| Poster |
Message |
 Jansa
|
 Kytusekulu
Ah jaa- 5 aastat sõitsin 472 caddyga, sellel küll benaseier jukerdas veidi, aga väikeste arvutustega aja jooksul sai mingid umbmäärased numbrid siiski kätte (numbrid olid nii võikad, et erilist täpsust nagu poldki vaja taga ajada).
Linnas- 30+ (peale karparemi 25+)
Maal- ~20 (peale remi isegi alla natu)
 |
| 19.04.2002 at 11:06 |
|
Martin
|
Kytusekulu
Siit soe soovitus kõigile. Liikluses hoidke kopikatest eemale. Kunagi ei tea mis küljest lendab ja oma autole külge põrutab.
Taurus SHO 3,2 24V
Maal ca 9
Linn 14-17 sõltuvalt ilmastikust ja sõiduviisist. |
| 19.04.2002 at 11:10 |
|
LaSa
  Moderator |
Kytusekulu
quote:
Martin: Siit soe soovitus kõigile. Liikluses hoidke kopikatest eemale. Kunagi ei tea mis küljest lendab ja oma autole külge põrutab.
OT: tõsijutt, mul lendas näit. viimati rinkapeal käies jalutas vasak esiratas minema 
|
| 19.04.2002 at 11:11 |
|
arxx
|
Kytusekulu
Dodge Avenger, 2,5l 12-16 linn (sõltub jalast ja ilmast), 9-11 maal |
| 19.04.2002 at 11:45 |
|
ylovoitka
|
Kytusekulu
Ilmselt niiske ilmaga läheb kytust rohkem?
Mercury'l näiteks niiske ilmaga käivitades hakkavad tuurid algul hyppama vahel sureb isegi välja ja paari minutiga lähevad normaalseks. Ei tea mis selle põhjuseks võiks olla? |
| 19.04.2002 at 12:16 |
|
Ragnar
|
Kytusekulu
quote:
ylovoitka: Ilmselt niiske ilmaga läheb kytust rohkem?
Mercury'l näiteks niiske ilmaga käivitades hakkavad tuurid algul hyppama vahel sureb isegi välja ja paari minutiga lähevad normaalseks.
olen täheldanud vastupidist, niiske ilmaga hakkab auto paremini liikuma ning säästab seetõttu rohkem kütust |
| 19.04.2002 at 12:18 |
|
ylovoitka
|
Kytusekulu
Kui rääkida sellest, mis alt on ära lennanud, siis üks mosse, millel oli taga kleepekas SUPERLUX, poetas oma sumpa keset Tallinn-Tartu magistrali, kõbi voolas autos välja, pani sumpa tagaistmele ja edasi! |
| 19.04.2002 at 12:19 |
|
driimer
|
Kytusekulu
Tere
Teise kandi pealt - kas ja millist reaalset mõju omab näiteks shelli 99+ racing tänavaautole mineku ja kulu osas? Searchisin ka, aga otseselt midagi ei leidnud (veel). Meenub vaid, et enne võistlusi nimetatud tankla külastamist siin mõni ikka maininud on. |
| 19.04.2002 at 14:27 |
|
QRX
|
Kytusekulu
quote:
driimer: Tere
Teise kandi pealt - kas ja millist reaalset mõju omab näiteks shelli 99+ racing tänavaautole mineku ja kulu osas? Searchisin ka, aga otseselt midagi ei leidnud (veel). Meenub vaid, et enne võistlusi nimetatud tankla külastamist siin mõni ikka maininud on.
Enne võistlusi on mõistlik tankida kõrge oktaaniga kütust, see annab võimalust süüdet varasemaks seada (pöörete ülemine ots läheb tiba effektiivsemaks) ja vähendab võimalust detonatsiooni tekkimiseks, kuna mootorid töötavad siiski täiskoormusel, mis tõstab põlemiskambri temp.i, jne. reaalselt tänavakasutuses tähendab kõrgem oktaanarv aeglasemat põlemist (vs. detonatsioon=ülikiire põlemine), seega ainult kütuse vahetamine ei anna sulle tulemust võimsuse kasvus, pigem vastupidi. Aeglasema põlemise kompenseerid sa automaatselt gaasipedaali rohkema vajutamisega, seega kergelt suurenenud kütusekulu kallima liitrihinnaga bensiinil! Järeldused tee ise.
