Poster |
Message |
vvt |
Surveastme suurendamine
Heh, kataloogides on küll vastupidi, ralliks ette nähtud nukad on väiksema tõusuga kui rinka omad. Kuna rinka omad on ühtlasi suurema durationiga, võiks nagu eeldada, et rinka nukaga tehakse suuremaid pöördeid.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
11.09.2005 at 19:02 |
|
karikas |
Surveastme suurendamine
quote: vvt: Samas on selge see, et 4000 pöördel x m3/min efektiivselt juhtiv kanal ei tee sedasama hästi 8000 pööret minutis.
Kui jätta kõrvale muud efektid, siis oleks 4000p/min juures mingi x takistus ja 8000p/min juures on see ca 4x suurem. Point selles, et pinna tuuletakistus muutub ruutsõltuvuses kiirusest. Ei ole sellist asja, et 8k juures voolab optimaalselt, kuid 4k juures mitte või vastupidi.
Nüüd kui võtta juurde muud nähtused, siis need on puhtalt jõud, mis panevad gaasid liikuma. Alarõhk silindris, suruv rõhuimpulss, gaasi inerts, mis iganes. Ja need asjad sõltuvad tugevalt pööretest ja klapifaasidest. Fakt on see, et niisama gaas sinindrisse ei voola, kui seal kolb juba poolel teel ülesse ja rõhk suurem, kui kollektoris. Tegelikult on nii, et selleks ajaks, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu, ei pruugi seal veel 10%-gi sellest küttesegu kogusest olla, mis lõpuks saab olema. Silindris olev hõrendus aitab runneris gaasi kiirendada ja see põrutab siis inertsi ja rõhuimpulsi abil sisse.
quote: henri.m:Et siis teeme võimalikult väikeste kanalitega sisselaske
Ega ma ometi nii lollisti ennast ei väljendanud? Kanali mõõtmete valikul tuleb teha kompromiss takistuse ja vajaliku kiiruse vahel. Asi on tegelikult veelgi keerukam, kuna kestvus vähendab sama koguse juures gaaside kiiruseid. St. mida pikem on periood, seda aeglasemalt võivad gaasid liikuda, et samat täituvust tagada. Aga pooldan seda, et vajaliku nuka parameetrid tuleks arvutada sisselaske kanalite järgi, millede mõõtmed omakorda on arvutatud silindri mahu, pöörete jms. järgi. Igal juhul on see kompromisside mäng, mitte printsiibi järgi - mida rohkem seda uhkem.
quote: henri.m:Jõukadu tekib juba sellest et on vaja neid jäikasid vedrusid hulga rohkem kokku suruda
See ei ole päris argument, kui just klapisääres ja nukapindades suuri hõõrdumisi pole. Kokku surutud vedru energia vabaneb uuesti klapi sulgudes ja see kantakse nukale, nagu kolb läbi kepsu väntvõllile. Rullik veereb ju klapi sulgumisel nn. allamäge. Kui nüüd vabalt käival nukkvõllil oleks mingi hooratas ja too peaks ainult ühte klappi suruma, siis klapi avanemisel võlli pöörlemine aeglustub ja sulgumisel uuesti kiireneb. Justkui vabahooga üle mäe veereva auto puhul.
Henry |
11.09.2005 at 20:57 |
|
vvt |
Surveastme suurendamine
Praktikas on kahjuks sedasi, et parematel mootoritel toob juba 0,2-0,3 liitrit suurem töömaht või kõrgemal asuv powerband kaasa silmnähtavalt suuremad kanalid. Üldiselt kipub olema sedasi, et nähtus kus 1.3-2,0 on samasugune kaan, sisselase ja nt sama summuti olema odava auto tunnus, mitte inseneride geniaalsus ega tõendus sellele, et kanalite suurus voolukogusest ei sõltu. Kahjuks.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
12.09.2005 at 11:25 |
|
karikas |
Surveastme suurendamine
quote: vvt:... ega tõendus sellele, et kanalite suurus voolukogusest ei sõltu.
Kes ütles, et ei sõltu? Muidugi sõltub. Vähemalt mina mainisin küll ära, et kanalite mõõtmed tuleb arvutada põhiliselt töömahu ja soovitud pöörete järgi. Järgmine samm on õige nuka leidmine.
