| Poster |
Message |
 tambet
  |
 Lai talverehv ja plekkvelg
ühineks siinkohal nendega, kelle arvates on pôhiline siiski
juht ja selle IQ, et oskaks liigelda vastavalt olukorrale.
Olude sunnil sai eelmine talv liigeldud 5.0 IROC-iga ja
selle gaasipedaaliga pidi käituma pehmemalt, kui tujuka naisega  ,
jamama vôis hakata igal kiirusel, hoolimata normaalsest naastust. (HKPL. 205-65R15)
(mis ei tähenda, et poleks olnud sôidurôômu)
Aga hoopis rohkem külma higi tekitavad juhid, kes sôidavad,
nagu oleks suvi ja selliseid ei aita ka igasuguseid "isemôtlevaid" süsteeme täis topitud autod.No ei ole kasu
ABS-st, kui idioot hoiab jäites teel 1m pikivahet.
|
| 05.11.2004 at 18:40 |
|
Raul
|
Lai talverehv ja plekkvelg
quote:
tambet:.No ei ole kasu
ABS-st, kui idioot hoiab jäites teel 1m pikivahet.
ABS peaks talvel esimene asi olema mis tuleks välja lülitada kui see võimalus olemas on. Millegipärast on just ABS see, mis on jäisel teel küllaldaselt põhjustanud külma higi tekitavaid momente. Väga tobe tunne, kui vajutad pidurit ja pedaal lihtsalt plõgiseb varba all ning kiiruse vähenemist pole mitte märgata. |
| 05.11.2004 at 22:41 |
|
vvt
|
Lai talverehv ja plekkvelg
See elektroonika on tihti tehtud piisava lollile mõeldud varuga, et tihti pigem ta segab. Mäletan selgelt sellesügisest autocrossingut saugal, kus väikese ringi autol sai igasugu ülearused asjad disabletud ja slaalomiaeg paranes 4 sekundit.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 05.11.2004 at 22:50 |
|
peep
Moderator |
Lai talverehv ja plekkvelg
90% juhtidest ei suuda mitte kunagi pidurdada ilma abs'ita efektiivsemalt ja need ülejäänud 10 % suudavad seda teha ehk 10 % juhtudest meie oludes. Jah võib-olla, et mõnel automudelil on abs seadistatud liialt sekkuvaks ja siis on need % teised aga enamikel autodel töötab abs paremini kui enamik juhte suudaks.
Mis stabiilsus- ja veojõukontrolle puudutab siis nendega on sama lugu, ootamatusse ohuolukorda sattudes ei suuda anemik juhtidest õiget otsust vastu võtta, mida teha ja ükski ei suuda näiteks auto rattaid eraldi pidurdada. Loomulikult, kui teatud piir ületada, ei saa mistahes süsteem füüsikaseaduste vastu.
Minu arust tuleneb "sõidumeeste" kriitika stabiilsuskontrollide suhtes sellest, et ei saada aru, mille jaoks nad olemas on. Mitte võimalikult kiireks edasiliikumiseks, vaid päästevõrguks vea puhul tavaliikluses. Ja seda päästevõrku vajavad avalikus liikluses kõik, ole Sa kasvõi ralli maailmameister, kuigi kogenud autojuhina oskab ta tõenäoliselt erinevalt sõidumeestest valida õiged sõiduvõtted ja kiiruse.
See, et ilma süsteemita on kuskil ringiaeg kiirem, pole üldse oluline tänavasõidu auto puhul. Kui elektroonilised juhiabid projekteerida võidusõiduks, oleks vastupidi, nagu näit. F1 näha on saanud.
Kindlasti on mõnel masinal peal idiootselt rakenduv stabiilsuskontroll aga sel juhul tegu inseneritöö küündimatuse või tehnilise teostamise ebatäiuslikkusea. Minu kogemused on Audi ja MB süsteemidega ja nende töö on olnud piisavalt optimaalne, et ei tunneta mingit vajadust neid igapäevaliikluses välja lülitada. |
| 06.11.2004 at 09:35 |
|
vvt
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Stabiilsuskontrolli ja ringiaja näite all pidasin tegelikult silmas seda, et süsteem on üks, aga teekatteid erineva haakumisega mustmiljon ning et see talvel ka töötaks, on asfaldioludes asi ikka väga tugeva (loe häiriva) varuga ja näiteks bemmi DSC sekkub asfaldil juba siis, kui libisemisest pole veel märkigi. Ja kui juba selgelt dünaamilise eesmärgiga auto on sedapsi ära kohitsetud, siis mis saab veel vähem läbimõeldud autodest? Mind esimestel kordadel ausalt öelda ehmatas, et ühel hetkel hakkas keegi veel autot juhtima ja igas järsemas manöövris peab kramplikult meeles pidama, et keegi võib veel "jebima" hakata autoga. Võib-olla harjumise asi.
