| Poster |
Message |
 Raceboy
 |
 Kuhu on autodel areneda???
quote:
Taavi: Ma usun, et kõik suuremad autotootjad suudaksid toota praegu mahuka turvalise peresedaani, mis võtaks 1L/100km koha kütust, co2 oleks 50g/km ja kiirendaks 0-100kmh 6 sekundiga. Selline auto maksaks lihtsalt ühe korraliku reaktiiv eralennuki hinna.
Porsche 918 on küll sportauto, aga evib samasse suurusjärku tehnilisi andmeid:
quote:
The Spyder is powered by a 3.4 litre V8 engine, developing 500 horsepower (370 kW), with three electric motors delivering an additional 218 horsepower (163 kW). This gives the 918 Spyder a 0–100 km/h time in just under 3.2 seconds and a top speed of over 320 kilometres per hour (200 mph). CO2 emissions are 70 g/km and fuel consumption is 3 L/100 km (94 imperial mpg/78 us mpg).
Tühimass on 1490 kg ja hind 1+ mln eurot.
____________________________
www.vems.ee |
| 27.03.2012 at 11:12 |
|
vvt
 |
Kuhu on autodel areneda???
Tundub, et meie laiuskraadil hakkab koos hübriididega kasvama tulevikus ka 4wd sõiduautode arv.
Peugeot juba sellise asja laiemaks tarbimiseks taskukohase hinnaga turule tõi - kus hübriid-elektrimasinad ajavad tagarattaid ja sisepõlemismootor esimesi.
Skeemi pluss on see, et seda on võimalik lihtsa vaevaga valmistada igast laiatarbe esiveolisest autost ja puudub vajadus luua ekstra jõuagregaate-keresid.
Tagaveolise autoga pole see aga eriti lihtne.
Mis seal salata - enamiku roheliste autode vastast võõristust tekitab autode nõme disain ja sellega oleks kui otsa ette kirjutatud "olen peast roheline".
Ainuke küse, et kuidas lahendada ära tarvitamine libedal, kus jalga gaasilt eemaldades peaks tagumine mootor-generaator hakkama laadima ja tekitama koos sellega arvestatava takistuse.
50 kW generaator tekitab soliidse takistuse ja kui see tagaratastele järgi panna, on efekt libedal nagu oleks kässarit tõmmatud 
Pakkumine: 10 a pärast on meil enimlevinud neliveosüsteem "Electric 4WD" Haldexi/Visco asemel.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 27.03.2012 at 11:24 |
2 edits. Last edited 27.03.2012 at 11:26 by vvt
|
Indrek_S
|
Kuhu on autodel areneda???
Eks se regenereerimine lahendatakse mõistlikult. Tänased, juba aastaid meie teedel liikunud tagumiste elektrimootoritega vedavate ratastega autode omanikelt pole kurtmist olnud. Ja neid autosi on massiliselt. Samas on need mootorid kõik kontaktivabad 3-faasilised...küllab saab elektroonika "pidurdusjõudu" reguleerida.
____________________________
not done until it's done |
| 27.03.2012 at 13:29 |
|
vvt
|
Kuhu on autodel areneda???
Võibolla lähima 5 aasta jooksul lõpetavad ka hübriidautode ja elektriautode tootjad tarbija lollitamise oma ühe kehaosa ja sõrme võrdlemisel saadud "kütusekuluga".
Pole ju mõtet anda kütusekuluna näite, mis saavutatavad üksnes lühiajaliselt - nt maantee kütusekulu, kus arvesse läheb tegelikult ka akusse kogutud energia.
Opel Ampera oli viimane, kes sellega hiilgas (jättes arvestamata, et kasutati ka akusse kogunenut).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 27.03.2012 at 14:04 |
|
olevtoom
|
Kuhu on autodel areneda???
quote:
vvt: Võibolla lähima 5 aasta jooksul lõpetavad ka hübriidautode ja elektriautode tootjad tarbija lollitamise oma ühe kehaosa ja sõrme võrdlemisel saadud "kütusekuluga".
Pole ju mõtet anda kütusekuluna näite, mis saavutatavad üksnes lühiajaliselt - nt maantee kütusekulu, kus arvesse läheb tegelikult ka akusse kogutud energia.
Opel Ampera oli viimane, kes sellega hiilgas (jättes arvestamata, et kasutati ka akusse kogunenut).
