| Poster |
Message |
 spark
 |
 Garaaži siseviimistlus
seda "solgiga" kütmist olen mõelnud ... aga pisut teistmoodi.
aga maja "köetakse" ka muldpõrandaga - mõned aastad tagasi kuulsin (raadiaost), lõuna eestis ühest näidismajast
ja see 30% soojakadu on kaarhallil loogiline, kui vundamendi servad on soojustamatta - hoone perimeeter ju päris suur |
| 05.11.2006 at 16:46 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
spark:ja see 30% soojakadu on kaarhallil loogiline, kui vundamendi servad on soojustamata - hoone perimeeter ju päris suur
Vundamendi kaudu soojakadu ei ole ju põranda soojakadu. Põrand on lihtsalt sild. Nii suure perimeetriga hoone keskele ei jõua külm mitte kunagi. Seal põranda all on stabiilne +5. Kiirgus on halli seinte ääres suur aga see on vundamendi kehva ehituse probleem. Keskmine kadu võib olla küll 30% aga sellest enamus läheb seinaäärte arvele ja väike osa keskpõrandale.
Ei saa ka siin mööda füüsikaseadustest: soe tõuseb üles. Allapoole toimub vaid soojuskiirgus, mitte õhu liikumine. Õige on öelda, et põrand jahutab ruumi, sooja kadumine põranda kaudu on minimaalne võrreldes mistahes muu kõrgemal asuva ruumi osaga. Enamuse soojast viib välja ikkagi õhu liikumine.
Soe vesi ja sealtkaudu sooja lahkumine on teine teema aga Newtoni defineeritud: siin viib sooja ära gravitatsioon.
Ja vastus põrandakütte küsimusele: see on kõige ebatervislikum kütte viis. Maakera ja sealtkaudu ka inimene on arenenud ülevalt ja kõrvalt (päikese liikumine) saabuva soojusenergiaga. Enne tasub kütta lae või seinapinna kaudu ja seda ka tehakse. Suures uutmistuhinas ja ärimeeste mula kuulates tasub meeles pidada siiski maakera evolutsiooni ja loodusseaduseid. Pinda, millel kõnnime, soojendatakse suunaga ülevalt alla. Ja soojus liigub alt üles. Nii on olnud alates Suurest Paugust ja nii jääb ta vähemalt ka meie eluajal. Täpselt samasugune suhtarv, kui tihti on maapind soojem ülevalt tulevast energiast, võib olla ka majas põrandaküte vs normaalne küte. Sauna eesruum ja pesuruum - jah. Seal viibime täpselt sama suhtarvu ajast, kui on külmad suveööd kogu aastast. |
| 05.11.2006 at 18:45 |
|
pampkuri
 |
Garaaži siseviimistlus
Mul endal Garaasi ehitus ees, murran siin juba tükk aega pead et mis mõõtudes teha pikkus laius kõrgus? Peaks ehitamisel arvestama sellega et äkki kunagi leian rahapaja ja siis saab ka tõstuki sisse. Garaas peaks olema ühele autole aga samas peaks seal ka lahedalt toimetada saama. Ah ja mõtlesin teha puitkarkassi. Veel üks küsimus et kuna ei ole vaja pidevalt kütta siis kas teha el. põranda küte see oleks hea ka siis kui on vaja papp külje alla visata ja all toimeteda kuid miinuseks on pikk soojenemine.Teine võimalus on pursuika nurka kuid siis on jälle lahtine tuli mängus mis mulle ei meeldi. Kogemusi omavatele inimestele küsimus et mis mõõtudes peaks olema ühe auto gaarasil et seal ka saaks mõnusalt tööd teha.
____________________________
pamp |
| 05.11.2006 at 19:30 |
1 edit. Last edited 05.11.2006 at 20:02 by pampkuri
|
Saemees
|
Garaaži siseviimistlus
Laijem varjant on parem... Krt õppige kirjutama.
____________________________
Dodge RAM 1500 '10
Cadillac CTS '08
Bobcat S175 |
| 05.11.2006 at 19:43 |
|
jass
|
Garaaži siseviimistlus
Kütte poolepealt soovitan puuküttega katelt ja vesi põrandakütet garaashi, saab külmadel ilamdel vajaliku 10-15 kraadi sisse ja põrand püsib kuiv. Samuti on ka suhteliselt odav. |
| 05.11.2006 at 20:53 |
|
Maik
|
Garaaži siseviimistlus
Kui kütta ei taha ja tahad kiirelt garaasi soojaks ongi imho ainus võimalus mingi küttepõleti...
sai ära ostetud Aircomist 44kw diisel puhur ja mingi 10 min on 4 + auto vms suurune garaas soe.
