| Poster |
Message |
 v6sa
|
 Alternatiivsed kütused
Ei saa mitte vaiki olla...
Olgu madise teemaarendus kuitahes vastukarva mõnele, on tal siiski (kahjuks) õigus - elektrisüsteem ei ole vaid kaks traati, milles liiguvad pidevalt 50 õuna.  Aeg-ajalt on neid seal 5000 (palju õnne - harmoonilised) ja mõnikord vilistab tühjus. Aga mina tahan kogu aeg saada sealt need 50 õuna, mida lubati.
Selles mõttes on tuuleenergiaga probleem - kunagi ei tea, kas järgmised 50 õuna ikka jõuavad õigeaegselt minuni... Aga öelda, et tuulejaamad on lausjama, on kah tobe - miks mitte võrgu vastuvõtuvõime piires seda energiat kasutada? Iseküsimus, kui suur see vastuvõtuvõime on.
Tuulepargiarendajate varustuskohustuse üle olen isegi mõtisklenud - see teeks nii mõnelegi ullikesele selgeks, et energiasüsteem pole vaid ühesuunaline liiklus. Ka siis, kui tuul vaikib, tahan mina ma 50 õuna kätte saada. JA pole minu mure, kust arendaja need võtab. Jah, ma tean, et gaasiturbiin või kombijaam läheb kalliks. Kuid mina ei ole (veel) nõus tarbima elektrit vaid siis, kui tuult on.
Ma ei pea küll võimatuks, et ka see aeg võib koita, kui apokalüptikutel inimliku lolluse ulatuse hindamisel õigus on...
Päikesega on veid paremad lood - päeval on ja öösel pole. Iseasi, palju seda konkreetsel päeval kätte saab. Ja ikkagi on seda vähe - pinnale langeb ju keskmiselt nii pool kilovati jagu. Aafrika kõrbetes väidetavalt 3...
Tuumajaamast kah. Seni, kuni meie kallil idanaabril on vahetult piiri naabruses kaks ja sõberpõtradel samuti pea meie liivastis neli katelt ei näe mina küll mitte mingit "rohelist" põhjust meie oma tuumajaama ehitamisest mõtlemisest loobumiseks. Raha, seda küll.
Sest tegelikult pole vahet, kas vastu taevast lendab Sosnovõi Bor või soomlaste kolmas plokk - ühtemoodi helendab pool eestlastest ikka. Ja oma on ikka oma, sellest ei saa kah mööda.
Seepärast ei näe põhjust, miks ei võiks Tallinna soojusvajadust ning umbes poolt elektrienergia vajadust katta üks pisike tuumajaamake. Teine samasugune Tartu jaoks. Rohkem vist arvestatavat soojuskoormust meil üheski punktis pole. Kui võib-olla Kunda tsemenditehas suudaks kah ühe reaktori maha jahutada, aga ma pole nende tehnoloogia nõuetega kursis.
Panna tuumakatel püsti keset Ida-Virumaa metsi on täielik lollus - seal läheb kogu soojus (mida on ju pool tekkivast energiast) lihtsalt globaalse soojenemise kindlustamiseks... Ja paugu korral ei vähene helendavate eestlaste hulk oluliselt.
Bioenergia põllult (ehk asi, millega ise kõige rohkem kursis olen) on pigem selline kohalik asi. Küla või pigem isegi mõne maja lahendus. Ei ole see tuhk nii ülepääsematu probleem ühti, aga see on tõsi, et puukatlas ikka heina ei põleta. Suured keevkiht- või liikuvrestiga katlad söövad kõike. Iseasi on see, et põllul kasvav bioenergia võistleb toidu (ja söödaga). Olukorras, kus maakera toidubilanss on 4 % negatiivne on veidi imelik rääkida põldudelkasvava aine ahjuajamisest... Jätame siinkohal vast katki selle ebavõrdsuse ja inimliku laiskuse-lolluse teema, mis paratamatult käib näljahädade ja nende geograafilise paiknemisega kaasas - see ei puuduta energiat.
Toitu on Euroopas ja sealhulgas Eestis piisavalt. Avatud turg toimib ja meie kallimalt kasvatud toit jääb paratamatult paremates tingimustes toodetud odavamale alla (Poola kartul, Saksa rukis, Taani piim).
