Poster |
Message |
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Mis siis Sinu valgustamiseks veel teha?
On ju teada, et mootori silinder toodab auto edasiliigutamiseks töötakti ajal teatava hulga torki (mitte võimsust), mis sõltub silindrit läbiva õhu hulgast ja väntvõlli ja kepsu vahelisest jõuõlast.
Mootorist ajahetke kohta saadav tork sõltub loomulikult silindrite arvust ja ka pööretest ajahetke kohta.
Võimsus ongi lihtsalt matemaatiline näitaja, kui palju torki suudab moto toota sõltuvalt pöörete arvust.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
31.01.2006 at 15:32 |
|
spirit93 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: BlueStang: Mis siis Sinu valgustamiseks veel teha?
Minul saabus valgustatus aastaid tagasi. Ma kasutasin su tsitaate, et teiste tähelepanu suunata olulisele. Need olid väga tabavad, korra ma osalesin sellises arutelus, siis pandi pahaks. Mõtlesin, et hoian neutraalset joont ja suunan diskusioonis osalejaid. Elu on näidanud, et kõige parem õpetaja on iseseisev töö. Olin ma liiga irooniline? |
31.01.2006 at 15:53 |
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
31.01.2006 at 16:08 |
1 edit. Last edited 31.01.2006 at 16:15 by BlueStang
|
karikas |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: madis: Karikal on hing haige viimasest kõvast lahmimisetopicust...
Klassikaline näide, kuidas käitutakse, kui argumendid otsa saavad. Tuleb oponendis näha ikka midagi negatiivset, mis takistab tal "tõde" omaks võtmast.
Mu esitatud küsimusele vist ei taheta hästi vastata. See muudaks antud teema tekkimise põhjused oluliselt selgemaks.
See selleks. Aga teeksin oma mitmest postitusest kokkuvõtte:
Kui ma valiks võimsamat sorti linna auto, millega oleks hea foori tagant 1. käik tühjaks tallata, et siis viisakalt linnakiirusel edasi kulgeda, siis vaataksin igal juhul momendi graafikut ja üldse ei süübiks võimsuse näitajatesse. Praegune on ikka jube uimane ja minek tekib alles siis, kui juba 50 sees. Momendikõver lihtsalt selliseks tegevuseks ebasobiv.
Kui ma valiks maanteel sõitmise autot, siis esimene asi, mida vaatan, on tippvõimsus. Õigemini selle suhet massiga. Ükski teine näitaja ei iseloomusta nii hästi rekkast mööda saamise võimeid. Ja selles osas olen rahul - 100kw per tonn.
Vaatamata sellele, et ma olen otsustanud võimsuse kasuks, teevad foori taga mikromootoriga autod ära. Niiet kus on tõde? Õige vastus oleks - seda ei olegi.
Henry |
31.01.2006 at 16:11 |
|
madis |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Jumala eest, karikas, tee nagu soovid.
Sinu viimases postis toodud argumendid ei pea vett, mitte ükski nendest. Tähendab, sinu jaoks ehk peavad aga noh...
Lükkame siis kolksti ümber:
1) S2000. Momenti pole ollagi. Tippvõimsus kõrge.
2) 200ne diiselmersu. Momenti on. Võimsust pole. Või siis Navara 4x4, turbodiisel. Momenti on.
1) peaks foori taga 2) pähe saama ?
See et foori taga mikromootoriga autod ära teevad, on sellest et sa magad rohelise maha. Pane vette ja daewoo tico foori taha, kumb enne minema saab ? sinu teooria järgi tico.
Mul ei ole mingeid argumente tarvis, ma tõin need esimeses postis välja. Ma ei saa aru ainult kuidas mõned sellest aru ei saa.
