| Poster |
Message |
 kalev35
  |
 Garaaži siseviimistlus
pange põrandale keraamiline seinaplaat, tuhaplokist seinad tasub tapeediga katta, lakke on väga hea poleetit-läikiv metallist ripplagi. Siis kõlbab üks või kaks kuuseküünalt üldiseks garaazi valgustuseks. Jalga tasub hollandi puukotad muretseda (meenuta-> puit on soe ja mugav). Ja nüüd võib hoogsalt keevitada, ja ka õli vahetada (tilkagi ei kuku põrandale meelega!), ja kui kukubki, on väga hea ära pühkida keraamiliste plaatidega "maleruutu" paigaldatud trappidesse. Trappidesse ei satu ka tilkagi õli, ega ka liiva, sest need asetsevad muust põrandast kõrgemal... kütmine - nurgas eraldatud lahtisel tuleasemel, korsten on võimalik ka väravaga/uksega asendada... , töökoha valgustamine samast väravast või autol lülitud ohutuledest (vabandust, täiesti unustasin, et auto on ju ka!) - laest peegeldab
...
tasub tegeliselt nädalake oodata - võetakse vastu seni kehtinud loodusseaduste loodusseaduste-paranduse-seadus - siis võib kõike teha, nagu just meeldib!
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 02.11.2006 at 19:20 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
racerx: Paratamult ei lähe midagi maha. Osta või valmista normaalsed abinõud. Või vaheta tihendeid. Pidevalt lekkivate masinate koht on Kuusankoski või siis kui ikkagi vajalik teda pidada tasuks mehhaanik palgata kui probleemi ei suuda kõrvaldada. Sina vvt näed igal pool probleeme. Võiks näha lahendusi ja nende poole püüelda
IRW, Mootorites käib õli ikka eraldi, mitte bensiini sisse segatuna 
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 02.11.2006 at 20:54 |
|
racerx
|
Garaaži siseviimistlus
Kas käigukastis segatakse ka bensiiniga õli ? Pealekauba juhtub vahest mõni neli takti mootor ka käeulatusse. Viimane kokkupuude oli tõsi küll kevadel poolteist kuud mehhaanikuna Belgias, Hollandis, Saksamaal. Sinu närviajamiseks võin veel mainida, et töötasin kõrvuti tehasetiimidega ja kohtades kus kasvõi tilga õli mahaajamine oleks tähendanud min. 1000 eur tarhvi. Ja tingimused olid ideaalsetest garaazi-töökoja omadest väga kaugel.
Kuna praegu on ka veidi paha tuju tahaks sind lihtalt pehmesse kohta saata agategelikult elukutselise demagoogiga kelle "vapustavatele" teadmistele tundub rakendus ja tunnustus puuduvat oleks tark vastamata üldse jätta.
Ju olen vist ise samasugune. Ainult vahega et tunnistan seda.
|
| 03.11.2006 at 00:19 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Ikka ei saa möla pidada.
Minu küsimus oli just see et kas õhukest isolatsiooni klinkeri alla kujutab keegi ette ja on reaalselt teinud ? |
| 03.11.2006 at 09:22 |
|
Telc
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Ikka ei saa möla pidada.
Minu küsimus oli just see et kas õhukest isolatsiooni klinkeri alla kujutab keegi ette ja on reaalselt teinud ?
ei ole teinud ja sedasi ei soovita ka teha |
| 03.11.2006 at 09:32 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis:Minu küsimus oli just see et kas õhukest isolatsiooni klinkeri alla kujutab keegi ette ja on reaalselt teinud ?
Kindlasti ei tasu ja vist isegi ei tohi, kui Sa seda parketialust valget ollust mõtled. Minu teada peaks keraamilise plaadi all absoluutselt kõva pind olema, siis ei purune. Peno pannakse betooni alla, kui sellist põrandat tehakse.
Endal negatiivne kogemus kodust: valasin väga vanale ja niisama ülikõvale laudpõrandale köögis just puidule mõeldud isetasanduva peale ja panin plaadid. Jutu järgi peaks hea ja kõva aluspind saama. Kuid 10 aastaga on enamus käidaval alal olevatest plaatidest pragulised ja ühe killud suisa loksuvad. Millaski viskan välja ja panen midagi inimlikku või puhastan üldse uuesti ära ja lihvin puhtaks. Köök on poole jahedam ja paljajalu ei saa üldse olla. Külm ja žilett-teravad servad võivad jala lõhkuda. Pesupoolel, kus puhas betoon all, pole ühtegi pragu. Sama plaat, samal hetkel järjest pandud ja iseenda poolt. Seega aluspind on oluline. |
| 03.11.2006 at 10:11 |
1 edit. Last edited 03.11.2006 at 10:12 by PlyVal64
|
margus61
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: ... kas õhukest isolatsiooni klinkeri alla kujutab keegi ette ...