Üsna sama toimub ka energiaga. Lihtsalt huvitav on vaadata, kuidas osa inimesi ei näe suurt pilti ja mõtlevadki, et Eesti on mingi kinnine tsoon. Me oleme täna seotud nii ida- kui lääne suunas nii materjalide, energia kui infokanaleid pidi. Seega tasub nii "rohelistel" kui "majanduslikult mõtlevatel" kodanikel veidi mõtiskleda selle üle, mis hakkab juhtuma siis, kui ühel hetkel peame ise hakkama saama. Kui söögi suudame veel ise toota (jah, me suudame, kui selleks on hädavajadus!), siis energiaga tänase tarbimise juures jääme hätta. Ning tööstusega on üldse nukrad lood - selle vähesegi peame vist ressursside puudusel kinni panema...
Aga arutlus on lahe, pange edasi... |
| 21.07.2009 at 11:10 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
Ainus reaalne variant, Eesti energia vajaduste rahuldamisteks on siiski tuumajaam. Minu isiklik arvamus on mitu pisikest jaamakest. Vist oli Toshiba see arendaja kes tänase seisuga pakub 10-50 megavatiseid jaamakesi. Neil jaamakestel on plusse minu silmis rohkem kui ühel suurel.
1. Inimesed võtavad parema meelega neid vastu.
2. Kiirus, ehk siis, reaktori paigaldus käib kiirelt ja asi võib raha tagasi teenima hakata.
3. Reaktori hind on kusagil 300 miljonit eeku, peaks olema täiesti vastuvõetav keskmistele investoritele ja ka riigile.
4. Turvaline
5. Ei vaja vee lähedust, jahutus toimub naatriumiga ja saab pea kõikjale paigaldada.
6. Pea olematud hoolduskulud.
7. Kütuse vahetus c-30 aasta pärast.
Miinuseks võiks lugeda pikki järjekordi, umbes 6 aastat, vennad sattusid vist kullasoonele.
|
| 21.07.2009 at 12:16 |
|
v6sa
|
Alternatiivsed kütused
Nujah, kui nii väikese peale mõelda, siis on võimalikke soojatarbijaid rohkemgi, kui vaid kaks suurt linna  Eestis.
Heh, ei teadnudki, et selliseid kah pakutakse. |
| 21.07.2009 at 12:19 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
Eesti energia vajadus talvel oli vist midagi 1600mv ja suvel ainult 400mv.
Väo puuküttega jaam annab 25mv elektrit ja 50mv sooja, maksumuseks ligi miljard eeku pluss pidev tooraine ost.
|
| 21.07.2009 at 12:29 |
|
madis
|
Alternatiivsed kütused
Endel Lippmaal oli huvitav seisukoht - kütame põlevkiviga ja ootame termotuumajaamade valmimist. Mõnes mõttes mõistlik, mõnes mõttes aga pokkerimäng. |
| 21.07.2009 at 12:55 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
quote:
madis: Endel Lippmaal oli huvitav seisukoht - kütame põlevkiviga ja ootame termotuumajaamade valmimist. Mõnes mõttes mõistlik, mõnes mõttes aga pokkerimäng.
Põlevkiviga kütmisel ei ole mingit eelist, seda enam, et alates 2013. aastast peab EE hakkama kogu kasvuhoonegaaside kvooti ostma, mis võib lüüa el hinna kahekordseks (tegelikult läheb ta igal juhul kallimaks). Samuti kui nüüd minna teemas nats tagasi, oletuste juurde, siis kui vahepeal peaks odav nafta kaduma (mitte kõik aga see mis praegu väga kergelt maapõuest välja hüppab) lööb see ka kõikvõimalikud söe hinnad vägagi kõrgele, Ei tahaks teada, mis elektri hind sellepeale teha võiks. Tuumakütusel baseeruvad energiaallikad aga annavad aega toimetada ja üle minna järgmisse ajastusse.
