| Poster |
Message |
 madis
|
 Eesti autonduse tulevikust
quote:
PlyVal64: Ma julgen Teile meelde tuletada, et elektriauto on vana juba 120 aastat ja nii ta ka jääb. Ei ole sel "lollusel" tulevikku. Ta tundub nii hea, vaikne ja odav, kuid isegi tänaste teadmiste juures ei ole elektriauto veel kuidagi tavamasina asendaja. Rääkimata sellest, et ühe elektrikäru ehitamisele kulub rohkem naftat, kui mistahes URAL või KrAZ "sada sajale" oma eksistentsiga läbi jõuab põletada. USA-raud on puhas säästuauto ja minu igapäevavurr sõidab suisa õhust ja armastusest.
Õnneks oskab erinevalt sinust keegi ka arvutada. Kas sa oskad öelda, milline fond annab tasuta kütust elektriautode tootjatele ? Et nood saaksid oma tuhanded tonnid naftat ära põletada ühe auto tootmiseks ? Ei, sa ei oska seda öelda. Seega on su jutt bull.... aga seda me juba kartsimegi..
Aga teemasse: kui piirid ostu tegemiseks olid väga täpsed, siis pole parata, peab leppima elektrikärudega. Kui piirid olid laiemad, siis mina pooldaksin pigem tehnika ja tehnoloogia ostmist - riik võiks osta paarkümmend komplekti tööökodada ja laborite sisseseadet - nt. vormitegemise töökojad, keemialaborid, metallurgialaborid, metronoomialaborid.. ning anda need rendile eraettevõtjatele, enampakkumise teel. Nt stiilis: anda rendile komplekteeritud vormivalmistustöökoja sisustus (pingid ja mõõteriistad need ja need...) 5 aastaks hinnaga alates 3000,- € kuus.
Oluliselt kasulikum kui raha lihtsalt tarbimisse panna. |
| 04.03.2011 at 11:16 |
|
vvt
  |
Eesti autonduse tulevikust
quote:
DevilDeVille: mis nendega ikka oli, osta saanuks mida iganes, kasvõi neidsamu vitaarasid (või hoopistükkis Bandeirantesid). küsimus taandub sellele, et ühtegi otsust ei tehta ilma määrimiseta ja see määrimine tähendab lõppkokkuvõttes optimumist/mõistlikkusest oluliselt kallimaid tehinguid. viplala siin ennist mainis, et see vitaaradiil oli köömes. oli jah, tõin ta lihtsalt toimemehhanismi illustreerimiseks. see, et saastekvootide turg on arvestatavalt toredate piirangutega reglementeeritud, ei tähenda veel elujõulise korruptsiooni puudumist. see kellele otsustatakse neid osakuid müüa, peab ikka korralikult kukrut kergendama. misw muidugi pole probleem, sest bartertehingu kaupade katet annab sellevõrra (ja enamgi) ülespoole korrigeerida.
Eks ta nii ole. Seda Vitara asja on läbi aegade valgustatud nii, justkui osteti korruptsiooni käigus mingid tööks kõlmbmatud autod. Mis absoluutselt tõele ei vasta ning selle raha eest, mis ühe auto peale kulutati, oleks saanud vaid Lada Niva't. Nissan Patrol oleks kindlasti seksikam olnud, aga mingi 160 tuhat tükist poleks sel teemal peksa ka saanud. Vitara on täiesti pädev auto ja praeguste talvede korral eriti (kus supermoodsad Superbid kinni peamiselt istusid).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 04.03.2011 at 11:27 |
1 edit. Last edited 04.03.2011 at 11:28 by vvt
|
vvt
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
viplala:
Tuleb luua järjepidevus, tulirohelisuse sildi all. Tuleb luua uus turuosa riigis. Näiteks el autode oma.
Mis oleks lihtsam? Riik saab autod, hulgi ja odavalt. Need saab maha müüa rahvale.
Et rahvas neid kindlalt ostaksid, söödetakse turg sisse kõigepealt riigiametnikega, kes nendega koheselt sõitma hakkavad.
