Poster |
Message |
gets |
LT-1 remont ja modimine
Toppartsuga tuli hinnavahe (koos transa, Eestis tollimise ja käibega) 2k+ topi kahjuks. Praegu on iga kopikas oluline .
Mõõdeti ja vaadati ja arutati kolvid/silindrid/rõngad üle. Silindrid ilusad, hoonimisjäljed näha ja puha, mõõdud klappisid, ellipsis olid minimaalselt. Kas oli kümnendiku piires või sajandiku piires, läks kõrvust mööda. Aga diagnoos jäi samaks, et teha pole vaja.
Kolvid samuti ok, töötlemisjäljed näha ja kulunud praktiliselt ei ole. Tehase kolbide mõõtude kohta öeldi, et jube tihedalt istuvad sees, 4.000" silinder vs 3.995-3.999" kolvid. Mindi kolbe üle mõõtma ja arvasid, et saavad väiksema tulemuse ka täitsa kulumata koha pealt :P.
Rõngaste paksused samuti ok.
Mine võta nüüd kinni, 200k+ sõitnud mootor. Kas siis mootor on lahti käinud kunagi ja kolbide/rõngaste vahetuse saanud ja vänta ei puudutud miskil põhjusel? Samas jupid on sees originaalmõõdus. |
14.10.2005 at 10:04 |
|
Peeter82 |
LT-1 remont ja modimine
Igasugu makse on võimalik ka vältida, kui iga kopikas on oluline. Sai sulle nõu antud. See aasta sa selle autoga sõitma ilmselt ei hakka?
____________________________
ex Camaro ´79, ´80, ´93 |
14.10.2005 at 10:10 |
|
gets |
LT-1 remont ja modimine
Ei, loomulikult ei mõtle reaalselt poe transade peale, kuid mingi põhi peab ees olema, kust edasi kaubelda ja võrrelda saab . |
14.10.2005 at 10:21 |
|
jaak |
LT-1 remont ja modimine
Aga sa CompCamsi CC306 nuka peale oled mõelnud? See on äkilisem koui HotCam ja osade vendade arust usa foorumites sobib näiteks lihvitud LT1 kaantega paremini kokku. Kui juba siis juba... |
19.10.2005 at 19:03 |
|
gets |
LT-1 remont ja modimine
Quote: Comp Cams "306" - Very aggressive street/strip cam. Good top-end power
Plaanid praegu sinna keskmisse pööretevahemikku. Ei tahaks tänaval tuuritama hakata väga . Ja originaaliga võrreldes on ka Hot Cam täitsa kõva edasiminek. |
20.10.2005 at 14:38 |
|
vvt |
LT-1 remont ja modimine
Need kraadid ja kirjeldused ei ole nii üks-ühesed, et suur nukk=tänaval ei saa sõita. Saab küll. Veoomadusi määravaid asju on seal veel. Iseasi on see, mis pärast tagant torust tulema hakkab (üv normid jne).
Asi selles, et nii suurele mootorile saab panna edukalt suuremate näitajatega nuka, sest isegi 1000-3000 jõud peale suure nuka panekut on igatahes enam kui piisav.
Pealegi on suurte nukkadega väga tänuväärne asi keerukas EFI, mis paneb arvatavasti selle paja ka enam-vähem tühikäigul käima.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
20.10.2005 at 14:50 |
Last edited 20.10.2005 at 14:53 by vvt
|
peep Moderator |
LT-1 remont ja modimine
Tegelikult on siiski nii, et cc306 on üks tubli tükk nukka ja et see masin pärast normaalselt sõidaks peaks sinna lisaks hästi töötavatele kaantele panema ka kõrge stalliga konverteri ja soovitavalt aeglasema tagaülekande. Rääkimata sellest, et efekti saavutamiseks tuleb mootorit rohkem pöördesse ajada. Point pole ju, et madalal eriti palju kaotsi ei lähe vaid selles, et üleval juurde tuleb.
EFI tuleb igal juhul ümber progeda, nii HC kui cc306 kasutamisel. |
20.10.2005 at 15:28 |
Last edited 20.10.2005 at 15:29 by peep (Moderator)
|
gets |
LT-1 remont ja modimine
Sättisin omale piiriks ~50k ja 350+hp. Sinna auku praegu hotcam ja as&m headerid koos mootori remontimise ja kaante portimisega lähevadki. Igatepidi sai vaagitud edasi-tagasi erinevaid juppe aga minu eesmärgi ~450hp (koos nitroga) täidavad need modid ilusti ära. Loomulikult on võimalik igalt poolt veel ja veel jõudu juurde napsata, kuid vastavalt sellele suureneb salakavalasti ka rahanumber.