Nende mini jaamadega saaks 30-40 aastat rahus sõita, selleks ajaks on nad ennast juba kuhjaga ära tasunud. Kui siis peaks olema valminud esimesed termotuumajaamad, peab mõtlema sellele üleminekust, kui ei siis järgmine uraani ports sisse ja sõit võib alata järgnevad 30 aastat.
|
| 21.07.2009 at 13:23 |
|
madis
|
Alternatiivsed kütused
See minijaama teema on tegelikult pool-hoax, uuri asja. |
| 21.07.2009 at 13:30 |
|
vvt
  |
Alternatiivsed kütused
quote:
viplala: 5. Ei vaja vee lähedust, jahutus toimub naatriumiga ja saab pea kõikjale paigaldada.
Mina tahaks teada, mis selles naatriumis nii imetabast on, et jahutuseks pole veekogu vaja? Ennevanaste kasutati vedelmetallreaktoreid allveelaevadel, seal oli vedel metall töökoha, mis juhtis soojust reaktorist soojusvaheti (aurugeneraatorini). NSVL kasutas neid Alfa klassi allveelaevadel, kus tänu erakordsele kaalu/poweri suhtele püsib allveelaevade kiirusrekord tänini. Paraku aga oli neil avarii avarii otsa (tõsi, seal oli töökehaks elavhõbe).
Naatriumit kuumalt vedelal kujul kasutati meie kandis juba ammu väga labasel viisil - seda võis kohata veoauto Zil-130 väljalaskeklappide sees.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 21.07.2009 at 15:30 |
1 edit. Last edited 21.07.2009 at 15:31 by vvt
|
vvt
|
Alternatiivsed kütused
quote:
v6sa: Ei saa mitte vaiki olla...
Aga öelda, et tuulejaamad on lausjama, on kah tobe - miks mitte võrgu vastuvõtuvõime piires seda energiat kasutada? Iseküsimus, kui suur see vastuvõtuvõime on.
Küsimus pole võrgu vastuvõtmise võimes (vastu saaks võtta igasugu suvalise kvaliteediga elektrit), vaid selles, millist lisandväärtust see tuule-energia annab. Praegused arutelud on viinud väga ühemõttelise järelduseni, et mõju on pigem negatiivne ja kasu on asjast ainult siis, kui kõva tuul tõesti tipu ajal puhub. Nende energiat akumuleerida pole kuskile ja auke täita kalli gaasi põletamisega on kah natuke idiootne. Edasi tuleks linkida mõne hüdroenergia süsteemiga, millest üks asub Norras, ca 1000 km kaugusel (millest pool on meri) ja teine Siberis (millega kaasneb poliitiline risk). Või panna tuulikutega koos püsti gaasiturbiinjaamad, kasutades sama poliitilise riskiga vene gaasi. Nii tuuma- kui ka suurte põlevkivijaamade osas on mõju pigem negatiivne - need tuleb hoida ikka x koormusega töötamas ja asi on tore vaid siis, kui tuul tõesti tipu ajale satub (mida ei saa alati valida). Seega probleem pole mitte tuulejaamades, vaid nende iseärasuste sobimatuses Eesti suht staatilise (mis taaskord on paratamatus, mitte mõne lurjuse tahe) energiasüsteemiga. Tänapäeva tehnika, pole probleemi - hämavad seepeale rohelised vastu.
Et Eesti tossab põlevkivi ja reostab loodust, pole mitte uuenduste vastaste poliitikute-energeetikute sabotaaz, vaid tehniline paratamatus. Pole lihtsalt muud varianti. Liberalism mavt laavi moodi on kah äge - ainult energeetika ja infra vallas mittetoimiv, mis Eestis enam kui kord omal nahal proovitud. Roheliste retoorika on tihti omaaegse rahuvõitlejate stiilis - kui argumente pole, algab demagoogia. Mulle meeldib vaadata saadet, kus stuudios on vastamisi Raukas+Lippmaa ja roheliste tuulikumeeste punt. Kuigi viimastel on mõnes asjas õigus ja esimesed jorisevad ka jonnist, on esimeste põhimõtteline erisus see, et nad valdavad energeetika probleeme, mida teine osapool silmnähtavalt ei valda. Meenub üks saade, kui üks kohalik tuulikuärimees käis välja "argumendi", et kui läheduses on tuumajaam, siis ei saa ju korterit liisida 
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 21.07.2009 at 15:48 |
|
Sören
|
Alternatiivsed kütused
quote:
vvt: See drastiline meede oli kivisöe leidmine Wales'ist.
ei, tol ajal ei osatud kivisöe abil terast teha. prooviti küll, aga välja ei tulnud, kuna protsess oli vale.
drastilised meetmed olid sellised, et keelati puude raiumine suurbritannias, kuna kuningliku mereväe laevade ehitamiseks ei jätkunud enam materjali.
