Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?
quote:Check Engine: Henessey poolt ülekäidud Raptor oleks veel parem. Vuhiseks 200km/h üle aukude nii et rehvid kergelt puudutavad ainult augu servasid.
. . . kujutad sa kuidagi ette linnas koguka pickupiga 200-ga kihutamist
____________________________
Ford Excursion 6.0 Limited
...rõõm ilma diislita on teesklus...
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Oleks see vast vaatepilt. Hennessey kodukal 110mph rehvidest tulenev piirang ehk 177km/h. Samas siin artiklis on öeldud et tipp kiirust tõsteti 23mph, tehase lõppkiirus on 98mph http://www.thesmokingtire.com/2012/video-the-600-hp-hennessey-velociraptor-on-tuned/ Ilmselt siis vastava rehviga.
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Mina jälle soetasin mõnesajaeurose vana euroopa auto Tallinnas liiklemiseks, tõsi, mis küll ära lagunes...
____________________________
Ford Mustang ´96
Põrnikas `69
Dodge Avenger ´08
GAZ 24 ´84
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Taolise tarbega ja taoliste trikkidega autosid on sõltumatu vedrustusega küll ja veel.
Talasilda on võimalik aretada teatud maani, kuid vedrustamata massi probleemi on võimalik kõrvaldada üksnes konstruktsiooni nõrgendades (mis muudab asja mõttetuks).
Kui tegemist on bagi-tüüpi masinaga sellisel kiirusel (millel raami ja kere kaal väike), siis seal tähendab see hüppav silla mass juba auto liikumise mõjutamist ja suuna muutmist.
Siinkohal ei ole mõtet võrrelda kogu sillakonstruktsiooni kaalu, talasillal tüüpiliselt liigub 80% silla massist üles-alla (on nn vedrustamata mass), IRS sillal on kõige raskemad osad aga kere küljes (vedrustatud mass).
Tüüpiliselt on kõige raskem asi reduktor, mis IRS-sil võib lugeda tervenisti vedrustatud massiks ja poolteljed, mis on poolenisti vedrustatud mass (talasillal tervesti vedrustamata).
Olen siin tähele pannud, et tüüpiliselt hinnatakse IRS kaalu suuremaks kui see tegelikult on.
Kui räägime muudest võrdsetest tingimustest (nt silla kinnitus otse lonzekate külge ilma abiraamita nagu kõige tavalisem on), siis tüüpilise IRS tagavedrustuse (niipalju kui see on vedrustamata mass) võtab üks mees vabalt ühe käe otsa. (praktiline häda on selles, et tagumise IRS-ga autod kipuvad olema abiraamiga, mis on seotud tegelikult mugavuse ja müraga, kuid millel puuduvad igasugu tugevuskaalutlused).
Mingit tüüpset talasilda veavad 2 meest niiet silmad punnis.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Veljed koos rehvide ja pidurisüsteemiga kaaluvad ka sellise auto puhul suht palju (oleneb mehest aga tavaliselt üksi tõsta ei jaksa). Ma ei ütle, et tala vs õõts ei oma kaaluvahet aga ainult sildasid ei saa seal võrrelda.
Kui sillasüsteemi kaaluvahe on näiteks 100 vs 50 kg per sild ja rattad/pidurid/muu mudru kaaluvad 100 per sild siis see võit ei olegi enam nii suur kui võrrelda ainult sildasid (50% võitu vs 25% võitu).
Ei usu, et tüüpidel erinevad vedrustussüsteemid planeerimise ajal kaalumisel polnud, ju siis talasild on tulemus võistlustel/vastupidavus/hind/lihtsus valemis kõige mõttekam hetkel.