Bluestang - sa mängid praegu korrutiste eraldi teguritega. 2 on lihtsalt number mille abil 6 jagades saab 3 Öelda et mootor toodab ainult torki ja pöörded on pealekauba on sama mis et vesi on märg ja niiske pealekauba. |
31.01.2006 at 16:30 |
1 edit. Last edited 31.01.2006 at 16:31 by madis
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: madis: pöörded on pealekauba
päris nii ma ikka pole maininud
Aga väidan, et minu sinine (108kw) läheb tulevasest punasest (227kw) kiiremini foori tagant minema samadelt idle pööretelt
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
31.01.2006 at 16:57 |
1 edit. Last edited 31.01.2006 at 16:59 by BlueStang
|
karikas |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Krt. Peab vist vähem provotseerima.
quote: Lükkame siis kolksti ümber:
1) S2000. Momenti pole ollagi. Tippvõimsus kõrge.
2) 200ne diiselmersu. Momenti on....
1) peaks foori taga 2) pähe saama ?
Võimalik, on keegi praktikas proovinud 50-ni kiirendada? Kui mõlemil 1. käik üle 50 ulatub, siis tuleb momendikõver ette võtta, ülekannete järgi õigesse kohta kriips tõmmata ja kuni selleni alt ära värvida ning pindala kaaluga võrrelda. Peaks suht raalse pildi saama, kes lutti saab. Aga võimsusel pole sellega mingit pistmist. Eriti lõppvõimsusel, kuna seda ei saa variaatori puudumise tõttu kasutada.
Ka veerand miilis võivad esimesed 50m üsna otsustavad olla, kui lõppvõimsus mõlemal masinal võrdne. Sellisel juhul võidab see, kellel lamedam moment. Eriti kui pidamine piiripeal.
quote: See et foori taga mikromootoriga autod ära teevad, on sellest et sa magad rohelise maha.
Ei, see on sellepärast, et mul läheb 1. käik 80-ni välja ja moment teeb järsu hüppe alles 4000 ja 5000p/min vahepeal. Mikromootori puhul aga 1. käiguga palju üle 50 ei saa.
quote: Pane vette ja daewoo tico foori taha, kumb enne minema saab ? sinu teooria järgi tico.
Siin sa paned juba sõnu suhu ja eksid räigelt loogika reeglite vastu. Kas kui on olemas üks näide, kus võimsam saab vähem võimsamalt lutti, siis sellest järeldub, et nii on kõigil juhtudel?
Võiksid juba aru saada, et teoorias on tõesti asi lihtne - võimsus maksab. Äärmisel juhul võib seda näitajat ka mingites rusikareeglites kasutada. Aga praktikas asi nii ilus ei ole, kuna kõik sõltub olukorrast, ülekannetest, käigukasti tüübist, süsteemi inertsimomentidest jne. Liiga palju tegureid tuleb arvesse võtta, et ühte või teist väidet kontrollida. Seepärast soovitan koguaeg - unustage see teema, ilusat tõde ei ole olemas.
Henry |
31.01.2006 at 17:16 |
|
Jesper |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Bluestang, seep' see asi ongi, et "võimsuse mehed" ei kiirenda idle pööretelt, vaid üritavad oma mootori pöörded võimalikult kähku powerbandi magusasse ossa sokutada. Selleks kasutatakse tihedaid ülekandeid, hüdroturbiini jt. nõkse. Juhul kui "torki mees" ja "hp mees" kiirendavad sama käiguga ja samadel pööretel, siis loomulikult võidab torki mees, aga kui "hp mehel" lasta tihedam ülekanne valida, on ta lõppkokkuvõttes kiirem. |
31.01.2006 at 17:20 |
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: Jesper: Bluestang, seep' see asi ongi, et "võimsuse mehed" ei kiirenda idle pööretelt, vaid üritavad oma mootori pöörded võimalikult kähku powerbandi magusasse ossa sokutada. Selleks kasutatakse tihedaid ülekandeid, hüdroturbiini jt. nõkse. Juhul kui "torki mees" ja "hp mees" kiirendavad sama käiguga ja samadel pööretel, siis loomulikult võidab torki mees, aga kui "hp mehel" lasta tihedam ülekanne valida, on ta lõppkokkuvõttes kiirem.
