| Poster |
Message |
 Sgrafito
|
 Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Kas mitte bost ja traction ei ole omavahelises pöördvõrdelises seoses ?
Saaks olemasoleva jõu maha, mitte pühaks suitsuks suunata oleks ju tulemust kuipalju. Ehk siis et ... kui saaks olemasoleva jõu maha siis peaks olema ju lihtsam jõu suurendamisel paremat aega sõita. |
| 27.06.2008 at 10:25 |
|
hents99
  |
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
Sgrafito: Kas mitte bost ja traction ei ole omavahelises pöördvõrdelises seoses ?
Saaks olemasoleva jõu maha, mitte pühaks suitsuks suunata oleks ju tulemust kuipalju. Ehk siis et ... kui saaks olemasoleva jõu maha siis peaks olema ju lihtsam jõu suurendamisel paremat aega sõita.
Selge ta on, aga tingimata ei pea stardist täisgaasil minema pürstima. Siis kui pidamine saavutatakse, saab jälle julgemalt kruvi lahti keerata, sellest ka paremad lõppkiirused ja paremad ajad, mis ei tähenda, et pidamise peale ei peaks enam mõtlema.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 27.06.2008 at 10:34 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Finish ei ole 60 ft peal...
____________________________
_ |
| 27.06.2008 at 12:13 |
|
Sgrafito
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
partel: Või kui 200+ juures 1:1 käigul jäävad jutid maha, kui palju siis vedrustus üldse rolli mängib?
Aga mis rolli sellel hetkel se suurem võimsus mängib ... jämedamad jutid? või et järgmine kord sama kohapeal rohkem kummi ja parem pidamine? |
| 27.06.2008 at 13:04 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Nojah, mõned asjad on pisut sügavamate põhjustega.
Tuleb arvestada, et Erkki on aastaid tegelenud igapäevaautodega, ja enesestmõistetavalt väga hästi. Sealt hakkab mõistagi üht-teist külge, no mitte just päris nii, et "tegin asja korda, nüüd kestab 100 000 km!", aga ikkagi...
Isegi praegusel väga tagasihoidliku võimsuse tasemel on sõitudevaheline hooldus ikka nii mõnestki operatsioonist koosnev. Ehk Erkkit tuleb natuke motiveerida!  Muidu lihtlabase hooldamatuse tõttu lendab kogu sitt õhku!!
Samas kui öelda, et see on EW kõige võimsam mootor, käime tundmatul territooriumil, kui sa ei aita võib iga kell õhku lennata jne, siis vast E jätab päikesevõtmise hilisemaks ja natuke abistab ka!
Aga võib-olla on veel sügavamaid põhjusi.
Muuseas, 200 juures on 0.7G ja 270 juures 0.55G.
____________________________
_ |
| 27.06.2008 at 13:51 |
|
Sören
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
partel:
...
Muuseas, 200 juures on 0.7G ja 270 juures 0.55G.
need on mõõdetud kiirendused? auto kiirenduse mõõtmiseks on siis seadmed olemas?
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 27.06.2008 at 14:38 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Mõõtmisseadmeid veel ei ole. Samas lineaarkiirendus suht tavalise kerekujuga autos on üsna täpselt simmitav. Finishis u. 200 hj trannyt ja 300 aerot. 1 km/h on a la 12-13 hj.
Igaks juhuks jätsin "+"-märgid ära. Aga mis tähtsust sel on? Eks need ole testsõidud, kuni saab korralikult asja teha!
____________________________
_ |
| 27.06.2008 at 15:19 |
|
Sören
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
partel: Mõõtmisseadmeid veel ei ole. Samas lineaarkiirendus suht tavalise kerekujuga autos on üsna täpselt simmitav. Finishis u. 200 hj trannyt ja 300 aerot. 1 km/h on a la 12-13 hj.
