| Poster |
Message |
 vvt
  |
 Split: Öko-sportauto
Identsed autod, VW Passat V6 syncro 98, 142 kW, kehtestatud limiit talveperioodil 11,6 l/100 km (vastas tehn andmete talvisele keskmisele). Sõitsin valdavalt 70 km maanteeotsi ja linna ainult niipalju, et kesklinnast läbi linna välja. Mul jäi iga kuu 30-40 liitrit üle (keskmine tuli 10 alla), kolleeg, kes sõitis valdavalt linnasõite, ostis iga 100 km peale 8 liitrit omast taskust juurde. Peale linna-maantee tuleb veel arvestada seda, et maanteel lumi üldiselt pilli ei puhu (teed on puhtad). Konkreetse auto linnakulu oli ametlikult 15.6 l/100 km. Ehk talvine maanteel kasvab õige vähe, peamiselt talverehvide suurema veeretakistuse arvelt (ca +1 liiter), linnas aga kohati kaks korda. Seejuures pange tähele, et syncro ei kraabi kohat minnes ja sellega pole vaja Prisma parklas parkimiskohalt ära sõites veerand tundi freesida. Kui keskmine kasutaja sõidab linnas mingi 20 km päevas (tööle-koju) ja seejuures kraabib auto aknaid 2x0,5 tundi käiva mootoriga, siis sõidu peale kulub tal 2 liitrit (10 liitrit sajale) ja kraapimise peale 2 liitrit (tunnikulu on 2 l/h alla) ehk keskmine kütusekulu = 20 liitrit sajale 
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 21.12.2010 at 11:01 |
1 edit. Last edited 21.12.2010 at 11:02 by vvt
|
jeebik
|
Split: Öko-sportauto
tegelikult ega ikka ei kraabi kyll pool tundi aknaid puhtaks, usun, et mul ei lähe yle 7 min. jeebu puhtaks rookida, ja ma ei lykka vaid piilu auke sisse , vaid teen terve auto puhtaks.
öko auto peaks jeebust siiski natuke väiksem olema, nt korra lapiga tõmmata...
____________________________
2000 Grand Cherokee 4,7 V8
1997 deville concours 4'6 V8 |
| 21.12.2010 at 11:10 |
1 edit. Last edited 21.12.2010 at 11:12 by jeebik
|
PlyVal64
|
Split: Öko-sportauto
quote:
hents99: Ma kärutan hetkel 330D E46 pemmiraipega, alla 9-10`ne keskmist naljalt ei saa.
See kõlab hästi 
Aga muidugi ei saa, kuna uute autode rehvid on ju täiesti arutus mõõdus ja lund tuleb esirehvidel teerulli kombel lükata. Lisaks paneb ju niigi kehvema veeremisega talverehv kulule kohe 10% otsa, siis veel külm ilm, nii tulebki +30-40% juurde. See on ka üks asi, miks täna nii palju autosid olematu lumega kohe kinni istuvad. 205/55R16 talverehv 1200 kg auto all kuulub puhtalt rubriiki "jutuks hea küll". Ta võib ju puhtal asfaldil ja kiilasjääl naastude abil midagi teha aga lume jaoks on see täielik lollus. 185 on lagi mistahes tavalisemale sõiduautole, mõnele eriti suurele ja raskele võib 205 paras olla.
Seepärast ma irvitangi avalikult soomlaste testide üle. Nad julgevad "võrdluseks" panna testiautole alla kulunud rehve aga mitte kunagi kitsast ja kõrge profiiliga teist tipprehvi. See oleks ju totaalne pläss, kui tuleb välja loomulik tõsiasi, et 175/65R15 plekkveljel sama auto all teeb "kaheksaid" testi"võitja" ümber ja seda 800 krooni odavama tükihinna juures, 10% väiksema kütusekuluga jne. Plekkvelg ja saastamarketi "ilu"kilp maksavad kokku 800 krooni isegi ülikallist vianorist ostes.