Mul pole õnneks ühtegi autot pidada olnud, millel muud elektroonikat peale ABS-i ning ausalt ei tunne end millestki ilmajäänuna. Võib-olla mingil 2,5 tonni kaaluval rwd limol on neid hädasti vaja. Isiklikult piisab hea tunnetusega roolist, korralikest piduritest ning korralikest (loe talvel kitsastest headelt naelkummidest). Ja muid autosid, mis nimetatud kriteeriumitele ei vasta, ma lihtsalt ei tarvita. Selsamal põhjusel olen oma valikud teinud - ja suvelgi sai tööauto valikul nt Kia Carens nendel samadel põhjustel välja praagitud.
Mingiks võidusõitjaks või "sõidumeheks" ennast ei pea, aga nende elektroonikaasjade vastu ka igatsust ei tunne. Võib-olla sellest, et autokoolis tuli sundkorras ära õppida Gaz-52-ga seesama, millega enamik autokoolide lõpetajaid linnas ilmselgelt jänni jäävad ja kui oskad ilma igasuguste naelteta klaaslibedalt tõusult startida ja sünkrodeta käigukastiga libedal mootoriga pidurdada, siis tunduvad need kiidetud junnid ikka väga tarbetutena. Võib-olla muudan seda arvamust, aga puudust ei tunne. Las need tavaautod sõidavad nendega - sest nendest 90%-l polnud nähtavasti autokoolis ka süsteemi, et 25-st alustanust sai load 12 inimest.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 06.11.2004 at 10:06 |
|
wagoneer
|
Lai talverehv ja plekkvelg
See on tõesti ju nii,et see elektroonika nagu peepki ütles on mõeldud tänavaliikluseks ja mõistlikel kiirustel. Oma kogemus paljukirutud baierlase ja galandiga. Galandil sekkust tõesti veojõukontroll suht algses libisemis staadiumis mis teinekord tegi meele mõrudaks aga eks see ole ju ikka ohutuse huvides,et võimalikult varakult igasugune libisemine elimineerida. Baierlasel aga laseb suht piirile ja siis alles sekkub. Igaljuhul minuarust abs ja muud abid suht mõnus ja vajalik asi igapäeva liikluses. |
| 06.11.2004 at 10:14 |
|
peep
Moderator |
Lai talverehv ja plekkvelg
Pean tunnistama, et minul isiklikult on palju kordi juhtunud, et olen pidanud mingit (materiaalset)asja oma elus ebavajalikuks, kuna siiani olen ilma hakkama saanud aga kui siis näiteks juhuse tõttu olen saanud sellise asja omanikuks, ei tahaks küll ilma olla. See ei puuduta ainult autosid aga auto alalt meenuvad koheselt sellised featuurid nagu parkimisradar, nelivedu, xenon tuled, abs ja stabiilsuskontroll, esiklaasi soendus jne. Ehk asju hakkad Sa siis hindama, kui nendest ilma jääd, mitte siis kui Sul pole neid kunagi olnudki. Vaevalt eskimo kuumast liivarannast unistab.
Mis veel elektroonilisi juhiabisid puudutab, siis vist odavamatel autodel nad tõesti töötavad kohmakamalt - meenub V6 Monedo mõttetult ergas veojõukontroll ja minu Camarol on ta ka liialt on-off rezhiimis. Või tuleneb see sellest, et võimsa mootori ja jäiga tagasilla kooslus võtab väga äkitselt ratta ringi ja siis peab süsteem sama resoluutselt sekkuma  Samas kõikide kallite ja sportlikke autode süsteemid on ilusti töötanud, näiteks Maserati oma oli küll igati ok. |
| 06.11.2004 at 10:35 |
Last edited 06.11.2004 at 10:35 by peep (Moderator)
|
Raul
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Igatahes fakt on see, et jäätnud teel saab ilma ABS-ta auto kiiremini seisma. ABS üritab hoida rastast libisemise piiril, samas plokkpidurudusega kasutab ratas ära teekonarusi, ratta ette tekkivat lumevalli jne..mis kõik tuleb pidurdusteekonna vähenemisele kasuks. Ja olen oma silmaga ka vastavaid katseid näinud ABSiga ja ilma ABSita pidurdamisest libedal.