Hästi ei kujuta. Nt. omal just üleeile oli vaja nn. krokodill-tungraud ajada maasturi tagasilla difribanjo alla ja tõsta tagasild mõlema rattaga maast lahti. Koormust vast tungi ca 6 cm läbimõõduga metallratastele poole auto jagu ehk 900...1000 kg. Mida see keraamiline plaat teeks, kui seal veel miskit pehmemat isolatsiooni all oleks? Ma oletan, et tooks praksuvat heli kuuldavale.
Mis õli puudutab, siis (ruumilt kitsas) hobigaraažis, nagu mul, ikka kipub vahel veidi maha minema. Olen nii hoolas, kui õnnestub, aga tuleb ette. Mitte et just loksuks, aga vedelikke vahetades midagi ikka lipsab potist või lehtrist mööda. Hüdraulikat (nt. piduri, siduri, difrilukkude ajamid) demonteerides ei õnnestu detaile, sõlmi, voolikuid ja torusid nii panna, et kuskilt mingi vedel välja ei poe. Või detaile pestes: pesin ploki ja kaane igati piisavalt puhtaks ja panin põrandale. Sai kuivaks puhutud küll, aga veidi aja pärast olid ikka kuskilt õlikanalitest loigukesed ilmunud. Jahutusvedelik oli vaja eile radikast ja plokist välja lasta ja kokku koguda. Krt ei õnnestu plokist 100% kinni püüda, kui lastevanni mootori ja silla alla ei pane. Ikka jookseb piki ploki külge alla ja siis piki silda paljudesse kohtadesse.
Nõus, et kui palju ruumi oleks, saaks igasugu vanne kasutada ja pappi alati alla panna. Kitsastes oludes, kui tõstukit pole kasutada ja iga ruumiraas arvel, on ehk õigem siiski lubada väikese loigu tekkimist kergelt koristatavale põrandale. Selle saab esimesel võimalusel paberiga ära pühkida ja päevakorraga edasi minna. |
| 03.11.2006 at 10:24 |
|
Astro SS
|
Garaaži siseviimistlus
Kõige parem garaazi põrand on tehtud lihvitud petoonplaatidest 30x30x4 cm (sellise musta-halli-valge täpilise mustriga).
Lihtne paigaldada, kannatab koormust ja kulutamist, hästi hooltatav ja õlid/vedelikud ei imbu tema sisse.
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 03.11.2006 at 11:08 |
|
wax
|
Garaaži siseviimistlus
Kuna meil kellelgi ei kasva garaaži taga rahapuud, siis sellised küsimused tekkisid.
Sein:
laotud tuhaplokkidest. Kas ma teen väga valesti kui täidan sügavamad plokivahed uue seguga, ning siis lihtsalt värvin seina paar korda üle, kasutamata niiskustõket?
Põrand:
vana betoon. Mis eelised on tolmutõkkel? (vs. värv) |
| 03.11.2006 at 14:17 |
|
ollo
|
Garaaži siseviimistlus
Oh well, kata millega tahad, aga igapäevaautode garaažile tee kindlasti 2 olulist asja:
1)põranda kalle ukse poole, ka drenaažirennid ei tee paha
2)garaazhi põrand uksetagusest pinnast kõrgem
seda muidugi juhul, kui sa lumesulamisvett oma garaaži põrandal ei armasta. Mul on nt. nii lahedasti, et ukse taga on tänavakividega kaetud plats ja selle uksealune ots on garaažipõrandast paar mm kõrgem. Piisavalt, et vesi garaažist kuhugi ei tahaks minna. Põrand ise on betoon, mingi asjaga lakitud vms... igatahes laguneb mõnusalt, kui see vesi kõik talvel põrandale ära jäätub.
|
| 03.11.2006 at 14:29 |
|
Maik
|
Garaaži siseviimistlus
Kas sa mingi soojustamisega üldse ei tegele? Katusepealne, uksed...?
Ülejäänu on kõik ninnu nännu imho... värvi ja tee mis tahad, can`t go wrong...
puit, linoleum,plaat põrand garaasis on küll ikka lollus ,rääkige mis tahate.