Mina näen vastupidist suundumust: autoehitajad hakkavad järjest enam optimeerima oma mootorite töörežiime NEDC/NEFZ-tsükli võimalikult kasinaks läbimiseks. Millel on tegeliku eluga vähe pistmist. Vaadake sealseid kiirendus- ja kiirusrežiime, need sobivad isegi ühe lahases jalaga kilpkonnale. Ärme räägime üldse sellest, et mõõtmine toimub toasoojas ruumis.
Autosid korralikult testivad autoajakirjad on välja töötanud mingi testiraja, mis enam-vähem vastab päriselule ja kus nad millegipärast saavad ametlikust "veidi" erinevaid kütusekulusid, ning millegipärast suhteliselt sarnaseid...
Hübriidil, eriti laetaval, on linnasõidus muidugi mõtet, aga pikema maanteesõidu sisse kaob akudest saadaolev energiaraasuke üsna ära.
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera |
| 27.03.2012 at 14:55 |
|
vvt
|
Kuhu on autodel areneda???
Selline optimeerimine on veel pisivargus võrreldes õuna ja apelsini võrdlusega ja vaikides pool energiast akust võttes.
Kui konstrueerida selline olukord, et aku kestaks linnasõidus 50 km ja kütusekulu mõõtekatse on 10 km pikkune, on lihtsa manipulatsiooniga võimalik saada kütusekulu null liitrit 100 km peale ja kõik oleks täitsa JOKK.
Ainuke asi, kui reaalne selle saavutamine tegelikus elus oleks.
Lexus näiteks reklaamis kesklinnas suurtel plakatite hübriidide kütusekulu, mis peaks lausa füüsika alustalasid kõigutama.
Kahtlustan, et samasuguste meetoditega.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 27.03.2012 at 15:07 |
|
viplala
|
Kuhu on autodel areneda???
Filmide reaalsus, kus inimeste mõtteid loetakse, ei olegi nii kauge tulevik tavaelus. Vaadake näiteks seda http://www.novaator.ee/ET/it/video_inimaju_juhib_volkswagen_passati/
Juba täna on see võimalik, kas ka jätkusuutlik... vaevalt. Küll aga areneb sealt välja midagi, mis meie tuleviku autot iseloomustama hakkab. Ei ole ju mõtet teha autot, mille juhtimisest on su käed eemaldatud, kuid aju töötab samas kahekordse võimsusega. Teisalt oleks autol vaja akent, mida mõttega saaks alla ja üles kerida . Või ka samas telefoni, mida roolis olles mõttejõul, vastu saaks võtta. Või siis mitte telefoni, mille abil saaks suhelda mõttejõul.
Ma olen suht kindel, et mootorite töös mingeid uusi süsteeme ei tule niipea, ja diislid vuravad ka 100 aasta pärast ringi, ikka veel nelja ratta peal ja istmed sees, kuid kõik muu seal autos, on rämedalt muutunud. |
| 27.03.2012 at 23:23 |
|
Jesper
|
Kuhu on autodel areneda???
Ah ma ei tea, ma olen seda saanud proovida: http://www.emotiv.com/apps/epoc/299/ ja kuigi see on iseenesest väga šeff värk ja kõrvalt vaadates on lahe kui asjad liiguvad "mõttejõul", siis reaalselt mõttejõul juhtimisest, nagu ma näiteks oma kätt juhin, on asi veel väga kaugel. Võib-olla see on õpitav, aga väga ei usu.
Pigem on see juhtimine umbes sarnane mindfuck nagu see, kui keegi ütleb "ära mõtle 5 minuti jooksul kordagi Arnold Rüütli peale" 
Saate "Prototype This" (soovitan soojalt) esimeses osas ehitati mõttejõul juhitavad autod suht koduste vahenditega valmis, ehk tehnoloogia on iseenesest juba täiesti olemas ja mitte eriti kallis. Aga noh isegi joystickiga autod pole veel kohal, see mõttejõul juhtimine on sisuliselt tuunitud joystick.
Ja see tiaara peab ka muideks koguaeg tihkelt peas olema, ilma ei tööta. Mingit paremat ja mugavamat lahendust minuteada hetkel pole (ok, implantaat ka, aga noh, jah...)
