| Poster |
Message |
 vr_
  |
 Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
viplala:
Tähendust, aga ei kaota hetked, mil sa selle kümne aasta jooksul, igapäevaselt raha välja käid selle süsteemi ülal hoidmiseks. Kui sa veel peaks töö kaotama ja talvel el peale ikka 4000 välja pead käima... Või olenevalt süsteemist (näit. ahjuküte) ka need vastikud hetked, kus sa pead puid tooma või tuhka välja viima.
siin sa ju räägid endale vastu.
Raha väärtus ajas kahaneb.
Täna välja käidud 100k on oluliselt kallim sinu jaoks kui 5a pärast 100k
Vaielge vastu kes julgeb tunnistada, et tänane 100k on oluliselt kallimkui 5a tagasi. Olgu siis see inflatsioonist või sissetulekute kasvust
4k 5kuu jooksul = 5a peale 100k
võid ju tänase 100k panna panka ja sellest maksta küttearveid küttesüsteemi asemel.
____________________________
Imperialist 71 |
| 02.11.2010 at 01:42 |
1 edit. Last edited 02.11.2010 at 01:43 by vr_
|
armasjumal
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
selle vahe tasakaalustab energia kallinemine
____________________________
G20 '95 |
| 02.11.2010 at 11:47 |
|
PlyVal64
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
armasjumal: selle vahe tasakaalustab energia kallinemine
Nõus. Ja ainumased kütted, mida saab ette osta, on ju vedel- või tahkekütus, õli või küttepuud. Ostad täna 100K eest küttepuid, võid poole elust nendega kütta aga ka vajadusel mingi aja pärast jupikaupa otsast müüa, kui elektriboiler kipub rahakotti mõra lööma 
Muuseas, paarsada ruumi küttepuid "vaba raha" eest osta on tuhat korda kindlam pensionisammas, kui raha juutidele viia, rääkimata vana raua soetamisest. Küttepuu on ses suhtes eriti tänuväärne tegelane, et ta läheb seistes vaid kallimaks. Otse langilt toorena võetuna ei maksa suurt midagi, kümmekond aastat kuivanud kask katuse alt maksab aga kui palju? |
| 02.11.2010 at 12:07 |
|
charger
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Katus sellise hunniku hoidmiseks maksab ka midagi ja ruumi peab piisavalt olema. |
| 02.11.2010 at 12:13 |
|
PlyVal64
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Charger, peab aga mitte väga arutus mahus. Kui on maapinda, siis väga suure puuvirna enda peale ehitatakse katused; võid virna kuhjaks laduda etc. Muidugi pole see linnas mõeldav, kuigi näiteks mina suudaks siin kilulinna eliitrajoonis oma majandushoovi ja kuuridesse ära panna 60-70 ruumi puid nii, et need ei segaks ei minu elu ega naabrite vaadet. 50 ruumi on kunagi olnud. Kui loobuks võimalusest hobiauto maja taha panna, siis 100 ruumi "kaoks" tagahoovi nurka ära. See on 50 ruutu õue 2 meetri kõrguselt korralikult laotuna. Jätaks auto ka õuele, saaks veel 50 ruumi garaaži panna.
See selleks, hetkel ma seda ei tee. Kuid küttepuude virn õue disainielemendina võiks enamuse põllupealsete lagendike omanike repertuaar olla. Hästi laotud valitud puudest virn/kuhi on tegija. Üks mõte veel, kuna siin kondab ringi ka arhitektke jms kaadrit. Jällegi - uus põllapealne maja, mis vajab ka piirdeaeda. Aga miks mitte teha piirdeaed korraliku kasepuude meetrise virnana? 2X40 cm ladudes saab sinna peale ilusti rullida mistahes materjali. Iga jm on jämedalt 1 ruum. Vähegi hoovimõõtu elamise piirdeaia pikkus on vähemalt 100 meetrit, seega 100 ruumi. Isegi kui ostad valmis lõhutud küttepuu, lased oskajal töötul need laduda jne, tuleb aia hind väiksem, kui "tüüplisel" betooni ja lippidega mässates. Aga kujutad ette, piirdeaed kallineb! On "sitt leivakotis" ja pank tahab maja ära võtta ... müüd aia maha, sest see küll ei ole panga oma Oled veel osav ärimees, läheb selline pakituna kenasati ekspordiks. |
| 02.11.2010 at 12:42 |
|
Madlobster
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Pikemal säilitamisel peavad puud olema ilmastiku ja päikse eest kaitstud vastasel juhul jäävad järgi ainult kütteväärtuseta tohletised. |
| 02.11.2010 at 13:13 |
|
viplala
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
vr_:
siin sa ju räägid endale vastu.