Mina nt ei poolda mingeid elektriautode eksperimente. Täna on Eestis selgelt karjuvamaid energiaprobleeme - näiteks hoonete soojapidavus. Kahjuks ei ole sellest saanud tänaseni mingit tõsist riiklikku programmi nagu Soomes oli, vaid asi on lastud sisuliselt vabaturul allavett ning üldjuhul toimib kommertspõhimõttel ja kommertslaenust. Kredex, Tallinna linn vms maksab rohkem sümboolselt. Esimene häda algab peale sellest, et riskide minimeerimiseks on pangad ära piiranud laenusumma x m2 (kunagi oli Harjus 1000 kr elamu m2), mistõttu sellest kompleksset renoveerimist (välissoojustus, küttesüsteemi rek, ventilatsiooni ehitamine) teha ei saa. Mittekompleksne renoveerimine aga energiasäästu ei anna. Olen näinud maju, kus peale välise soojustuse paigaldamist küttekulu kasvas. Üldjuhul piisab ainult üheks meetmeks. Teiseks pole finantsteenuste turul ikkagi mingit normaalset konkurentsi, kui 1-2 panka seda teenust pakuvad (SEB, Swed). Kolmandaks tähendab intressimakse 15-20 aasta jooksul (siis on kuumakse söödav), et asja tasuvusaeg on 20-30 aastat (samapalju kui meetme füüsiline eluiga), mis tähendab, et energiasääst läheb lihtsalt pangale ning laenu lõppedes hakkad uuesti ehitama. Siia juurde veel lisandub kinnisvaraomanike vähene kompetents ja ongi konnasilm valmis.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui nafta hind paari aastaga 200+ dollarit barrelilt ei ole, siis hoonete energiatõhususe teemal Eestis hetke instrumente arvestades mingit edasiminekut ei tule. Selle asemel maksab valitsus pensionäridele 500 kr rohkem (mis maandub soojatooja taskus lõpuks). Arvestades laenuvõimeliste inimeste väikest jääki, ei ole ka mõeldav 90% elanikkonna ringi kolimine tõhusatesse uutesse hoonetesse või neile uute ehitamine.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 04.03.2011 at 12:12 |
|
ivoalaska
|
Eesti autonduse tulevikust
Samal teemal http://www.e24.ee/?id=397324 |
| 04.03.2011 at 12:23 |
|
hunt
|
Eesti autonduse tulevikust
Aga mis siis saab - kui mingi jelektriautukene juhtub ää koolema .. siis selline riskisõit - jõuab kohale, või mitte ? .. siis hakkab neid ju tee ääres külitama küll ja veel ?!
Loodame, et neil ikka pagasnikud niipalju suured on, et tõukeratas sinna sisse ära mahub - muidu ei saa ju matka jätkata ?!
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
|
| 04.03.2011 at 16:42 |
|
rescue
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
hunt: Aga mis siis saab - kui mingi jelektriautukene juhtub ää koolema .. siis selline riskisõit - jõuab kohale, või mitte ? .. siis hakkab neid ju tee ääres külitama küll ja veel ?!
Loodame, et neil ikka pagasnikud niipalju suured on, et tõukeratas sinna sisse ära mahub - muidu ei saa ju matka jätkata ?!
lihtne, sebid autokese konksu koos käruga sappa ja lisavarustusse pakid kaasa bensiinimootoriga generaatori ja sõidad ca 40km vähem tänu lisaraskusele 
imelik on see et kuna autol on ikkagi teatavalt mõnedki sõiduajal liikuvad osad miks seda siis ei saa kasutada kas või natukenegi sisepõlemismootoriga masinate generaatoriga pookimiseks? või on disaineritele vastu näppe antud et ei mingit oma laadimist ja las omanikud maksavad oma elektri eest nö elektritanklas? |
| 04.03.2011 at 16:54 |
1 edit. Last edited 04.03.2011 at 16:56 by rescue
|
wader
|
Eesti autonduse tulevikust
Miks sa arvad, et seal mingit laadimist ei toimu?