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 21.07.2009 at 16:40 |
|
v6sa
|
Alternatiivsed kütused
Nimetame seda, kuidas tahame. Võrk võtab vastu küll, kuid see rikub elektri kvaliteeti ja viib Narva jaamad režiimist välja. Jälle paha. Kui Narva oma võimsust ei vähenda, siis läheb tarbijatel elu huvitavaks. Ehk asja täpse sisuni tungimata võib üldistada, et tuuleelektrit ei saa ülekandevõrku toppida lõputult ilma halbade tagajärgedeta.
Elektrivarustus püsib täna püsti tänu Narvas genereeritavale võimsusele. Tuulikud annavad sellele lisa, kuid juba eelmainitud põhjustel on see lisa aeg-ajalt olematu ja aeg-ajalt väga suur. Ning ei lange kokku tarbimise tippudega. Olen nõus, et tuulikud pole sobivaim lahendus tarbevoolu hankimiseks.
Küll aga sobivad need akupaaki kütma, akusid laadima, vett paaki varuks pumpama - ühesõnaga sinna, kus energia tootmise aeg pole oluline. Näiteks eramu elektrikulu vähendama.
Iseenesest on ju üsna ahvatlev ka varem siin teemas välja pakutu: tuulikud võiks vett tõsta sobivasse tiiki, millest toodetakse hüdroelektrijaamaga särtsu. Mis see maksma läheks, on iseasi.
Veel võiks ju tuuleelektriga näiteks vesinikku toota. Ja seda pruukida energiakandjana... Polekski Vene gaasi vaja. Aga kasutegur...
Eks võimalusi on veel.
Riigi tasemel energeetikas ei saa tuulik olla muud, kui marginaalne kõrvalharu teatud sihtgrupile. |
| 21.07.2009 at 16:46 |
|
Sören
|
Alternatiivsed kütused
quote:
madis:
...
* Sören, mulle tundub et sa oled programmeerijataustaga inimene. Esmapilgul tundub väga lihtne süsteem - üks toodab teine tarbib, keegi müüb ja keegi ostab. Probleem on aga selline - kui sul on 5 tootjat ja 5 tarbijat, 5 tootjat toodab igaüks 10 ühikut ja 5 tarbijat tarbib igaüks 5 ühikut. Mille alusel valida millised tootjad müüvad ja millised käivad tühja ? Lisame iga tootja ajakonstandid. Käivitamise ja pidurdamise kulud. Tarbijate cosfi-d. Ülekandeliinide karakteristikud. Harmoonilised. Erinevates kombinatsioonides tekkivad resonantsid. Tulemus - meil on süsteem sadade vabade muutujatega, sisendandmed on suures piiris kaootilised ning stabiilseid olekuid on tohutult, erinevaid dünaamilisi olekuid veel rohkem ja ebastabiilseid olekuid pea lõpmatult. Matemaatilist mudelit koostada on võimalik, selle mudeli baasil midagi otsustada on võimatu ja seda dünaamiliselt juhtida ilmvõimatu. Programmeerijaloogika ütleb - keerame seda muutujat juurde ja seda maha, if-then-else... aga tegelik süsteem on 100000x100000 diferentsiaalvõrrandisüsteem mida ei ole võimalik lahendada.