Loomulik et üldjuhul on ABS-st kasu, auto on juhitav ka pidurdamise ajal jne aga ka ilma ABS-ta auto saab kurvis pidama. |
| 06.11.2004 at 14:35 |
|
417RR
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Enamus postitajate jutust jääb mulje et; "
luban endale ainult parimat ja ressurse on selle jaoks piisavalt."
Kuna endal seda alati puudu on siis pidin LEPPIMA nendega mis poest autoga kaasa anti (Mazda Mio)
olid 155 laiad ja 13 tolli UG 400
kolme aasta jooksul lendasin ainult ühe korra totaalselt teelt välja ja nagu hiljem selgus oli suts enne juhitavuse kaotamist lahkunud roolivõimu rihm.
Kuigi kuna alati kiire siis häbi kull aga tuli sõita palju torust tuleb
Eelmine kevade müüsin siis endaarust juba piisavalt teeninud ug 400 koos soodsalt soetatud valudega
tuttavale maha
ise ostsin tutavalt kummipostimehelt "jummala fainid "tundmatu firma peaaegu uued kasutatud 165 ja 14 tolli talvekad.
100 eeku /tk .Tutikad Plekkveljed sain 800 eeku jooks ühelt astramehelt kellele tehase plekk ei kõlvanud.
Terve talve olin nagu "lehm libedal jääl ja vandusin et enam tundmatu Firma soodukaid ei kasuta
Pealekauba olid esimesd kevadeks naeltest lagedad ja jummala kulunud.
Kui keegi tahab aasta vanu 4x100 plekkvelgi koos "jummala heade talvekatega siis 5155417 abiks"
Ise tehase 13 plekid tagasi ja üritan soetada mingi vähegi tuntud firma rehvid peale
Kuigi ise ma nende "õnnelik" testija ei saa olla kuna tööandja paar kuud tagasi poest uue toyota võimaldas ja selle talvevarustuse eest muretseb auto omanik.
Kaldusin vähe teemast rappa aga :
Ühesõnaga minuarust kui seda pappi lademetes ei vedele siis parem tunnustatud firma poolpidune nael kui et soodukas tuttuus säästuka või maksimarketi tundmatu firma rehv |
| 06.11.2004 at 16:26 |
Last edited 06.11.2004 at 16:28 by 417RR
|
PlyVal64
|
Lai talverehv ja plekkvelg
quote:
417RR: Ühesõnaga minuarust kui seda pappi lademetes ei vedele siis parem tunnustatud firma poolpidune nael kui et soodukas tuttuus säästuka või maksimarketi tundmatu firma rehv
Vat see on raudselt kõige valem samm, mida teha saab. Kui see "poolpidune" on tõesti vaid ühe talve elektrooniliste abidega auto all, millle roolis veel vanem naine, siis küll. Aga muul juhul ei saa mitte üks ka maailma parim kulunud naastrehv isegi hispaania ja türgi tuliuute taastatud rehvide vastu. Seda siis tõeliselt libedal pinnal. Rehv lihtsalt sureb ajajooksul ära. Uus on uus, olgu või tundmatu prott.