Täiesti loogiline, et suurendades töömahtu liigub momendikõvera tipp madalamale. Avardades kanaleid liigub tipp kõrgemate pöörete peale. Aidates klapitõusu kah avaramatele kanalitele järgi saamegi pisut suurema mootori, mille momendikarakteristik on praktiliselt sama, kuid pisut suurem. Pikendades kestvust võime arvestada sama nähtusega, kuid magus ala kindlasti kitseneb. Seega tõesti, töömahu suurendamisel ei pääse me kuidagi kas kanalite avardamisest või pikema perioodiga nuka muretsemisest, kui me tahame momenditippu samasse koha jätta. Aga tehes jääva töömahuga kõike korraga - avardades kanaleid, pikendades kestvust, suurendades tõusu võib see magus ala kergelt nihkuda kättesaamatult kõrgetesse pööretesse, ning ei pruugi üldsegi mitte olla parema täituvusega. Üks asi on muidugi hobuste taga ajamine ajades momendikõvera teravaks kõrgetel pööretel. Nii võib maksimum moment isegi langeda, kuigi hobuseid tuleb tublisti juurde. Aga hoopis teine asi on täituvuse parandamine, mille puhul saab ka momenditõusu ilma töömahtu suurendamata. Viimasel juhul võib hoopis vajalikuks osutuda runnerite pikendamine, mitte avardamine koos kestvuse pikendamisega. Arvestada tuleb sealjuures nii rõhulaine liikumist mööda runnerit, kui ka kanalisse mahtuva gaasi massi ja kiirust.
Ehk aspekte on siin liiga palju, et mõne sõnaga vaielda. Nii me räägime teineteisest lihtsalt mööda. Väga konkreetset näidet on vaja ja siis saab arutada, milline nukk on mõttekas.
Henry |
12.09.2005 at 16:19 |
|
LaSa Moderator |
Surveastme suurendamine
Karilaid ja Aare võiks endale privafoorumi teha, kus saaksid lõputult vaielda... |
12.09.2005 at 16:59 |
|
karikas |
Surveastme suurendamine
Ega ma tahagi vaielda. Lihtsalt praktikud kipuvad siin tahtmatult süvendama rahva väärarusaamu, et küttesegu kuidagi voolab ja voolab seda paremini, mida laiem on kanal ja mida kauem see lahti on. Sama ka väljalaskega. Ja et kõrgematel pööretel voolab ta vahel isegi paremini, kuna lihtsalt nukkvõll on selline või midagi. Tegelikult on igal asjal põhjus. Kanal ei tee midagi muud, kui ainult takistab. Kunagi ei ole nii, et kõrgematel pööretel takistab vähem. Pigem leitakse kõrgematel pööretel rohkem neid jõude, mis seda suurenenud takistust paremini ületada suudavad.
|
12.09.2005 at 17:31 |
|
41Degree |
Surveastme suurendamine
ei nõustuks siin mitte LaSa -ga, sest minul on kyll huvitav lugeda, ja ma arvan, et mina kui amatöör sain kyll targemaks sellest arutelust :P |
12.09.2005 at 21:32 |
|
Lembit |
Surveastme suurendamine
Iseenesest on see täiesti masendav, kui kõik katsed mingit informatsiooni välja anda lõppevad alternatiivfüüsika alaste diskussioonidega.
Hr. Karilaid, kuna sa ei ole ilmselgelt võimelina aru saama sisepõlemismootori tööpõhimõtetest, siis PALUN ära solgi threade.
Oluline oleks sealjuures ka see, et sa ei kasutaks oma vastaste väidete kohta väljendit "väärarusaam" ennem, kui mingiski kohas (mis ei ole sinu pea sisemus ja kaasab ka teisi inimesi) on jõutud konsensusele, et tegemist on väärarusaamaga.
Et vältida siia foorumisse järjekordse ülipika alternatiivfüüsika alase lõime tekkimist, pakun sulle väljundi: Pane oma teooria valemites kirja ja saada mulle mailile. Ma luban, et edastan selle isikutele, kes teavad nii sisepõlemismootoritest, kui ka füüsikast ja saavad sellele sinu teooriale siis väärilise vastuse anda. |
13.09.2005 at 10:19 |
|
LaSa Moderator |
Surveastme suurendamine
aamen. |
13.09.2005 at 10:24 |
|
|