
|
Astrona
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Selleks dataloggeriks sobib päris hästi laptopi helikaardi sisend. See on tavaliselt 44khz, ehk siis mõõdab signaali 44 korda millisekundis.
Sinna tuleb pista mass ja juhe, mis tuleb süütepoolist või mõnest kiirusega muutuvast andurist (ntx ABS).
Süütepooli massilt võttes on soovitav panna vahele mingi 10K takisti ja siis see lasta potekale 1. jala peale, samas kui 3. jala paned massi. Poteka 2. jala pealt saadki nii tugeva signaali kui vaja.
Kui sõit tehtud ja signaal salvestatud, siis oleneb arvutustäpsus juba kasutatavast programmist (ntx StreetDyno) ja sisend-andmetest.
Algajale programmeerijale ei tohiks olla probleemiks teha programmike (kasvõi excelisse), mis joonistab graafikud sädemete vaheliste aegade lühenemisekiiruse kohta = kiirenduse kohta.
Inertsi ületamiseks kulunud e. Kiirenduse tekitamiseks kulunud võimsus = mootori võimsus - takistustele kulunud võimsus.
Ilma sisendandmeteta näitaks see programm kui kiiresti signaali sagedus (auto kiirus) kasvas (kiirendus). 1/sek/sek
Enamikul juhtudest sellest graafikust meiele piisab, et võrrelda erinevaid "timminguid".
Sisestades sõidetud käigu- ja peaülekande ning rehvi mõõdu (m), näitab ta juba graafikut ühikutes m/(sek*sek) ehk siis standartne kiirendusühik.
Jagades see läbi 9.8m/s2 saame ühikuteks G, mis aga on liiga suur, ja see pärast korrutame selle 1000'ga, ja saame kiirenduse ühikutes milli-G. Mu autol on 2. käiguga 50..80km/h kiirendus keskmiselt 280mG (2.74m/s2) ja võimsust u. poole väiksem number.
Üldiselt pole meil aga vaja teada, kui palju autol täpselt võimsust on, vaid kui palju võimsus muutus peale viimast tuunimist. Seepärast pole mõtet hakata välja arvutama, kui palju oli viimase sõidu kõikide takistusjõudude summa jnejne.
Et sõitude tulemused oleks võrreldavad, tuleb testimiseks aga kasutada:
* samat (tuvalist) teelõiku, et veeretakistus oleks sama. (võimalikult vähe jalakäijaid  )
* tuulevaikset ilma, et tuuletakistus oleks sama.
Meil pole vaja teada ka seda võimuse muutust, vaid kiirenduse muutust, sest võimust vajame just kiirenduseks.
Nii saab testida ka kuidas mõjutas näiteks spoiler või uus tümakas kiirendust.
Elementaarne=geniaalne.
2. päev: sama ilm, sama tee, aga 20L vähem bena kui eile.
Kui auto oli 1500kg koos juhi jms'ga, siis nüüd on ta 15kg kergem, ehk 1% kergem. Loomulikult tuleb kiirendus parem. Oletame, et keerasime süüdet kuhugi, ja tahaks mõõta seda ning võrrelda eilse sõiduga.
Siis oleks hea, kui programm kompenseeriks selle massi muutuse (oma graafikus, mitte reaalsuses ).
Selleks korrutame kiirenduse ja massi, et suurema massi ja samas väiksema kiirenduse puhul oleks tulemus sama.
See ongi inersi valem
P = m*a
Inertsi ületamiseks kulus nii palju võimsust. Kõik takistusjõud on samad ja nende peale kulus sama palju kui eile, olgu tegemist liinibussi või kardiga. Antud valemiga saamegi võimsuse muutumise = võimenduse .
Kui kiirendus pidi süüdet regullimata kasvama kuni 1% aga testi tulemus näitas kuni 2%, siis võib oletada, et süüte keeramine tõstis võimsust kuni 1%.
1500kg*2.744m/s2=4116
vs 2% parem kiirendus
1485kg*2.799m/s2=4156 ongi 1% suurem.