Jesper. loe kõik uuesti läbi ja siis räägi meile, et mis mees see hp mees siis on
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
31.01.2006 at 17:26 |
|
Jesper |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Oot kas ma tegin ennast nüüd lolliks? Mitte midagi ei saa enam aru |
31.01.2006 at 17:36 |
|
madis |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Pohh see tork ja pohh need pöörded. Korrutage tork ja nurkkiirus antud hetkel antud käigu ülekannet arvestades. Ja see auto, millel võimsuse suhe massiga on hetkel parem see kiirendab rohkem. Isegi kui teisel autol on 6000Nm väänet. |
31.01.2006 at 18:27 |
|
tacco |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Üritasin endale ka asja selgeks mõelda.
Miks on F1 autol palju hobujõude, kuigi väänet pole? Samas, kui ma autos istun, tunnen et auto liigub hästi edasi just nendel pööretel, kus palju väänet on.
Kuna mu füüsika pole kõige kõvem, mõtlesin vähe lihtsustatud maailmas. On ainult võimsius, moment, pöörded. Nii mootoris kui vedavates ratastes. Igasugused inertsid ja värgid käivad minu mõistuse jaoks üle jõu.
Eeldasin, et moment vedavas rattas viib autot edasi.
2 lihtsustatud väändegraafikuga autot
Chevymehe autol on kõikidel pööretel 200 lb-ft
Hondamehe autol on kõikidel pööretel 100 lb-ft
Chevymees sõidab 2000 rpm ja ülekanne on nii, et iga mootori pöörde jooksul teeb vedav ratas ühe pöörde. Järelikult jõuab vedavasse rattasse 200lb-ft väänet.
(Torque x Engine speed) / 5,252 = Horsepower
Valemi järgi on Chevimehe auto mootoris 76hp@2000 rpm. Hondamees sõidab 4000 rpm aga ülekanne on nii, et iga mootoripöörde jooksul teeb vedav ratas pool pööret. Kuna Hondamehe ülekanne on 2/1, jõuab rattsse 2 korda rohkem väänet kui mootoris on. Samuti 200 lb-ft. Mõlema auto rattad teevad 2000rpm. Valemi järgi on Hondamehe mootoris 76hp@4000rpm. Mõlema auto vedavates ratastes on ühepalju väänet ning mõlema auto mootorites ühepaju hobuseid. Hondamees pidi sama hobujõu mootorist saamiseks Chevymehest 2 korda rohkem mootorit pöördesse ajama. Hondameest päästis ülekanne.
Chevymees laseb mootori 2 korda rohkem pöördesse.
Chevymehe mootoris on 152hp@4000rpm. Kuna ülekanne on ikka 1/1 siis vedavasse rattasse jõuab ikka 200 lb-ft väänet. Hobujõude mootoris on küll 2 korda rohkem aga vääne tagarattas pole muutunud. Põhjus on selles tagaratas teeb nüüd 4000 rpm. Chevymees rooli taga tunneb täpselt samasugust kiirendust nagu 2000rpm. Väändemoment ju ratastes sama. Hondamees vaeseke peab oma tahhoka 8000 rpm laskma, et Chevymehega ühel joonel püsida.
Minu mõistuse jaoks tundus kõik klappivat.
|
31.01.2006 at 18:28 |
2 edits. Last edited 31.01.2006 at 18:34 by tacco
|
BlueStang |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
31.01.2006 at 19:29 |
|
RannoT |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: madis: Pohh see tork ja pohh need pöörded. Korrutage tork ja nurkkiirus antud hetkel antud käigu ülekannet arvestades. Ja see auto, millel võimsuse suhe massiga on hetkel parem see kiirendab rohkem. Isegi kui teisel autol on 6000Nm väänet.