____________________________
ex Ram '04
ex Taurus '97
god hates us all
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Hetkel jutuks ikkagi trophy truck ja selle aplikatsiooni puhul saab talasillaga võrreldava artikulatsiooniga ning mis peamine, võrreldava vastupidavusega, IRS-i vaid kas massi kasvu või nullistehitatud kergmaterjalidest komponentidega (loe: mucho dinero). Vähemalt sõitjate endi foorumitest on selline mulje jäänud. Vanad vast ikka teavad, miks nad asju ühte või teist moodi teevad. Samas võin muidugi eksida ja tegelikult teab kodanik vvt neid asju hoopis paremini.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?
quote:rommel: Veljed koos rehvide ja pidurisüsteemiga kaaluvad ka sellise auto puhul suht palju (oleneb mehest aga tavaliselt üksi tõsta ei jaksa). Ma ei ütle, et tala vs õõts ei oma kaaluvahet aga ainult sildasid ei saa seal võrrelda.
Kui sillasüsteemi kaaluvahe on näiteks 100 vs 50 kg per sild ja rattad/pidurid/muu mudru kaaluvad 100 per sild siis see võit ei olegi enam nii suur kui võrrelda ainult sildasid (50% võitu vs 25% võitu).
Ei usu, et tüüpidel erinevad vedrustussüsteemid planeerimise ajal kaalumisel polnud, ju siis talasild on tulemus võistlustel/vastupidavus/hind/lihtsus valemis kõige mõttekam hetkel.
Niimoodi ei saa võrrelda.
Küsimus on vedrustatud ja vedrustamata massi vastasmõjus, mitte isegi niipalju kaalus (kindlasti leiab IRS-e, mis on raskemad kui talasild).
Tavaliselt jääb talasild alla mitte tugevuse või odavuse, vaid võime pärast rattaid teega kontaktis hoida.
Mida raskem auto (vedrustatud mass) ja mida kergem sild (vedrustamata mass), seda parem kontakt (adhesion) teega.
IRS pole mingi universaalne imerohi, lihtsalt teatud oludes võib olla parem ja teatud oludes mitte.
USA oludes muidugi on ka teema kättesaadavus, odavus, knowhow, hinna ja kvaliteedi suhe.
Näiteks nendes väikebagi klassides, mida meil "from scratch" ehitatakse, ei kiputa just Ziguli tagasilda pruukima.
Samas veobagidel on veokate sillad kenasti kasutusel. Arvan, et pisibagil hakkaks see 70 kilo sillatala massi ebatasasel teel oluliselt sõitu mõjutama, sest selle inerts on tohutu ja vedrustamata/vedrustatud massi suhe ebasoodne.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Mina jäin väga rahule 95' Grand Voyageriga. Rehve velgi ikka läks, sillaremonti ei teinud kordagi, kolises mingil määral juba ostes ja kuna kurvisuutlikkust polnud siis mingit aukude vahel laveerimist ei harrastanud - tuimalt otse. Selliseid pauke ikka oli yksjagu, et armatuur lendas hambusse aga keerasin muusikat vähe kõvemaks ja ununes peagi.
Ja oi kuidas kirusin tegelasi tutikate sakslaste roolis - kas sõidate või seisate, otsustage juba ära!!!
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Voyager on oma silladisainilt suht lihtne aparaat. Ainuke mäda asi, mis Eesti teedele ei passi, on roolilatt.
Minuarust ongi taoline konstrui auklike teede jaoks optimaalne, piisavalt lihtne ja piisavalt odav parandada.
Näiteks talasillaga maasturite sillaremont pole alati lihtne ega ka odav (põlve otsas neid hiigelpukse ei vaheta).
Teine asi on see, et kui vedrustus oma rolli hästi ei täida (ei anna sujuvat sõitu, vaid loobib autot), siis annavad järgmisena järgi raamid, sillakandurid, kere lonzekad jne.
Mis on veel kallim parandada kui suva alumiiniumaudi esisillad.
Üldiselt näib ümbruskonnas, et lattrool on Eesti teedele saatanast.