Raha väärtus ajas kahaneb.
Täna välja käidud 100k on oluliselt kallim sinu jaoks kui 5a pärast 100k
Vaielge vastu kes julgeb tunnistada, et tänane 100k on oluliselt kallimkui 5a tagasi. Olgu siis see inflatsioonist või sissetulekute kasvust
4k 5kuu jooksul = 5a peale 100k
võid ju tänase 100k panna panka ja sellest maksta küttearveid küttesüsteemi asemel.
Juhul kui sa laenu võtad, on sul iga laenu tagasimakse väga kallis. Kui sul on aga tagataskust see summa võtta, siis sa aasta pärast isegi ei mäleta, et sa mingi 100k küttesüsteemile oled pannud. Kuid kui sa aasta pärast ikkagi pead elektri arveid taguma, siis tunned küll, mis mekk rahal juures on, ja seda terve 10 aastat, või mis iganes aastat.
Edit: Ma rääkisin raha tähendusest ajas, mitte väärtusest. |
| 02.11.2010 at 13:16 |
1 edit. Last edited 02.11.2010 at 13:19 by viplala
|
Maik
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Silma on jäänud need katelde ehitajad foorumist,kes ütlevad,et oleks kohe teadnud,et niipalju raha läheb korstna-ahju-puukuuri ehitamisele oleks ikkagi maakütte pannud ja elu mugavam olnud.
Ise loodan maakütte saada kuskil 130k kanti hakkama - hetkel ca 8k torud+ca 8 torude matmise alla pannud alles. Eks peab nipitama ja aretama - 170+k hinnad teenusepakkujatelt eriti just vaimustust ei valmista...
Seejuures pean ikkagi silmas korraliku tootja seadet btw. Kuna pangalaenu peale ei ehita siis tagasimaksmise intressid väga muretsema ei pane. Ja ideaalne pinnas kah sellejaoks.
Silma on jäänud puukütte süsteemi ehitamise hind 70+k .
lisaks ehitan kamina ja korstna backupiks ja väga külmaks, jäi ennist lisamata . Korsten 9700 eek, kamin kuskil 15000 eek, töö on tasuta enda oma (moodulkorsten lihtne laduda ka algajal) , läbiviik kuskil 1000... lisa veel torud ja minu puhul oli ka veel alus vaja uus teha armatuuriga.
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 02.11.2010 at 13:22 |
4 edits. Last edited 02.11.2010 at 17:37 by Maik
|
mrtn
|
 Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
Maik:Ise loodan maakütte saada kuskil 130k kanti hakkama - hetkel ca 8k torud+ca 8 torude matmise alla pannud alles. Eks peab nipitama ja aretama - 170+k hinnad teenusepakkujatelt eriti just vaimustust ei valmista... Seejuures pean ikkagi silmas korraliku tootja seadet btw.
Ma arvasin ka, et hoian pool raha kokku ja ostsin hiina maasoojuspumba. On ikka eriline sitt küll. Kusjuures, mitte komponendid pole sitad vaid pigem väga head, aga asi on valesti kokku pandud, üksteisega sobimatutest juppidest jne. Just kuu aega tagasi leidsin ühe asjaliku tüübi, kes tuleb mul seda modifitseerima homme. Mees toodab muidu ise Eestis soojuspumpasid ja ilmselgelt jagab asja. Mu lootused on kõrgel. |
| 02.11.2010 at 13:44 |
|
PlyVal64
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
Madlobster: Pikemal säilitamisel peavad puud olema ilmastiku ja päikse eest kaitstud vastasel juhul jäävad järgi ainult kütteväärtuseta tohletised.
Jah, kui me räägime 10+ aastat lihtsalt õues seisvast virnast, pigem isegi 20+. Vähegi väärtuslik küttepuu alles kuivab esimesed 3 aastat, lisaks on hästi laotud virn peaaegu vahevaba ehk ainult halgude otsi rikub UV ja ilmastik. Reaalse tohletamiseni läheb ikka ilmatu pikk aeg... vanimad puud, millega on olnud elus au ahju kütta, on olnud aastakümneid vanad. Need olid küll suurte virnade seesmised riidad, lihtsalt tuli elus korra üks visuaalselt kole alevihoov korda teha ehk puuriida peale ehitatud ja trossiga kasest sirutatud "puukuur" ära lammutada. Ämm arvas, et mäletamisel hakati seda "kuuri" tegema about Stalini surma ajal. A tühja nendest küttepuudest!