hehe, hästi tunned, mul on programmeerija taust ja arvutiteadlase taust ja veel mitmeid taustu
minu teadustöö sisuks ("raiskan maksumaksja raha" TTÜ proaktiivtehnoloogiate teaduslaboris) ongi see, kuidas selliseid keerukaid dünaamiliselt muutuvaid süsteeme kirjeldada ja realiseerida. seda praegu kasutatavate meetoditega hästi teha ei saa ja matemaatilist mudelit samuti ei saa koostada, kuna selliseid süsteeme ei saa hästi formaalselt kirjeldada. sellised süsteemid on klassikalise arvutiteaduse (ka algoritmiteooria) piiridest väljas, tegemist on interaktiivsete süsteemidega, mille jaoks formaalse aparatuuri tegemine alles käib. loomulikult on tükati rakendatavad olemasolevad algoritmilised meetodid nagu ka mittelineaarseid süsteeme saab vaadelda tükati lineaarsetena, aga terviklik lähenemine on veel puudulik. smart grid on üks näide sellistest keerukatest süsteemidest.
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 21.07.2009 at 16:55 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
quote:
vvt: quote:
viplala: 5. Ei vaja vee lähedust, jahutus toimub naatriumiga ja saab pea kõikjale paigaldada.
Mina tahaks teada, mis selles naatriumis nii imetabast on, et jahutuseks pole veekogu vaja? Ennevanaste kasutati vedelmetallreaktoreid allveelaevadel, seal oli vedel metall töökoha, mis juhtis soojust reaktorist soojusvaheti (aurugeneraatorini). NSVL kasutas neid Alfa klassi allveelaevadel, kus tänu erakordsele kaalu/poweri suhtele püsib allveelaevade kiirusrekord tänini. Paraku aga oli neil avarii avarii otsa (tõsi, seal oli töökehaks elavhõbe).
Naatriumit kuumalt vedelal kujul kasutati meie kandis juba ammu väga labasel viisil - seda võis kohata veoauto Zil-130 väljalaskeklappide sees.
Ja väetistes jne.
Tänu naatriumi kasutamisele jahutuses, saab tuuma sisetemperatuuri suurendada ligi kaks korda, 260 kraadilt (veega)500kraadini (naatriumiga). Sellega seoses suureneb ka väljundvõimsus. |
| 21.07.2009 at 17:10 |
|
vvt
|
Alternatiivsed kütused
...mis omakorda toob kaasa rohkearvulisi probleeme primaarkontuuri vastupidavusega. Justnimelt sel põhjusel vett tänaseni kasutataksegi. Sedasama kinnitab ka kaudselt venelaste elavhõbeda katsetus, kus vett kasutavad laevad olid paljukordselt töökindlamad ja nendega juhtus suhteliselt vähe õnnetusi, samas vedelmetali kasutavad laevad asusid rohkem remondis kui merel. Mis iseenesest ei tähenda Toshiba probleeme, aga eluterve skepsisega tuleks ka seda ülivõimsa väikereaktori asja vaadata. Jahutuse vajadust ükski vedelmetall ise ei välista. Looduslik veekogu on selleks hea odav võimalus ja lisaboonusena aastakümnetega töökindlaks lihvitud tehnika ka.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 21.07.2009 at 17:27 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
quote:
vvt: ...mis omakorda toob kaasa rohkearvulisi probleeme primaarkontuuri vastupidavusega. Justnimelt sel põhjusel vett tänaseni kasutataksegi. Sedasama kinnitab ka kaudselt venelaste elavhõbeda katsetus, kus vett kasutavad laevad olid paljukordselt töökindlamad ja nendega juhtus suhteliselt vähe õnnetusi, samas vedelmetali kasutavad laevad asusid rohkem remondis kui merel. Mis iseenesest ei tähenda Toshiba probleeme, aga eluterve skepsisega tuleks ka seda ülivõimsa väikereaktori asja vaadata. Jahutuse vajadust ükski vedelmetall ise ei välista. Looduslik veekogu on selleks hea odav võimalus ja lisaboonusena aastakümnetega töökindlaks lihvitud tehnika ka.
Ma ei kahtle absoluutselt sinu tuumajaamade ehituse teadmistes aga ma arvan, et vee kasutamisel ei oleks tegemist enam seda tüüpi jaamaga, mida saad suvalisse aianurka kaevatud auku ajada kolmekümneks aastaks.
Teine asi on see, et sellisel (fast neutron reactor) tüübil ei saagi õieti vett kasutada jahutuseks.