Aga mis elektroonilistesse abidesse puutub, siis mina ka pooldan neid tavaliikluses. Eelmine kevad-talv oli testis meil CTS ja ilm oli tõeliselt jube. Linn sulama hakkavaid lumetuisu vaalusid täis, all kiilasjää, maantee klaassile. Autol all originaalrehvid ehk naela ja lamellita Ameerika M+S. See rehv ei pea isegi vihmaga ... aga me sõitsime vkx'iga rahulikult maanteel 90 km/h ja polnud mul ka linnas mingeid probleeme. Traction tuli välja lülitada ainult parkla 30 cm lumesupist välja pääsemiseks, siis lasi nõksutada ja roomas lumest läbi. ABS, stabiilsus ja traction tegid oma tööd perfektselt ja täiesti turvaline oli sõita. Jah, oma Sitikaga oleks tunduvalt uljamalt lasknud, kässeriga kurvi siis gaas põhja. CTS'iga üle 50 ei sõitnud ja pikivahet hoidsid LE's ette nähtut. Ja ikkagi jäid need kasutatud kvaliteetrehvidega autod linnas kogu aeg jalgu. Veiko STS'il olid all korralikud naastud, kuid stabiilsem ja turvalisem ta nii meeletult ei olnud. 300 heppa, kerge tagaots ja edevedu ei ole lihtsalt libedaga eriline õnnistus |
| 06.11.2004 at 17:07 |
|
quattromees
|
Lai talverehv ja plekkvelg
quote:
vvt: Hannese audit ära vedanud veoautol olen ise Tartu mnt-l pikalt sabas sõitnud ning minu mõte oli küll, mida mõeldi nende megalaiade talverehve alla pannes....
Hannese autost järgijäänu soetasime ühe teise mehega varuosadeks. Minu mäletamist mööda olid seal all 195 60 R15 naastrehvid... Mulje laiast rehvist võis jääda tänu 7.5" laiale veljele (külgedelt punnitab).
____________________________
Audi 200 20V TQ
Audi 100 2.3
Audi A4 2.8Q swap 4,2 V8
Audi UrS4 2,2TQ
Peugeot Partner
VW Passat 1,9TDi |
| 06.11.2004 at 20:03 |
|
vvt
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Ply, ma just tõusin diivanilt, kus tutvusin Su sulest tulnud rehviteemalise artikliga värskes AL-s. Jutt jutuks, aga selle Masteri venna jutu peale irvitasin ikka tõsiselt. Kõik protistuff on saast, kui võrrelda näiteks 2-3 a vana kvaliteetrehviga. Alles sai üks protijooks vabaturule lastud ja lubasin endale, et KUNAGI rohkem neid ei osta. Masteri rehvidega on meeles elu jubedam kogemus, kui siis (võõra autoga) varbaotsaga pidurdama asudes hakkas kostma jää freesimise häält, aga auto ei pidurdanud mitte üks gramm (oli -10 ilm). Eesseisva Mazda tagaotsa sumatamisest pääsesin sedasi, et sõitsin kõnniteele. Umbes samast klassist olid ka garaazi koristamise ajal välja ilmunud Marix Glacial nimega õuduste maja, mis prügimäele läks - alla -5 ei olnud enam mingit haakumist ka väiksest kallakust garaazis ei saanud enam üles. Nuta või naera, aga ei saa.
Natuke endale asjad selgeks teha ja suudad kergesti eristada omavahel 1 ja 4 talve vanu ning 1 ja 5 a seisnud rehve. Enamasti on abiks mudelite ajaloo tundmine - UG 400 ja NF 2 on selgelt 5 a vanad vähemalt, samas UG500 ei saa olla vanem kui 2 talve.
Minu arust on 2 talve sõitnud kvaliteetrehv ikka teine maailm kui mingid protikärnad - muidugi pead teadma, mida sa ostad - aga neid riske aitab kenasti maandada see, et otsi ainult kasutatuna viimast mudelit - need ei saa olla vanemad kui 1,5-2a. Eeldab muidugi asja tundmist.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 06.11.2004 at 21:11 |
Last edited 06.11.2004 at 21:13 by vvt
|
PlyVal64
|
Lai talverehv ja plekkvelg
quote:
PlyVal64: Seda siis tõeliselt libedal pinnal. Rehv lihtsalt sureb ajajooksul ära. Uus on uus, olgu või tundmatu prott.
Vvt, äkki panid seda lõiku ka tähele? Kui uuel rehvil oli algselt 9mm mustrisügavus, naastud kummisegus kinni ja turritasid otse välja, siis 5mm jääksügavusega rehvil on juba mingi hulk naaste puudu, need loksuvad rõvedal kombel kummisegus, lamellid ei paindu vajalikult ja pidamine on sitt mis sitt. Uus prott on see 9mm ja korralikud naastud. Ja mul kodus Sitika Miched, 4 talve sõitnud, kuid muster polegi palju kulunud. Aga sry, pidamist neil enam ei ole. Esimesed kolm talve olid head, eelmine juba vilets ja talve lõpp suisa saast. Talverehvi min. jääksügavus, mis seadusega lubatud, on 4mm. Sellise rehviga võib veel suvel sõita, kui naastud välja katkuda, ei enamat.
