Poster |
Message |
Jesper |
Piduritorud?
Jah, võib küll olla et see on mõeldud ainult vasktorule. Tugevamast materjalist toru puhul tekib juba see probleem, et sinna kaadervärki tuleb piisavalt palju jõudu rakendada, mis käte vahel on problemaatiline.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
04.07.2008 at 10:09 |
|
altraditional |
Piduritorud?
Kas on soovitada varianti, kuidas saaks 6mm vanatüübilise piduritoru mõõdu pealt minna üle tänapäevase 4,8mm mõõdule? Väidetavalt ei või peenemat toru jämedamasse avasse keerata, isegi kui keere sobib.
Kas keegi on kohanud vastavaid üleminekudetaile? Sobiks ka variant kus pidurivooliku eri otstes on eri mõõtu torud.
Või siis kolmas variant, aitaks ka selline pidurivoolik millel ühes otsas on 1/4 torukeere, teisel pool peenema toru pesa. |
28.06.2011 at 09:07 |
|
PiiluMart |
Piduritorud?
jämedama peenema tori efekt on sama kui ühele poole panna suurem piduri silinder kui teisele poole lihtsalt korraga vajutades aktiveerub ühe poole pidur kiiremini ja teise poole oma võib nõrgaks jääda tänu survele mis pidurit vajutades tekib lihtsalt õli kogusest jääb väheks |
28.06.2011 at 09:57 |
|
altraditional |
Piduritorud?
Ma ei tee autol kahte poolt erinevaks. On vaja lihtsalt komponendid kokku sobitada. |
28.06.2011 at 12:27 |
|
13piisab |
Piduritorud?
quote: PiiluMart: jämedama peenema tori efekt on sama kui ühele poole panna suurem piduri silinder kui teisele poole
seda eeldusel, et piduritorus toimub vedeliku voolamine. Kui aga eeldada, et põhiprotsess on rõhu ülekandmine, ei ole läbimõõdu väärtus oluline. Vedelikke teadupärast suurt kokku ei suruta, niiet selle arvelt on voolamine null. Viktoriiniküsimus on, kui palju liigub vedelik töösilindri kolbide liikumise tõttu. Ideaalses maailmas suurt mitte, sest klotsi point pole teps mitte kettast/trumlist eemalduda. Aga reaalses maailmas kuigivõrd liikuda tuleb ning töösilindri kolbidel on tavaliselt ikka ka üksjagu läbimõõtu. Ma ses osas eluvõõras, aga ütleme et on kahe 70mm kolviga (?) pidur, kus kumbki kolb liigub pidurdamisel 0,5mm (?). Täidetavat ruumala on seega 0,035^2*PI*0,005*2=0,038(cm3). Seda on oodatust enam. 60mm kolb annab ruumala 0,028cm3... Huvitav, kas "loodud reaalsus" ka "päris-reaalsusega" kuidagi haagib ning mis reaalsus nende ruumiee täitmisest läbi eri piduritorude arvab?
____________________________
vanem on parem |
28.06.2011 at 23:44 |
|
hirax |
Piduritorud?
Uuri LakiAutost
Neil üsna paljusid asju (ka tollimõõdus) kohapeal olemas.
http://lakiauto.ee/frame.php?url=../news/po.pdf
http://www.lakiauto.net/public.search.asp?sf=1
____________________________
Mercury Cougar 86
C10 1981 |
29.06.2011 at 00:32 |
|
margus61 |
Piduritorud?
quote: 13piisab: Viktoriiniküsimus on, kui palju liigub vedelik töösilindri kolbide liikumise tõttu. Ideaalses maailmas suurt mitte, sest klotsi point pole teps mitte kettast/trumlist eemalduda. Aga reaalses maailmas kuigivõrd liikuda tuleb ning töösilindri kolbidel on tavaliselt ikka ka üksjagu läbimõõtu. Ma ses osas eluvõõras, aga ütleme et on kahe 70mm kolviga (?) pidur, kus kumbki kolb liigub pidurdamisel 0,5mm (?). Täidetavat ruumala on seega 0,035^2*PI*0,005*2=0,038(cm3). Seda on oodatust enam. 60mm kolb annab ruumala 0,028cm3... Huvitav, kas "loodud reaalsus" ka "päris-reaalsusega" kuidagi haagib ning mis reaalsus nende ruumiee täitmisest läbi eri piduritorude arvab?
Kui õieti rehkendame, siis 0,038 cm3 = 38 mm3 vedelikku vaja liigutada pidurdamiseks per ratas. Oletame, et piduritoru siseläbimõõt on 2,5 mm, siis ristlõige 4,9 mm2. Sel juhul oleks vastus viktoriiniküsimusele 38/4,9=ca 8 mm.
Tundub suhteliselt marginaalne, et siin voolamistakistused üldse mõjuda jõuaksid ja toru läbimõõdust palju sõltuks.
|
29.06.2011 at 07:34 |
|
|