Muidugi absoluutne talverehvi "tipp" on "run flat". Ma ikka "juurdlen" autosportlaste ja sinna mistahes juppe, seekord siis rehve välja mõtlevate ja tootvate tegelaste peale. Nad on ikka täitsa lollid, sest projekteerivad mistahes libedale aluspinnale ikka pehmeid ja kõrgeid rehve. Kujutad ette, annavad Sainzile 2-tonnisele Dakari autole alla sellised "balloonisarnased" pooltühjana sõitmist võimaldavad rõngad, mitte 22-tolli neegrikad. (BFGoodrich Rock T/A 235/85R16 at low inflation pressure)
Ja "vaene" Loeb peab Rootsis sõitma üldse 145/80R16 ülikitsa täisprofiiliga. 255/35R20, kivikõva külgseinaga ja sinna siis piigid sisse... see on ikka õige talverehv! |
| 21.12.2010 at 11:35 |
1 edit. Last edited 21.12.2010 at 11:44 by PlyVal64
|
Märt
|
Split: Öko-sportauto
Nüüd siis tean, miks mul kulu suur on. Talvel ja suvel on kasutusel 275/60R17 rehvid.
Järgmiseks katsun peenemaid hankida ja säästma hakata
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
| 21.12.2010 at 11:51 |
|
silver
|
Split: Öko-sportauto
quote:
hents99: 330XD keskmine 6.5 ? Mis Kerel?
Ma kärutan hetkel 330D E46 pemmiraipega, alla 9-10`ne keskmist naljalt ei saa. Mitte-agressiivse sõidu juures, kusjuures.
kupee, aga kas sinu autol on 254hj, edasi loe ise kodulehelt.
Nõlvak sõitis bensukaga 335 xi
http://www.rally.ee/index.php?a=a009&b=6435
Neljarattaveoliste autode arvestusklassis saavutas võidu Lembit Nõlvak. Autol BMW 335 XI võistelnud mees edestas napilt teise tulemuse kirja saanud Ranno Bundsenit, kes sel korral osales võistlusel Mitsubishi Lanceril. Kolmanda kohaga lõpetas Türi rahvasprindi samuti Mitsubishil sõitnud Helmet Palm
2WD-S klassis saavutasid parimad kohad BMW-tüüpi autodel võistelnud mehed. Esimene oli Gert Aasmäe, teine Jaanus Piller ja kolmas Alo Põder.
Iga mees teeb omad järeldused |
| 21.12.2010 at 13:28 |
1 edit. Last edited 21.12.2010 at 13:43 by silver
|
PlyVal64
|
Split: Öko-sportauto
quote:
Märt: Nüüd siis tean, miks mul kulu suur on. Talvel ja suvel on kasutusel 275/60R17 rehvid.
Järgmiseks katsun peenemaid hankida ja säästma hakata
Sitta see säästmine, auto hakkab kõigepealt üldse mõistlikult sõitma! Säästmine ehk öko tuleb normaalse rehviga lihtsalt automaatselt kaasa.
Suvel võib veel kuidagi laiast rehvist aru saada, kuigi ma küll ei mõista, kuidas 155 rehv igapäevaauto all kiirusel kuni 120 maanteel kuidagi väga erineks niidurullist, aga talvel? Ilu ja "äge" ei maksa libedaga suurt sittagi. Sa vead kaasa täiesti mõttetuid kilosid täiesti mõttetut kummimassi, mõttetut veljemassi, pressid mõttetu laia pinnaga ennast läbi lume ja läga jne. Pane sinna alla talveks normaalne kvaliteetrehv mõõdus 235/70R16 ja tunne rõõmu! Muuseas, paraneb ka juhitavus, sest väheneb vedrustamata mass, seda muidugi vaid teoreetiliselt ja siis, kui all on tundmatud ülirasked aftermarketi "kerg"metallveljed. Rehvide kaaluvahe on kilo-paar. Talvel lumes on kaks varianti: kas sõita lume "peal" (Venemaa ülisuurte ratastega imesõidukid aga ka mudaoffroad oma balloonidel) või peab rehv ennast lumest läbi lõikama, lume kokku pressima ja siis sellel pinnal suure erikaaluga pinnaühikule mustri ning naastud tööle panema. See pole üldse väheoluline ka pidurdades:oi kuidas ABS ei taha laia "kelku" lägapeal seisma saada!