Mootori tavalised jupid (tihendid, pump, vänt jms) tulevad oktoobri lõpuks. Perf juppidega läheb aega. Thunderracing pakkus hot cami ja headerite transaks 225$. Koos Eesti maksudega on see ~9k krooni ülearust kulu . |
20.10.2005 at 15:55 |
|
gets |
LT-1 remont ja modimine
Täitsa juhuslikult avastasin, et paljud Camarole pakutavad headerid ei ole võrdse pikkusega väljalasketorudega. Arvasin sinisilmselt, et kui on juba aftermarket/performance torukollektor, siis on torud ka ühesugused .
Parema tulemuse annavad kahtlemata sama toru diameetri korral equal length headerid, kuid kas see võit on väga suur? Nagu siin eelnevalt mainitud, et ligikaudu "õige" pikkusega on tehtud ainult pikad headerid ja väiksema pikkusega headerid mootorist max jõudu välja ei meelita.
Kui on valida shorty, väiksema läbimõõduga (1 5/8" ) ja võrdse pikkusega ning mid-length, suurema läbimõõduga (1 3/4" ) ja mitte võrdse pikkusega torudega kollektorite vahel, siis millist eelistada? Kuna seda gaaside liikumist numbritasemel arvutada ei viitsi/oska (gaaside tagasi silindrisse sattumise oht, vastusurve jne), siis kaldun jämedama toru poole. Suuremast august ju läheb rohkem läbi ja pikem gaaside eraldi liikumine ühtlustab gaaside kiiruseid ning vähendab naabersilindri paugu kõrvalsilindrisse sattumise võimalust. |
25.10.2005 at 18:47 |
|
peep Moderator |
LT-1 remont ja modimine
Osta odavamad, eeldusel, et nende kvaliteet on piisav. Teoorias on kõik õige, praktikas ei tunne Sa mingit vahet aga rahakott tunnetab täpselt palju sealt krabisevat välja läheb. |
26.10.2005 at 07:57 |
|
vvt |
LT-1 remont ja modimine
350 hj 5,7 liitrist ei eelda IMHO üldse headereid, seda eeldusel, et malmkolakad piisavalt läbimõeldud on. Ilmselt on see headerite mõju värk pushrod-V mootori iseärasus, sest kui seal vaadata plokikaane ristlõiget, siis seal on selgelt näha, et väljalaskepool ei ole eriti hea geomeetriaga (seda seletab ka nukkvõllidel kasutatav suurem väljalaske duration).
Seeriatoodangus kasutatakse malmkollektoreid ja konventsionaalseid tuletorusid kuskil 75 hj/l erivõimsuseni. 350 hj teeb erivõimsuseks vaid 61 hj/l. See nii üks-ühene muidugi ei ole, aga ühepikkuseid jämedad headerid on tänavasõiduks IMO overkill, mille efekti sa istmikuga ei tunne.
Põhimõtteliselt on ka üks variant portida malmid üle, panna jämedamad tuletorud ja ehitada anti-reverse ülemisse kanaliserva. Ja otsi välja piisavalt pika väljalaske durationiga nukkvõll. Halvemaks vast ei lähe
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
26.10.2005 at 08:51 |
Last edited 26.10.2005 at 08:54 by vvt
|
gets |
LT-1 remont ja modimine
Igavene tegemine on kõikide asjade valmismõtlemisega. Nüüd järgmiseks vaja välja nuputada, mida teha ajuga. OBD I peaks olema progetav või chip on vahetatav/progetav kergesti vms, kuid sellele vaatamata soovitatakse netis enamjaolt saata aju asjatundjate kätte.
Kas meitemaal on pädevaid mehi, kes kirjutaks kivi softi ümber vastavalt tehtud modidele või peab abi otsima piiri tagant? Siit tekib veel juurde probleem, et lisaks tavalistele perf. juppidele on plokikaas custom-porditud, mis välistab standardmodide kütuse- ja süütekaardi kasutamise chipil.