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 28.03.2012 at 06:15 |
3 edits. Last edited 28.03.2012 at 06:40 by Jesper
|
diesel
|
Kuhu on autodel areneda???
quote:
viplala:...Ma olen suht kindel, et mootorite töös mingeid uusi süsteeme ei tule niipea, ...
mina jälle pakuks, et tuleb muutusi küll. paneks pepsi vahele, et näiteks 10 aasta perspektiivis on paljudel kolbmootoritel elektromehhaaniline klapiajam.
asi mida ma juba ammu ootan. saaks mistahes koormusreshiimis kõige optimaalsema gaasijaotuse.
a see, et saja aasta pärast diislid ringi vuravad, on muidugi väga meeldiv perspektiiv. |
| 28.03.2012 at 08:26 |
|
Raceboy
|
Kuhu on autodel areneda???
quote:
diesel: [ paneks pepsi vahele, et näiteks 10 aasta perspektiivis on paljudel kolbmootoritel elektromehhaaniline klapiajam.
asi mida ma juba ammu ootan. saaks mistahes koormusreshiimis kõige optimaalsema gaasijaotuse.
Kas keegi BMW ValveTronic'ust on kuulnud? Juba mitu head aastat täiesti tavaliste seeriamootorite peale kasutuses...
____________________________
www.vems.ee |
| 28.03.2012 at 08:43 |
|
vvt
|
Kuhu on autodel areneda???
Valvetronic pole küll elektromagneetiline klapiajam. vaid elektromehhaaniline abinõu muidu mehhaanilise klapimehhanismi parameetrite mõningaks muutmiseks mootori töö ajal. Ehk siis VTEC-ist samm edasi (asmeteta) ja VANOS'est samm edasi (võimaldab muuta ka klapi tõusu).
Elektrimagneetiline klapiajam tähendab seda, et nukkvõll, nookurid ja võibolla isegi klapivedrud tänapäeva tähenduses (jäikuses) puuduvad. Klappe avatakse ja suletakse elektrimagneetiliselt, tõukava mähise või elektrimootori abil.
Valvetronicu põhiline "kõrvalkahju" on seguklapi puudumine (pöördeid muudetakse läbi klapimehhanismi), mis turgutab täiteastet osakoormustel (kus seguklapp oluline takistus on), sellest tuleb mõningane efekt pöördemomendile väikestel/keskmistel pööretel ja sealt kütusesääst.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 28.03.2012 at 09:53 |
2 edits. Last edited 28.03.2012 at 09:57 by vvt
|
Raceboy
|
Kuhu on autodel areneda???
Ma tõin lihtsalt selle näitena selle kohta, et klapiajamiga juhitakse mootori tööd juba praegu.
____________________________
www.vems.ee |
| 28.03.2012 at 10:42 |
|
madis
|
Kuhu on autodel areneda???
Elektromagnetilise klapiajami võimsus on päris suur ja kasutegur päris vilets.
Minuteada isegi tavalisel tänavamootoril tarbib nukkvõll paar hobust - võin ka eksida. |
| 28.03.2012 at 14:48 |
|
ervin
|
Kuhu on autodel areneda???
on märksa parema kasuteguriga variant (väidetavalt) väljamõeldud, prototüübitud - hüdraulika, mis klappe liigutab ja mida omakorda juhitakse elektromagnetsolenoididega. kunagi 10-15 aastat tagasi oli suur kisa ümber selle ja lubadused, et kohe-kohe läheb asi fordil seeriatootmisesse. paraku jutuks see jäigi ja mingi aeg hiljem kadus ka detailsem info saidilt maha
edit: midagi on veel siiski olemas
http://www.sturmanindustries.com/main/hydraulicValveActuation.htm |
| 28.03.2012 at 15:01 |
1 edit. Last edited 28.03.2012 at 15:07 by ervin
|
Taavi
|
Kuhu on autodel areneda???
quote:
Maik: quote:
Taavi: Ma usun, et kõik suuremad autotootjad suudaksid toota praegu mahuka turvalise peresedaani, mis võtaks 1L/100km koha kütust, co2 oleks 50g/km ja kiirendaks 0-100kmh 6 sekundiga. Selline auto maksaks lihtsalt ühe korraliku reaktiiv eralennuki hinna.
Mina seda küll ei usu. Või siis tegu on elektriautoga mille läbivus jääbki 100km kanti,mitte 600+ km.