Mis Sa arvad, et mistahes mõõt tippspordis on "juhuslik", kui see pole lihtsalt julmalt reegliga paika pandud? Kui Dakari sõidetakse suhteliselt kitsa ja kõrge rehviga, siis on just see kombo kõikide parameetrite suhtes kokku parim. Maasturimeestel tasub Dakari ja selle tehnilisi mõttega uurida: seal on sõit peaaegu asfaldilaadsest düünideni, rehv peab kestma, ülierinevatel katetel kiiruseni 200 km/h töötama ja kõige lõpuks kütust säästma, sest tankimisvõimalused ja kaasa võetava kütuse kogused on piiratud. Uues asukohas Dakar on vägagi sarnane Eesti talvega ja maasturit vajava inimese sõidupaikadega. Igal asjal on olemas optimaalne mõõt ja siis "kälihvornia neegrimõõt".
Nende tänapäevaste idioodirataste pärast on talvel pooled ummikud, tagant otsasõidud ja bensu peale kulutatakse tuhandeid lisaks. Ehe näide maailma kõige sitem auto: uus kole ja täiesti jõuetu junn Auris, koos juhiga 1250 kilo, pidurid on "mängu"autolt (11 ja 10 tolli kettad) ja krigisevad permanentselt aga rehvid on 205/55R16! Sellisele õnnetusele on liiga palju isegi 175R14, sest see 1.33 Dual VVT-i oma "müüginumbriks hea küll" ülehinnatud 99Hj@6000 ja kojameestemootori momendiga 128Nm@3800 ei suuda nelja täiskasvanuga autos isegi allamäge suurt üle 110 sõita... ja selle saad sisse vahetult vastutuleva veoauto nina ees murdsekundi enne surma. Kogu selle junni katla aur läheb nelja napakas mõõdus ratta ringiajamisele ja ülejäävate kilode liigutamiseks lisajaksu enam ei ole. Pedaalil on kaks asendit ja bensukulu Viperi oma, sest ohutuks liiklemiseks on see 3.käik ja kogu aeg põhjagaas @6000 rpm. See on nüüd kogemus kõige jubedamast uue auto sõidu"proovist" kahe abielupaariga autos kilulinnast Pärnusse teatrisse minnes. Õnneks jäime ellu  |
| 21.12.2010 at 13:44 |
|
Märt
|
Split: Öko-sportauto
Oskad Sa öelda, mis oleks kõige väiksem mõõt algselt 275 rehvile mõeldud veljele? Mul on all kõige väiksem ja odavam velg, mis tehasest Dodgele tehtud. 18'' ja 20'' on järgmised suurused ja olid vist veel laiemale rehvile mõeldud
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
| 21.12.2010 at 13:49 |
|
PlyVal64
|
Split: Öko-sportauto
Sinu masina ratta läbimõõt on 30 tolli ehk 76,2 cm. Kõige lähem mõõt sellele peaks olema 245/70R16 (74,9cm), "võidad" juba asjatut kelgupinda 12 cm, mille saab ümber arvestada ka ruutsentideks. Eeldan, et kasutad tipprehve, siis HP7 SUV on neid peaaegu igas mõõdus olemas. Hinnakirja solev 265/65R17 on Sinu praegustest 1,4 cm suurem(77,6cm). Kiire arvutus annab nelja rehvi pealt kokkuhoidu letihinnas 6800 krooni! Optimaalne on 7,5-tolli lai velg, sellise 16-tollise vast saab kätte 1700 krooniga?
Muuseas, huvitav fakt: vana hää GAZ69 karvane originaalrehv 6.50-16 on põhimõtteliselt sama läbimõõduga aga uue aja mõõdustikus oleks ta 185/90R16 Teine fakt rehvi laiuse ja erisurve olulisusest talvel: kõige tavalisem maamehe terve mõistus ja köögifüüsika paneb kasvõi USA-2WDkastikate mehi talvel kasti tõstma raskuseid. Näiteks nii: 3 kahesajast vaati liiva täis. Võimu pajal on, pidamist pole. Et "veaks ja peaks", tuleb rehvide survet teepinnale räigelt suurendada. Selleks ongi kaks võimalust: kitsam rehv või lisakaal. Viimane kahjuks ei mõju jälle ei ökole ega muudele olulistele juhtimisomadustele just kõige paremini. Seega jääbki üle ainus optimaalne lahendus: kitsam hea rehv. Simpel |
| 21.12.2010 at 14:47 |
2 edits. Last edited 21.12.2010 at 15:09 by PlyVal64
|
BlueStang
|
Split: Öko-sportauto
quote:
PlyVal64: Teine fakt rehvi laiuse ja erisurve olulisusest talvel: kõige tavalisem maamehe terve mõistus ja köögifüüsika paneb kasvõi USA-2WDkastikate mehi talvel kasti tõstma raskuseid. Näiteks nii: 3 kahesajast vaati liiva täis. Võimu pajal on, pidamist pole. Et "veaks ja peaks", tuleb rehvide survet teepinnale räigelt suurendada. Selleks ongi kaks võimalust: kitsam rehv või lisakaal. Viimane kahjuks ei mõju jälle ei ökole ega muudele olulistele juhtimisomadustele just kõige paremini. Seega jääbki üle ainus optimaalne lahendus: kitsam hea rehv. Simpel
Kusjuures see füüsika ei kehti mitte ainult talvel vaid ka suvel.