Täpselt nagu hübriididelgi kõiskugune pidurdusenergia jms. lastakse akudesse. |
| 04.03.2011 at 17:20 |
|
krooks
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
hunt: Aga mis siis saab - kui mingi jelektriautukene juhtub ää koolema .. siis selline riskisõit - jõuab kohale, või mitte ? .. siis hakkab neid ju tee ääres külitama küll ja veel ?!
Loodame, et neil ikka pagasnikud niipalju suured on, et tõukeratas sinna sisse ära mahub - muidu ei saa ju matka jätkata ?!
Rongi ja bussiajad kasutusjuhendi viimasele lehele 
____________________________
Team OUTLAW
Ilus Aed
Fishing on Åland |
| 04.03.2011 at 17:30 |
|
silver
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
asjaarmastaja: Lisaks Ply jutule veel ka paar sõna oma rumalast arvamusest... Ma küll ei oska konkreetseid tõestatud numbreid välja tuua aga lihtne talupoja mõistus ütleb, et põlemise vahetu muutmine iikumiseks (see "neetud" sisepõlemismootor) peaks olema ikka kõrgema kasuteguriga kui põlemise muutmine elektriks, siis selle traatipidi edasi kandmine kuhugi stepslini, sealt akudesse ( mis pole kaugeltki 100% kasuteguriga, pigem jääb see alla tossaja kasutegurist) ja siis akudest elektrimootoriga liikumiseks. See taastuvenergia jutt on BS ruudus, tuuleturbiinide tootmine saastab iseenesest juba rohkem kui nende poolt toodetava sama koguse enegia tootmine tavajaamades. Ja kas tõesti suudetakse märgistada elektrone, et toon on "roheline" ja too seal mitte!?
Elektrimootor iseenesest on muidugi väga hää mootor aga selle särtsu sinna saamine ikka veel lapsekingades.... Mina arvan, et on ikka liiga vara suruda peale elektriautosi, enne peaks ikka proovima lahendada akude ( või miks ka mitte superkondensaatorite) probleemi.
Sellele lisandub veel, et vastavalt tuuleturbiinide elueale ja toodetavale elektrihulgale, nad ei tooda ennast tasa vaid jäävad miinusesse, pluss rohelist energiat müüakse kallimalt kui tavalist fossiili. |
| 06.03.2011 at 11:25 |
|
madis
|
Eesti autonduse tulevikust
See "talupoja mõistus" on õudne asi, kuna sellega argumenteerimiseks numbritest ei piisa.
Samas, ega talupojad tuulegenekaid ja elektriautosid ei leiuta  |
| 06.03.2011 at 12:23 |
|
antoonio
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
viplala:Tuleb luua järjepidevus, tulirohelisuse sildi all. Tuleb luua uus turuosa riigis. ..
Oujee, miskipärast tuleb selle peale kohe ette praegune rohelise energia tootmine ja selle müümine riigile, s.t. eesti energiale, mis lõpuks kisub viimse kui ühe tarbija käest päris palju öirosid sõltumata sellest kui mitmel kasutatud elektrilaengul roheline lipik küljes oli.
Samas see elektriauto temaatika on sihuke "liigutame suitsupilve teise kohta" teema ehk summa summaarum erilisi muutusi pole kui elektri tootmiseks on must energia, olgu see masuut, gaas, põlevkivi vms fossiil.
Praegu vist elektriauto näol ei ole tegemist tõsiselt võetava alternatiivina kuna stepsleid poel piisavalt, "tankimine" on üle mõistuse pikaldane (peamine nõrk külg), akude kestvusning nende utiliseerimine jne.
Kui ei eksis siis honda vist on teinud täiesti ok vesiniku auto, mille tankimine pole märgatavalt pikem kui diisel/bena oma ning ka läbisõit suht samas augus.
Iseasi on muidugi kui palju energiat kulub sama koguse (läbisõiduks vajaliku) vesiniku tootmiseks vs disal/bena.
EDIT: sry vvt läks see viide pisut mööda, viga parandatud.