Selge, et 21.sajandil vaid puuküttele maja ehitada pole just kõige mõistlikum lahendus. Mistahes elektrit rohkem/vähem tarbivad lahendused on igal juhul arukamad kuid päris ilma korstna ja küttekoldeta maja ei tohiks ka ehitada. Seega tuleb iga maja nime vääriva ehitise sisse investida ka korsten ja puukuur. Ilma nendeta on tegu minu jaoks rajatisega, olgu see või kullatud sitapoti ja maaküttega. Meie kliimas lihtsalt peab olema minimaalselt küttekamin keset maja, paremal juhul kulupaaki kütta suutev puupliit ja ka puuküttega saunakeris. Sõltumata mis ka ilmas juhtub, suudab selline elamine eksisteerida ka -30 juures.
|
| 02.11.2010 at 14:15 |
|
Märt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
PlyVal64: Charger, peab aga mitte väga arutus mahus. Kui on maapinda, siis väga suure puuvirna enda peale ehitatakse katused; võid virna kuhjaks laduda etc. Muidugi pole see linnas mõeldav, kuigi näiteks mina suudaks siin kilulinna eliitrajoonis oma majandushoovi ja kuuridesse ära panna 60-70 ruumi puid nii, et need ei segaks ei minu elu ega naabrite vaadet. 50 ruumi on kunagi olnud. Kui loobuks võimalusest hobiauto maja taha panna, siis 100 ruumi "kaoks" tagahoovi nurka ära. See on 50 ruutu õue 2 meetri kõrguselt korralikult laotuna. Jätaks auto ka õuele, saaks veel 50 ruumi garaaži panna.
See selleks, hetkel ma seda ei tee. Kuid küttepuude virn õue disainielemendina võiks enamuse põllupealsete lagendike omanike repertuaar olla. Hästi laotud valitud puudest virn/kuhi on tegija. Üks mõte veel, kuna siin kondab ringi ka arhitektke jms kaadrit. Jällegi - uus põllapealne maja, mis vajab ka piirdeaeda. Aga miks mitte teha piirdeaed korraliku kasepuude meetrise virnana? 2X40 cm ladudes saab sinna peale ilusti rullida mistahes materjali. Iga jm on jämedalt 1 ruum. Vähegi hoovimõõtu elamise piirdeaia pikkus on vähemalt 100 meetrit, seega 100 ruumi. Isegi kui ostad valmis lõhutud küttepuu, lased oskajal töötul need laduda jne, tuleb aia hind väiksem, kui "tüüplisel" betooni ja lippidega mässates. Aga kujutad ette, piirdeaed kallineb! On "sitt leivakotis" ja pank tahab maja ära võtta ... müüd aia maha, sest see küll ei ole panga oma Oled veel osav ärimees, läheb selline pakituna kenasati ekspordiks.
Kõik ei ela ju Nõmmel, kus 100m saab ümber aia tiiru tehtud Aga idee iseenesest on uhke ja pani mõtlema
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
| 02.11.2010 at 15:25 |
|
tfr
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
Märt:Kõik ei ela ju Nõmmel, kus 100m saab ümber aia tiiru tehtud Aga idee iseenesest on uhke ja pani mõtlema
100m aeda annab 625 m2 krundi, kui ma puusse ei arvutanud. Enamuses tänapäeva põllukülades vist nii pisikesi ei jagata jah. Mul on 840 m2 krunt ja aeda 20x42m (miinus väravad), aga näiteks Muuga/Maardu detailplaneering nõuab, et naabritevaheline aed peab võrkaed olema, sinna mingit müüri ehitada ei saa. |
| 02.11.2010 at 18:19 |
|
johndoe
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Äkki "mer-air" või mõni analoog. või siis selline mis kütab vett ventilatsioonist tuleva soojaga. Ilto comforti reklami jäikuskilt silma |
| 02.11.2010 at 20:08 |
|
viplala
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
Kui keegi oskab midagi välja pakkud kuulan huviga, maja on u. 400m2 ehitatud 90 alguses, soojustatud jne. Maakütte kohapealt paepinnas suureks takistuseks, muul juhul see vast oleks isegi mõeldav.