http://opentrack.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=508&spid=18232#18232 |
| 21.12.2010 at 15:04 |
|
viplala
|
Split: Öko-sportauto
Päris nii see nüüd ka ei ole, et kitsa rehvi pidamise, mis talvel ülihea on, võib suve olukorda tuimalt üle tuua.
Arvestama peab ikkagi sellega, et rehvi 1 cm2 suudab suvel teatud hõõrdejõule vastu pidada. Kui nüüd panna autole alla hästi peenikesed niidirullid, siis võib juhtuda, et rehvi kandepind tee suhtes, ei ole enam kooskõlas auto massi poolt pakutava külgsuunalise jõuga. Teisiti öeldes, peab rehv suutma, vastavalt oma kiirusele ja massile, optimaalselt hõõrdeteguri maha panna. Kui rehv on liig kitsas, siis tõmmatakse kurvis toore jõuga pealmine kiht lihtsalt maha ja pidamist ikka ei ole. Kui aga liiga lai, ei suuda rehv vastavalt oma võimekusele haakuda teega.
|
| 21.12.2010 at 15:25 |
|
hents99
|
Split: Öko-sportauto
Rehvid ja muu on standard. Suvel muidugi võis 6-7 liitrit keskmiseks saada, aga nelikvedulisel ja isegi vähem kütusekuluks on küll väga kaheldav.
Kütusekulu pole mind kunagi väga palju kottinud, eriti vaidlustes. Endale valetada on kõikse kehvem.
Kui keegi ütleb, et 3.0 140+kW disla (vähemalt 1500kg massiga) tarbib ca 6-liitrit KESKMISELT (kasvõi 50/50 maantee/linn), siis jah.... las olla.
Pemmiraibe jah, allkirjast võid lugeda, miks ma väga seda kolmetähelist hellitama ei hakka. Olude sunnil mõtlesin, et võiks ökodisla olla, aga öko my ass.
quote:
PlyVal64: quote:
hents99: Ma kärutan hetkel 330D E46 pemmiraipega, alla 9-10`ne keskmist naljalt ei saa.
See kõlab hästi
Aga muidugi ei saa, kuna uute autode rehvid on ju täiesti arutus mõõdus ja lund tuleb esirehvidel teerulli kombel lükata. Lisaks paneb ju niigi kehvema veeremisega talverehv kulule kohe 10% otsa, siis veel külm ilm, nii tulebki +30-40% juurde. See on ka üks asi, miks täna nii palju autosid olematu lumega kohe kinni istuvad. 205/55R16 talverehv 1200 kg auto all kuulub puhtalt rubriiki "jutuks hea küll". Ta võib ju puhtal asfaldil ja kiilasjääl naastude abil midagi teha aga lume jaoks on see täielik lollus. 185 on lagi mistahes tavalisemale sõiduautole, mõnele eriti suurele ja raskele võib 205 paras olla.
Seepärast ma irvitangi avalikult soomlaste testide üle. Nad julgevad "võrdluseks" panna testiautole alla kulunud rehve aga mitte kunagi kitsast ja kõrge profiiliga teist tipprehvi. See oleks ju totaalne pläss, kui tuleb välja loomulik tõsiasi, et 175/65R15 plekkveljel sama auto all teeb "kaheksaid" testi"võitja" ümber ja seda 800 krooni odavama tükihinna juures, 10% väiksema kütusekuluga jne. Plekkvelg ja saastamarketi "ilu"kilp maksavad kokku 800 krooni isegi ülikallist vianorist ostes.