Igaks juhuks jätsin "+"-märgid ära. Aga mis tähtsust sel on? Eks need ole testsõidud, kuni saab korralikult asja teha!
ma ei saa ikkagi aru kuidas on võimalik paberi peal arvutada kiirendust, kui ei ole teada momendikõver ega ka pöörded. see, et mingil kiirusel on vaja mingi kogus hj (või nm), ei ütle veel midagi selle kohta milline on kiirendus antud hetkel. ma ei näe põhjust miks see kiirendus peaks lineaarne olema. kui on, siis kas see kiirendus on lineaarselt kasvav või kahanev? kui mootoriks ei ole elektrimootor, siis ma arvan, et kiirenduse graafik on üsna mitme lokaalse miinimumi ja maksimumiga (tulenevalt rehvide libisemisest, pöördemomendi muutumisest, kasti võimendusteguri muutumisest, õhutakistuse suurenemisest ja veel kümnetest parameetritest), lõiguti loomulikult lineaarne, kuid see selleks.
mida see kiirenduse absoluutväärtus üldse näitab, pigem võiks huvitav olla kiirenduse muut kogu perioodi jooksul, siis on näha kus arenguruumi on.
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 27.06.2008 at 17:10 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Täpsus pole oluline, "umbes" on piisav. Kasutan konservatiivset 1.4 sek 0-100 jne. Lihtsalt, et väga umbes eri mõtteid läbi mängida. Samas täpsus oli piisav, et Levole öelda, et OMC'l sõitis V9'ga...
Kui Camaro on aeglane, siis ei tee mingit fine tuningut! Lahendus on imelihtne:
1. Rihmaratas
2. Pihustidüüsid, mõned juba olemas
3. Tagasivooludüüs (pill)
4. Kõik! 
____________________________
_ |
| 27.06.2008 at 22:42 |
1 edit. Last edited 27.06.2008 at 22:43 by partel
|
Fog
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
partel:...Kõik!
Täpselt, kõik võimsus suitsuks.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 28.06.2008 at 08:01 |
|
rustang
Moderator |
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Kas Te olete arvutanud, kuipalju on vedrustuse "Anti Squat"? Kehva pidamisega võiks suurema anti squat numbriga katsetada ehk siis (üle 100% AS korral) stardihetkel tagaots mitte ei vaju allapoole vaid tõuseb ülespoole. Sama jõuga, millega saba üles surutakse surutakse ka rehve täiendavalt vastu maad, ütleb elementaarne füüsika. Ehk siis IC tuleks tõsta kõrgemale CG-st. Reporteri videost ei ole eriti hästi näha aga tundub, et Lauri auto just niimoodi stardibki, et saba kerkib - aga punasel vajub. Ka Newtoni stardietke pildil tundub tagarehv sügaval koopas olema, mis võib viidata asjaolule, et AS on alla 100%. Aga ma ei tea, äkki olete arvutanud ja mingi lemmiknumbri peale sättinud - minu teadmised pärinevad valdavalt rinkavedrustuste raamatutest kus tihtipeale viidatakse, et kõveral rajal ei tohiks tahasillale üle 100% AS kunagi seada - erinevalt dragimeestest, kes võivad teha mis tahavad. |
| 28.06.2008 at 13:32 |
|
Sören
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
partel: Täpsus pole oluline, "umbes" on piisav.
....
ma sõnastaks selle nii ümber, et mitte täpsus pole oluline vaid täpsus pole võimalik. miks 5,5 g, mitte näiteks 5,1g või 5,8g?
nii täpsete väärtuste kirjutamine ei oma sellises kontekstis mingit mõtet, see on umbes sama hea, kui käekellaga neljandikmiili mõõta ja öelda, et see oli näiteks 11.50 sekundit, kuna sekundiosuti liikus täpselt 11 korda ja "siis veel natuke"
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 29.06.2008 at 07:10 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Mida keegi "piisavaks täpsuseks" peab. Jah, kütusetemperatuuri võimsuse puhul ei arvestanud... Mulle ei ole vaja NASA täpsust, lihtsalt teada, mida annab +100 hj või oluliselt teised ülekanded vms suur muutus. S.t. trende vaja, mitte timeslippi.
Lihtsamaks teeb asja see, et (täpselt teadmata) kadude osakaal on suht väike a la 1/3 mootori võimsusest, kuigi näiteks mõne 300+ km/h sportautole on see koguvõimsus. Ehk suures osas ikkagi a=f/m, eriti esimesel käigul.