Me võime ju talvel mõnel jäärajal katsetused teha. 3 komplekti rehve, uued 500 km sissesõitnud, samapalju sõitnud uued protid ja "naastrehvid" mustri jäägiga 5-6mm. Üks mees sõidab ja võtame lihtsalt ringiaega ning mõõdame pidurdusteekonda. Tõestamaks, mis parem on, ei pea ulmetehnikat olema. Vana mehhaaniline stopper ja mõõdulint. Aga see poleks üldse originaalne, on neid kasutuid ennegi testitud ja LIBEDAGA ikka ühe tulemuseni jõutud: saast. |
| 07.11.2004 at 11:50 |
|
vvt
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Ply, ma ei rääkinud mustri jäägist 5 mm. 1-2 hooaega sõitnud naeltel on mustrijääk vähemalt 8 mm. Mainisin ju ka, et kui asja tunda ja kulunut-vana uuest eristada oskad, siis kannatab osta ka.
5 mm s*ta ostmisest juttu polnud. Jutt oli viimase mudeli vähe (1-2 talve) kasutatu ostmisest. 5mm on ÄRA KULUNUD KUMM, mis kõlbab ainult suvel kasutamiseks hädaga. Keegi ei käsi selliseid juuste osta. 1 talv sõitnud ja hoitud korraliku firma nael konkureerib suvalise protipasaga nii pidamise kui hinna poolest. Nohting beats the hardest tire compound - oleks ameerika vanasõna protikummi kohta (väikese eranditega, mis reeglit kinnitavad).
Masteri vennad võivad ajalehes müügijuttu ajada, et "meil on sama kummisegu, mis Nokial". S'tta Nokia mingitele kohalikele vendadele korralikke (viimase malli) segusid müüb - ja mingi 5 a tagasi leiutatud compound on pulli kaki tänapäevaga võrreldes.
Oled tähele pannud, et protikummidest ei tule naelad välja ja nad eriti ei kulu? Miks....?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.11.2004 at 12:10 |
|
tambet
|
Lai talverehv ja plekkvelg
quote:
vvt: Ply, ma just tõusin diivanilt, kus tutvusin Su sulest tulnud rehviteemalise artikliga värskes AL-s. Jutt jutuks, aga selle Masteri venna jutu peale irvitasin ikka tõsiselt. Kõik protistuff on saast, kui võrrelda näiteks 2-3 a vana kvaliteetrehviga. Alles sai üks protijooks vabaturule lastud ja lubasin endale, et KUNAGI rohkem neid ei osta. Masteri rehvidega on meeles elu jubedam kogemus, kui siis (võõra autoga) varbaotsaga pidurdama asudes hakkas kostma jää freesimise häält, aga auto ei pidurdanud mitte üks gramm (oli -10 ilm). Eesseisva Mazda tagaotsa sumatamisest pääsesin sedasi, et sõitsin kõnniteele. Umbes samast klassist olid ka garaazi koristamise ajal välja ilmunud Marix Glacial nimega õuduste maja, mis prügimäele läks - alla -5 ei olnud enam mingit haakumist ka väiksest kallakust garaazis ei saanud enam üles. Nuta või naera, aga ei saa.
Natuke endale asjad selgeks teha ja suudad kergesti eristada omavahel 1 ja 4 talve vanu ning 1 ja 5 a seisnud rehve. Enamasti on abiks mudelite ajaloo tundmine - UG 400 ja NF 2 on selgelt 5 a vanad vähemalt, samas UG500 ei saa olla vanem kui 2 talve.
Minu arust on 2 talve sõitnud kvaliteetrehv ikka teine maailm kui mingid protikärnad - muidugi pead teadma, mida sa ostad - aga neid riske aitab kenasti maandada see, et otsi ainult kasutatuna viimast mudelit - need ei saa olla vanemad kui 1,5-2a. Eeldab muidugi asja tundmist.
täitsa nôus.
Endal vôrreldav kogemus Marixi prottidega.Täitsa tutikad ja
mitte s***gi ei pidanud.Samas paar aastat all olnud Nokia HKPL toimis ikka hoopis paremini.