Huvitavatest külgedest on see,et puhur on 220v voolu all kogu korpusega , peaks kohtusse kaebama raisad.... :S
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 06.11.2006 at 00:19 |
|
pampkuri
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
LincMviii: Kütte poolepealt soovitan puuküttega katelt ja vesi põrandakütet garaashi, saab külmadel ilamdel vajaliku 10-15 kraadi sisse ja põrand püsib kuiv. Samuti on ka suhteliselt odav.
Aga kui nüüd pikemat aega mitte kütta siis on talve külmadega oht miinus kraadidesse langeda ?
____________________________
pamp |
| 06.11.2006 at 01:32 |
|
BlueStang
|
Garaaži siseviimistlus
Mingitest lakke käivatest soojuskiirguritest on ka kuulda olnud - need ise sooja ei anna vaid soojendavad ruumis olevaid pindu )põrand, auto, tööriistad jne) mis siis ise ruumi kütma hakkavad. Pidid päris efektiivsed olema - ise kahjuks ei tea sellest teemast rohkem midagi.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.11.2006 at 02:18 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
BlueStang: Mingitest lakke käivatest soojuskiirguritest on ka kuulda olnud - need ise sooja ei anna vaid soojendavad ruumis olevaid pindu )põrand, auto, tööriistad jne) mis siis ise ruumi kütma hakkavad. Pidid päris efektiivsed olema - ise kahjuks ei tea sellest teemast rohkem midagi.
On ja väga head. Tunnen mitut ehituse ja projekteerimisega väga lähedal seisvat isikut, kes on neid kombineerinud "tavaliste" kütteseadmetega. Pidi andma tuppa kõige ühtlasema temperatuuri kogu kõrguses ja kulutama vaat et kõige vähem. Tegu siis elektiga köetavate hoonetega. Kuid neid tuleks kombineerida vastavalt ruumide otstarbele, mõnda kohta abiks kerge põranda soojendamine (mitte ruumi kütmine). Elamise ja üldkasutatavatesse ruumidesse laeküte (imiteerib Päikeseenergia saabumist), pesuruumidesse põrandasse kaablid (nagu rannas kuumal liival), magamise ruumidesse külgmised kütteseadmed (öösel ju päike ei paista ja eks igaüks teab, kui sitt on pärast Päikese käes magamist ärgata). Garaaži peaks ka hästi passima, eriti vinge tulemus koos mitte liiga sooja põrandaküttega. |
| 06.11.2006 at 03:07 |
|
Cardo
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
Inferno:
Huvitavatest külgedest on see,et puhur on 220v voolu all kogu korpusega , peaks kohtusse kaebama raisad.... :S
Mõõdad sa testriga korpuse ja maa vahelt või indikaatoriga, indikaator ei näita mitu volit seal on!
Kui testriga ja on 200-240 siis proovi pistiku pooli kontaktis vahetada, kui see ei aita ju siis kütteelement on tugeva lekkega ja sel juhul on elektrikulu vist mitu korda suurem :P, ime et sa veel elus oled ... |
| 06.11.2006 at 09:01 |
1 edit. Last edited 06.11.2006 at 09:01 by Cardo
|
Maik
|
Garaaži siseviimistlus
Ma mõõtsin käega kogemata mitu korda...
Pole jõudnud veel süveneda, töötab kenasti muidu.
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 06.11.2006 at 09:05 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64: Vundamendi kaudu soojakadu ei ole ju põranda soojakadu. Põrand on lihtsalt sild. Nii suure perimeetriga hoone keskele ei jõua külm mitte kunagi. Seal põranda all on stabiilne +5. Kiirgus on halli seinte ääres suur aga see on vundamendi kehva ehituse probleem. Keskmine kadu võib olla küll 30% aga sellest
Toodud näite eesmärk oli juhtida tähelepanu, et ühe paljale maapinnale valatud põrandaga garaazi seinte või uste soojustamine ei ole veel kõik. Otse paljale maapinnale rajatud hoonel on märkimisväärne kadu läbi põranda. Ja kui põrandat juba teha, tuleb kindlasti soojustada. Arvutused tegi TTÜ-st vene ajal insenerikraadi kütte ja vendi alal saanud isik, tegevprojekteerija, niiet selle pädevuse üle ma ei vaidleks.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 06.11.2006 at 11:51 |
1 edit. Last edited 06.11.2006 at 11:52 by vvt
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
Vvt, ma ka täiesti kogemata samal ajastul ja täpselt sama asja selles samas koolis studeerinud Väljend soe lakub põranda kaudu on VALE. Soe ei lahku põranda kaudu sellises mahus, põrand jahutab ruumi ja seal olevat õhku. Sellise angaari põrandast võib väljuda volframniidiga pirnidega valgustamisel tekkiv soojus ja mingi hulk ruumi õhu soojusest, mis soojendab betooni aga see on ka kõik. Soe on lae all 9-meetri kõrgusel ja väljub selt, mitte põranda kaudu. See on täpselt sama hea, kui väite, et ahju kütmisel tuleb 30% soojusest tuharuumi ukse kaudu. Ei ole, ei tule ega pole ka kunagi tulnud. Vast mõni protsent tuleb PEALE siibri sulgemist, kui soojusjuhtvus on kivid allapool kollet soojaks kütnud ja oma osa sellele andnud ka kuum tuhk tuharuumis.