Testida tuleb korduvalt, st et iga timmiga tuleks sõita TÄPSELT sama teelõiku edasi-tagasi 2 korda. Nii on andmed võrreldavamad (just see ongi tähtis), kuna kui oli ühte pidi tagant tuul ja alla mäge, siis teises suunas oli vastupidi ja 4 sõidu keskmine tuleb UMBES sama, mis siledal maal vaikse tuulega. Nii võiks võrrelda teoorias sama pinnasega erinevatel teelõikudel erineva vastutuulega sõite, aga maksimum täpsust nii ei saa. Pealegi kui ilm on muutunud, muutub ka tuuletakistus ja mootori hingamine. ME EI SOOVI ESIALGU HAKATA NEID KAH KOMPENSEERIMA. Kuigi see on tehtav (mul on mingid valemid olemas).
Samas need tingimuste erinevused võivad jääda paari protsendi piiresse, ja peale nitro installimist saate siiski võrrelda, et tõesti tuli 50% võimsust juurde .
Reality strikes back - kiirenduse kasvades (tuunides) kasvavad ka muud takistused, mida pidasin enne muutumatuks. Näiteks ülekande kadu on seda suurem, mida suurem jõud pressib hammasrattastele.
Alati tasub märkida salvestiste juurde konfiguratsioon.
14"rehvid, 2. käik, peeglid koos, kojamehed küljes, naine kaasas, sõber pagassis, suvila sleppis, 10kg taarat tagaistmel jne....
Kui tahate graafikut 1500..6000RPM peale.
Sõita tuleb
* madalaima käiguga, millega on 100% pidamist sujuval kiirendusel, et kiirused ei läheks suureks. (2.käik sobib)
* ühtlase kiirusega 1000RPM mõned sekundid. (sel ajal on hea vajutada läpaka tühikud, et käivitada SoundRecorderi salvestamine)
* ja alles siis võimalikult sujuvalt vajutada pedaali nii, et see oleks põhjas täpselt enne 1500RPM.
* Hoida põhjas kuni 6000RPM või kuni esimene politsei paistab.
* ning korrata seda.
Ma tavaliselt ei viici korrata, ja hiljem analüüsides kahetsen.
Erinevate käikudega sõidetud tulemuste võrdlemine ei näita eriti muud kui takistusjõude erinevate käikudega - neid välja arvutada, et mõõtmised oleks võrreldavad, pole üldjuhul mõtekas ettevõtmine.
Kui muidu kuiva ilmaga testid 2. käiguga, siis märja ilma puhul, et pidamist saavutada ei soovita testida 3. käiguga, kuna kiirused kasvad 60% ja pidamist ju pole. Ja seda ei saa kohe 2000RPM juures teada, vaid siis kui te seda kõige vähem ootate.
Mul tõmbas Pärnu mnt'l 100 pealt auto risti, hea et kedagi väga ligidal polnud - enam nii ei tee.
Asja suurim miinus on see, et Eestis on enamasti ilm ja tee u. nagu poliitikud.
Loodan, et ei vähendanud sellega dünostendide käivet 
Vaid, et tekitasin huvi ja optimismi.
Kui kuskile stendi lähen, tuleks enne streetdyno teha, ja siis antud meetodiga võrrelda. Arvan, et graafiku kuju tuleb sama, aga graafiku kõrgus ja nurk, millega graafik tõuseb, võivad erineda.
Head testimist! |
| 28.03.2005 at 04:00 |
|
13piisab
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
quote:
Astrona:
P = m*a
tegelikult on F=m*a
tõsi, selle kaudu saab võimsuse arvutada (aga otseselt, ilma rpm-ta tuleneb sellest ainult moment - ning sellegi teadasaamine eeldab määramispunktist sõltuvalt kas ratta läbimõõtu või siis läbimõõtu+ülekannet).
pagan, asi meenutab mulle, et lubasin juba tükk aega tagasi suure suuga moment vs power teema füüsikaliselt ära tõestada. Aga jah, oma mõistus ei käinud üle ning TTÜ füüsikainstituudi juhataja/õppejõud oskas kah mu eksprompt-arupärimisele vastata vaid seda, mida ma juba enne teadsin: "Kiirenduse määrab võimsus, mitte moment - energia jäävuse seaduse põhjal".
ok, see tiba etteruttav jutt, ärgem tuld võtkem...
____________________________
vanem on parem |
| 28.03.2005 at 11:46 |
Last edited 28.03.2005 at 11:48 by 13piisab
|
Astro SS
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Kas keegi teab rääkida sellest dünost täpsemalt : http://www.dynomax.ee/
Mis on düno mark?