____________________________
Caddilac Coupe DeVille'79 (D'Merchant) |
| 06.03.2011 at 17:00 |
3 edits. Last edited 07.03.2011 at 09:35 by antoonio
|
Jesper
|
Eesti autonduse tulevikust
Noh, üks minu hinnangul mitte just vähe oluline muutus on see, et toorelektrit me võime Ida-Virumaalt ise maa seest välja kangutada, mitte ei pea müts näpus käima araablaste-venelaste-norrakate jutul nafta asjus.
Kuigi ma just ülevoolavalt entusiastlik selle tehnoloogia juurdumise osas ei ole (biokütus on perspektiivikam), siis suht raske on ka aru saada pessimismist. Mis täpselt halvemaks läheb, kui muuhulgas ka sellised autod linnapildis ringi sõidavad? Keegi pole neid ju "peale surunud"? Hetke olukorras ma isiklikult võtaks elektrika kohe kasutusele kui see nii rämedalt palju ei maksaks, 99% sõite on linna piirides ja kesklinnas parkimine tasuta.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 06.03.2011 at 19:03 |
|
silver
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
madis: See "talupoja mõistus" on õudne asi, kuna sellega argumenteerimiseks numbritest ei piisa.
Samas, ega talupojad tuulegenekaid ja elektriautosid ei leiuta
Madis, kui sa loeks natuke rohkem uurimusi tuulegeneraatoritest, siis sa teaksid seda.
Viimane sellekohane tõestus tuli inimeselt kes konkreetselt on nende ehitusega seotud.(selle taga on lihtsalt tohutu raha ja mull miks seda tehakse)
Sellega kaasneb veel maastiku ja loodusreostus mis silma ja kõrva häirib. Usa-s on mäeküljed ja tasandikud tuulikuid täis ja ei ütleks, et "ilus mägine vaade".
http://www.superstock.com/stock-photos-images/1486-7459
Tore kui eestis kõik lagedamad alad oleks sellised-nii või ?
Sulle veel teadmiseks, et talupojad on aegade algusest kõige rohkem leiutanud(ka tuuleturbiine endale õuele), mida neil parasjagu vaja läheb. Nad on olnud selleks võimelised sest pole õppinud koolis, et nii ei saa teha ja proovimise teel on uued asjad sündinud.
Leiutajatest pool või üle selle on ilma vastava hariduseta, ütleb see sulle midagi? |
| 06.03.2011 at 20:33 |
|
madis
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
Leiutajatest pool või üle selle on ilma vastava hariduseta, ütleb see sulle midagi?
Ei ütle. |
| 06.03.2011 at 23:38 |
1 edit. Last edited 06.03.2011 at 23:38 by madis
|
viplala
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
Jesper: Noh, üks minu hinnangul mitte just vähe oluline muutus on see, et toorelektrit me võime Ida-Virumaalt ise maa seest välja kangutada, mitte ei pea müts näpus käima araablaste-venelaste-norrakate jutul nafta asjus.
quote:
Muide, me võime ka tuumaelektrit maa seest välja kangutada ja pool eestit uraani eest üles kaevandada. |
| 07.03.2011 at 00:09 |
2 edits. Last edited 07.03.2011 at 00:10 by viplala
|
Peeter82
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
Jesper: (biokütus on perspektiivikam),
sellele väitele sooviks kommentaari. Kui mõtlesid, et "perspektiivikam, aga lõppkokkuvõttes ikkagi piiratud kasutusega", siis OK.
Naftakütuseid ei saa ju täies mahus biokütustega asendada.
____________________________
ex Camaro ´79, ´80, ´93 |
| 07.03.2011 at 09:06 |
|
vvt
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
antoonio: quote:
vvt:Tuleb luua järjepidevus, tulirohelisuse sildi all. Tuleb luua uus turuosa riigis. ..
Oujee, miskipärast tuleb selle peale kohe ette praegune rohelise energia tootmine ja selle müümine riigile, s.t. eesti energiale, mis lõpuks kisub viimse kui ühe tarbija käest päris palju öirosid sõltumata sellest kui mitmel kasutatud elektrilaengul roheline lipik küljes oli.
Samas see elektriauto temaatika on sihuke "liigutame suitsupilve teise kohta" teema ehk summa summaarum erilisi muutusi pole kui elektri tootmiseks on must energia, olgu see masuut, gaas, põlevkivi vms fossiil.