Ka neid kahte erinevat lihtsalt kõrvuti pannes oli erinevus
hästi näha, nii naelte hulgas kui ka mustris. |
| 08.11.2004 at 11:26 |
|
Raul
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Masteriga kogemus selline- uued naelrehvid ja naelad 3 nädalaga enamuses kadunud ja pidamine oli suht olematu.
Vallai-uued naelrehvid ja talvega ei läinud ükski nael kaduma ning pidamiseda ei esinenud ka ühtegi probleemi.
|
| 08.11.2004 at 12:26 |
|
Taavi
|
Lai talverehv ja plekkvelg
quote:
Masteri vennad võivad ajalehes müügijuttu ajada, et "meil on sama kummisegu, mis Nokial". S'tta Nokia mingitele kohalikele vendadele korralikke (viimase malli) segusid müüb - ja mingi 5 a tagasi leiutatud compound on pulli kaki tänapäevaga võrreldes.
Oled tähele pannud, et protikummidest ei tule naelad välja ja nad eriti ei kulu? Miks....?
Mida Sa selle "segude" müümise all täpselt mõtled? Vallai ja Master ostavad otse Nokianilt lindina erinevate laiustega rehvi mustrit, kannavad selle suvalisele vanale rehvile peale ja liimivad naelad sisse - sellepärast ei tule ka kergesti välja. |
| 08.11.2004 at 13:04 |
Last edited 08.11.2004 at 13:08 by Taavi
|
mrtn
|
 Lai talverehv ja plekkvelg
kunagi, kui ma protitehases ekskursioonil käisin, nägi see protsess natuke teistmoodi välja - vedel kumm venis pöörleva ratta peale. kas sinna kleebitakse muster peale? |
| 08.11.2004 at 13:06 |
|
vvt
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Kummilindi pealekleepimisega ei ole sõiduauto ega buss rehve minuteada üldse taastada lubatud (lahtilöömise oht).
Ainuke firma, kes sedasi teeb on Eurovia-M.
Minuteada valatakse neid siiski - seda on selgelt ju rehvi vaadates näha. Ju nad ikka segu ostavad. Ja segu ongi muideks see, mis rehvist rehvi teeb. Selle loogikaga peaks protikumm ju testis samade omadustega olema? Vastus on, et ei ole.
Lintproti teel olen kunagi lasknud ühed mm mõõdus veljega Michelin TRX kummid teha, kuna uus kumm maksis 4000 kr/tk. Viskasin need kuu aja pärast minema, sest lindi ühenduskohad teevad nii kõva vibratsiooni, et lõhub esisilla ära.
Välja aga ei tule naelad protikummist seepärast, et kumm ise on väga kõva. Ja edasi on vaid loogika, kuidas kõva kumm libedal peab....
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.11.2004 at 14:02 |
Last edited 08.11.2004 at 14:03 by vvt
|
Kaido
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Päris lahe fleim - mõned mõtted siis oma mätta otsast...
Peres kaks liikurit - RWD baierlane (jälle) ja FWD Focus, lisaks kogemus päris paljude uute neljarattalistega. RWD on siiani olnud varustatud nael, Focus aga lamellrehvidega. Neid kasutades on tekkinud sellised muljed:
Lamellid - uuest peast väga head, sõita kannatab aga maksimaalselt kaks hooaega ja teise hooaja lõpp on juba nutusevõitu - lamellid kuluvad kiirelt ja seistes muutuvad rehvi omadused drastiliselt. Kiita saavad oma tunnetuse eest - reeglina hoiatavad ohust varem ja juht ise on oluliselt keskendunum (all pole ju kõikvõimast naela). Samas kerge auto all lumelopas ja tuisuvaaludes on juhitavuselt oluliselt närvilisemad. Ostetud said kunagi praktilisuse pärast - sõidad aasta ringi ja sügisel uued - kuid pärast praktikat suvel loobusime - siiski liiga vedel ja mürarikas. Eelmisel aastal kasutasin alguses laiu lamelle ka RWD autol, kuid veeretakistuse tõttu loobusin - sulaga koguvad väga kergelt enda ette sellise lumekuhja, mis kiirelt ületab igasuguse haarduvuse. Just veeretakistuse pärast ei soovitaks laiusega üle pingutada, teine probleem on pidurdusmaa hindamine - laiskusest läheb meelest ära, et jääl on see teinekord naelast poole pikem - õnneks saab aga tänu tunnetusele sellest varem aimu.