Orienteeruva tagarattavõimsuse saab sellest rusikareeglist N=(mph/234)^3*lbs, mida siis tunde järgi korrigeerid. Raadil sai sõidetud 277 (172 mph), aga see ei olnud terve tee WOT, kaugel sellest. S.t. võimsus on suurem kui kiirus näitas.
Võimsusest saad väände: tead pöördeid ja milline tq kõver peaks umbes välja nägema, siis saadki, et 1300 hj on 1000+ lb-ft, 1400/1100, 1500/1200.
Ja sealt siis edasi veojõud, millest kiirendus. Näiteks 1400 hj annab 1. käigul ilma turbiinita 1.4G+, teisel käigul hakkab aero tiba ikkagi mängima ja sööb 0.75->0.55G.
Tranny ja aero kadusid saad ka reaalsete timeslippide abil korrigeerida jne.
Nagu dünoski, mind ei huvita tulemuse number, vaid selle muutumine setupi muutmisel. Ja isegi F1 tiimid teevad hoolimata oma simusoftidest ja tuulekanalitest reaalseid rajateste, tuulekanal võib ju valetada... 
____________________________
_ |
| 29.06.2008 at 09:50 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Vedrustusega on jah... eh... "challenging"
2500 hj Outlaw Pro Mod liimirajal on natuke teine olukord. Seal on amortide jäikus üsna põhja keeratud, samuti 4-linki hoovad tagatelje lähedal (väiksem jõuõlg). Lihtsalt on niipalju väänet ja pidamist, et vedrustuse abi väänaks rehvid lapikuks (wad the tire). Starditakse kerge spinniga (wheelspeed). On ainult üks wheelie bar, s.t. jäiga vedrustuse tõttu külgkallet ei teki.
"Üleshüppamise" puhul tuleb arvestada, et amordi väljatulekut põhja ei lööks, muidu tõstab ju rattad maast lahti. S.t. rebound/extension peab ka suht jäik olema. Kokkusurumist näevad ainult üle ebatasasuste sõites ja downforce'i mõjul.
Kasutatakse ka elektrilisi amorte, mida saab sõidu ajal reguleerida.
Eks näis...
#1 prioriteet on ikkagi võimsuse suurendamine. Enne kui selle mahapanemisele keskenduda, peab kõigepealt ikkagi olema midagi ka maha panna!
Muidugi, praeguse jõuga sõidaks muretult hooaja lõpuni, vahetades ainult õli ja küünlaid, aga mida see annab? Mõttetu mootori kulutamine, kui kogemusi juurde ei saa. Ei ole nii, et mootori retsimine on ainult võimsuse tõstmine. Mootori retsimine on ka 1300 hj sõit, mitte vähem kui 1500 hj sõit. Me oleme ikkagi turvaliselt "envelope"'i sees, põhirisk on ikkagi lihtlabane hooldamatus, õlirõhk võiks ka suurem olla.
____________________________
_ |
| 29.06.2008 at 10:33 |
|
Sören
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
partel: Mida keegi "piisavaks täpsuseks" peab. Jah, kütusetemperatuuri võimsuse puhul ei arvestanud... Mulle ei ole vaja NASA täpsust, lihtsalt teada, mida annab +100 hj või oluliselt teised ülekanded vms suur muutus. S.t. trende vaja, mitte timeslippi.
...
mhm, minu sõnum ei jõudnud vist kohale. üritasin oma sõnadega väljendada seda, et puusalt lastes ei ole mõtet optilist sihikut kasutada - arvutades mingi tamboviga umbkaudse arvatava võimsuse mingil ajahetkel ei ole mõtet sellest hakata kümnendkoha täpsusega kiirendust arvutama, sest tulemusel on tegelikkusega niiehknaa väga kauge seos.
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 29.06.2008 at 14:47 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Igaüks arvaku, mis tahab, mina ei saa midagi tõestada.