Täpselt nii, ja siis tuleb see korrutis võtta iga pöörde kohta eraldi ja tuleb graafik mida ka dynos näeme - ja dyno mitte ei mõõda hp-sid vaid arvutab need juurde. Ning joonistab omaette graafiku - ehk jämedalt võimsus = tehtud töö ajas.
Siseta dynoprogrammi valesti ülekanne, ratta suurus või kaal ja saad kalossi numbrid...
tacco: Ja mis siis saab kui Chevymehe massin kaalub 3000kg ja hondamehe auto 1000kg...
____________________________
Favoring AWD Traction
with R4 and V8
|
31.01.2006 at 19:46 |
|
tacco |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: tacco: Ja mis siis saab kui Chevymehe massin kaalub 3000kg ja hondamehe auto 1000kg...
Selle koha peal jookseb minu mõistus vaikselt kokku . Kõhutunne ütleb et 1000 kg masin kiirendab alguses palju kiiremini minema. Kui palju? Ei tea. Kõrgemal käigul ei ole massivahe nii oluline. Oleneb tuuletakisus.
|
31.01.2006 at 20:05 |
|
Astro SS |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ja jõuamegi algusesse tagasi , kus Chevymees (loe: punane Camaro) peab mootori kuni 6000 rpm pöördesse ajama ,et sõita 12,0 @1/4, samas
diisel Dodge mees pigistab mootorist 3000 rpm ja paugutab ajaks 12,03@1/4
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
31.01.2006 at 20:19 |
|
Lembit |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Müts maha Madis - sa ikka viitsid.
Aga oponentidele: Miks te ei ole valmis oma teooriaid füüsika valemitesse panema nagu Madis? Kas ei tule teiepoolt oodatud tulemused?
Väändenumber ilma pööreteta ei ütle midagi. Väändenumber koos pööretega on aga võimsus. |
31.01.2006 at 21:54 |
|
spirit93 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ma ju postitasin lingi füüsika kohta. Teema algataja esimene postitus ei ole kuld.
Esimene väide on õige ( minu arvates).
Teine ei ole korrektselt esitatud. Mis sellel võimsusel ja momendil pidamisega pistmist on?
See naise näide on tõesti õudne.
Lihtsalt öeldes, mis müstiline asi see moment ikkagi on, mis ühel juhul nagu pöörab auto ratast liikuma, teisel juhul on justkui ümmargune null aga auto ikka liigub
Mõtleme koos sellele öösel, hommik on õhtust targem.
|
31.01.2006 at 22:04 |
|
karikas |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: Lembit:Aga oponentidele: Miks te ei ole valmis oma teooriaid füüsika valemitesse panema nagu Madis? Kas ei tule teiepoolt oodatud tulemused?
Mida on madis valemitesse pannud? Väidet, et kiirendus ei sõltu momendist? Oponendid pole seda teinud sellepärast, et madis on juba oma valemitega kõik öelnud - kiirendus sõltub momendist. Kuidas iganes sa valemit ei avalda, lihtsustades jõuad ikka sinna välja. Ja tegelkult ei määra valemid antud teemas absoluutselt mitte midagi. Kui vaatleme näiteks Newtoni II seadust - kiirendus on võrdeline jõuga - ehk a=F/m, siis sellest ei saa järeldada, et auto kiirendus sõltub pöördemomendist, mis on kah jõud. Ratta momendi puhul oleks see küll täpne, kuid mootori puhul on seal üsna mitu sõlme vahel. Jõud on vaja avaldada ratta momendi kaudu, see ülekande kaudu, arvesse tuleb võtta kaod, hüdromuhvi või siduri libisemised. Auto kaalule tuleb lisada avaldis pöörlevate osade inertsimomendi järgi. Ja kui see tehtud, siis see valem toimib ainult konkreetsel juhul. Kuid situatsioonid ongi just need, mis teevad vahe sisse, kas auto kiirendamisel mängib rohkem rolli momendikõver või tippvõimsus.
quote: Lembit:Väändenumber ilma pööreteta ei ütle midagi. Väändenumber koos pööretega on aga võimsus.