Miks ei oska. Proovi viia oma maja soojustus, aknad, uksed jne passiivmaja tasemele. Ideaal variandis peaksid soendama ainult värsket õhku, mida sa tänu hingamisele, tuppa sisse pead väljast suunama. Ülejäänud maja soojuse eest, seisab hea juba erinevad el seadmed, mis sul kodus on. Arvuti, valgustus, külmik, telekas, su enda kehasoojus jne.
Kahjuks on väga raske, valesti (selle projekti jaoks valesti) ehitatud maja ümber hakata tegema, kuid mitte võimatu (olenevalt siiski seinte ehitusest).
Aastaid tagasi, sai välja arvutatud 1000m2 maja, mille aastane puidukütte kulu jäi sinna 5ruumi kanti. Terve maja töötaski ainult puuküttel, ja ühe kamin-ahjuga, mille idee sai ka suht lõpuni aretatud.
Ruumidesse sai soe laiali jaotatud õhutorudega. Ahjust käis läbi ka väljast tulev,värske õhk. Kui ahi küttis, siis suunati sinna, põlemiseks vajalik õhk, tubadest endist.
Soojustust oli mäletamist mööda 50 laes(katusel), 40 seintes ja 20 põrandas.
Ma mõtlesin välja isegi kahekordse klaaspaketiga puidust aknaraamid ja piidad, mis olid soojapidamise jaoks seest tühjaks freesitud ja täidetud penoga.
Tušši vesi läbis enne kanalisatsiooni minekut ka põrandates asuvad torud, kus ta oma sooja ära andis toa kütmiseks.
Mul oli paljugi lahedaid asju sinna mõeldud
See oli siis, kui veel ei reklaamitud ega tehtud passiivmaju. Sai ka räägitud paljude inimestega (ka mõne arhidektiga) oma ideest, kus maja soojustus on tehtud nii effektiivselt, et puudub otsene vajadus kütteallika järele. Mind vaadati kui täielikku idiooti.
Asja kõige lahedam osa oli see, mille ma alati rääkimata jätsin, muidu oleks vist valgetes kitlites onud järgi kutsutud. Nimelt, kõigi arvutuste ja teadmiste aluseks oli 1969 aastal välja antud Arvo Veski `Individuaalelamute ehitamine`
Täna, nagu näha, on see suht tõusuteel olev trend. |
| 02.11.2010 at 20:44 |
|
PlyVal64
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
viplala: quote:
Asja kõige lahedam osa oli see, mille ma alati rääkimata jätsin, muidu oleks vist valgetes kitlites onud järgi kutsutud. Nimelt, kõigi arvutuste ja teadmiste aluseks oli 1969 aastal välja antud Arvo Veski `Individuaalelamute ehitamine`
Siis saad ka aru, miks ma ehitusteemadel olen nagu ma olen. Kohati jube konkreetne ja eks paljud tahaks ka mulle valgeid kilteid kutsuda Sina loed neid asju, mina sündsin selle sisse. Kui vanaisa oli kõva teoreetik, siis isa oli lisaks veel ka kõva praktik-ehitaja käeliste oskuste poolelt (seesamune ahju värk etc). Mina pidin olude sunnil 13-aastasena aga majaperemeheks hakkama. Ja kui mul mõistus otsa saab või sai, võtsin vanaisa Wabariigi aegsed õpetused lahti ja lugesin neid, kui nõukaaegne ei sobinud. |
| 02.11.2010 at 21:41 |
|
madis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Minu soovitus oleks termokaameraga väljast üle vaadata - enda majal avastasin poolkogemata paar lahtist luuki ja tuul tõmbas teatud tingimustel keldrist pööninguni. Ja see jahutab väga hästi.
Elektripõrandaküte on loodusõnnetus, kuna tegelikult ei salvesta põrand praktiliselt mingit energiat. Miks ? Sest põranda mass on väike ja temperatuurivahe võrreldes õhuga kah väike - 5 kuni 10 kraadi. Nii et kui vähegi võimalik, nt. plaanid uued plaadid maha panna - tuleks panna vesipõrandaküte koos salvestuspaagiga, see lubab hiljem ükskõik mis energiaallikat kütteks kasutada.