Muidugi absoluutne talverehvi "tipp" on "run flat". Ma ikka "juurdlen" autosportlaste ja sinna mistahes juppe, seekord siis rehve välja mõtlevate ja tootvate tegelaste peale. Nad on ikka täitsa lollid, sest projekteerivad mistahes libedale aluspinnale ikka pehmeid ja kõrgeid rehve. Kujutad ette, annavad Sainzile 2-tonnisele Dakari autole alla sellised "balloonisarnased" pooltühjana sõitmist võimaldavad rõngad, mitte 22-tolli neegrikad. (BFGoodrich Rock T/A 235/85R16 at low inflation pressure)
Ja "vaene" Loeb peab Rootsis sõitma üldse 145/80R16 ülikitsa täisprofiiliga. 255/35R20, kivikõva külgseinaga ja sinna siis piigid sisse... see on ikka õige talverehv!
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 21.12.2010 at 15:34 |
|
Jesper
|
Split: Öko-sportauto
Jah, kui rehvi ja tee vahelist hõõrdejõudu suurendada (=parem pidamine), siis rehvi ja tee vaheline hõõrdejõud ühtlasi väheneb (=väiksem kütusekulu)  :
See kõik on täiesti loogiline, vaadake Dakarit, seal on hõredalt bensujaamu!
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 21.12.2010 at 16:00 |
1 edit. Last edited 21.12.2010 at 16:01 by Jesper
|
BlueStang
|
Split: Öko-sportauto
siin miski top antud teemal
http://www.sportscarmonitor.com/blog/1043718_top-5-most-fuel-efficient-new-sports-cars |
| 21.12.2010 at 16:01 |
|
PlyVal64
|
Split: Öko-sportauto
quote:
viplala: Päris nii see nüüd ka ei ole, et kitsa rehvi pidamise, mis talvel ülihea on, võib suve olukorda tuimalt üle tuua.
Arvestama peab ikkagi sellega, et rehvi 1 cm2 suudab suvel teatud hõõrdejõule vastu pidada. Kui nüüd panna autole alla hästi peenikesed niidirullid, siis võib juhtuda, et rehvi kandepind tee suhtes, ei ole enam kooskõlas auto massi poolt pakutava külgsuunalise jõuga. Teisiti öeldes, peab rehv suutma, vastavalt oma kiirusele ja massile, optimaalselt hõõrdeteguri maha panna. Kui rehv on liig kitsas, siis tõmmatakse kurvis toore jõuga pealmine kiht lihtsalt maha ja pidamist ikka ei ole. Kui aga liiga lai, ei suuda rehv vastavalt oma võimekusele haakuda teega.
Nii ongi, et kusagil on optimaalsuse piir. Kuna ka talvel ei sõideta vaid tuisulumes vaid palju aega päris sügisestel teedel, siis 145 moodsa auto all pole tarvis - asfaldil läheb kole hapuks. Asfaldil on oluline võimalikult suur puhta kummi pind ehk slikk. Tööd teeb ainult kummi ja asfaldi vaheline hõõrdumine. Niipea, kui on juba vihm, on tegu libeda teekattega ja oluliseks muutub muster, libeduse tekitaja eemaldamine ning mustri (see ju ka kumm) surve teepinnale. Parim visuaal on loomulikult F1 ja see, kui "karvane" on vihmakas vs kuivailma slikk:
Tulles ajalooliste maailma parimate talveautode juurde ehk siis Saab 96 ja 99/900 ehk klassikud, siis neil oli optimaalne suve/talverehvi vahe 2 mõõtu. Klassikule tegi Nokia talveks HP1 165 laia ja suveks oli soovituslik 175 või 185. Päris algse 155SR15 4,5-tollisel juustunoal jätame kõrvale ja 80'tel tavaliseks muutunud 185/65 ning 195/60 on ka kõike muud, kui laiad rehvid. Talveks läksid siis alla tavaliselt 175 hambulised. "Pommikonel" veel kitsamad aga kõik R15. Sama asi ka Põrnikaga. Mis on neil kõigil ühised jooned: kergelt amfiibilik ninaehitus ees põhja all, sile suure kliirentsiga kelk-põhi ja kitsad suure läbimõõduga rattad.