No see läks nüüd küll mööda. Madis üritas juba sama väita. Tegelikult on asi vastupidi, nagu ma juba korra mainisin - väändemoment teeb ilma pööreteta kõike, võimsus ei ütle pööreteta midagi. Võimsuse puhul on sul vaja pöördeid, et leida väändemoment, mille abil leida kiirendus.
Ma ei saa aru, miks on need asjad nii, et kui ütled midagi ümberlükkamatut, siis pead seda ütlema vähemalt kolm korda - võimsus ei saa kiirendada, kuna võimsust ilma liikumiseta ei eksisteeri ja auto ei liigu seega paigast. Võimsus näitab võimet teha tööd. Jõud aga võimet liigutada asju.
Henry |
31.01.2006 at 23:38 |
|
vvt |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: madis: Jumala eest, karikas, tee nagu soovid.
1) S2000. Momenti pole ollagi. Tippvõimsus kõrge.
2) 200ne diiselmersu. Momenti on. Võimsust pole. Või siis Navara 4x4, turbodiisel. Momenti on.
Millest selline võrldus küll tuleb, järjekordne linnalegend. Kui nüüd faktidesse süveneda, siis S2000 mootor on üldse üks suurema momendiga kaheliitriseid mootoreid üldse, tema tippmoment on seal 200 Nm kandis. 200ne diiselmersu momendijutt aga on jama, näiteks sellel 55kW taksodiislil on momenti selgelt vähem kui suvalisel kaheliitrisel bensiinimootoril (mälu järgi kuskil 150 Nm).
See linnajutt ei pea vett, et kiirepöördeline või tehniliselt arenenud mootor on momendilt nõrk. Ei ole! Justkui karpa ja pushrod oleks momendi genereerijad.
Tegelikkuses on madalapöördelistel mootoritel madalatel pööretel natuke rohkem momenti (kuid mitte alati), kuid sellega käib kaasas seda kiirem momendi langus kõrgetel pööretel. Et see on ummiktee, näitab hästi autoehituse ajalugu, kus on ka ameeriklased lõpuks aru saanud, et näiteks ökonoomsus tuleb sisemise efektiivsuse tõstmise, mitte mootori kunstliku kinnipoomisega.
Kiirendusandmeid võrreldes (nt vana nn ökoauto vs uus rahvaauto) ei tohi unustada, et sama automudel on viimase 15 aasta jooksul muutunud ca 200 kilo raskemaks. Selle liigutamine vajaliku kiirendusega eeldab kõrgemat peaülekannet (ja pöördeid koos sellega) ja seetõttu võib kütusekuluandmeid vaadates tekkida väärmulje, et kogu tehniline areng on kulunud arengu enda peale. Tegelikkuses küll rohkem suurenenud massi, laienenud rehvide ja järjest koomale tõmbuvate saastenormide peale.
Moment sõltub eelkõige silindrite täiteastmest, mitte mootori tüübist või valmistajast. Seega võimsam mootor peab olema eelkõige efektiivsema kaane, sisse- ja väljalaskega, mis annavad ka ühe tulemusena suurema täiteastme ja koos sellega tegelikult suurema momendi absoluutnäitaja.
Teen vist küll siin keelatud sammu, aga vaadake hoolega selle mootori dünosheeti, kuskohast paistab siin nõrk moment või selle puudumine (USA versioon viimasest M3-st)
http://www.turnermotorsport.com/image/tms_chips/tmschips_dyno_s54m3.jpg
(tegu mootoriga, mille suurim võimsus tuleb ca 8000 rpm)
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
01.02.2006 at 09:09 |
2 edits. Last edited 01.02.2006 at 09:26 by vvt
|
Lembit |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: vvt: quote: madis: Jumala eest, karikas, tee nagu soovid.