Kui proge pakub, et 1400 hj puhul on 150 km/h juures 1.40G ja 1300 hj puhul 1.27G, siis midagi taolist IMHO ka on. Eks kunagi saa loggeriga mõõdetud (seal G-meetrid sees), kui vahe on 5%, olen üsna üllatunud. See, et ei ole 0.0001% täpne, ei tee veel täiesti kasutuks.
Eks mõne arvates oleks pidanud mootor esimesel sõidul õhku lendama, kuna seda pole ju dünotud... Teisel sõidul igatahes ületas Eesti lõppkiirusrekordit... Raadil sai Tambovi ja ligikaudse arvutusega uued düüsid valitud, 6 sõitu - 0 õhkulendamist + uus kiirusrekord.
Mis muidu anduritesse puutub, siis on olemas sellised surveandurid, mis käivad klapivedrude alla ja mõõdavad reaalajas vedrusurvet... Ja jutuks olnud silma järgi vaatamisest - Erkkil on boostinäidik kapotil vaateväljas silma all, 1/3 sõitudest vaatab seda, 2/3 sõitudest vaatab, kuidas finishiväravast läbi saab...
Eks jah, pisut tuleb kodutööd teha, et teada, mida tuleb iga kord ülihoolikalt vaadata/kontrollida ja mis on suht savi.
Kumb võidab, kas ideaalse pidamisega 400 hj või kehva pidamisega 1400 hj?
____________________________
_ |
| 29.06.2008 at 15:51 |
|
Sgrafito
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
hea pidamisega 1000
edit: tõmmates väikese paralleeli toimiva tiimi ja ärilise ettevõtte vahele siis ... ettevõtte juht kes pöörab kogu oma tähelepanu tootmisvõimsuse tõstmisele ja toote transpordile/logistikale/müügile üldse tähelepanu ei pööra maadleb ju ühel hetkel otsast otsani täis topitud laoga kus "kaup" vaikselt riknema kipub. Ettevõte aga kus tootmisvõimsus on sellesamuse va "transpordi ja logistikaga" tasakaalus on saavutab ju parema lõpptulemuse |
| 29.06.2008 at 15:54 |
1 edit. Last edited 29.06.2008 at 16:25 by Sgrafito
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
Sgrafito: hea pidamisega 1000
Haa!
Eelmine aasta ABCS'il oli hea pidamisega 1000 või isegi 1000+. Erkki startis täiega, tuli 1.33 60 ft (seni parim), aga 8.60 @ 260+ millega pole ju praegu midagi teha. Siis ütleski kuldsed sõnad, et "oleks tahtnud veel vajutada!!"
Väga hea, et tõmbasid paralleeli äriühinguga, mida racing operation ju on, sõltumata kas formaaljuriidiliselt või mitte.
Aga mida siis teha, kui järgmine aasta on turu nõudlus 2000 ühikut, aga hetkel tootmisvõimsus 1400?
Alati peab suurem võimsus eesmärgiks olema, on mitmeid viise selle maharahustamiseks, aga esmane tingimus ikka see, et oleks, mida maha rahustada! Tegemist ei ole 500 hj autol 60 ft aja parandamisega. Tähtis on 330 ft aeg (100 m), mille andurit paraku veel ei ole. Finish on ikkagi 1320 ft peal. Haapsalus muuseas sai 1. käigu poole peal juba põhja panna. Pidamine loeb 100 m, siis teine käik ja peab mida tahes (v.a. Raadi  ).
NHRA Fuelerid saavad vaid mõnel rajal kruvid põhja keerata, sellest hoolimata otsivad lisa oma 8000'le...