|
| 19.04.2002 at 14:42 |
|
gets
|
Kytusekulu
Kas on nii, et mida kõrgem surveaste, seda madalam oktaaniarv? See seletaks, miks palju sõitnud hõredatele mootoritele paremini kõrgem oktaan läheb. Ise olen ~90 euroautode peal (Volvo 740 ja Opel Vectra) kogenud, et 98't kulub oluliselt vähem ja minek on oluliselt parem, kui madalamat oktaaniarvu kasutades. |
| 19.04.2002 at 15:03 |
|
peep
 Moderator |
Kytusekulu
Kui autol on olemas detonatsioonivastane kaitsemehhanism ehk detonatsiooniandur millest lähtuva signaali alusel aju süüdet hilisemaks krutib, siis võib kõrgemast oktaanarvust võistlustel kasu olla juhul kui tavabensiiniga kiirendades esineb aju arvates detonatsiooni. Seda saab vaadata, kui masinale skanner taha panna ja siis kuskil kiirendada. Muidu tõesti pole mootori karakteristikuid muutmata kõrgema oktaanarvuga bensust suurt abi vabalthingava mootori puhul. Ülelaadimine ja nitro on eraldi teemad. |
| 19.04.2002 at 15:06 |
Last edited 19.04.2002 at 15:07 by peep (Moderator)
|
peep
Moderator |
Kytusekulu
quote:
gets: Kas on nii, et mida kõrgem surveaste, seda madalam oktaaniarv? See seletaks, miks palju sõitnud hõredatele mootoritele paremini kõrgem oktaan läheb. Ise olen ~90 euroautode peal (Volvo 740 ja Opel Vectra) kogenud, et 98't kulub oluliselt vähem ja minek on oluliselt parem, kui madalamat oktaaniarvu kasutades.
Tegelikult on vastupidi. Konreetseid masinaid ei tea, juhul kui nad muidu peaksid käima tavabensiiniga siis kahtlustaksin vigu süüteseadmetes või on mootor nii tahma täis, et võtab detoneerima. |
| 19.04.2002 at 15:09 |
|
QRX
|
Kytusekulu
quote:
gets: Kas on nii, et mida kõrgem surveaste, seda madalam oktaaniarv? See seletaks, miks palju sõitnud hõredatele mootoritele paremini kõrgem oktaan läheb. Ise olen ~90 euroautode peal (Volvo 740 ja Opel Vectra) kogenud, et 98't kulub oluliselt vähem ja minek on oluliselt parem, kui madalamat oktaaniarvu kasutades.
Hõredamatel üle 90a. autodel on reeglina mootorid juba tahmunud, madalama ok. arvuga kütus tekitab detonatsiooni, andur fikseerib selle, keerab süüdet hilisemaks ja auto läheb kehvemini edasi, paned kõrgema ok. arvuga kütet, seadistuvad asjad teravamaks, sellest ka parem liikumine. ilma det. andurita autodel sa vahet ei tee!
Ahhaa, Peep juba jõudis üldjoontes vastata!
|
| 19.04.2002 at 15:10 |
|
reimo
|
Kytusekulu
Asi võib ka selles olla, et 95 nimé all müüdud bensiin omas tunduvalt madalamat oktaanarvu, 98 andis siis 95 normi täis. Ise olen viimased viis aastat sõitnud suhteliselt uute riisipõletajatega ja leidnud ka et 98 on parem kui 95, samal ajal Soomes või Norras tangitud 95 on andnud kõige parema mineku ja vähima kütusekulu.
Edit: ja kui sügisel 1,5 a. vanusel alla 60 kkm sõitnud Mazdal alates katist väljalase ära vahetati (õnneks garantiina ), sõidan Vilojeti soovitusel ainult 98 Ultimaga. Peale seda pole torustikku hõõguma saand. |
| 19.04.2002 at 15:12 |
Last edited 19.04.2002 at 15:15 by reimo
|
gets
|
Kytusekulu
Re: peep, QRX
Nojaa, aga kust see väiksem kütte kulu? Ja detonatsiooni jah ei ole ainult minek on tuimem väiksema okt. arvuga. Mitsu Galantil '90 jälle ei olnud mingit vahet ei kulus, ega minekus. Samas sõbral '83 senator ja ei saa 95't sisse kallatagi, megaklõbin. 98'ga norm liigub. |
| 19.04.2002 at 15:16 |
Last edited 19.04.2002 at 15:17 by gets
|
Ragnar
|
Kytusekulu
quote:
QRX: ilma det. andurita autodel sa vahet ei tee!