Water, the most common coolant in thermal reactors, is generally not a feasible coolant for a fast reactor, because it acts as a neutron moderator. However some variants of the Generation IV reactor known as the supercritical water reactor may technically be considered fast neutron reactors.
All current fast reactors are liquid metal cooled. Early reactors used mercury cooling and plutonium metal fuel. NaK cooling is popular in test reactors due to its low melting point. Molten lead cooling has been used in naval propulsion units as well as some other prototype reactors. Some of the newer generation of power stations use molten sodium cooling. |
| 21.07.2009 at 17:45 |
|
partel
|
Alternatiivsed kütused
Mis tuumareaktori läheduses elamisse puutub, siis näiteks ohiodes on ju see suurusjärgus 100 m kaugusel 150+ tüübist nende 100 päevase reisi ajal.
Lisaks veel mõistagi 24 kolmharki, igaühes tehniliselt võimalik 12 mirvi.
____________________________
_ |
| 22.07.2009 at 08:48 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
Olen sattunud viimasel ajal kordi lehtedele, kus räägitakse põlevast jääst ehk metaanhüdraadist. Toon laisematele siinkohal ära ühe inimese näpuharjutuse sellest kirjutamisel:
Ühel heal päeval jäävad kuivale kõik naftat puurtornid, ja nii kivisüsi kui ka meie ühine lootus põlevkivi saavad lihtsalt otsa. Kuidas siis hakkama saada? On avastatud põlevat jääd ja see ei ole fantaasia. Põlev jää ehk metaanhüdraat on tõesti looduses olemas. Metaanhüdraadi ennustatavad kogused on sedavõrd suured, et võivad ühteaegu lahendada nii tuleviku energiaprobleeme kui ka põhjustada olulisi kliimamuutusi Maal.
Metaanhüdraat on jääsarnane eriline kristalliline aine, kus vee molekulidest moodustunud kristallvõre tühimikud on võimelised hoidma endas metaani (CH) molekule. Leidub ka teistsuguseid gaashüdraate, kus metaani asemel on kristallvõres mõne teise gaasi molekul. Gaashüdraadid on keemialaborites tuntud juba 19.sajandi algusest, mil neid peeti eriskummalisteks ühenditeks. Kuna looduses midagi taolist ei leitud, siis jäidki gaashüdraadid rohkem akadeemikute uuringute mängumaale. Läinud sajandil kolmekümnendatel aastatel aga ilmnes, et metaanhüdraat on tihti segatud gaasijuhtmete ummistumistesse ja seda eriti polaaraladel.
Looduslik gaas koosneb enamuses metaanist ning madalatel temperatuuridel veeauruga segunedes moodustuski metaanhüdraat. Järgnevatel aastatel püüti paljudes laboratooriumides leida mooduseid, kuid metaanhüdraadi tekkimist gaasijuhtmetes takistada. Tõeline buum läks lahti aga 1960.aastate lõpul, kui Läänesiberi naftaväljade uurimisel leiti maapõuest looduslikku metaanhüdraati. Natuke hiljem avastati "põlevat jääd" ka Alaska poolsaarelt. Järgnevad uuringud näitasid, et metaanhüdraati võib leida mitte ainult polaaralade maapõuest, vaid ka ookeanide ning merede põhjast.
Kui metaanhüdraat satub normaalsetesse tingimustesse, siis hakkab see kiiresti sulama ning sõna otseses mõttes keema, sest sulamise käigus vabaneb tohutu kogus metaani: Nii võib üks kuupmeeter metaanhüdraati sisaldada kuni 160 kuupmeetrit metaani! Täpselt nagu gaasiballoon.
Metaan teatavasti ju põleb.