Pole kordagi kuulnud, et keegi oleks pidanud vahetama nt ZF tigureduktorit, kuid lattroolide vahetamine on üsna tavaline.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Tahoet on siin palju soovitatud. Olen ise sellisega viimased 7a Tallinna tänavaid mõõtnud ja subjektiivsel hinnangul parim kompromiss sõidumugavuse/vastupidavuse/kulude suhtes. Hooldusajalugu näitab, et selle 200 tuh km jooksul on nö sillajuppidest vahetatud tagumised õhkamordid x1, esimesed rattalaagrid x3 (korra sattusid mingid sellised, mis 10k km pealt saba andsid), rooliots x1, ees sharniirid x2, stabika puksid ring x1. Rehvid on originaalveljel R16 285/65
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?
quote:klem: Tahoet on siin palju soovitatud. Olen ise sellisega viimased 7a Tallinna tänavaid mõõtnud ja subjektiivsel hinnangul parim kompromiss sõidumugavuse/vastupidavuse/kulude suhtes. Hooldusajalugu näitab, et selle 200 tuh km jooksul on nö sillajuppidest vahetatud tagumised õhkamordid x1, esimesed rattalaagrid x3 (korra sattusid mingid sellised, mis 10k km pealt saba andsid), rooliots x1, ees sharniirid x2, stabika puksid ring x1. Rehvid on originaalveljel R16 285/65
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?
quote:kadjakas:
quote:klem: Tahoet on siin palju soovitatud. Olen ise sellisega viimased 7a Tallinna tänavaid mõõtnud ja subjektiivsel hinnangul parim kompromiss sõidumugavuse/vastupidavuse/kulude suhtes. Hooldusajalugu näitab, et selle 200 tuh km jooksul on nö sillajuppidest vahetatud tagumised õhkamordid x1, esimesed rattalaagrid x3 (korra sattusid mingid sellised, mis 10k km pealt saba andsid), rooliots x1, ees sharniirid x2, stabika puksid ring x1. Rehvid on originaalveljel R16 285/65
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Oma kogemusena Volvo 940 universaal, ilmavalgust nägi 1993a ja juba paar aastat hiljem tuli 140tkm läbisõiduga Eestisse, seejärel paigaldati taha tugevdatud vedrustus ja veeti igapäevaselt raskeid asju firmas, sellest alates on olemas ka detailne hooldusvihik. Meie käes algab autol kohe juba kaheksas hooaeg ja läbisõit on suurenenud 370tkm pealt 635tkm-ni. Sillas on vahetatud tänaseks kaks sharniiri (u 500tkm peal) ja see on kõik! Loomulikult pole sildades need kummipuksid enam uuevääriliselt tihked, aga mitte kusagil mitte mingit loksu ei ole tekkinud. Autot on kasutatud põhimõttel, et mitte ühegi augu pärast rooliga jõnkse ei tee, kurvides pidurdatakse hoog ainult pidamise piirini (rehvidel kuluvad ära välisservad) ja lamavate politseinike pärast ei pidurdata. Ja kui auto sellist sõitmist ei kannata, siis on järelikult s!tt auto ja selle koht on ümbersulatusahjus. Täpselt sama moodi sõidan suvisel ajal tänaseks 12ndat aastat oma Saabiga ja selle aja jooksul pole vahetatud mitte ainsamatki veermikupulka, aga sellega on ka sõidetud vähe (kokku u 130tkm minu käes, kokku ca 300tkm). Loomulikult on kõigil autodel all kas tehasemõõt või tehasemõõdust astme võrra kõrgem rehv, mõlemad 15" velgedega. Kunagi sõitsin Audi 80 B2-ga kokku 140tkm-st 300tkm-ni nii, et veermikus said üks kord vahetatud sharniirid ja välimised rooliotsad, muud mitte midagi, aga sellel tõstsin vedrustuse kõrgemaks ja kasutasin rehvidena parajaid "balloone" - mugav ja kestab niiviisi ka selline kesisema vastupidavusega masin. Vastupidava veermikuga autodest saaks mainida veel Ford Granadat (tehasesharniirid puurisin neetide alt lahti ca 500tkm peal, jällegi sellest enamus Eesti teedel sõidetud), aga need autod hakkavad roostetamise tõttu maailmast otsa saama juba. Ma ei nimeta siin mainitud masinaid mitte vastupidavateks, aga arvestades nende turuhinda ootaks huviga OMA KOGEMUSI, millised odavad ja sama mahukad autod kannatavad sellist väga robustset sõidustiili meie tänavatel ilma lagunemata pikema aja jooksul?