Põrandat peab isoleerima jahutusefekti vähendamiseks, soe sinna ei lähe. Sealt tuleb külma. Samamoodi peab isoleerima vundamenti, sest talvel on välistemperatuur ja maapinna temperatuur vundamendi ümber tunduvalt madalam, kui keskpõrandal. Igasugune soe liigub aga teatavasti külmema poole. Nii jahutabki õigesti projekteeritud majas põrand suvel ruume ja mingit konditsioneeri ei ole vaja. Seevastu talvel tagab jahedam põrand normaalse õhu liikumise ruumides ja pole vaja mingit sissepuhet ja muid napakusi. IGA masin, mis majasse tuleb panna, on vale projekteerimise ja loodusseaduste eiramise tagajärg. Õigesti ehitatud majas ei ole neid vaja.
Veskid@aastast 1930 majade ehitamist, kütmist ja ventileerimist uurinud suguvõsa. |
| 06.11.2006 at 12:30 |
|
Jesper
|
Garaaži siseviimistlus
Minul kui veidi hilisemal ajal kui 1930 koolitatul tekib siinkohal küsimus, et mis on protsesside "külm tuleb sisse" ja "soe läheb välja" põhjapanev erinevus
Varsti hakatakse Newtonilt vist nõudma alajaotuse "Füüsika" avamist foorumisse. |
| 06.11.2006 at 13:37 |
1 edit. Last edited 06.11.2006 at 13:37 by Jesper
|
jaju
|
Garaaži siseviimistlus
See on sama küsimus nagu: mis juhtub kui võtta üks anum (ntx. pudel) kus on sees vaakum! ja eemaldada kork!?
kas:
1) Laseme pudelist vaakumi välja?
või
2) Laseme õhu pudelisse?
irw :P
Sorry kui veidi OT.
|
| 06.11.2006 at 14:06 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
Vahet pole, protsessi nimi on "soojusülekanne", mis jääb toimuma seni, kuni kehade (antud juhul külma betoonpõranda ja ruumi) temperatuur on võrdustunud. Põrand jahutab ja samaaegselt põrandat soojendatakse.
Senikaua kuni betoon (täiesti soojust juhtiv aine) on vahetult ühendatud aastaringselt mõne plusskraadiga maapinna pindmise kihiga 2 meetri sügavuses, toimub ka soojuse edasi kandmine maapinda, kuna viimase mass on tohutu, siis võib seda kütma jäädagi.
Minuarust väide "põrand jahutab, mitte see ei võta soojust" pretendeerib füüsika alustalade kummutamisele. 
Selle jahutamise teooria kohta toon sellise näite - oli kunagi suurel kodumaal koht nimega Jakuutia pealinnaga Jakutsk. Piirkond asub igikeltsal (so teatud sügavusest aastaringi külmunud olekus maapind. Oled ehk tähele pannud, et seal on majad ehitatud õhku - st majakarp asub maapinna kohal ja toetub betoonvaiadele. Miks? Kui ehitada sinna konventsionaalse vundamendi ja keldriga maja, siis sulatab see maja alt igikeltsa üles ja maja hakkab vajuma. Ka sedasi üritati suure kodumaa ehitajate poolt sinna ehitada, kuid need kollapseerusid esimese aastaga. Nüüd on seal 5 korruselised paneelmajad ehitatud poolemeetrise õhuvahega põranda ja maapinna vahel ning maja toetub paljudele betoonvaiadele. Miks?