Praegu vist elektriauto näol ei ole tegemist tõsiselt võetava alternatiivina kuna stepsleid poel piisavalt, "tankimine" on üle mõistuse pikaldane (peamine nõrk külg), akude kestvusning nende utiliseerimine jne.
Kui ei eksis siis honda vist on teinud täiesti ok vesiniku auto, mille tankimine pole märgatavalt pikem kui diisel/bena oma ning ka läbisõit suht samas augus.
Iseasi on muidugi kui palju energiat kulub sama koguse (läbisõiduks vajaliku) vesiniku tootmiseks vs disal/bena.
Mida seda tulirohelisuse jama küll pole kirjutanud. Paluks korrektselt kvootida!
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.03.2011 at 09:11 |
|
vvt
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
Jesper: Noh, üks minu hinnangul mitte just vähe oluline muutus on see, et toorelektrit me võime Ida-Virumaalt ise maa seest välja kangutada, mitte ei pea müts näpus käima araablaste-venelaste-norrakate jutul nafta asjus.Kuigi ma just ülevoolavalt entusiastlik selle tehnoloogia juurdumise osas ei ole (biokütus on perspektiivikam), siis suht raske on ka aru saada pessimismist. Mis täpselt halvemaks läheb, kui muuhulgas ka sellised autod linnapildis ringi sõidavad? Keegi pole neid ju "peale surunud"? Hetke olukorras ma isiklikult võtaks elektrika kohe kasutusele kui see nii rämedalt palju ei maksaks, 99% sõite on linna piirides ja kesklinnas parkimine tasuta.
Miks asja nii keeruliseks ajada? Selleks, et vähendada energiatarvet 10 aasta jooksul vähemalt 30%, on vaja teha ainult 3 lihtsat asja
1. maksupoliitiliste meetmetega muuta nt Co2 emissioon üle 150 g/km kohta väga kalliks, valikuta kõikidele autodele
2. kanaliseerida saastekvoodid, EL rahad jne hoonete ja tehnovõrkude energiatõhususe tagastamatu abi programmidesse kasusaaja omafinantseeringuga mitte üle 20%
3. suurendada gaasi ja kütteõli aktsiisi umbes 5 korda.
See on tegelikult maybe aasta-kaks tõsist tööd ministeeriumites.
Ainult, kes on poliitik piisavalt suurte ümarate kehaosadega, kes selle teoks teeb?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.03.2011 at 09:17 |
1 edit. Last edited 07.03.2011 at 09:18 by vvt
|
Jesper
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
Peeter82: quote:
Jesper: (biokütus on perspektiivikam),
sellele väitele sooviks kommentaari. Kui mõtlesid, et "perspektiivikam, aga lõppkokkuvõttes ikkagi piiratud kasutusega", siis OK.
Naftakütuseid ei saa ju täies mahus biokütustega asendada.
Ma ei viitsi hetkel vastavaid linke ja värke otsima hakata, aga mingit piiri küll ees pole. Trikk on selles, et kui "ei poolda"-skeptik mõtleb biokütusest kuuldes automaatselt stiilis et "kvaliteetne rapsiõli/mais/suhkrupeet parasvöötme põllumaalt" (Igen biofuel), millega tõesti ei tule numbrid hästi kokku, siis tegelikult käib uurimustöö suunal "kiiresti kasvav umbrohi troopilises poolkõrbes" (IIgen) ja "vetikate kultiveerimine" (IIIgen).
Jah, see kõik ei ole veel päris valmis ja mina siinsete "talupoegadega" vaielda ei viitsi, lihtsalt mulle tundub mu enda piiratud teadmiste baasil, et läbimurded teise generatsiooni biokütuse osas on lähemal kui läbimurded akutehnoloogia osas. Aga nagu ma juba mainisin, see ei tähenda üldse seda, nagu peaks aku- ja elektriauto tehnoloogia eos perspektiivituks kuulutama - näiteks elektripliit on inimeste seas väga populaarne, mis siis et gaasipliit igatpidi kiirem-võimsam-äkilisem on.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 07.03.2011 at 09:31 |
1 edit. Last edited 07.03.2011 at 09:40 by Jesper
|
partel
|
Eesti autonduse tulevikust
Heh, küsimus pole selles mida eelistada, mida võtta ja mida jätta.