Siin kiruti Jeepide 2.5TD mootorit - mu isa Grand Cherokee 2.5TD on veel suht tagasihoidliku läbisõiduga, aga veermik sel autol küll muretu pole. Kuid mootor pole seevastu mitte kunagi mingit tähelepanu küsinud, käivitub iga ilmaga ja diiselkütus on ainus vedelik, mida see mootor kulutab. Mulle sellega sõita meeldib, kuna kohmakavõitu mootorile on leitud juurde ideaalilähedaste ülekannetega manuaalkast. Tean, et erandlik näide, aga kuna see pole ainus selline masin tutvusringkonnas, on tekkinud mulje, et selle mootori kirumisega kiputakse igal pool foorumites pigem liiale minema ja see, mida need mootorid tegelikult ei kannata, on ülekoormamine (offroad, G-Voya peal linnas peenestamine jms). Ja kui mainiti Land Rover Disco I, siis ma ei tea, kui palju teistel tutvusringkonnas neid uuena on ostetud, aga et sellise auto veermikku nüüd vastupidavaks nimetada... LRi suur eelis on hästi toimiv margiklubi/knowhow, aga mina isiklikult ei ole nõus pidama tarbeautona masinat, mis nii palju tähelepanu nõuab ja olen maasturina kasutanud alati jaapanlasi. Õnneks inimeste taluvuslävi on erinev, muidu oleks linnapilt üsna igav...
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Eks Land Rover ole vähem või rohkem kultusauto ehk omanikele puudused pole mitte puudused, vaid iseloomuomadused.
Range Rover oli/on ka rikkurite stiiliauto.
Mainitutest on isiklik kogemus Granadaga 1995 a. paiku - '81 STW 2.3V6 automaat, 200+ tkm, 17KEEK maksis vist. Ise olin küll rahul. Lisaks ju nii lihtne, et midagi ei saagi ju katki minna! Kusjuures gaasipedaaliga ei koonerdanud.
Tüüpjama oli, et tagaklaasisoojendus ei käinud läbi süüteluku, mõnikord jäi sisse ja aku tühi. Ehk siis vuta-vuta lähimasse taksopeatusse kaupa tegema krokodillide pealepaneku asjus.
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?" Ja kui mainiti Land Rover Disco I, siis ma ei tea, kui palju teistel tutvusringkonnas neid uuena on ostetud, aga et sellise auto veermikku nüüd vastupidavaks nimetada..." 700-900 veermiku kallal oli rohkem tegevust Disco 1 kere kipub hõrenema, muud häda sellel küll pole. D II el on ainult ratta laagrid ja kütuse etteandepump ja filtri korpus kallimad. Kuna kütusefilter asub avatud kohas, siis kakub see ussitama.
Millega oleks mugavaim mööda auklikke tänavaid kulgeda?Mis turbo-diislitesse puutub, siis meenub, et üks jänki sõitis vist Fordi TD mootoriga kolm kastika keret läbi, igaüks a la 300+ tuhat miili. Ehk mootoril kokku miljon miili võis ära tulla...
Ebatasasuste puhul muidu ikka mass/inerts oluline, kerge auto põrkab nagu pinksipall, samas 350/3500 kastikas liigub "otse" ka vertikaalsel teljel, lihtsalt rattad/vedrustus toimetavad.