Kas on piduriga või ilma?
Kuidas mõõdab mootori pöördeid?
Max lubatud auto kaal ja laius?
Endal on soov tulevikus oma Ram ära mõõta aga see eeldab piduriga dynot ja kiireid anureid (kuna kasutusel on ainult 1200rpm'i )
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 16.05.2007 at 17:27 |
|
hunt
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Täna seal käidud. A Sa küsi otse Maksimi käest - tel 50 94 142
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
|
| 16.05.2007 at 17:39 |
|
anryo
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
quote:
Astrona:
Sõita tuleb
* madalaima käiguga, millega on 100% pidamist sujuval kiirendusel, et kiirused ei läheks suureks. (2.käik sobib)
Lahe vana lugemine üles kaevatud.... Tänapäeva (loe: ameerika) autodel 2.käiguga küll pidamist ei ole!
Aga, mulle pakkus huvi just see arvuti mikrofoni sisendi kasutamise jutt - teoorias on see täiesti reaalne - kuid kuidas praktikas? On keegi midagi selles vallas teostanud ka?
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 16.05.2007 at 21:47 |
1 edit. Last edited 16.05.2007 at 21:47 by anryo
|
forced2race
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Jah, nüüd võib öelda vabalt et , jah tekkinud.
Mark on Dynocom , toetab tegelt isegi 1700 hp mõõtmist
Rullikute inerts mass on väääga täpselt mõõdetud : 7 numbrit peale komat.
See on, kusjuures väga oluline kriiterium dyno korrektse andmete edastamisel.
Kogu see kalibreerimine on tehtud USA s .
Pink on piduriga , asub laias kohas, ise ka lai ja väravad kak kõrged , RAM mahub .
Kasutusel optical RPM pick up .
Niipalju kui ma kuulsin , käis seal juba 2 viper-it , Hunt ja palju teisi masinaid .
Soovitan minna ja uurida lähemalt .
____________________________
Save The Wave (vette 91 ) |
| 16.05.2007 at 22:15 |
|
AndreesZ
|
 Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Käisin samuti cosworth taunusega jõudu proovimas ja järgmine nädal uuesti peale nitro paigaldamist.
Düno ise 5+ ja Maksim oskas ise ka head nõu anda, mis masinal muuta. Soovitan!!! |
| 17.05.2007 at 08:31 |
|
riisiveski
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
quote:
forced2race:Kogu see kalibreerimine on tehtud USA s .
Kuna igasugune kalibreerimine tuleks teha pärast paigaldamist, siis kahjuks kahtlen nende "mõõdetud" väärtuste tõepärasuses.
Kas Eestis on see stend kalibreeritud (nt Metroserti vm pädeva organisatsiooni) poolt? Kas Akrediteerimiskeskuse poolt on läbi viidud pädevushindamine?
Küsin lihtsalt selle pärast, et kui neid asju tehtud ei ole, siis mõõdetud tulemused ei saa kindlasti olla ametlikud, neid saaks ainult kasutada näiteks seadistamiseks vms informatsiooniliseks tegevuseks.
____________________________
Be smart. Drive safe. Stay legal. |
| 17.05.2007 at 09:00 |
|
peep
Moderator |
 Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Ega seda dünot muuks kui seadistamiseks ja omavaheliseks mõõduvõtmiseks (dyno challenge) ei peagi kasutama. Igatahes tubli töö ja tore näha, et asi areneb ka meie riigis ! Kui õelda mõni aasta tagasi, kui ei saanud usakaid sisse tuua norm. tingimustel, polnud dyno, polnud üritusi, polnud kiireid autosid, siis asi ikka areneb. Loodetavasti ikka edasi paremuse poole ka tulevikus ! |
| 17.05.2007 at 09:45 |
|
PlyVal64
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Riisiveskilt selles suhtes õige tähelepanek, et igasuguste riiklike lubatähtede olemasolul saab asju registris legaliseerida. Kuigi, kes seda väga ikka tahab et kilowattide number passis oleks näiteks 700, mitte 70. Vastupidi võib aga asi kasulik olla.