Väiketuulik oleks eramajale suht ideaalne lahendus. Minu hinnangul saaks ca 170k investeeringuga teha süsteemi, mis annab aasta keskmiseks tootlikuseks 3kW tunnis. Selle süsteemi arenduseni ma pole veel jõudnud, kuid kui rahastamise taha saab (tegelen sellega) siis võiks kahe aastaga turuküpse asja müüki panna. Hetkel on 10kW väiketuulikud lolli hinnaga, seda ka seetõttu et liiga palju üleliigset on külge topitud ja keegi ei tegele paigalduskoha alusel optimiseerimisega. |
| 02.11.2010 at 22:05 |
|
Jutulind
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
madis:
Väiketuulik oleks eramajale suht ideaalne lahendus. Minu hinnangul saaks ca 170k investeeringuga teha süsteemi, mis annab aasta keskmiseks tootlikuseks 3kW tunnis. Selle süsteemi arenduseni ma pole veel jõudnud, kuid kui rahastamise taha saab (tegelen sellega) siis võiks kahe aastaga turuküpse asja müüki panna. Hetkel on 10kW väiketuulikud lolli hinnaga, seda ka seetõttu et liiga palju üleliigset on külge topitud ja keegi ei tegele paigalduskoha alusel optimiseerimisega.
Tegelikult sellise DIY süsteemi peaks 3kW puhul ikka oluliselt alla 100K saama. Tingimusel et generaatoriosa on ka ise tehtud. Kel huvi võib süvitsi kaevuda lehel http://www.otherpower.com/
____________________________
Team OUTLAW
'80 Jeep Wagoneer 258 cid R6 4 spd manual
'79 Jeep Wagoneer 360 cid V8 TH400
'06 Fiat Panda 4x4 |
| 02.11.2010 at 22:45 |
|
BlueStang
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
tuuleteema taas õhus igiliikur juba meelest läinud ?
tuuleenergia juures peab arvestama, et üldse keskmiseks tootluseks 3 kw tunnis saada, peab geneka nominaal olema ca 15kw - kõik tuulikupakkujad näitavad tuulegeneraatori võimsuseks nominaali, aga kes vähegi graafikutesse süvenenud, see teab, et nominaal on antud tuulekiiruste 10-12m/sek, hullemal juhul isegi 15m/sek
eestis tuul keskmiselt aga 4,5 m/sek - kui nüüd arvestada, et tootlikkuse tuulest sõltuv vähenemise graafik ei ole lineaarne vaid eksponentsiaalne ja tuulik elektrit eriti üldse ei ei anna alla 2m/sek tuule, siis teglikult saame aasta keskmise tuule juures aasta keskmiseks tootlikkuseks heal juhul ainult ca 20% generaatorile näidatud nominaalist
Edit: seoses suvise maaelamise soetamisega mõni aea tagasi olen ka seda kütte asja aastaringseks elamiseks igapidi nuputanud, aga mida rohkem uurida, seda mõtekam on elektri otsekütte (madal alginvesteering) ja puuahjukütte (olemas) kombo. Eriti huvitavad on uued keraamilised ainult ööelektrit kasutavad salvestavad elektriküttekehad (nn Storage Heater), mis vastavate automaatklappide avanemisel päeval vajaliku hulga sooja läbi õhukanalite välja annab, et paikapandud tempi hoida. |
| 03.11.2010 at 00:54 |
4 edits. Last edited 03.11.2010 at 01:11 by BlueStang
|
Jutulind
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
BlueStang:
tuuleenergia juures peab arvestama, et üldse keskmiseks tootluseks 3 kw tunnis saada, peab geneka nominaal olema ca 15kw - kõik tuulikupakkujad näitavad tuulegeneraatori võimsuseks nominaali, aga kes vähegi graafikutesse süvenenud, see teab, et nominaal on antud tuulekiiruste 10-12m/sek, hullemal juhul isegi 15m/sek
eestis tuul keskmiselt aga 4,5 m/sek - kui nüüd arvestada, et tootlikkuse tuulest sõltuv vähenemise graafik ei ole lineaarne vaid eksponentsiaalne ja tuulik elektrit eriti üldse ei ei anna alla 2m/sek tuule, siis teglikult saame aasta keskmise tuule juures aasta keskmiseks tootlikkuseks heal juhul ainult ca 20% generaatorile näidatud nominaalist
sul täiesti õigus, 3kW/h oli minu poolt optimistlik tõepoolest - arvestasin muidugi et geneka max oleks ca 10kW. Alla 100K investeeringu kohalt peab muidugi täpsustama - see on võimalik juhul kui ei soovi energiat üldelektrisüsteemi pumbata. Kui seda ka soovida siis muutub asi koheselt oluliselt kallimaks. Kuni seda soovi ei ole peaks siiski 10kW puhul alla 100K olema asja võimalik teha. Seda muidugi ainult teoreetiliselt - praktikasse ei ole veel jõudnud, kuid järgmine aasta on plaanis Läänemaal proovida.