____________________________
_ |
| 29.06.2008 at 17:02 |
2 edits. Last edited 29.06.2008 at 17:02 by partel
|
Sgrafito
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Vestlus missugune
Kuskohast tekib nõudlus? tavaliselt tarbimise kasvust või konkurentide edust (lootuses, et saaks mõned konkurendi tarbijad endale). Ehk siis kui konkurent näeb et tarbimine on paras "turul" valitseva nõudluse rahuldamiseks ja ei nähta mõtet "lattu" toota ei ole ju mõttet võimsust suurendada
Mitte et mul nüüd oleks miskit "punaste" sõdalaste vastu, et ma siin nimodi targutan... pigem just tahaks, et ka "mustad" rüütlid ennast ohustatult tunneksid |
| 29.06.2008 at 17:12 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
Sgrafito: pigem just tahaks, et ka "mustad" rüütlid ennast ohustatult tunneksid
Omapärane arusaam hetkeolukorrast, järgmistest võistlustest ja järgmisest hooajast... Kas mu vihjetest on nii raske aru saada
Muidugi ei saa ju ainult Laurile mõelda, tuleb näiteks Saapola oma Pro Modiga, mis peaks ju 8.0 potentsiaaliga olema, loodetavasti Avo ASAP joonel, loodetavasti inimesed on aru saanud, et blown alko töötab ja on üks odavamaid 1000+++ hj ning tulevad meeste hulka...
Arvestades, et PM on 2500+ hj, siis arenguruumi veel on, "üleliigsest võimsusest" veel väga vara rääkida!
____________________________
_ |
| 29.06.2008 at 18:18 |
|
vr_
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
partel: quote:
Sgrafito: hea pidamisega 1000
Väga hea, et tõmbasid paralleeli äriühinguga, mida racing operation ju on, sõltumata kas formaaljuriidiliselt või mitte.
Aga mida siis teha, kui järgmine aasta on turu nõudlus 2000 ühikut, aga hetkel tootmisvõimsus 1400?
Pärtel, siin sa ju haugud vale puu all, Sgrafito viitas just, et suurest tootmisvõimsusest pole sittagi kasu turunõudluse rahuldamisel kui sul pole logistikat taga t seda võimsust turule välja jagada..
Kõik paralleeelid ja metafoorid appi võttes on mootor tootmisvõimsus, turunõudlus = vajadus kiire 1/4 miili aja järele ning olematu logistika on antud juhul siis samal pulgal kahtlaselt töötava vedrustusega..
Turu nõudlus võib ju 2000ni kasvada, ja tootmisvõimsuse ka sinnamaani kasvatada, aga sul on üks olulilleline ühenduslüli puudu
Kui mina oleksin sponsor hetkel, siis ma mõtleksin hetkel, et mis küsimuse ma endale sellise jutu peale esitaksin
____________________________
Imperialist 71 |
| 29.06.2008 at 18:19 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Kust tuleb see kinnisidee, et vedrustuse seadistamine on mingi imerelv, mis on üle kõigist füüsikaseadustest? Et kui korralikult tuunida, siis saab slikid ka kiilasjääl pidama 60 ft näitab lihtsalt kellel on kergem auto. Lisaks on Erkki Camaro nina raske: blower + malmplokk.
Nagu ma olen korduvalt maininud, Top Fuelil pole üldse vedrustust, järelikult nad ei tohiks ju kohalt üldse ära saadagi, aga millegipärast kehtiva rekordi 4.428 60ft on 0.841 sek ja 100 m oma 2.114 sek...
Nii et võib-olla mõni muu asi ikka ka loeb?
Haapsalus ja Pärnus peaks lapatsi põhja saama a la 30 m peal ja siis on ainult hp! Nõrgad kohad on:
1. Süüde. 190 mJ säde ei pruugi tihedamast segust läbi lüüa.
2. Väike blower
Blower on A&O. Hetkel oleva piir on üsna lähedal. Üle 13000 rpm ei tahaks keerutada, siis hakkab juba see ülehelikiiruse teema ja efektiivsus kukub. FIA (s.t. NHRA & SFI) maks on 70% OD. Point selles, et pöördesse ajamisel lendaksid enne mootori kepsud kui blower. S.t. 11000 *1.7 = 18700 näiteks on veel turvaline.
Meil siis oleks 7500 (redline) * 1.7 = 12750 p/min
Ebateaduslik arvutus: õhk lb/min = 12750 * 470 cid / 12/12/12/13.1 = 265 lb/min. Võttes näiteks A/F=4, siis kütust 66 lb/min. Näiteks BSFC = 2, siis N= 66 * 60 / 2 = ca 2000 hj. See selleks...