Uskudes skandinaavlaste teadmisi talvest ja libedast autoga sõitmisel, siis ise julgeks soovitada "keskmisel" igapäevaautol talveks alla kruvida tehasepoolne minimaalmõõt, mis supordi peale mahub. Vähestele tava-autodele ei mahu vähem kui 16-tolli. Aga ka siis mitte üle 195 laia, seda laiust tehakse. Kui vähegi võimalik, siis ise paneks tehasest valuveljel 205/55R16 asemele talveks pleki peal 185/65R15. Kallitel kvaliteetrehvidel on hinnavahe täpselt plekkvelje jagu aga ökom tuleb kokku igal juhul. Talverehvi veeretakistuse mõju kütusekulule on tegelikult päris karm rahanumber kevadeks.
Edit: täitsa "kogemata" leidsin nii mõnelegi raskemale USA-rauale (vist nii mõnigi bussilaadne on nii väikese rattaga) sobiva rehvimõõduga 195/70R14 Nokiani talveka ja seda täiesti kristliku hinnaga. Juba aastaid tagasi tuli sellist mõõtu vanale volvo-tellisele tikutulega taga otsida. |
| 21.12.2010 at 16:22 |
1 edit. Last edited 21.12.2010 at 17:45 by PlyVal64
|
vvt
|
Split: Öko-sportauto
Tööauto all (103 kW, esivedu, registrimass 1700 kg) on "tehase heakskiiduga" 205/55 R16 Tule taevas appi. Olen 205 talverehviga kaks korda kraavis käinud. Uskuge, see juhtub väga äkki. Kui ise valida on olnud, siis alati nii kitsas ja kõrge kui rehvi kandejõud kannatab. Väga pisikestel rehvidel on ka väiksem jäikus-kandejõud ja asfaldil tekib kergesti tühja rehvi tunne.
Probleem rohkem selles, et mainstreami ostuhulluse (lapatakse lihtsalt samadel velgedel rehve ringi) tõttu kipuvad talverehvid olema samas mõõdus mis suvekad, heal juhul saad 1 mõõt kitsama. Näiteks 6,5X15 veljele, kus suveoludes on 195/65 R15, sa mingit 185/70 R15 või 185R15 poest ei leia ja mis saada on, suurema auto alla ei kannata panna (liig madal). Ma mingi sõidumees pole, aga üle 195 ma talveks tavamõõdus autole ei ostaks. Viimane positiivne talvesõidukogemus oli....Fiat Punto 1.2 2008, all 175/70 R14. Kinni jääda ei õnnestu eriti.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 21.12.2010 at 16:48 |
1 edit. Last edited 21.12.2010 at 16:49 by vvt
|
ivoalaska
|
Split: Öko-sportauto
Ei tea, kus teie kogu aeg sõidate ja kinni jääda üritate aga mul eelmine talv olid masinal all 235 laiusega naelad ja ei saa öelda, et kuhugi kinni jäänud oleksin. Jah paar korda õnnestus põhjale kinni jääda aga seal poleks ketid ka enam aidanud. Autoks oli muideks Pesukott406 coupe ehk üsna madal sõiduk. Sai kõik sõidud tehtud nende kummidega ja kusjuures ütleksin parima pidamisega asjad oli kui võrdlesin nende seibidega, mis töömasinal alla on paigutatud. |
| 21.12.2010 at 18:49 |
|
raynex
|
Split: Öko-sportauto
mulall 225 ja tagavedulise atm. kastiga tühja vito ja probleeme pole
aga et algsesse teemasse tagasi tulla siis soovitan näiteks neid - näevad sportlikud ja kütusekulu olematu:
http://www.volvocars.com/ee/all-cars/volvo-s60/details/pages/technical-spec.aspx
http://www.volvocars.com/ee/all-cars/volvo-c30/details/pages/technical-spec.aspx
____________________________
´lihtsalt asjaarmastaja` |
| 21.12.2010 at 20:04 |
1 edit. Last edited 21.12.2010 at 20:04 by raynex
|
silver
|
Split: Öko-sportauto
quote:
hents99: Rehvid ja muu on standard. Suvel muidugi võis 6-7 liitrit keskmiseks saada, aga nelikvedulisel ja isegi vähem kütusekuluks on küll väga kaheldav.
Kütusekulu pole mind kunagi väga palju kottinud, eriti vaidlustes. Endale valetada on kõikse kehvem.