Autode puhul vast asi pole nii kriitiline aga tsiklidüno võiks olla küll selline, mille mõõtmistulemuse annad miilitsale hambusse, tsiklitel ju kogu aeg jama lubade/kilowattidega.
Taadeldud kaalud oleks teine kuradi vajalik asi. Ma täna ei tea, kas neid prügimäe kaalusid saab täna enam kasutada ja kolhooside kaalumajad on ju kõik kadunud. Viimaste kangkaalud olid ikka ülitäpsed, mõõtsid poole kilose täpsusega nii inimest kui silokoormaga Kamazi. Ülevaatuse ühesillakaalud on paras umbluu, see pole ametlik mõõtetulem. BHRA kaalud (kui sellised olemas on) võiks ju olla võistlusvälisel ajal mingis sellises tuntud kohas üleval, kaalumine kliendile näiteks 100 krooni. |
| 17.05.2007 at 10:06 |
|
forced2race
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Mis paigaldamist ? Kui pink tuleb kastis , tõstad välja ja paigutad seda tasasel pinnal ...
____________________________
Save The Wave (vette 91 ) |
| 17.05.2007 at 12:40 |
|
M.J
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Ei ole sed pinki keegi kalibreerinud.
Jälgitavuse tagamiseks SI ühikuni peaks mingi labor seda kalibreerima ja labor ise peaks antud meetodi ulatuses akrediteeritud olema. Kahtlen kas selle jaoks on aga rahvusvahelisi standardeid.
|
| 17.05.2007 at 21:53 |
|
madis
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Rullid tuleks ära kaaluda ja nende kiiruseandur samuti. Rullide läbimõõt ära mõõta ja ongi SI ühikud. Iseasi et mida sa kalibreerid kui autol on kummid all. Tramm on õige asi, seal on raud kummi ümber pandud et koguaeg katki ei läheks. Trammi võimsust saab volt ja ampermeetriga mõõta. Vot nii. |
| 17.05.2007 at 22:02 |
|
M.J
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
quote:
madis: Rullid tuleks ära kaaluda ja nende kiiruseandur samuti. Rullide läbimõõt ära mõõta ja ongi SI ühikud. Iseasi et mida sa kalibreerid kui autol on kummid all. Tramm on õige asi, seal on raud kummi ümber pandud et koguaeg katki ei läheks. Trammi võimsust saab volt ja ampermeetriga mõõta. Vot nii.
Kaalumisest ei piisa - inertsmomenti vaja ikka teada.
Aga juriidiliselt on jälgitavuse tagamine natkene keerukam siiski. Alustuseks väike termin - ISO 17025 vastav kvliteedisüsteem |
| 17.05.2007 at 22:06 |
|
Jesper
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Kuulge tulge nüüd maa peale See on siiski düno mitte mingi kuramuse mikromeeter-nihik. |
| 17.05.2007 at 22:07 |
|
kadjakas
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
quote:
madis: Rullid tuleks ära kaaluda ja nende kiiruseandur samuti. Rullide läbimõõt ära mõõta ja ongi SI ühikud. Iseasi et mida sa kalibreerid kui autol on kummid all. Tramm on õige asi, seal on raud kummi ümber pandud et koguaeg katki ei läheks. Trammi võimsust saab volt ja ampermeetriga mõõta. Vot nii.
Raud ümber kummi? IRW! |
| 17.05.2007 at 22:09 |
|
riisiveski
|
Kas tõesti on dyno tekkinud eestisse ?
Minu küsimuste mõte oli uurida, kas nimetatud düno on kalibreeritud ning mõõtja pädevaks tunnistatud. Tahtsin tähelepanu pöörata sellele, et senimaani, kuni sellised asjad tehtud ei ole, siis ei saa selle stendi andmeid võtta absoluutse tõe pähe ning kasutada neid ametlikus asjaajamises.
Piisavalt oli juhtumeid nn Laki Tuningu dünoga, kus käidi mõõtmas ning hiljem kurdeti auto esinduses, et neile on müüdud vähem võimsam auto, kui düno näitab.
Kindlasti on tegemist väga hea dünoga niisama informatsiooniliseks tegevuseks või seadistamiseks, kui sama stendiga võrrelda "enne" ja "pärast".
____________________________
Be smart. Drive safe. Stay legal. |
| 18.05.2007 at 08:09 |
|
|
1 2 3 