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 03.11.2006 at 14:31 |
|
Jesper
|
Garaaži siseviimistlus
Ma ka ei saa hästi aru, mis mu jalgadega siis juhtub/juhtunud on? Mingi 5 aastat on juba hobikorras betoonil nokitsetud. Parim kate mille peal ma olnud olen, on selline ülisile natuke poorne betoon - ma ei tea küll täpselt, kuidas seda tehakse. Tuhaplokkidest seinaga on mul isiklikult selline kogemus, et kui talve jooksul vaheldumisi kütta/jahtuda lasta, siis on välisseinale riputatud metallvidinad pärast roostes - kui pidevalt kütta, siis pole vast muidugi probleemi.
Mis puudutab õli maha ajamist, siis racer on vist millestki valesti aru saanud, ma tean ka tsiklimehi kes näiteks korteris tsiklit putitavad, aga siin on nagu ikka autodest jutt. |
| 03.11.2006 at 14:59 |
|
diesel
|
Garaaži siseviimistlus
http://www.autosuojaus.fi/index.html?sivu=rhino_sovellus
seukse asjaga võiks kasvõi kogu autokuuri üle teha. ja siis vala õli maha palju tahad.
mul pole õrna aimugi, kas eestis keegi sellise katmisega tegeleb ja mis see maksta võib, a ehk tasub veidi uurimist. soomes on asi igatahes kirves. |
| 03.11.2006 at 15:27 |
|
tlwww
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
wax: Kuna meil kellelgi ei kasva garaaži taga rahapuud, siis sellised küsimused tekkisid.
Sein:
laotud tuhaplokkidest. Kas ma teen väga valesti kui täidan sügavamad plokivahed uue seguga, ning siis lihtsalt värvin seina paar korda üle, kasutamata niiskustõket?
Põrand:
vana betoon. Mis eelised on tolmutõkkel? (vs. värv)
Mul garaazil ka seinad tuhaplokist. Vuugid pahteldatud pahtliga LR+ ja värvitud valgeks värviga TITAN (oli vist). 1 kord piisas täielikult.
Väljas 50-ne peno ja voodrilaud. Seinal midagi ei roosteta.
Põrand betoonist ja värvitud VivaFloor'iga.
Väga hea sai!
|
| 03.11.2006 at 20:12 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Ma päris idioot ka ei ole et parketialust vaipa mõtlesin. Pigem oleks küsimus et kuidas annaks tekitada soojustus võimalikult õhukeselt ? Sinine kõva peno ja kiht betooni peale ? Ega vist alla 5 cm ikka välja ei vea. |
| 03.11.2006 at 20:27 |
|
jjanno
|
Garaaži siseviimistlus
Tere
quote:
Astro SS: Kõige parem garaazi põrand on tehtud lihvitud petoonplaatidest 30x30x4 cm (sellise musta-halli-valge täpilise mustriga).
Lihtne paigaldada, kannatab koormust ja kulutamist, hästi hooltatav ja õlid/vedelikud ei imbu tema sisse.
Selle väitega olen väga päri. Isegi nokitsen vahest sama kattega garaazis ning mingeid probleeme pole.
jJanno |
| 03.11.2006 at 22:15 |
|
kalev35
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Ma päris idioot ka ei ole et parketialust vaipa mõtlesin. Pigem oleks küsimus et kuidas annaks tekitada soojustus võimalikult õhukeselt ? Sinine kõva peno ja kiht betooni peale ? Ega vist alla 5 cm ikka välja ei vea.
ära seejuures lävepakku unusta! Kõrgusele +10cm. Värava peaks lahti ka saama ja auto sinna sisse... (kui värav tõstetav - jääb see mure muidugi ära) Põranda soojustamisel tuleks siis ka välja sissesõiduks üks kaldtee sättida.
Mitte soojustust pole õhukest vaja (soojustamise mõte kaob), vaid põranda katet/soojustuse kaitset. (vineer? OSB?)
Ja siis - jäävad veel "külmasillad", millest ei jaksa enam... Poolik lahendus on asja nimi!
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 03.11.2006 at 22:25 |
1 edit. Last edited 03.11.2006 at 22:28 by kalev35
|
Stang-R
|
Garaaži siseviimistlus
Sisekujunduselementidena pakuks välja paar punast asja:
6 L pulberkustuti ja suuremat sorti tuletekk.
Plaatpöranda saab soojaks el.kütte matiga, on olemas sellised õhukesed nö. remondi variant ( Devi näiteks).