____________________________
Team OUTLAW
'80 Jeep Wagoneer 258 cid R6 4 spd manual
'79 Jeep Wagoneer 360 cid V8 TH400
'06 Fiat Panda 4x4 |
| 03.11.2010 at 08:37 |
|
hents99
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Tuttavale installisime aasta-paar tagasi 1kW tuuliku (teine veel installimata). Tasuvusest pole vist mõtet nii väikste tuulikute puhul rääkida, aga ca 70% ajast toodab elektrit(kui palju, see on hetkel veel küsimärk) ja tuled/viled las põlegu.
Tuulik koos posti, inverteri ja kõigi paigaldusvahenditega (va betoon ja mõni meeter lisakaablit ) maksis ca 15k Eestisse - mis pole just maailmalõpp.
Olles nüüd reaalselt näinud, et tuulikust on ka sisemaal (Tartumaal) tolku, on plaanis tulevikus ka mõni võimsam tuulik üles panna, millest juba mingil määral ka kasu oleks.
Hetkel projekti mõttes ostame ka paremad "deep-cycle" geelakud ja siis võiks ka reaalse võimekuse testi teha.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 03.11.2010 at 09:02 |
|
foke
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Tuulikute kohta üks kunagi silma jäänud test. http://www.lowtechmagazine.com/2009/04/small-windmills-test-results.html
Resümee - väiketuulikust elektrit ei saa, hobiks täitsa vahva tegevus |
| 03.11.2010 at 09:21 |
|
vvt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Ma mõtlesin, et teeks sellise süsteemi, et ülevalt langev vesi ajab ringi turbiini, turbiin omakorda genekat ja pumpa, mis pumpab sama vee üles tagasi. Vesi langeb taas alla ja kogu tsükkel pidevalt kordub. Puha tasuta energia ju käes
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.11.2010 at 09:27 |
|
madis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Minu info baseerub natuke teaduslikumal põhjal, mitte Interneti DIY foorumitel. 10kW nimivõimsus õigete labadega annab keskmisesks 3kW. Maksumus 170k on odav, hetkel turulolevate eest küsitakse isegi 450k+ mis on suht mõttetu investeering.
Bluestang, sul jutt jookseb aga pool on möla. Vihjed igiliikurile on ilkumine. Ja tuulekiirusest on sõltuvus kuupvõrdeline, mitte eksponentsiaalne. |
| 03.11.2010 at 09:29 |
|
mrtn
|
 Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
mrtn:Ma arvasin ka, et hoian pool raha kokku ja ostsin hiina maasoojuspumba. On ikka eriline sitt küll. Kusjuures, mitte komponendid pole sitad vaid pigem väga head, aga asi on valesti kokku pandud, üksteisega sobimatutest juppidest jne. Just kuu aega tagasi leidsin ühe asjaliku tüübi, kes tuleb mul seda modifitseerima homme. Mees toodab muidu ise Eestis soojuspumpasid ja ilmselgelt jagab asja. Mu lootused on kõrgel.
Nonii, mees käis just ära ja pani asja tööle. Asi lühidalt selline, et hiinlased müüsid mulle tellitust PALJU võimsama pumba, millel oli kompressorile sobimatult väike paisuklapp. Masin viskas pidevalt häiret, kuna seda sooja pole kuhugi panna. Öesnaga on mul eramaja jaoks praegu karjalauda kütmiseks piisav pump  |
| 03.11.2010 at 17:13 |
|
BlueStang
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Asjast ka - ioonküttest siis:
Sugulastel ioonkütteseade kasutuses juba 5 aastat (uus maja, vesipõrandaküte, köetav pind 200m2, salvestit pole).
Kulud nagu elektriküttel ikka, aga palju jebimist küttevee juhtivuse hoidmisega, lisaks sellele juhtivusest sõltub ka vee kuumenemise kiirus ning veel settib elektroodidest küttevette söepuru - igatahes nende hinnang on, et kui uuesti teha, siis paneks tennkatla.
Et kulu on võibolla marginaalselt suurem, aga küttevee pideva juhtivuse jälgimise ja reguleerimisega ning puhastamisega ei pea tegelema ja kui ikka sooja tahad, siis on kohe olemas. |
| 05.11.2010 at 08:22 |
1 edit. Last edited 05.11.2010 at 08:24 by BlueStang
|
|
1 2 3 4 5 6 