Lihtne on selle mõtteni jõuda tegelikult. Alustades spetsiaalsest eraldi välja töötatud one-off rehvisegust, mis veeretakistust vähendab kuni materjalideni mida hävituslennukites kasutatakse - titaan + kõik muud erisulamid + määrdeained. Lisaks väljalaskegaaside järeltöötlus, milleks võib jumal teab kui erilist (kalleid komponente sisaldavat) keemiat kasutada. Esimesena kargab materjalidest pähe kohe McLaren F1 kullatud väljalaske isolatsioon. Samuti ehitati ju Veyroni nutikas tagatiib tegelikult lennukiinseneride poolt, seega hinnalae puudumise puhul miks ei võiks samal või veelgi kõrgemal tasemel oskusteavet ja materjale kasutada kütusekulu alandamiseks. |
| 28.03.2012 at 16:39 |
1 edit. Last edited 28.03.2012 at 16:40 by Taavi
|
Indrek_S
|
Kuhu on autodel areneda???
quote:
diesel:
mina jälle pakuks, et tuleb muutusi küll. paneks pepsi vahele, et näiteks 10 aasta perspektiivis on paljudel kolbmootoritel elektromehhaaniline klapiajam.
Kui mu mälu mind alt ei vea, siis Chevy lubas C6 vettele suure suuga elektromehaanilist klapiajamit. Selles valguses ollakse vist tehnoloogia kasutusevõtule üsna lähedal.
____________________________
not done until it's done |
| 28.03.2012 at 16:44 |
|
vvt
|
Kuhu on autodel areneda???
quote:
madis: Elektromagnetilise klapiajami võimsus on päris suur ja kasutegur päris vilets.
Minuteada isegi tavalisel tänavamootoril tarbib nukkvõll paar hobust - võin ka eksida.
Praegugi on komponendide tootjal suuri raskusi valmistamaks elektrijubinaid, mis peaks pikka aega vastu kuuma õli keskkonnas (nt klapikambris asuvad andurid), et saadakse usaldusväärselt tööle klapid, mis käiksid 10-15 aastat veatult kinni lahti 1500 korda minutis, kusjuures elektriline osa asub üsna ebameeldivas keskkonnas - kahtlane. Tehnoloogia võimaldab toota igasugu Space Shuttle tükke, ainult vahepeal asub selline muutuja nagu autotehase ökonomist, kes ajab igat 10 senti liigset maksumust taga ja kui see elektromehhaaniline klapiajam ei anna nt 50 dollarit auto kohta säästu, siis sellega lihtsalt ei tegeleta.
Klappidel on veel küsimus, et tööpindade isepuhastumiseks peab neid paraja pauguga sulgema - ehk vaja on päris jäika vedrut. Jäik vedru eeldab igale klapile sellist starteri tõmbemähisega võrreldavat tõukemähist.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 29.03.2012 at 08:17 |
1 edit. Last edited 29.03.2012 at 08:19 by vvt
|
Jesper
|
Kuhu on autodel areneda???
Üks põnev asi, mis täna silma jäi: http://www.goauto.com.au/mellor/mellor.nsf/story2/A2D2353B9C73913BCA25787F000F6EF3
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 29.03.2012 at 18:07 |
|
viplala
|
Kuhu on autodel areneda???
Eh, mulle meeldib õhu peal sõitev aparaat. Hakka või murusööjaks, värvi auto roheliseks ja anna talda. Väljaheitegaasidega saad asendada vanaema hingamisaparaati. Kui soovid täielikku, lillelõhnalist oreooli ringikest, ümber oma puitunud peakolu, siis võid panna katusele ka paar päikesepatareid ja mõne tuulegeneka, mis oma hiigelaegadel toodavad läbi kompressori, süsinikust reservuaaridesse kütust, mille sa siis hiljem rõõmsasti ää tarbid.
http://www.youtube.com/watch?v=ztFDqcu8 oJ4 Kustutage 8 ja o vahelt tühik ära, kui ma selle kokku kirjutan, siis hakkab viide mingit segast peksma ning tekitab sinna vahele emotikoni. |
| 29.03.2012 at 23:52 |
2 edits. Last edited 29.03.2012 at 23:57 by viplala
|
Jesper
|
Kuhu on autodel areneda???