On vaja KÕIKI energiaallikaid ja tuleb puudugi veel. Naftale, gaasile ja söele asendajaid ei ole ega tule, ülejaanud allikad vaid toetavad neid.
Hiinlased, hindud jt 3,000,000,000+ inimest tahavad ka "Ameerika elu".
____________________________
_ |
| 07.03.2011 at 11:32 |
|
charger
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
partel: Hiinlased, hindud jt 3,000,000,000+ inimest tahavad ka "Ameerika elu".
Nad ei saa seda, sest nii palju ressurssi pole maailmas olemas. Ja kahjuks läheb meie elu seetõttu järjest kallimaks, et tootmine "odavatesse" maadesse viiakse
Jesperi mainitud planktoni kultiveerimine on hea point, kui nad nagunii üüratu koguse co2 toodavad, las liigutavad samal ajal siis juba transpordivahendeid ka  |
| 07.03.2011 at 12:58 |
|
vvt
|
Eesti autonduse tulevikust
Noh, see on 10. klassi filosoofiakursuse üks esimesi tunde, mis selgitab lääne- ja idamaise ellusuhtumise erinevust. Idamaade kultuuris pole esmane "omada" nagu meie oma rikutusest mõtleme. Nt Indias joob tubli osa (%-ga ei spekuleeri) sealtsamast, kuhu urineerib ning kõrvuti lääne turistidele mõeldud hotellidega on kõrvuti kohalike majad, kus solk läheb keskaja Tallinna kombel tänavale, ometi pole hindud asunud mässama, nõudma uut veevärki või kanalisatsiooni, India pole seejuures vaene riik - neil on oma kosmoseprogramm, tuumarelv ja lennukikandjad.
Et Idas tahetakse elada nagu Läänes - minuarust triviaalne üldistus.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.03.2011 at 13:05 |
1 edit. Last edited 07.03.2011 at 13:06 by vvt
|
PlyVal64
|
Eesti autonduse tulevikust
Elektriautodest. Need on ilmas olnud aastakümneid ning leidnud laialdast kasutust piiratud territooriumil suhteliselt ühtlases temperatuuris kasutamisel. Elektritõstukid, kärud etc. Seega on neljarattalise elektrisõiduki tehnoloogiat arendatud ilmatu aeg, lisaks käsitööriistade ja telefonide/pisielektroonika elektri kaasavõtmise akutehnoloogiat ja ikkagi ei ole mitte keegi jõudnud pädeva tulemuseni. Suvine kilulinn on elektriautole isegi sobilik (piiratud ala ja soe), -30 kraadi, paks tuisulumi, jääs aknad etc - tänase mistahes elektriauto "eluiga" tuleb lugeda minutites. Tundi ehk 60 minutit ei kesta ükski olemasolev auto. Sellega ei pruugi jõuda isegi Sauelt Toompeale tööle, sest Vabaka ummik võib röövida kogu aja ja röövib igal juhul kogu elektri akust.
Ma ei tea, paljud Teist on katsetanud kõige moodsamaid akusid, näiteks Torqeedo omi - mina olen - ja kuigi tegu on tavaakuga võrreldest täieliku kosmosega, ei päde ka see ülikallis akutehnoloogia veel elektriauto loomiseks. Ta on külmakindel, kerge, suure mahutavusega, muidugi kahjuks ülikallis aga ta ikkagi ei asenda mitte mingi valemiga hetkel fossiilkütust. Kasutusel on peaaegu maailma parim elektrimootori tehnoloogia ja aku kuid tulemus on ikkagi pehmelt öeldes nigel. Jah, selline ülikallis aga vähev elektriline päravurr teeb oma töö ära aga sorry, ookeanile sellega ei lähe, kuigi purjekal on võimalik "oma elektrijaam" kaasa võtta.