1) S2000. Momenti pole ollagi. Tippvõimsus kõrge.
2) 200ne diiselmersu. Momenti on. Võimsust pole. Või siis Navara 4x4, turbodiisel. Momenti on.
Millest selline võrldus küll tuleb, järjekordne linnalegend. Kui nüüd faktidesse süveneda, siis S2000 mootor on üldse üks suurema momendiga kaheliitriseid mootoreid üldse, tema tippmoment on seal 200 Nm kandis. 200ne diiselmersu momendijutt aga on jama, näiteks sellel 55kW taksodiislil on momenti selgelt vähem kui suvalisel kaheliitrisel bensiinimootoril (mälu järgi kuskil 150 Nm).
Et mitte jätta Mersut mingi astmaatilise vana diisliga eos mahajääjate hulka, siis võivad momendi pinnalt arutajad ju võtta diiseltakso näidiseks 1981 aasta MB 300 turbodiisli, millel on whooping 230 Nm momenti Honda S2000 hädise 208 Nm vastu.
Mersu paneb vist pika puuga eh?
|
01.02.2006 at 09:37 |
|
karikas |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: Lembit: ...siis võivad momendi pinnalt arutajad ju võtta diiseltakso näidiseks 1981 aasta MB 300 turbodiisli, millel on whooping 230 Nm momenti Honda S2000 hädise 208 Nm vastu.
Täitsa huvitav oleks nende momendigraafikud kõrvuti võtta. S2000 "hädised" 208Nm on arvatavasti kusagil 6000 kandis või kõrgemal? Suur VE on saavutatud pulsstuuningu ja pikkade klapiajastustega. Tal ei tohiks madalatel pööretel eriti palju momenti olla. Kui suur on momendi erinevus mõlemil näiteks 2500p/min kandis?
Ja momendikõverale tuleks tõmmata kriips sinna, kus on pöörded ca 50km/h juures, et kontrollida momendi olulisust kohaltvõtul.
Henry
|
01.02.2006 at 10:07 |
|
spirit93 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ennäe, Karikas ei saanud enne magama kui tegi asjad selgeks. TUBLI !
Tegelikult ütles BlueStang esimesena, et autot liigutab edasi JÕUD.
Rattal rakendatav jõud ehk veojõud paneb auto liikuma kui ta on suurem kui autole mõjuvad takistusjõud.
Veojõud = mootori pöördemomendi jooksev väärtus igal reziimil X transmissiooni kasutegur X transmissiooni ülekandearv / veoratta veereraadius
Kiirenduse puhul tulevad tõesti pöörlevad massid arvesse. Vaadake, kõik kes arvutama hakkasid, leidsid samuti, et võimsusega on midagi viltu.
Mis värk selle trammi simulatsiooniga oli, kas meil on põhjust tunda end ohustatuna? |
01.02.2006 at 10:12 |
1 edit. Last edited 01.02.2006 at 11:19 by spirit93
|
karikas |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote: spirit93: Ennäe, Karikas ei saanud enne magama kui tegi endale asjad selgeks. TUBLI !
Midagi või kedagi segi ei aja? Ma ei ole madis!!!
quote: spirit93:Tegelikult ütles BlueStang esimesena, et autot liigutab edasi JÕUD.
Ma pole seda kunagi eitanud!
Loe nüüd hoolega postitused üle ja tee selgeks, kes mida arvab. Ja siis paranda oma postitus ära! Minul olid asjad juba ennem selged, kui koolis füüsika tunnid niikaugele jõudsid.
Henry
|
01.02.2006 at 10:23 |
|
spirit93 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Henry
Ma siin eelnevalt Bluestangile mainisin, et ei tahaks jälle kedagi pahandada. Teie kaks ju ütlesite õige vastuse, ma ju kiitsin Sulle takka. Näe, panin valemi ka kirja.
Vabandust Henry !
|
01.02.2006 at 11:09 |
|
|