See video lõpp kiskus küll igiliikuriks ära, aga konseptsioon on iseenesest töötav. Plussideks elektriauto ees on eelkõige kiire tankimine ja "aku" vastupidavus tsüklitele, miinusteks on "aku" vilets energiatihedus (jääb elektriakudele suurusjärgu võrra alla) ja asjaolu, et mootor läheb kiiresti väga külmaks ning soojust pole sellises masinas mitte kuskilt mitte grammigi võtta. Võib-olla kuskil soojas arengumaas töötab, kus külmumine pole probleemiks ja elektriauto tehnoloogia kalliks jääb.
Takkatipuks ma ei ole päris kindel, kui efektiivne see suruõhu tootmine tanklas olla saab, sealt läheb ka paras ports soojuseks ära. Praegu arvutada ei viitsi, aga lakke vaadates pakuks, et võibolla heal juhul sisepõlemismootori efektiivsusest on natuke parem, aga elektriauto tasemest jääb kaugele maha.
Loomulikult see kõik on teoreetiliselt lahendatav, aga noh kas keegi hästirahastatud asutus sellega ka tõsiselt tegeleb?
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 30.03.2012 at 01:30 |
1 edit. Last edited 30.03.2012 at 01:35 by Jesper
|
vvt
|
Kuhu on autodel areneda???
quote:
Lihtne on selle mõtteni jõuda tegelikult. Alustades spetsiaalsest eraldi välja töötatud one-off rehvisegust, mis veeretakistust vähendab kuni materjalideni mida hävituslennukites kasutatakse - titaan + kõik muud erisulamid + määrdeained. Lisaks väljalaskegaaside järeltöötlus, milleks võib jumal teab kui erilist (kalleid komponente sisaldavat) keemiat kasutada. Esimesena kargab materjalidest pähe kohe McLaren F1 kullatud väljalaske isolatsioon. Samuti ehitati ju Veyroni nutikas tagatiib tegelikult lennukiinseneride poolt, seega hinnalae puudumise puhul miks ei võiks samal või veelgi kõrgemal tasemel oskusteavet ja materjale kasutada kütusekulu alandamiseks.
Sa räägid praegu mingitest pisividinatest, teadlikult või teatmata unustades ära põhiasja.
Selle, mitu ühikut energiat mahutab 1 kg kõige paremaid akusid või muud alternatiivset energiakandjat known to man ja mitu ühikut energiat mahutab 1 kg bensiini.
See ongi laias laastus põhjuseks, mis masinad sõidavad meil vedelkütuse, mitte akude või kivisöega.
Kas väljalase on kullatud või hõbetatud - on kolmandajärguline pisiasi siin.
Ainuke hetkel toimiv kütuseliik, kus kg/energia suhe on teoorias parem, on tuumakütus.
Paraku käib sellega kaasas kiirgus/jäägid ja kiirguskaitse ise peab olema massiivne (mida tihedam materjal, seda parem kaitse).
Seetõttu on väikseim sõiduk, kus tuumakütust põhienergiana kasutatakse - laevad ja allveelaevad.
Lennukiga enam asi hästi ei toiminud ja autoga toimib see veel vähem (sõiduauto oleks siis rekka suurune ja tanki kaaluga).
Olema insener, julgeks spekuleerida, et sportiliku pereauto dünaamika ja kütusekulu 1 liiter 100 km kohta saavutamine on täna ja lähema 5 aasta jooksul võimatu, sest vedelkütusest paremat energiaallikat pole suudetud välja mõelda ja selle vedelkütusest kõige võtmisel on juba lagi lähedal. NB! Jutt on siiski igaühele kättesaadavast ja vähemalt keskmise mahutavuse-suurusega igapäevaautost, mitte mingist überkallist technology demonstrator'ist kuskile autonäitusele. Täna on see reaalne seis, et isegi odavaimad hübriidid pole igaühele kättesaadavad - ja nendegi hind suht low-tech tasemel on tavaautost poole kallim.
Ja selle saavutamine ei sõltu mitte karbonfiibri ja kullatud väljalaske kasutamisest, vaid sellest, kuidas tõsta sisepõlemismootori kasutegurit 2 korda - või leida poole energiarikkam kütus.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 30.03.2012 at 10:31 |
2 edits. Last edited 30.03.2012 at 10:34 by vvt
|
Motorist
|
Kuhu on autodel areneda???