Kõige usaldusväärsem data seni on Nightrace'i 276 km/h, 25% OD (55/44). Arvestades, et võimsus on kiirusega kuupvõrdeline, siis Raadi setup (61/44) peaks sõitma u. 285 km/h, seal tuli 277, aga kust see kiirus tuleb kui gaasi ei saa vajutada... Overdrive on juba korralik aga boost naeruväärne 20 psi, ehk blower väike.
Mis firma juhtimise paralleele puutub, siis on ka selline asi nagu strateegiline planeerimine. Peab ikka mõne aasta ette ka mõtlema. Blown alkoga saab 3000+++ hj, know-how on sama, ainult jupid pisut teised.
Võimsuse ohjeldamiseni süütekurviga ei ole veel jõudnud, kõigepealt peaks ikka olema midagi ohjeldada ka. Lisaks puudu high-speed, pordipihustid, flow meter ja veel ziljon asja...
____________________________
_ |
| 29.06.2008 at 19:56 |
|
Sgrafito
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
quote:
partel: Kust tuleb see kinnisidee, et vedrustuse seadistamine on mingi imerelv, mis on üle kõigist füüsikaseadustest? Et kui korralikult tuunida, siis saab slikid ka kiilasjääl pidama 60 ft näitab lihtsalt kellel on kergem auto. Lisaks on Erkki Camaro nina raske: blower + malmplokk.
Nagu ma olen korduvalt maininud, Top Fuelil pole üldse vedrustust, järelikult nad ei tohiks ju kohalt üldse ära saadagi, aga millegipärast kehtiva rekordi 4.428 60ft on 0.841 sek ja 100 m oma 2.114 sek...
Mis firma juhtimise paralleele puutub, siis on ka selline asi nagu strateegiline planeerimine. Peab ikka mõne aasta ette ka mõtlema. Blown alkoga saab 3000+++ hj, know-how on sama, ainult jupid pisut teised.
Ja mida tegi TF mõned aastad tagasi Pärnus? Ehk siis minu paralleelides olev "tarbija" ehk siis rada ei ole seda toodet veel kahjuks võimeline vastu võtma. Kui aga Sinu Pärtel strateegiline planeerimine näeb ette mõne aasta pärast korralikku rada siis ... nu annaks jumal |
| 29.06.2008 at 20:08 |
|
partel
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Camarol on ju vedrustus täiesti olemas...
Ei maksa ära unustada laiemat pilti, Camaro on õppeauto kogemuste omandamiseks. Ega seal eriti peale võimsuse tõstmise õppida ju pole, rehvirõhud vast. Vedrustus on igale autole erinev, ei saa hiljem teiste autode puhul kasutada.
Tavainimesel on vägagi veres see, et "ehitad/ostad/vms auto ja siis sõidad". Forsseerimine on "retsimine". Meil on kuitahes väikese boostiga sõit retsimine, alu kepsude eluiga sõltub ainult natuke. Kui ei pushi asja uute kogemuste omandamiseks, vaid sõidad teada-tuntud setupiga, on see ju raisatud sõit (raha)- midagi ei õppinud, aga kulud ikka samad.
____________________________
_ |
| 29.06.2008 at 20:36 |
|
vr_
|
Blown alkost, interdistsiplinaarselt
Kui olemasolev vedrustus lööb põhja ja rattad kaabivad koopaid seest ja uisutamiseks läheb, sisi ei saa ju öelda, et olemasolev vedrustus töötab ja on olemas.
Mõned lihtsamad elementaarsed reeglid võiks täidetud ju olla.. Auto käitumisest stardis on see ju bäha mis toimub. Rämedalt tuunitud mootorist pole ju ka kasu suurt sittaagi kui iga silinder lööb ise takti..
Keegi ei üritagi väita, et võimsus on saatanast, jumala eest mitte, osalt kompenseerib see isegi sitta starti - aga iga kett on täpselt nii nõrk kui tema nõrgim lüli..
edit: vaatad neid TF rattaid ja raami, need on ise juba vedrustuse eest..
____________________________
Imperialist 71 |
| 29.06.2008 at 21:58 |
1 edit. Last edited 29.06.2008 at 21:59 by vr_
|
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