Naelad - lollikindlam valik, aga saadanast :-) Tagaveolisel raskel autol peavad olema suht kitsad - lõikab paremini lumest läbi (juhitavus) ja ulatub läbi lopa paremini haarduma. Tunnetuselt üldiselt kehvemad - juhid jõuavad tihipeale olukorrani, kus enam ÄKKI üldse ei pea ja mingist päästmisest pole enam juttugi. Naelte väljatulekuga halvenevad omadused oluliselt, sõltuvalt tootjast kuni lausohtlikuseni välja. Lisaks veel see, et meie teed ei pea vastu ja enamik praegustest krabistajatest sõidab lume tulekuks kasulikust ressursist 25% minema...
Prottidele eelistaks mina iga kell tuntud tootja uusi rehve. Odavrehvidele (tundmatud) aga jälle kvaliteetseid proti omi. Kogemus Galaxie'ga väga hea.
Mis puudutab igatsorti suunajälgimissüsteeme, siis nende kasulikkus avaldub eelkõige suurematel kiirustel. Rooli, piduri ja kõrvaga tajutav on reeglina juba vastureaktsiooni järelkaja, mille tegitanud probleemi on juht maha maganud. Jutt rallist jms on suures osas jama, sest külg ees kurvi minek jms on miski mõtestatud tegevuse tulem soovitud sõidujoonel - kui 100 pealt viskab äkki risti, on see üllatav, päästmiseks pole enam reeglina aega ega sobivaid tingimusi ja tulemus on äärmislt vastik - nii rallis kui ka tavaoludes. |
| 08.11.2004 at 14:26 |
|
kongo
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Minu teadmiste ja vaatluste põhjal Maardus ( loe: Master) rehvide prottimisel paigaldatatakse eelnevalt freesitud rehvitoorikule külgosale laiem riba ja seejärel keritakse nagu niidirullile u. 5 cm laiusest toorkummist välisosa peale sobiv kiht "Nokiat". Seejärel läheb toorik vulkaniseerimisele kus sobiva rõhu/temperatuuri/aja jooksul tuleb maatriksi alt valmis protirehv.
Peace
____________________________
dodge durango `98 318 V8 |
| 08.11.2004 at 14:38 |
|
spinna
|
Lai talverehv ja plekkvelg
Minu elukooli näited :
Eelistan mainekaid nimesid. Viimastel aastatel olen jäänud truuks Michelinile, mis siis, et TM ja/või AL ütlevad, et Goodyear on parem, ega Miša sellepärast halb ei ole. Müüja aga on tuttav ja seletas asja nii : talverehv peab hästi, kuni pealmine kiht on veel kulumata ja lamellmustril on sügavust ( jutt ikka naastrehvist, vanamoeline nagu ma olen..). Seega peaks nagu ostmisel vaatama mitte ainult seda, kui sügavale jäme muster ulatub vaid ka seda, et lamell oleks ka enam vähem sama sügav või sügavaim valitavate hulgast. Ja tõepoolest : kõik head rehvid kaotavad pidamise siis, kui mingi pool lamellimustri sügavusest on kulunud, mis siis et jämeda mustri sügavust on veel 5 mm alles. Mingit teaduslikku tõestust mul ei ole, aga tundub küll mõistlik jutt olema.
Teine näide. Ostsin tööle uue auto ja palusin kaasa müüa veel talverehvid plekkvelgedel. Saingi. Rehvid aga olid täiesti totra ja tundmatu nimega. Müüja ütles, et ära pane tähele, tegu olevat mingi maineka tootja tütarfirmaga ja mingi põhjus oli sellel nimemuutusel ehk "sildivahetusel" ka. Sündmus leidis aset eelmisel talvel ja sõidukogemustest ütlen seda, et imeliku nimega rehvid on oma omadustelt 5+.