Praeguseks on selge, et see üldsusele tundmatu aine moodustab Maa kütusevarudest üle poole. Seda leidub rohkem kui naftat, gaasi, kivisütt ja teisi kütuseid kokku. Ning need on veel suhteliselt konservatiivsed hinnangud. Kuid õhus on veel üks "aga". Nimelt ei ole senini ühtegi sobivat tehnoloogiat metaanhüdraadi kaevandamiseks. Tegelikult seda põlevat jääd keegi vahest kaevandama ei hakkagi, kuid ka metaani kättesaamiseks sellest pole momendil ühtegi kõlbulikku lahendust. Kõige kaugemale on praegu ilmselt jõutud Jaapanis, sest neil ei leidu muid looduslikke kütuseid. Jaapani teadlased alustasid katsepuurimisi 60 kilomeetri kaugusel rannikust 950 meetri sügavuses ookeanis. Sest stabiilne metaanhüdraat võib eksisteerida vaid üsna kõrge rõhu all, ja seega on teda võimalik leida alates 500 meetri sügavusest. Nii suured sügavused on tehniliselt tõsine väljakutse olemasolevale tehnoloogiale, sest senised puurimised nafta-ja gaasiväljadel pole kunagi nii kaugele ulatunud. Uuringud on näidanud, et ookeanide põhjas võib metaanhüdraadi kihi paksus ulatuda sadadesse meetritesse. Ja see pole veel kõik. Tihti on paksu metaanhüdraadi kihi all veel peidus looduslikku gaasi. Muidugi võib kõigepealt puurida augu läbi metaanhüdraadi kihi, pumbata selle alt välja gaas ning loota , et rõhu languse tõttu hakkab lagunema ka metaanhüdraat, vabastades endasse kogunenud metaani. Teine võimalus on puurida metaanhüdraadi kihti mitu auku, ühele neist valada sisse kuuma vett ning jääda lootma, et soojenenud metaanhüdraat hakkab lagunema. Seejärel pumbata teise augu kaudu vabanenud metaan välja. Eks tulevik näita, milline lahendus lõpuks kasutusele võetakse.
Metaan on kütusena küll üsna kasulik, kuid samas on ta väga tõhus kasvuhoonegaas. Kui praegu muretsetakse, et suurenenud süsihappegaasi osakaal atmosfääris soojendab meie planeeti ehk liialt, siis metaan on veel 10 korda ohtlikum!
Veel ei teata isegi kõiki võimalikke ohte, mida metaanhüdraadi tasakaalu häirimine endaga kaasa võib tuua. Seetõttu on igati õigustatud teadlaste ettevaatlik suhtumine tuleviku energiaressursi kiiresse kasutamisse. Kindlasti vabaneb juba praegu ookeanide põhjast teatud osa metaani. Mõned uurijad on seisukohal, et ka Bermuda kolmnurgas kaovad laevad salapäraselt just metaani tugeva väljapaiskumise tõttu selles piirkonnas. Põhjus on selles, et metaanist üleküllastatud merevesi pole lihtsalt võimeline laevu enam kandma ja nad upuvad väga kiiresti. Metaani võib olla teinekord isegi nii palju, et mere kohal lendavad lennukid võivad mingist sädemest selle süüdata ja järgnevas gaasiplahvatuses ise jäljetult kaduda. Veel võib metaanhüdraat toimida ka omapärase kliima regulaatorina, sest külmadel aegadel ookeanide veetase langeb ning veerõhu alanemise tõttu vabaneb atmosfääri rohkem metaani, mis kasvuhooneefekti tõttu soodustab kliima soojenemist. Soojaperioodil toimib aga vastupidine protsess. Igatahes on teadlased mõistnud, et metaanhüdraadi põhjalik tundmine võib meid tulevikus nii mõnestki probleemist päästa.
Soovitan läbi lugeda ka NewScientist'is ilmunud sellekohane artikkel, kus on metaanhüdraadi kättesaamisest ja käitlemisest viimase aja infot.
http://www.newscientist.com/article/mg20227141.100-ice-on-fire-the-next-fossil-fuel.html?page=1
Igatahes, sellest võib saada meie süvenevale kütuse vajadusele väheke leevendust. |
| 03.02.2010 at 16:19 |
|
krooks
|
Alternatiivsed kütused
Huvitav, mitu niukest jurakathttp://www.nuscalepower.com/ot-Facts-NuScale-System-Technology.phptarvis läeks, et kogu meie riigikese vajadusi katta?
____________________________
Team OUTLAW
Ilus Aed
Fishing on Åland |
| 03.02.2010 at 17:49 |
|
|
1 2 3 4 