Lisan siia pildi ühest prototüübist mis mu südame võitis. Lahendus on enam kui vahva. Kui see tuleks sama ilusas kestas ja mõistliku hinnaga, ntx ala kia hinnaga siis ei mõtleks üldse pikalt. Samas on NIII ilusatel prototüüpidel kahjuks nõme omadus jääda vaid show autoks. Pilt siiakohale ja kes teab see teab millega tegu. 
Kuid peaks mainima et mulle meeldiks kui ühel hetkel peatuks see arengu protsess ja suurkorporatsioonidel saaks ideede maht otsa. Hakataks tootma selliseid veerevaid platvorme et oleks võimalik väikestel nn "coach" firmadel teha seda mida tehti eelmise sajandi algul. Toodetakse erikeresid suurtootja peale. Loomulikult ntx hightec tehnoloogiad kasutades, süsinikust kerepaneelid, cnc pingist muud imed välja. Kui selline auto oleks kerge ja ntx ka tarbiks elektrivoolu ratastes ja toodaks elektrit endale gaasiturbiinist ning pöördemoment oleks meeldiv 700nj igal pöördel , no mida sa enam tahta oskaks.
Siinkohal ka pilt: 
Antud auto on küll fiiberkerega aga ntx meeldiv oleks kui selliseid saaks ntx 5a pärast tellida omale juba imekerge süsinikere ja elektrijõuga.
Üldiselt ma arvan et mingid aspektid võetakse minevikust ikkagi uuesti tarbimiseks ülesse.
Hetkel on see süsinikkere veel jah eksootide pärusmaa kuid kerepaneelide kaupa võib vb 5 a möödudes neid ka seeriaautodele jõudma hakata. Täisalukerega Audid ja Jaguarid on juba ammu tootmises, mis siis et paarkümend aastat tagasi ei eeldatud et seeriaautod võiksid sellise kerega olla.
Vidinate areng mind ei huvitaks. Siinkohal kummardan eespool olnud mõtteavalduse ees mida esitas Mil472
Enamuses moodsamates autodes olevad vidinad on enamus aega kasutuseta, Teatud kindlad asjad on jah okei. aga need saab kahe käe sõrmedel ülesse lugeda. Hea oleks kui saaks tellida tuleviku autosid põhimõttel: elimineerime autost need ja need funktsioonid ja vidinad millevõrra tuleks ka antud autoi hind alla. Ise tead mida tahad. Hetkel on vastupidine olukord. Telli see ja see jne... Liiga palju vidinaid mis saavad p...se minna..... ei meeldi mulle see.
Pe..se vidinad, peaks varsti hoopis oma vana oreli turbodiisli välja ajama, mootori küljes vaid 5 juhet ja läbi põletab kõik mis põleb. Ei kesklukke ega elektriaknaid. 6 aasta jooksul pole ka kordagi teele jätnud ja juppe on küsinud selle aja jooksul vaid vb nii 1000 krooni eest. Plus õlivahetused. Loomulikult on see teema et tegu on vaid aastas 6 kuud liikuva autoga. Müüsin just e39 530D maha ja kahju ka ei olnud, mugav oli aga sidet ei tekkinud.
____________________________
http://www.motoristiklubi.eu Teeme: Roostevaba väljalase KÕIGILE! info tel 53900300 https://www.facebook.com/MotoristiKlubi |
| 01.04.2012 at 00:23 |
|
vvt
|
Kuhu on autodel areneda???
Igasugu karbonfiibrid ja asjad masstootmisse lähimad 10 aastat ei lähe, vähemalt põhilise autokere materjalina mitte.
Kui nende kallis hind kõrvale jätta, siis nendest (kuid)materjalidest autode tootmine ei ole plekist auto tootmise automatiseerituse tasemeni viidav (kuigi jah, alati võib esitada demagoogilise argumenti "kui tahetakse, siis saadakse".)