5+ tähendab siis seda, et normaalse mõistusega (?) inimese kasutuses ei olegi kordagi üllatanud või alt vedanud. Pole lumme kinni jäänud ega tee peal külglibisemisse sattunud. Naelad olid ka ilusti sees, kuni laenasin sõidukit paariks päevaks kellegile teisele. "Igal- jääloigul-PEAB-rattad-ringi-laskma-ja-raksuga-asfaldisse" suhtumine oli auto tagastamisel rehvidest/naastudest ilusti näha. Uskuge mind, selle vastu ei aita ei hea ega halb rehvivalmistaja vaid ikka see vana hea tihend seal rooli ja juhitooli vahel.... |
| 08.11.2004 at 14:55 |
|
PlyVal64
|
Lai talverehv ja plekkvelg
quote:
Kaido: Prottidele eelistaks mina iga kell tuntud tootja uusi rehve. Odavrehvidele (tundmatud) aga jälle kvaliteetseid proti omi.
100% nõus, kuid alates 15" lähevad hinnakäärid juba metsikuks. Mul on valik Sitikale talvejalatsite valikul lihtne: uued ja hästi korralikud. Eesti proti ja kvaliteetse uue rehvi hinnavahe on liiga pisike selleks, et protti osta. Mõõt siis 155/80R13 Prott 350-500, uus naast 590-1100 eek. Lisaks ei paku pisike 800 kg auto ilma hea rehvita erilist turvalisust talvel...
14" on juba vaja pisut mõelda, hinnavahed võivad olla päris märgatavad, kuid vist ikka valiks uue, kuid veidi vähemkuulsa talverehvi tootja rehvi(Barum, Kleber, Uniroyal). No läheb jooks uusi rehve prottidest rohkem maksma 1500 krooni, sitta kah, on ka tunduvalt paremad.
Kui aga tegu juba 15" ja suurema rehviga, siis on hinnavahed ikka mäekõrgused. 16" prott naastuga maksab max. 1000 krooni(pigem 800), uus vähemalt 1600, kui ostad korraga 4 tk, muidu veel kallim. Nelja rehvi ostmisel tuleb ikka rahanumbri erinevus päris märgatav, on ju vahe, kas 2400 või 6400 4000 paneb juba enamuse eestlasi mõtlema. Kui ikka kogu aeg pole vaja Tln-Valga sõita ja seda iga ilmaga ning ka maateedele tihti asja pole, siis sellist hinnavahet rehvid ei õigusta. Keskmise pere eelarvesse lööb lisa-4000 ikka röögatu augu. |
| 08.11.2004 at 15:15 |
|
blood
|
Lai talverehv ja plekkvelg
hmm mjah olen 2 korda proovinud neid nn "Master" protte. 1mene kord lendasid tõepoolest naelad välja 1 talvega - ja polnud just suurem asi asjad kah. Teisel korral lihtsalt kogematta"õnnekombel" sain need- ja olid väga head - undasid küll natuke rohkem- aga kevadel vaadates naelu kõik alles, pidas täiesti normaalselt. ( sõidan igapäev Laulasmaa-Tallinn-Laulasmaa - Paldiski mnt-d pidi ja vahel pole seal just kõige meeldivamad olud olnud).Ei tea kas muutsid vahepeal tehnoloogiat või mida aga kasutaks neid veelgi. Selge see, et uus kumm on uus - aga jah nagu PlyVal64 ütles,et vahel pole seda raha just nii palju võtta, et uusi osta ja vanu kasutatuid - nende sisse ei näe ju.
____________________________
ex Deville Coupe 1971
ex STS 2005
ex FWB 1993
ex Escalade 2003
CTS 2008 |
| 08.11.2004 at 15:54 |
|
lauriv
|
Lai talverehv ja plekkvelg
quote:
PlyVal64: 16" prott naastuga maksab max. 1000 krooni(pigem 800), uus vähemalt 1600, kui ostad korraga 4 tk, muidu veel kallim. Nelja rehvi ostmisel tuleb ikka rahanumbri erinevus päris märgatav, on ju vahe, kas 2400 või 6400
Arvutusviga väike... 4*1000 on 4000, 4*800 ka veel 3200.- Nii et 4k vahet ei tule kuidagi Keskmise pere keskmine pereauto ei ole ka 16' rehviga, pigem ikka 15'. Ja 15' jooks NF3-sid maksis mulle koos velgedele panekuga 5k. Masteri protiga hinnavahe alla 3k. Kaks talve ikka sõidab, selle jooksul on see lisaturvalisus imho seda raha väärt. |
| 08.11.2004 at 17:31 |
|
|
1 2 3 4 5 