Soojusülekanne on alati kahepoolne - nii nagu aitab soojustus vältida talvel toasooja kadumist, aitab see ka vältida suvel palavuse tuppa tulekut.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 06.11.2006 at 14:11 |
1 edit. Last edited 06.11.2006 at 14:15 by vvt
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
plyval, ära lahmi talupojatarkust valemite vastu. Kui soojusarvutused näitavad, siis nii ka on. Kui ei usu, arvuta ise. |
| 06.11.2006 at 16:08 |
|
BlueStang
|
Garaaži siseviimistlus
C'mon - see on samasugune vaidlus nagu võimsuse ja pöördemomendi oma - ega niikaua kui ei mõista, et võimsus autot edasi ei liiguta, niikaua ei mõista ka seda, et vaakumit pudelist välja lasta ei saa ega seda, et soojus ei välju põranda kaudu
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.11.2006 at 16:36 |
1 edit. Last edited 06.11.2006 at 20:44 by BlueStang
|
Vanaisa
Moderator |
Garaaži siseviimistlus
...ja varsti on kevad käes ja pole enam soojustada vaja. Jutt on suht möla küll, aga tarkust ka sees. Kui adminnid viitsiks jahu ära kustutada, saaks hea tiheda teema.
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 06.11.2006 at 17:26 |
|
vr_
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
BlueStang: C'mon - see on samasugube vaidlus nagu võimsuse ja pöördemomendi oma - ega niikaua kui ei mõista, et võimsus autot edasi ei liiguta, niikaua ei mõista ka seda, et vaakumit pudelist välja lasta ei saa ega seda, et soojus ei välju põranda kaudu
TEgelikult on vastupidi.. külm ei saa kuhugi minna.. energia vajub ikka soojemalt kehaltr külmemale.. jätame siin sooja õhu massi liikumise välja.. see läheb niikuinii üles kui puhur teistpidi ei lükka
vaakumi ja torkiga nõus.
____________________________
Imperialist 71 |
| 06.11.2006 at 17:26 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
>> niikaua kui ei mõista, et võimsus autot edasi ei liiguta, niikaua ei mõista ka seda, et vaakumit pudelist välja lasta ei saa ega seda, et soojus ei välju põranda kaudu
Noh sihukese loogika vastu on raske argumenteerida. Nagu Dilberti koomiksist: I bought an encyclopedia. I'm still stupid. Therefore, the encyclopedia must be faulty.
Ma olen sulatusahjusid arvutanud aga seal kah lolli peaga uskusin valemeid. Oleks pidanud vist põhja ära jätma ja kive kokku hoidma.
Kokkuvõte: MINGE KRT KOOLI TAGASI ! |
| 06.11.2006 at 18:05 |
|
BlueStang
|
Garaaži siseviimistlus
to madis: lähme koos
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.11.2006 at 20:11 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
?
Üks point teie "talupojatarkuses" on: Kui on soojustamata garaazh, siis tõesti põrandast suurt ei lähe. Protsentuaalselt. Aga kui seinad ja lagi on soojad ning uksed aknad ees - siis moodustab põrand valdava osa. Loogiline ju !
Mehhanismist. Põrand tahab saavutada temperatuuri 4 kraadi. St. et põrandapind ongi praktiliselt 4 kraadi. Kui sa nüüd kütad, siis tekib soojusgradient, lae poole läheb soojemaks. Mida rohkem kütad, seda "madalamale soojus jõuab". Aga seda rohkem energiat on vaja, et gradient järsem oleks. Mis tähendab et soojus läheb läbi põranda nagu nalja. Kui garaazhis on 6 kraadi siis on muidugi pohh see põrand. Aga kui on 18 siis enam pole. See teema, et kui palju olema peab - see on teine teema. |
| 06.11.2006 at 20:26 |
|
jaanus
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
BlueStang:.... soojus ei välju põranda kaudu
kui see nii oleks, siis juhtuks midagi sellist - 
|
| 06.11.2006 at 20:37 |
|
Telc
|
Garaaži siseviimistlus
Soovitan tellida, tutvuda ja siis edasi jõurata, tegemist ei ole kosmoseteadusega, mida jagavad ainult "ehitusele lähedaleseisvad isikud"). Müük www.evs.ee:
EVS 829:2003 Hind: 151.00 kr
Pealkiri:
Hoone soojuskoormuse määramine
Pealkiri (ingl. keeles):
Calculation of heat demand for building
ICS grupp: 91.140.1091.040
Ülevõetud standard: IDT EVS 829:2003; (eestikeelne) Kr. 151,-
Kirjeldus:
Käesolev standard käsitleb hoone soojuskadude ja soojuskoormuste määramist kütte, ventilatsiooni ning sooja tarbevee osas. Standardit tuleb käsitada koos hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhisega, hoonete kütte ja ventilatsiooni ning kinnistu veevärgi projekteerimisjuhistega.
|
| 06.11.2006 at 22:15 |
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