Muidugi Lotus teeb ja Lamborgini kah - ainult Corolla vooltootmise kiirus on vist 100 korda suurem. Karbondetailide tootmine on kordades aeglasem ja kallim ning hulga kästitöömahukam. Selge, et kui autole kahe kruvi sissekeeramist on odavam teha robotiga, siis mingeid kõrgelt tasutatud kevlari spetsialiste massiauto hind pidada ei luba. Seepärast on tänapäevani kunstmaterjalide kasutus jäänud väliste kerepaneelide tasemele ja sealgi kasutatakse ABS-i vms mitte-kiud plaste, mida on võimalik vorpida samakiiresti kui plekist poritiibu. Seega igasugused 300 kilo kaaluvad kered jäävad lähiajal kallite eksootide pärusmaaks, kahjuks. Bugatti on praegu kõige kõvem karbonfiibri kasutaja - vaadake nende tootmisprotsessi aeglust ja käsitöö hulka.
Pealegi 1l/100 km saavutamisel on see, kas auto kaalub 1300 või 900 kilo - teisejärguline küsimus.
Peamine küsimus oli, on ja jääb - kuidas saada mootorist kätte poole suuremat kasutegurit (niiet mootori disain kättesaadava hinnaga oleks) või kui kasutada alternatiivseid energiakandjaid - kust saada energiakandja, mille 1kg auto pardal annaks energiat poole rohkem kui 1 kg bensiini/diislit.
Selle lihtsa füüsikaprobleemi taha ongi jäänud asi pidama. Muud vedelkütused peale naftapõhiste on veel lahjema energiasisaldusega ja/või nende kasutamine mootoris on probleemne (nt etanool).
Aatomist, kust üks kamakas annab energiat samapalju kui terve naftarong, oli eespool juttu.
Elektriautod sõidavad seepärast ühe laadimisega sadakond kilomeetrit, et mõistlik akulahendus (mis on nagunii bensiinipaagist kõvasti raskem - mootor(id) ise ju kergem(ad) praegustes massi raamides ei võimalda 500 km sõita.
Kokkuvõttes füüsikaseadusi üle ei kavalda. Kokkuvõttes määrab kütusekulu ikkagi energiateema, mitte see, millest kere on valmistatud ja mis rehvid tal all on. Need on juba nüansid.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 02.04.2012 at 08:48 |
3 edits. Last edited 02.04.2012 at 08:51 by vvt
|
Jesper
|
Kuhu on autodel areneda???
quote:
vvt: Igasugu karbonfiibrid ja asjad masstootmisse lähimad 10 aastat ei lähe, vähemalt põhilise autokere materjalina mitte.
BMW i3 on süsinikkiust kandmikuga ja läheb järgmisel aastal liinile
http://en.wikipedia.org/wiki/BMW_i3
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 02.04.2012 at 13:12 |
|
partel
|
Kuhu on autodel areneda???
Nojah, mis on ökonoomne auto?
Kas määrab liitrid/ 100 km või euro/100 km? 
Eksootilist autot võivad ju rahakamad inimesed hobikorras teha. Süsinikust mistahes kere, CNC pingist mistahes mootor jne jne.
Paar aastat tagasi tuli bensukas vastu Ford T (saksa numbritega). Töötas 100 aastat tagasi, töötab ka tänapäeval.
Saksa insenerile muidugi raske seletada, et tehnoloogiat pole vaja tehnoloogia enda pärast.
Päikesepatareide firma Solyndra, mida Obama ülistas, läks pankrotti, maksumaksjale $500,000,000+ kahju.
Mingisuguse ühiku omahind oli $6, müügihind $3, ehk kahjum missugune. Irvitati, et ühe ühiko kohta jääme küll kahjumisse, aga korvame selle suure toomismahuga!
Chevy Voldil vist ka stepsel väljas.
USA's üritatakse igati innovatsiooni poputada, aga tänapeval saaks vennad Wright'id süüdistuse põldudel tolmu ülekeerutamise eest ja Edisoni hõõglampi ei lubataks müüa. Ahjaa, Obama ju keelaski hõõglambi ära!
Iga "rohelise" firma taga on kõrge riigiametniku abikaasa vms. Rohelus tähendab tohutut korruptsiooni, maksumaksja raha raiskamist, mille tulemuseks läheb inimeste elu kehvemaks ja
mõistagi saastamine suureneb.
Eelmise kümnendi globaalse mulli, mille tekitas Föderaalreservi eelmine esimees Alan Greenspan, ajal läksid jah igast lollused läbi, nüüd on läänemaailm pankrotis ja eks vaatame.
Uuendused vast jäävad ikka poosetajatest rikkuritele, majanuduslikku mõtet neil küll pole.
____________________________
_ |
| 03.04.2012 at 08:25 |
|
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