oskad sa öelda, mis tüüpi usa mootorid omavad sellist andurit? |
| 19.04.2002 at 15:19 |
Last edited 19.04.2002 at 15:19 by Ragnar
|
Indrek
|
Kytusekulu
Kütuse kulud siis praeguste masinate kohta:
1.Vette TPI; keskmine kulu 13-14 L/100km
2.Wrangler 2,5; keskmine kulu 13-14 L/100km
3.H-D 1340; keskmine kulu 5,5-6 L/100km
Endised autod, mille kulu mäletan:
1.Ford Bronco 5,8; keskmine kulu 24-28 L/100km
2.Chevrolet Tahoe 5,7; keskmine kulu 20L/100km
3.Jaguar XJR-S V12; keskmine kulu 20-22 L/100km
4.Nissan Terrano II 2,4; keskmine kulu 13-15 L/100km
5.BMW M5 3,8; keskmine kulu 14-16 L/100km
6.MB 320 CE; keskmine kulu 10-12 L/100km
7.MB 190; keskmine kulu 8-10 L/100km
8.Vette CF; keskmine kulu 15-17 L/100km
9.Wrangler 4,2; keskmine kulu 18-20 L/100km |
| 19.04.2002 at 15:19 |
|
peep
Moderator |
Kytusekulu
Detonatsiooni ei pruugi kõrvaga kuulda ja kui Sa väidad, et oluliselt väiksem kulu siis kas on piisavalt mõõtmisandmeid - ülisuurt vahet nagu ei tohiks samades tingimustes tekkida ? |
| 19.04.2002 at 15:20 |
|
gets
|
Kytusekulu
Re: peep
No suur see vahe tõesti ei olnud aga minu meelest täitsa arvestatav. Volvol karpa 2.3 mootor, 2 liitri kanti(12...14->10...11) ja vectral pritse 1.8 mootor, ~1 liiter (10...11->9...10) linnasõiduga. Mitu korda sai üle mõõdetud. Rahaline kokkuhoidu tuleb minimaalselt bensiini hinna vahest, kuid juba parema ja ühtlasema mineku pärast tasuks mõelda. |
| 19.04.2002 at 15:27 |
Last edited 19.04.2002 at 15:42 by gets
|
QRX
|
Kytusekulu
quote:
Ragnar: quote:
QRX: ilma det. andurita autodel sa vahet ei tee!
oskad sa öelda, mis tüüpi usa mootorid omavad sellist andurit?
Pritsungiga omadel peaks minu mäletamist mööda det. andurid küljes juba olema!
|
| 19.04.2002 at 15:36 |
|
QRX
|
Kytusekulu
quote:
gets: Re: peep, QRX
Nojaa, aga kust see väiksem kütte kulu? Ja detonatsiooni jah ei ole ainult minek on tuimem väiksema okt. arvuga. Mitsu Galantil '90 jälle ei olnud mingit vahet ei kulus, ega minekus. Samas sõbral '83 senator ja ei saa 95't sisse kallatagi, megaklõbin. 98'ga norm liigub.
Peaks süüvima konkreetsesse isendisse, siis saaks selle sulle lahti seletada, või siis peaks olema rohkem infi, kui mudel ja aastanumber!
|
| 19.04.2002 at 15:39 |
|
peep
Moderator |
Kytusekulu
See andur on üks junn mootoriploki küljes, peaks olema visuaalselt tuvastatav. Kõikidel pritsungitel teda pole.
Kui on kindel, et mootor korras siis võib selle anduri enne võistlust lahti ühendada, et võimsusekadu vältida.
offtopic: Ragnar, Su autost on pilt värskes Autolehes. |
| 19.04.2002 at 15:39 |
Last edited 19.04.2002 at 15:41 by peep (Moderator)
|
Ago
|
Kytusekulu
Seda andurit nimetatakse "knock sensoriks" ja asub ta sul mootoriploki küljes. Praktiliselt kaassõitja varvaste vastas. Mõni nädal tagasi oli au teda igatpidi mõõta.
Ja kuna su masinal on sama mootor mis minu omal siis on ta sul kindlasti olemas.
____________________________
Pontiac Trans Sport `96
|
| 19.04.2002 at 15:54 |
Last edited 19.04.2002 at 15:57 by Ago
|
hide
|
 Kytusekulu
nujah siis '83 sena 2,5L R6
98t kulub:
linn: 13-16
maantee: 8-9
95t kulub:
linn 17-20
maantee:11
+koletu klapiklõbin
põhimõtteliselt ma eriti bensukulusse ei süvene(mootor on tagsihoidlikel hinnangutel sõitnud +300k km), aga kui masin hakkas peale paagivahetust 98t linnas 20l/100km kohta ryypama sai kytuse filter(52.-eek ) vahetatud ja filter, mis paagis bensiinivõtutoru otsas on naaskliga sõelaks ristitud. Peale seda tegu on bensiinikulu jälle sellistes normides nagu eelpool sai äratoodud. |
| 19.04.2002 at 18:52 |
|
Olds
|
Kytusekulu
Minu Oldsmobile (5,0l)
Linn: 14-20l (võib ka rohkem kui jalg sirgeks vajutada)
Maantee: 9-10l
|
| 20.04.2002 at 21:18 |
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