On muidugi olemas programmid, mille abil saab kivil softi uuendada, kuid ise soperdades võib midagi pahasti kihva keerata. |
02.11.2005 at 11:00 |
Last edited 02.11.2005 at 11:05 by gets
|
Vanaisa Moderator |
LT-1 remont ja modimine
Ma usun, et Jaak saab sind aidata aju modimisel.
http://www.usaraud.ee/index.php?id=15_47_48_122
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
02.11.2005 at 11:08 |
|
s13 |
LT-1 remont ja modimine
Kui programmid olemas on, siis parima tulemuse saab ikka kohapeal düno peal custom chipi kirjutades. Samas võiks nii populaarsele mootorile leida netist tasuta erinevatele mootorikonfidele kirjutatud chipe.
____________________________
Nissan N14 -> Nissan S13 -> Mazda Mx-5 NBB -> GT86 |
02.11.2005 at 11:15 |
|
peep Moderator |
LT-1 remont ja modimine
Aju saab modida küll, kui tead mida teed ja seadmed ning soft on kergelt hangitavad aga nagu juba öeldud, ilma dünota (ja wideband lambdata) ning kogenud häälestajata optimaalset tulemust ei saavuta. |
02.11.2005 at 11:37 |
|
udu |
LT-1 remont ja modimine
minu aju mudis amperracing sobivaks,
vahe oli nagu öö ja päev.
enne oli mõte, et teeks ikka uue ja vihasema mootori,
peale aju modimist kadus igasugune mootori tjuunimise soov ära
____________________________
Chevrolet Corvette '80
Cadillac CTS '06 |
02.11.2005 at 11:55 |
|
BlueStang |
LT-1 remont ja modimine
quote: udu: minu aju mudis amperracing sobivaks,
vahe oli nagu öö ja päev.
enne oli mõte, et teeks ikka uue ja vihasema mootori,
peale aju modimist kadus igasugune mootori tjuunimise soov ära
ja tegija oli teadagi kes
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
02.11.2005 at 12:06 |
|
Peeter82 |
LT-1 remont ja modimine
Udul peaks jummala stock mootor olema, peale aju. porditud kaaned + kangem nukk - veel EI TEA.
____________________________
ex Camaro ´79, ´80, ´93 |
02.11.2005 at 12:16 |
|
vvt |
LT-1 remont ja modimine
Igal mootoril on sedasi, et keera AFR 12 peale tühikäigust alates, liigub kohe teist moodi. Tippvõimsust see oluliselt ei kõiguta, küll aga kõigutab kütusekulu ja summutist lendavaid asju. Rauda on ikka ka vaja teha, see seguvärk on nagu kreem koogi peal, mis kooki ei asenda.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
02.11.2005 at 14:00 |
|
jaanus |
LT-1 remont ja modimine
udul on täiesti stock lt1, milllel süütetabel on muudetud oluliselt radikaalsemaks (sai lihtsalt veidi teooriat testitud) ja "commanded AFR" on veel puutumatul kujul.
Õigeks tuunimiseks eestis kahjuks minuteada dünot ei ole. Need rullid, mis lakis ja venelasel on, võimaldavad tõepoolest ainult seguga mängida ja full throttle paika kruvida. Korralikuks aju modimiseks on vaja mootoridüno abi, et saaks maksimumi kätte. Laki rullidel sai korra proovitud, kuid selle pidur ei pea vastu ja ka rehvid kuumenevad liiga kiiresti.
Küll aga on võimalik eeldada teatud parameetreid, kui on teada nukk, bore/stroke ja voolavus. Erinevaid muutujaid, mis kogu tuunimist mõjutavad on loomulikult oluliselt rohkem (18 ), kuid need neli aitavad juba baseline paika panna. AFR on lihtsalt hea reference kõige selle juures ning aitab pisut leegikiiruse modimisel. |
03.11.2005 at 07:52 |
|
vvt |
LT-1 remont ja modimine
Samas ükski chippimine või progemine ei asenda korralikku progetavat aju. LT1 puhul saab otsesüütepoolid () ja andurid võtta seal kasutusse ja nende vabalthingava mootorite vabaajude hinnad hakkavad tasapisi langema, varsti samas klassis chippimise ja muu jamaga. 12K on see põhi, millest juba saab. Kui aju modimine maksab juba mõned tuhanded, tasub täiesti kaaluda.