Parema efektiivsuse saavutamiseks oleks muidugi parem, kui betoonpõrand oleks valatud 100 mm penoplaadi
peale, vastasel korral siirdub osa soojust naabrimehe maasoojuspumba kaudu tema küttessüsteemi.
|
| 04.11.2006 at 10:14 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Nojah. Kardan isegi et peab täislahendust kasutama. Jopptvajamatt, suur kuvalda ja headaega, vana põrand.
Kas põrandaküttel on mingeid negatiivseid mõjusid garaazhile ja autole? |
| 04.11.2006 at 20:36 |
|
Maik
|
Garaaži siseviimistlus
See viimane küsimus oli vist naljaga mõeldud.. ?
Põrandaküte on täitsa mõnus lahendus. Siiski, kui on kõvad külmad ja uks käib kinni lahti on päris raske uuesti soojaks saada elamist.
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 04.11.2006 at 22:15 |
|
tlwww
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Nojah. Kardan isegi et peab täislahendust kasutama. Jopptvajamatt, suur kuvalda ja headaega, vana põrand.
Kas põrandaküttel on mingeid negatiivseid mõjusid garaazhile ja autole?
vb siis juba valad istasanduvaga paar sentimeetrit peale, lihtsam ja ka odavam kui vana väljalõhkumine ja uue valamine. |
| 04.11.2006 at 22:43 |
|
reimo
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
tlwww: quote:
madis: Nojah. Kardan isegi et peab täislahendust kasutama. Jopptvajamatt, suur kuvalda ja headaega, vana põrand.
Kas põrandaküttel on mingeid negatiivseid mõjusid garaazhile ja autole?
vb siis juba valad istasanduvaga paar sentimeetrit peale, lihtsam ja ka odavam kui vana väljalõhkumine ja uue valamine.
Aga kuidas see isetasanduv soojustamise probleemi lahendab?
Selleks ilmselt ikkagi ainult "täislahendus" mõistlik...
Tuleb loota, et vana põrand väga korralikust betoonist pole 
____________________________
Grand Cherokee ´93 - müüdud
Grand Cherokee ´12 |
| 05.11.2006 at 12:17 |
|
kalev35
|
Garaaži siseviimistlus
välisseinte soojustamine kuni vundamendi tallani annab tunduvalt asjalikuma tulemuse. Ja lagi tuleb ka soojustada!
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1299
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1703
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 05.11.2006 at 12:29 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
Põranda soojustuse kohta selline näide, kunagi lasin ühel kütte ja vendi inseneril teha arvutusi selle standardse penoga soojustatud veneaegse kaarhalli kohta (20x8 m või midagi taolist). Eesmärgiga leida lahendusi soojapidavuse parandamiseks. Arvutus tehti halli teostusjooniste järgi.
Tulemuste hulgas oli ka tõdemus, et sellisel halli lahkub 30% soojusest läbi betoonpõranda maa sisse.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 05.11.2006 at 13:29 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
30% on BS, kuna soojuskiirgus ei ole nii aktiivne. Aga seda 7% põranda kiirguskadu ma usun täielikult. Ja solgivee soojuskadu on tõesti oluline, seda on näha kaevudest.
Aga siit ettepanek Kalevile ja on meil vist veel paar sama ala meest. Järgmine eramu projekteerige mitte lollakale lintvundamendile (saastprojekt minu arust), vaid hästi isoleeritud kessoonvundamendile. See võiks olla jämedalt meeter paks ehk täiskeldri sisekõrgus 60-80 cm. Maja tsentris asb esimene soojustatud seintega ülevoolukaev, kuhu suubuvad eri majanurkadest pikad solgitorud. Torud peaks olema nii pikad, et kaevu jõuab vannist-duššist keskmiselt 30-kraadise ja köögist 20-kraadise sissevoolava vee asemel selline 10-kraadine vesi. Ülejäänud soojus peaks eralduma toruseinte kaudu sellesse keldrisse. Niimoodi kasutab ära soojuse majaaluse ruumi kütteks, lisaks põranda kiirgus. Kui kessoon on tõesti soojapidav, vähenevad soojakulud oluliselt. Iseenesest peaks te suutma välja arvutada näiteks ka sellise ruumi keskmise temperatuuri ja sealkaudu võimaluse tekitada minimaalne õhkküte mõnda majandusruumi. Põranda- ja solgivee soojakadu väheneb minimaalseks. Lisaks saab alati minna ja ummistunud torusid puhastada, mis pole ka vähetähtis argument. |
| 05.11.2006 at 15:19 |
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