Kui keegi ütleb, et 3.0 140+kW disla (vähemalt 1500kg massiga) tarbib ca 6-liitrit KESKMISELT (kasvõi 50/50 maantee/linn), siis jah.... las olla.
Pemmiraibe jah, allkirjast võid lugeda, miks ma väga seda kolmetähelist hellitama ei hakka. Olude sunnil mõtlesin, et võiks ökodisla olla, aga öko my ass.
Kuskohast sa võtsid et jutt käib e46
ma ütlesin et vaata kodulehele, seal müüakse hetkel uut "kolmekat"
|
| 21.12.2010 at 21:43 |
|
hents99
|
Split: Öko-sportauto
quote:
silver: quote:
hents99: Rehvid ja muu on standard. Suvel muidugi võis 6-7 liitrit keskmiseks saada, aga nelikvedulisel ja isegi vähem kütusekuluks on küll väga kaheldav.
Kütusekulu pole mind kunagi väga palju kottinud, eriti vaidlustes. Endale valetada on kõikse kehvem.
Kui keegi ütleb, et 3.0 140+kW disla (vähemalt 1500kg massiga) tarbib ca 6-liitrit KESKMISELT (kasvõi 50/50 maantee/linn), siis jah.... las olla.
Pemmiraibe jah, allkirjast võid lugeda, miks ma väga seda kolmetähelist hellitama ei hakka. Olude sunnil mõtlesin, et võiks ökodisla olla, aga öko my ass.
Kuskohast sa võtsid et jutt käib e46
ma ütlesin et vaata kodulehele, seal müüakse hetkel uut "kolmekat"
Ok, sorri, et valesti arvasin, mõtlesin et uuem on 335D juba.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 22.12.2010 at 09:48 |
|
vvt
|
Split: Öko-sportauto
quote:
raynex: mulall 225 ja tagavedulise atm. kastiga tühja vito ja probleeme pole
aga et algsesse teemasse tagasi tulla siis soovitan näiteks neid - näevad sportlikud ja kütusekulu olematu:
NSVL ajal oli olemas kuldne tarkus, et võidusõit pidada parandama seeriaauto tõugu. Mida on võidusõidust meil antud teemal õppida? Kõik me tahame asfaldil läbida kurve nagu F1, järelikult peaks rehv olema samasugune, lai, pehme seguga ja madal. Kõik me tahame talvel sõita nagu Märtin Rootsi talverallil, seega rehv kitsas, kõrge, võimalikult krobeline ja suurte naeltega.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 22.12.2010 at 09:54 |
2 edits. Last edited 22.12.2010 at 09:56 by vvt
|
BlueStang
|
Split: Öko-sportauto
quote:
vvt: NSVL ajal oli olemas kuldne tarkus, et võidusõit pidada parandama seeriaauto tõugu. Mida on võidusõidust meil antud teemal õppida? Kõik me tahame asfaldil läbida kurve nagu F1, järelikult peaks rehv olema samasugune, lai, pehme seguga ja madal.
khm - enne peaks seeriaautol olema samapalju downforci, siis saame rääkida laia rehviga F1 kombel kurvide läbimisest (ainult laia rehviga ei juhtu midagi) |
| 22.12.2010 at 12:34 |
|
vvt
|
Split: Öko-sportauto
ok, ok - põhimõte ju ei muutu, downforce puudumise tõttu ei näe me kedagi ju ringrajal 165 laia rehviga. Isegi vene ajal olid Ladadel seks puhuks mingid 235 laiad rehvid. Ehk asfaldile lai ja madal, lume peale kitsas ja kõrge.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 22.12.2010 at 12:45 |
|
mrtn
|
 Split: Öko-sportauto
F1 rehvid ei ole madala profiiliga. |
| 22.12.2010 at 13:30 |
|
vvt
|
Split: Öko-sportauto
Esirehvide kõrgusindeks 45-55 ja tagarehvide oma 40-45 pole ka just kõrge profiil, isegi tänapäeva autode kontekstis ja veel vähem talverehvide kontekstis.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 22.12.2010 at 14:06 |
|
mrtn
|
 Split: Öko-sportauto
see on suhtarv. absoluutväärtusena on ta ikka päris kõrge. |
| 22.12.2010 at 14:08 |
|
|
1 2 3 4 5 