Samuti on vanakooli austajatele saadaval karpakonversioonid nendele mootoritele. Iseasi see, kui palju see säästu annab - sest otsesüüte juhtumiseks on siis eraldi digiboks osta vaja. Pigem maitse asi.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
03.11.2005 at 14:05 |
Last edited 03.11.2005 at 14:08 by vvt
|
gets |
LT-1 remont ja modimine
12k on ikkagi palju raha. OBDI aju saab omal käel väga palju modida (praegu räägin vaid netiinfo põhjal), vaja ainult ühenduskaablit ja programmi. Ei usu, et seal muudetavaid parameetreid palju vähem on, kui aftermarket ajul. Miinuseks on OBDI'l ainult aju online progemise puudumine.
Nii originaal-, kui ka kalli järelturu ajuga on korralikuks seadistamiseks vaja dünosessiooni, kus parameetrid paika keeratakse. Selle kõige alternatiiviks ongi ju chipi vahetus/progemine vastavalt tehtud muudatustele. Näiteks http://www.madz28.com'ist saadetakse sulle 60$ eest e-maili peale fail, kuhu on tehtud muudatused vastavalt mootori uutele parameetritele. Faili uploadid ise ajusse. See eeldab muidugi kaabli ja proge olemasolu.
Kaabel maksab USA's ~90$ ja proge saadab www.madz28.com tasuta. Minu meelest 60+90$ on chippamise eest täitsa hea hind. Pluss veel see, et edaspidi võid vabalt omal käel ajus infot muuta. Kui julged . |
03.11.2005 at 15:24 |
|
jaanus |
LT-1 remont ja modimine
quote: vvt: Samas ükski chippimine või progemine ei asenda korralikku progetavat aju.
See väide jääb veidi selgusetuks .... GM originaalriistvara on vägagi paindlik ja hästi progetav. Kel tahtmist, saab iga GM aju ise ära progetud just täpselt selliseks nagu talle parajasti meeldib (vajadusel võib ka tetrist mängima panna ) |
03.11.2005 at 15:29 |
|
vvt |
LT-1 remont ja modimine
Ma olen võib-olla natuke rumal selles ajunduses, aga originaalpritsel/süütel on sisendeid natuke liiga palju ja seetõttu tekib meeletu arv võimalikke kombinatsioone, mille hulgast soodsa ülesleidmine ei tähenda sugugi vähem dünotunde ja jamamist. Seejuures enamik sisendeist pole võimsuse jaoks absoluutselt vajalikud, nende roll on sõidusujuvus, emissionid ja kütusekulu. Võimsuseks pole peale gaasiasendi, väntvõlli asendi, temperatuuri ja ehk MAPi muud tarvis.
Vähemalt euroopa elektroonika chippijad on enamuses sellest üritusest loobunud. Seda enam, et pakutakse ka sellised süsteeme, mis on krutitavad juba ilma arvutita.
http://www.sdsefi.com/
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
03.11.2005 at 15:43 |
Last edited 03.11.2005 at 15:50 by vvt
|
jaanus |
LT-1 remont ja modimine
vvt, ka nö spetsiaalajudel on neid sisendeid terve miljon. Lihtsalt tarkvara on tehtud selliseks, et algaja paremini aru saaks. Mida kallimaks, seda keerulisemaks läheb. Riistvara on originaalidel ja spetsiaalidel põhimõtteliselt sama. Ka tehaseajul saab erinevaid sisendeid keelata või andurite parameetreid ignoreerida. Ainuke vahe vast see, et racing ajud on pisut vibrakindlamad ja tehaseaju ei pruugi sellele tohutule vibrale vastu pidada, mis rallimisel tekkib.
Kusjuures, progemises vahet pole. Kui ikka ei tea, kuidas üks õige ajukepp välja näeb, on võimalik ka spetsiaalajuga mootor laiali lasta või lihtsalt niivõrd valed parameetrid sisestada, et asi lihtsalt enam ei käi.
Riisieuroelektroonika chippijad on läinud kergema vastupanu teed ja hakanud spetsajusi koostama vaid sel lihtsal põhjusel, et jänkid on kogu töö ette ära teinud - diy-efist ju suur pauk alguse sai. Tegelt ei ole enamus aftermarket ajusi üldsegi mitte paremad |
03.11.2005 at 16:02 |
|