Elektriauto tulevik saab olla vaid "ultralightid" mugavusvarustuse vabad suurlinna katusega poekärud, mis liiguvad kuni 60-70 km/h ning seega ei vaja ka ulmelisi turvalahendusi. Ülikitsad kergveeremisega rehvid, ülikerged anatoomilised plasttoolid peaaegu olematu polsterdusega, kaalu masinal koos kahe inimese ja akudega 500-600 kilo max., üks hädapärane klaasipuhasti, mingi 10W kõlariga uudisteraadio, kerge puhur-udueemaldi ja kuidas sooja saamine lahendada, see on juba probleem. Ja autonoomsus vähemalt 12 tundi linnasõitu suvel, koos küttega talvel 8 tundi. Kogu see elektriautode jutt on täpselt sama mõttetu, kui väita et 30 aasta pärast lendavad JumboJetid ka Euroopast Austaaliasse elektriga, pardal 500 reisijat. See, kui mudel(mängu)lennuk lendab mingi piiratud aja mehitamatult elektrimootori abil ei pane veel päris lennukeid elektriga lendama. Ilma kiire ja alati igalt poolt saadava elektrita jääb akudel elektriauto samasuguseks mänguasjaks. Ja nagu enamus ka väidavad, siis mõistliku hinna puhul mängiks me nendega suurima heameelega. Ma mängiks oma purjeka sabas ka hea meelega Torqeedo-vurriga aga kui bensiinitarbija on 50% odavam osta 3 korda suurema reaalse efektiivsuse juures (merel on see turvalisus!!!) ning andes 10-liitrise kankuga (kokku 12 kg pada + 10 kg täis kanku) turvaliseks teekonnaks 50 miili, siis ma olen kahjuks sunnitud edasi bensiini tarbima.
|
| 07.03.2011 at 13:52 |
|
v6sa
|
Eesti autonduse tulevikust
Eelkõnelejal on omast vaatenurgast õigus, kuid... Enamus tema (ja ka paljude teiste) etteheidetest elektriauto suunas on tegelikult mitte kontseptsiooni, vaid energiamahuti vastu suunat. Kui täna oleks kasutada energiamahuti, mis annaks sama autonoomsuse bensiinipaagiga võrreldes, siis oleks jutu point hoopis teine. Tuletan taas meelde, et aastal 1911 (vaid sada aastat tagasi) oli auto üsna mõttetu vidin, mille usaldusväärsus, autonoomsus ja kasutusmugavus jäid oluliselt alla hobusele...:P
Samas saan ma aru inimestest, kes tahavad minna kindla peale välja ning vajavadki 1200 km autonoomsust. Seda tänane elektriauto ei paku.
Kuid minul ei ole oma töölkäimiseks tarvis autonoomsust rohkem, kui 2x30 km (2x30 min) ja kohalolekut minutipealt. Mulle sobiks isegi sihuke mijäu (kuigi mul pole uduaimugi, kas mu tagument ikka end selles hästi tunneb...). Ning millegipärast on mulle jäänud mulje, et ma ei ole sugugi ainus sihuke autotarbija...
Mis aga puudutab teema algatamise põhjust, siis min arvates on laadimisinfrastruktuuri rajamine hea idee. Konkreetse valmistaja elektriautode kohustuslikus korras kasutuselevõtt aga mitte nii hea. |
| 07.03.2011 at 14:18 |
|
Jesper
|
Eesti autonduse tulevikust
Charger, sa oled veidi valesti aru saanud sellest CO2 bisnesest. Loodus iseseisvalt ei tooda hetkearusaamade järgi CO2 juurde. Kui ma piltlikult öeldes kütan oma autot heinaga, siis see on ka CO2-neutraalne tegevus (eeldusel et niiduk käib ka heinaga jne). Sustainable biofuel on samuti CO2-neutraalne, isegi veidi negatiivne (st rohkem CO2 seotakse ära kui atmosfääri paisatakse), lihtsalt kogu jama hetkel on selles, et me pole veel pehmelt öeldes seda "sustainable" taset kätte saanud.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 07.03.2011 at 14:19 |
1 edit. Last edited 07.03.2011 at 14:26 by Jesper
|
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
